Trumm on suur teoreetik, kuid ei saa aru, et mingi maastikupunkti kontrollimine ja selle füüsiline kaitsmine on kaks erinevat kategooriat.
Viimane on üks (ja sealjuures kõige verisem) võimalus kontrolliks.
Kaitseväest terve kompanii maha mängimine mingi saare pärast, mida mille kasutamise keelamist radaripostina saab vastane distantsilt kontrollida?
Miks (või kuidas) kompanii maha mängitakse? Loomulikult on see positsioon kindlustatud ja pikemaks toimetulekuks varustatud. Sama loogika järgi võiks ju iga kompanii, mis satub kuival maal raskuspunkti, lugeda mahamängituks? Vastane suudaks ju igat avastatud kompanii positsiooni distantsilt rahulikult mõjutada?
Katsuks ikka vaadata, kuidas sellist takistamist omalt poolt teha, ilma saja mehe ning suure varustuse hulga raiskamiseta (surma saatmiseta). Lisaks suure sõjalaeva radar täpselt piirijoone kõrval teeb vastase jaoks samaväärse töö kui mast saarel.
Neid radaritega sõjalaevu tundub, et niipea olema ei saa, sest selleks pole lihtsalt raha.
Kuidagi ei kujuta ette, kuidas sellelt lapilt hakatakse "selja tagant tina andma" - millega?
Veetakse sinna mingi sobiv relvasüsteem (nt S-300) ja hakataksegi. Hetkel on see K9 tule ulatuses ja võib teoretiseerida, et kasutame neid (tegelikult vähetõenäoline võimalus, sest vene kaudtule ülekaal on suur ja see relv ei pääse kuskile rannikule, vaid seda on vaja raskuspunktis). Aga mida teha nt Ruhnuga? Sinna K9 ei ulatu?
Millegi pärast ei usu, et ilma Vaindloo radarita on kogu Eesti kaitse hukas.
Kindlasti ei ole ja seda pole ma ka väitnud. Mitte väidetud asjade omistamine on demagoogiavõte. Taolisi saari on muidu veel (rääkimata poolsaartest), mille valdamine võimaldab merealasid kontrollida. Vaindloo on lihtsalt üks kõnekamaid näiteid. Vaindloo asukoht võimaldab juba kontrollida Soome lahe keskosas toimuvat liiklust, PPA ei pannud sinna radarit niisama, arvad, et selle radari hooldamine seal on lihtne? Samal meridiaanil Soome lahe rannikult enam Soome lahe keskosa me ei näeks.
Üldiselt sinu kontseptsioon põhineb ühel (valel kusjuures) eeldusel, et maa on lame ja pole vahet, kas radar on Kotkas, Vaindlool või Viru rannas. Tegelikult on rannikul asuvate radarite nägemisulatus kaunis piiratud maakera kumeruse tõttu ja seetõttu tuleb suurte alade kontrolliks neid võimalikult "ette" (ehk kaldast eemale) nihutada.
Saamaks aru ettenihutatud seire ülesehitusest, tuleks vaadata tänaste PPA radaripostide asukohta. Kui kuskil on selleks sobivaks kohaks saar, siis seal ta asubki. Vaindlool, Keril, Ruhnus. Aga ka Sõrves, Ristnas, Kõpul jne. Kui aga tekib mõte, et "sõjalaev teeb ju sama", siis tekib küsimus, et miks PPA oma laevadega neid radareid ei asenda siis, laevadel on ju radarid ka täna peal. Aga seepärast, et igale poole laev ei pääse ja laeva vaateväli on meie mereala suurusega võrreldes tühise suurusega, lisaks vajavad laevad ka sadamas olemist ega saa 24/7 merel seiramas olla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.