Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Mul on jällegi tunne, et siin teemas on tegelikult omakorda kaks täiesti erinevat teema - üks käsitleb mereväge ja teine KT fantaasiamaailma.

Siin pole (kahjuks) erilist fantaasiat. Lihtsalt minu pakutud modus operandi ja vahendid selleks ongi ainuke, mida Eesti endale merel lubada suudab.
Teine variant umbes sama raha eest on need kahurrelvastusega patrull-alused, mis saavad olema relvastatud lootusega, et kunagi leiame Hiiumadalalt suure naftamaardla ja siis ostame raketid kah.

Parvetaktika ehk swarming ehk pisiüksuste koordineeritud tegevus suure vastu on aga taktikas uus ja kuum teema. Olles näinud, kuidas selle tagajärjel hävivad suuremad peamiselt kineetilisele rünnakule orienteeritud üksused, olen muutunud selle tuliseks pooldajaks. Vastast ei pea hävitama korraga, vaid võib hävitada ka üks ühik haaval teatud vahemaa järel.

[Kapten Trumm]

Miiniväljade kaitsmisest. Kuna miinitraalimine on aeglane operatsioon väikeujuvvahenditega, siis on teoreetiliselt ehk võimalik kasutada nende segamiseks MLRS-i. Selleks sobivad kas DPICM vms kobarmoonaga raketid, millega nimetet traalijad üle küvata või siis GLSDB rakett (150km lennnuulatusega), mida on kasutatud meresihtmärkide vastu. Piirang viimasel juhul on INS/GPS + laserjuhtimine. Laseriga osundaja ei pea muidugi asuma laskeseadeldisega samas asukohas. Positiivne külg jällegi universaalsus (meil puudub minu teada siiani Narva sillaga plaan B). MLRS mistahes veokil oleks igas mõttes abiks.

Juba WWII ajal avastati, et miinipanemine saab käia
1. suuremate enamasti aeglaste alustega, karmi pealveetõrje ja lennuväe "vihmavarju all", passiivmeetmena või
2. märkamatult ja kiirelt, kasutades selleks allveelaevu, pommilennukeid ja torpeedokaatreid, muuhulgas ka aktiivmeetmena, avastatud vastase tee peale

P1 puhul saab vastane kindlalt teada, et sa paned ja kuhu paned. Kui on ruumi, siis manööverdab sealt mööda. P2 puhul on see võimalus väiksem ja üllatus/vastase ebakindlus suurem. P1 eelis on suurem miinide kogus (ja enamasti ka tempo).

Aktiivmineerimise vahendid olid ka Pätsu ajal, kaks allveelaeva. Lisaks "tavalistele" aurikutele.

[Kapten Trumm]

Nüüd räägime juba kummipaatidelt laengute loopimist ja kaldal juhtme otsas istumisest.
Ma ei vaidle Kilo Tango või EOD tehniliste lahendustega, ma naudin asjade dünaamilist lihtsustumist ja komplitseerumist.

Ma ei taha nüüd väita, et ettevalmistused sõjaks ongi lihtsalt ja plirts-plärts.
Aga olen aegamööda tähele pannud, et just mittekonventsionaalne ja õpikutega mitte väga hästi haakuv tegevus on see, millega meie vastu õppustel mängivad liitlased enamasti hädas on.

Näiteks sama "aktiivmineerimine". Tavapärase, kõigi pioneerikunsti kaanonite järgi valmistatud ja kaetud miiniväljaga tullakse toime nii 15-30 minutiga. Aga kui lased teha miinimati, peidad selle tee äärde lehtede alla, peidetud nöör üle tee ja kaks meest jäävad seda esimese soomuki ette tõmbama (veel parem, kui mingi 2 või 3 masin), siis kohmitsesid seal paar tundi ja sonkisid teeäärset lepikut läbi, äkki on kuskil veel

[Kilo Tango]

...
2. märkamatult ja kiirelt, kasutades selleks allveelaevu, ....

Pmst. saab neid sukelpargaseid vedada ju piisava võimsusvaru korral ka trummipaatidega . Suudaks liigutada 3-5 korda rohkem miine korraga kui 4.

[Kapten Trumm]

Mina nt arvan, et lausmineerimiseks ei hakka meil olema piisavalt miine. Juba Naissaare-Porkkala vahele on vaja nii paar tuhat passiivmiini. Nende panek võtab aega ja sel ajal asuvad panijad haavatavuse aknas. Kui Soome lahte mineerida osaliselt (laevatatav ala küllalt lai), siis hakkab vastane üritama neist mööda minna. Väheseid miine aga tuleb panna õigesse kohta, et vastane sõita ei julgeks. St aktiivmineerimist on ikka vaja.

Sellisel Soome miiniveeskajal, kus on 150 miini pardal, kulub Naissaare-Porkkala (seal on suurim kitsus) vahe umbe mineerimiseks mitu päeva. Ma küll kahtlen, et venelased, avastates taolise tegevuse, vahivad lihtsalt pealt ega tee midagi. Saadavad sinna nt allveelaeva, lasevad selle panija põhja ja algatavad pasaloopimise kampaania, kuidas lollid tsuhnaad ise enda miini otsas õhku lendasid (torpeedo ja miin tekitavad laevale sarnase vigastuse ka).

[Kilo Tango]

Mina nt arvan, et lausmineerimiseks ei hakka meil olema piisavalt miine.....

Teadmine, et kusagil on mineeritud mereala on juba iseenesest piirav tegur. Sa võid ka naelakaste või kive seal vette loopida vms. decoy miine.

[Kapten Trumm]

Mõte liigub õiges suunas, asümmeetrilised meetodid jne.....

[andrus]

Kasulik koorem ei ole "ja".
On kas kaks tiibraketti või 2-4 meremiini või 20 inimest meredessanti. Kõik "VÕI".
Loomulikult, kui flotill läheb miine panema või inimesi maandama, on osad alused julgestamas (st kannavad rakette).
Relsid või taolised abivahendid ei sega väga muud kraami ega kaalu ka eriti.

Mis meil viimane variant oli selle paadi tehnilistest omadustest? 15 m pikkust, plastkerega ja kolme päramootoriga? Nüüd siis ilmselt ka veel miinirelsid lisaks? Kuhu?

[Kilo Tango]

...Mis meil viimane variant oli selle paadi tehnilistest omadustest? 15 m pikkust, plastkerega ja kolme päramootoriga? Nüüd siis ilmselt ka veel miinirelsid lisaks? Kuhu?

Ma ei tea, mis KTr peas toimub, kuid viimane variant ei sisalda mitte miinirelsse, vaid on võimeline võtma puksiiri miine veeskava järelveetava veesõiduki. On see siis torpeedokujuline semisubmersible või klassikaline pargas on juba küsimus insenerile.

[Kapten Trumm]

Päramootorite kasutamise puhul tuleb paigutada kummalegi pardale kaks rakist, mille telg on laeva suhtes diagnonaalis ja mille relsid võimaldavad kukutada miini sõidu pealt vette üle täispuhutava pontooni. Kui kasutada sisemootoreid, saab lükata üle ahtripeegli.

18 tonnise aluse puhul ei ole see neli mõnesaja kilost miini eriti suur probleem. Ma olen kogu aeg mõelnud ikka miinid aluse peal. Pargase järgivedamine vähendab kiirust tunduvalt. Kuid passiivmineerimisel saaks ka nii, seal kiirus pole nii tähtis, küll maksab miinide hulk, mida saab kaasa võtta.

Põhjamiini ankurdamine ja aktiveerimine on automatiseeritud, laevalt on ta vaja lihtsalt lükata teatud valmisolekuastmes õiges kohas vette.

[Kilo Tango]

...

18 tonnise aluse puhul ...

CB90 klassist (13 tonni) oleme juba sujuvalt välja kasvanud....
Suurim RIB on minu teada 37 tonni.

Lihtsalt selline rumal küsimus vbl, et miks see paat just RIB peab olema?

[Kapten Trumm]

CB90 on siiski nii vähe tühjana, lubatud on kuni 20 tonni täismass.
15 m kinnine RIB on tegelikult analoogsete massidega
https://www.m-ribs.eu/boat/mr-1500-patrol/

Eestis nii suuri pole tehtud, aga Ridas Yaht toodab 11-meetrist, mille hinnasilt (kahe sisediiselmootoriga) on sinna 400 tuhande alla. CB90 on küll kõva sõna, kuid ka väga kallis, hinnasilt ca 2,5 miljonit.

RIB seepärast, et RIB mereomadused ja kandevõime on samade mõõtudega ja sama hinnaklassiga kõvakerelisest alusest paremad. Samade näitajateni küünitavad vaid CB90 taolised spetslahendused, aga need maksavad kõvasti rohkem.

[Kilo Tango]

Ikka ei anna see teema mulle rahu. Kuidagi on asjad proportsioonist väga väljas. Maaväe suuremate hangete peale (Pasid ümberehitustega+CV9035+K9+Javelinid+käsirelvad+pikamaa TT) on kokku pandud huugama ~366 mil €. Mereväe suurem investeering siiani on olnud miinilaevad ~51mil €, millele tehti ka ports uuendusi ~6,5 mil eest. Nüüd siis kavatsetakse sinna panna lisaks ~300 mil € (laevaehitus läheb alati kallimaks kui plaanitud, seega tasub see alumine piir rahulikult ära unustada). Ehk siis kokku ~358 mil €.

Kuidagi jääb mulje, et kõige suurem oht ähvardab Eestit mere poolt ja seega peab merevägi olema vaat et eelisarendatud väeliik .

[Ott Laanemets]

Sa võiks oma muret natuke selgemalt kirjeldada. X-kümmend aastat või nii on 'eelisarendatud' maaväge, mille tulemusele olen korduvalt viidanud (90-6-4). Nüüd kui ühel korral tehakse natuke midagi muud ka (ma ei tea, mis on ametlikud plaanid kui neid üldse on), ei saa seda ju 'eelisarendamiseks' nimetada. Pealegi kirjutas KVJ, et too 300 milj on 10 aasta peale, ehk 30 milj aastas.

Kui eelarve kvoot ei ole lahendus ja kui Soome näitel eri väeliikide võimearenduste ajastamine (praegu Laivue 2000, siis hävitajad ja seejärel maavägi jne), siis on see ju sama, et tehke plaan vastavalt piirangutele, aga piiranguid ei anna?

[URR]

Tahtsin juba trummipaatide päramootorite ja miinirelsside kokkusobimatusele viidata, aga autor pakkus teravmeelsed lahendused välja. Kas need tehniliselt teostatavad oleks, ei tea (need relsid on tegelikult päris rasked), aga ega see pole võimatum kui eelmised projektid. Kaks tähelepanekut siiski teen.
1. Vaikselt oleme jõudnud modulaarse lahenduseni: raketid/miinid/dessantmeeskond. Kuigi keegi üritas tõestada modulaarsete lahenduste võimatust... Suurematel alustel on selliseid asju lihtsam teha.
2. Miinil ja miinil on vahe. Kaks lehekülge eespool näidatud fotol olevad väikesed kalamiinid on mõeldus eelkõige jõkke ja dessanditõrjeks. Sügavasse vette need ei sobi ja suurt laeva ei uputa. See kehtib kõigi väikeste miinide kohta. Kapten Trumm tegeleb küll peamiselt/ainult dessanditõrjega ja seega on projekt sisemiselt loogiline.

Väide "Lihtsalt minu pakutud modus operandi ja vahendid selleks ongi ainuke, mida Eesti endale merel lubada suudab." on siiski demagoogia seni kuni kasutatavate ressursside hulk ei ole teada ja välja pakutud lahenduste hind on ebaselge.

Selle küsiks küll üle, et mida Kapten Trumm aktiiv- ja passiivmineerimise all mõtleb? Ma tean aktiivseid ja passiivseid miine, aga aktiivsest ja passiivsest mineerimisest pole kuulnud.