Merevägi ja rannakaitse

[toomas tyrk]

Siia tuleb veel kindlasti lisada, et mingi osa Eesti väheste liikurite selline kiirkorras ümberpaiknemine suht suurte distantside ja/või rinde taha ei jää(-ei saa jääda) vaenlasest märkamata - ning "karistatakse" koheselt ära (ükskõik mis moel siis).

Aga fantaseerida on ju tore - "lööme Vaindloo muretult puhtaks"

Selles asi ongi, et see teema on juba ammu fantaasiamaailmas. Peaks äkki oleksoloogia alla kolima kogu täiega?

Küsimus on ju selles, et kuhu see raha panna.
Laevadesse?
Maal paiknevatesse raketisüsteemidesse?
Või piisaks ka lihtsalt suurtükiväest?

Kui panna hinnalipikud juurde, ja jätta mõned mere-spetsiifilised aspektid arvestamatta, siis tundub selle lisaraha panemine täiendavate suurtükipatareide ostmisse kõige ahvatlevam. Kujuta ette, mis koguse K9 saaks ühe rannakaitse raketisüsteemi patarei hinna eest...

Ainult et Vaindloo neutraliseerimine ei ole see peamine küsimus...

[nimetu]

Kujuta ette, mis koguse K9 saaks ühe rannakaitse raketisüsteemi patarei hinna eest...

Umbes kaks pataljoni peaks saama. Poola maksis 100+ miljonit eurot oma rannakaitsesüsteemi patarei eest. Meie K9 haubitsad maksavad kokku umbes 66 miljonit. Ma ei ütleks, et hinnavahe on tingimata haubitsate kasuks. Arvestades rannakaitse spetsiifikat, siis on need raketisüsteemid kindlasti oma hinda väärt, sest on selleks ilmselt kümnetes kordades efektiivsemad.

Selles suhtes nõustun vähemalt osaliselt selle "tasakaalustatud" vägede jaotusega. Enne kui hakata maaväge täiendavalt mehhaniseerima või soomustama, tasuks üle vaadata olukord õhus ja merel. Kindlasti peaks meil olema võimekus anda liitlastele ülevaade meie territooriumil toimuvast. See tähendab, minimaalselt peab olema tagatud seirevõimekus nii õhus kui merel. See eeldab radareid, C2 ja sidesüsteeme ning tõenäoliselt ka mingeid patrullvahendeid (laevad, lennukid, helikopterid vms). Ma arvan, et isegi sellest oleks meil (rahuajal) kõvasti abi kui merd patrulliks näiteks üks seirevahenditega varustatud M-28.

[Kapten Trumm]

Kui panna hinnalipikud juurde, ja jätta mõned mere-spetsiifilised aspektid arvestamatta, siis tundub selle lisaraha panemine täiendavate suurtükipatareide ostmisse kõige ahvatlevam. Kujuta ette, mis koguse K9 saaks ühe rannakaitse raketisüsteemi patarei hinna eest...

Eesti rannakaitse problemaatika pole (maismaa) haubitsaväeosade arvu suurendamisega lahendatav. Loomulikult on eri maismaa suurtükisüsteemi kasutatavad mingis ulatuses (mõtle, kui palju Sergeisid ja 23 mm moona saaks veel K9 asemel...). Põhiline probleem on selles, et randa on liiga palju, et ka 3-4 täiendava pataljoniga mingit sisulist nihet saavutada. Aga ka selles, et haubitsad pole kuigivõrd kohandatud liikuvate meremärkide laskmiseks. Soomlased kasutasid (ja kasutavad ühes kohas ka praegu) ikkagi kahureid. Ja nendest ollakse muidugi loobumas (kasutusel on veel üksainus 130 mm tornpatarei Helsinki ligidal). Näiteks veetavad 130 mm kahurid (NSVL omad) võeti juba maha ja relvasüsteemina asendasid neid Spike ER raketid. Samamoodi võiks arvata, et ostame Spike ER-id. Saab tõrjuda tanke, hävitada õhutõrjet ja laevu kah. Viga lihtsalt on selles, et nii väikese lõhkelaenguga rakett on tõhus siis, kui sellega suudetakse tabada mingid väga kriitilist osa. Suure(ma)le sõjalaevale on vaja taoliste rakette kümneid tabamusi, et see neutraliseerida. Segada muidugi saab.

Pigem oleks võimalik väita, et täiendavate suurtükiväeosade/kaugmaa TT loomine aitab tugevdada territoriaalkaitset ja seega võitlust maabunud vastasega juba kuival maal. Samamoodi aitaks seda teha täiendavate territoriaalkaitse üksuste moodustamine. Mida rohkem on vägesid, seda vähem tühjust ja sellega ka kohti, kuhu vastane sooviks tulla. Samas efektiivseim dessanditõrje viis on hävitada see koos kanduritega (õhudessant õhus lennukites ja meredessant merel laevadel).

Ja Vaindloo on selle Soome saarega sarnane millisest osast? Vesi ümber saare?

Äkki sellelt saarelt on võimalik kontrollida lähenemisteid rannikule?
Teostada vaatlust, vajadusel tassida sinna relvastust ja lõppeks keelata vastasel selle saare kasutamist.
Soomes on muidugi see värk vähe lihtsam, kuna taolist, littoraalala kontrollivat saarestikku on neil rohkem. Sama asjaolu võimaldab ka efektiivselt tegutseda sõjalaevadel hit-and-run põhimõttel. Pole mitte päris nali, et Hamina parim kaitsesüsteem on üks suur maskeerimisvõrk. Samas meil on sellistel saartel enamasti kõrged tuletornid, mis parandavad nähtavust. Mulle lihtsalt näib, et Soome rannakaitsestrateegia üks alustala ongi võtmekohtades olevate saarte ja poolsaarte valdamine, saapad maas põhimõttel. Näiteks et hoida käigus varustusteed Rootsist üle Botnia lahe, on vajalik kontrollida Ahvenamaa ja Turu saarestiku saari. Sealt lähevad läbi üksikud laevateed ja kui kaldad on sinu kontrolli all, ei sõida ka vastane niisama sealt läbi.

[Kapten Trumm]

See eeldab radareid, C2 ja sidesüsteeme ning tõenäoliselt ka mingeid patrullvahendeid (laevad, lennukid, helikopterid vms). Ma arvan, et isegi sellest oleks meil (rahuajal) kõvasti abi kui merd patrulliks näiteks üks seirevahenditega varustatud M-28.

M-28-te, merelahinguvõimetute patrull-laevade ja tegelikult ka fikseeritud radaripostide probleem on endine - vähene hukukindlus. Kui kuskile teatrisse ronida, peab olema võime ka enda eest seista. Kui ei, tuleb hoida end mätta varjus (kasutada passiivseid meetodeid).

Kui me räägime iseseisva kaitsevõime kontekstist (st kus meid keegi eriti veel aidata ei suuda), siis mina Balti laevastiku juhataja asemel paneks piki Soome lahte ühe Su-30 (püsib 4 tundi ilusti õhus) patrulli käima ja õhus tekib samasugune "miinilaevade efekt" - et sellest lennukist mitte ilma jääda, on see targem kamovõrgu all hoida. Selle käigus laseks alla igasugu M-28 teemad ja põhja ka need ette jäävad patrull-laevad. Ja selleks, et siin liigselt siblima ei hakataks, tuleks hoida üks A-50 õhus Kroonlinna-Luuga piirkonnas. St taolised vähese hukukindlusega vahendid hävitatakse kiiresti või oled sunnitud need tagasi tõmbama (mis teeb lõpuks sama välja efekti mõttes).

Taolise mõttekäiguga jõuame ilmselt järgmise vindini - et edukas meresõda ilma õhuruumi kontrollita on suhteliselt keeruline (juba WWII ajal taibati). Kuna see vint on juba ette näha (selleni on jõutud palju-palju kordi enne praegust lõime), siis ma ise arvaks, et tuleb rohkem mätta ligi hoida ennast. St kolida end rannale ligemale, suuta ennast hästi peita ja osa tegevused kolidagi ära kuivale maale, sest maapinnal on laeva ees väga oluline eelis - paari tiibraketiga seda ei uputa ja sodiks pommitatud Vaindloole (suva näide) on lõpuks alati võimalik saata uus radar ja uus väeosa - kui sul on need olemas ja oled võimeline nad kohale viima.

[nimetu]

Kriisi- või sõjaolukorra tekkimise hetkeni käraks see M-28 küll. Kui juba lastakse lennukeid alla, siis peaksid niikuinii liitlased oma vahenditega sekkuma, mis on kordades paremad mistahes vahenditest meie välja suudaksime panna.

[Kapten Trumm]

Siis jõuame ringiga tagasi "miinilaevade probleemi" juurde.
Et kas on mõttekas arendada taolisi händikäpitud võimeid, mis on kasutatavad üksnes rahuajal või mingil hallil ajal?
Minuarust parim, mida saab teha, on võimed, mis on eluvõimelised nii iseseisva kaitsevõime kui liitlaskoostöö kontekstis.

Siin jällegi, ma saan maaväe puhul sellest hästi aru. Tavaline Eesti jalaväepataljon on universaalne instrument, mis saab hakkama nii Tallinnas patrullimisega (5-kolonni ohjamisega) kui ka üldväe lahingutega Lahemaa metsades. Kasutatav nii iseseisva kaitsevõime kui ka liitlaskoostöö kontekstis.

Üritan olla open minded ega pole miski maaväe usuline. Ma ei usu ka laevadeta mereväe või rannakaitse võimalikkusesse.

[strateegiline sõdur]

Kujuta ette, mis koguse K9 saaks ühe rannakaitse raketisüsteemi patarei hinna eest...

Umbes kaks pataljoni peaks saama. Poola maksis 100+ miljonit eurot oma rannakaitsesüsteemi patarei eest. Meie K9 haubitsad maksavad kokku umbes 66 miljonit. Ma ei ütleks, et hinnavahe on tingimata haubitsate kasuks. Arvestades rannakaitse spetsiifikat, siis on need raketisüsteemid kindlasti oma hinda väärt, sest on selleks ilmselt kümnetes kordades efektiivsemad.

Lisaksin paar mõtet omaltpoolt selgituseks juurde. Nimelt relvasüsteemi enda hind ei näita kogu tõde. Kasutatava sõjalise võime saamiseks on vaja märksa rohkem kui liikursuurtükkide ostmine, rannakaitsesüsteemi soetamine või laevade ost. Üksuse jätkusuutliku ülalpidamise tähenduses moodustavad kulud relvasüsteemidele enamasti tugevalt alla poole kogukulust.

Mõningatel juhtudel võivad olla kulud relvadele või relvaplatvormidele näiteks elukaare jooksul veerand üksuse ülalpidamise kogumaksumusest. Neil põhjustel ma ei julgeks teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi selle põhjalt, et liikursuurtükid maksid 66 mln või et poolakad ostsid rannakaitsesüsteemi patarei 100 mln eest. Faktid iseenesest on õiged, kuid järeldus sellest vale.
Järeldus, et 100 mln eest saaksime poolteist pataljoni liikursuurtükke juurde on siiski pisut ebakorrektne. Nii saaks ainult matemaatiliselt arvutada. Korrektne väide on, et 100 miljoni eest saame umbes 27 relvasüsteemi juurde. Siit väljaõpetatud ja tegutseda suutva üksuseni on minna veel kümnete või sadade miljonite eurode jagu.

Eraldi teema on veel teise ringi kuludega ehk logistiline saba, mis kaasneb paratamatult iga lisa võime või üksusega. Logistilise saba ulatus erinevate võimete puhul ei käitu sarnaselt. Liikurite puhul on see üks, rannakaitse puhul teine ja laevade puhul kolmas.
Kõik need eelkirjeldatud detailid kipuvad siinsetes aruteludes enamasti meelest minema ja seetõttu võib tekkida ebakorrektne arusaamine, et liikursuurtükkide pataljoni hind on 66 mln või et rannakaitsesüsteemi saaks 100 eest. Tegelikult ei saa. Need on vaid osa tervikust kasutuskõlbliku üksuse saamiseks.
Eelnevast väheke erinev juhtum on laevad. Laeva enda hind käitub enamasti pigem kui tervikpataljoni hind, kuigi mitte täielikult. Ka sel tuleb ikkagi juurde osa laeva ostuhinnas mittesisalduvaid kulusid.

Kokkuvõttes kolm mõtet meelde jätmiseks:
1. relvade hind ja üksuse kogu hind on erinevad suurused, üksuse hind võib olla relvade soetushinnast 2-3 korda suurem (on ka üksusi kus suhe võib olla 1:10);
2. üksuse soetusmaksumus ja üksuse ülalpidamismaksumus on samuti erinevad suurused, üksuse ülalpidamiskulud relvasüsteemi eluea jooksul võivad olla kokkuvõttes 3-5 korda kõrgemad kui algne soetushind (ka siin võib olla suuremaid suhtarve);
3. ühesõnaga 66 mln liikursuurtükkide peale ja 100 mln poolakate rannakaitse süsteemile on vaid väiksem osa suurest tervikust.

[Kapten Trumm]

Laias laastus on minu jaoks asi selge - selleks, et soetada kuus ca 250M ostuhinnaga multifunktsionaalset 100 m klassi sõjalaeva (selle sisse mahuks ka natuke rakettrelvastust), tuleks loobuda ühest jalaväebrigaadist (või umbes taolise suurusega üritusest).

Maismaasõjas tähendab see suuresti tagasipöördumist 2000ndate algusesse, kus oli üks loomisel olev brigaad ja vastase kujundamise osas tuli loota suuresti mitteksisteerivate kaitseringkondade üksuste peale. Ehk nokk kinni, saba lahti.

Kuna ilmselt 2. brigaadi laialisaatmisele palju pooldajaid ei saa olema, siis selle optimistliku noodiga teeksin ettepaneku kärpida see laevastikuprogramm suuruse/maksumuse raami, kus me ei peaks niigi väiksevõitu maaväge veel poole väiksemaks tegema. Kui idee oleks maksumusega, mis tooks kaasa nt kahest jalaväepataljonist loobumise (soetuskulu kuni 500M), siis ilmselt oleks see hammustatavas skaalas.

Ise ma jagaks selle 500M soetusmaksumust sedasi:
-Sandownide asemele ostame GB-st uuemad ja korralikumad (me saime sealt kõige vanemad ja rääbakamad) ja remondime-moderniseerime neid (kokku 100M) - liitlaskohustus saab täidetud järgmine 20a.
-100 M eest soetame ca 50 niinimetatud "trummipaati", mis mõistaks lennutada lühimaarakette ja vedada inimesi
-100 M eest soetame umbes kümme 3D mobiilset keskmaaradarit kriitilisemate rannikulõikude vaatluseks ja purukslastud PPA omade kiireks asenduseks
-ülejäänud 200M eest ostame lühimaa tiib- ja õhutõrjerakette, vaatlusseadmeid, meremiine, droone ja muud vajalikku. NB! Ja PPA neljale laevale automaatkahurid, raskekuulipildujad, Simbad raketiseadmed ja SAAB 1X 3D lühimaaradarid.

[tuna]

Kompromissi sisu on seega järgmine: Sa oled valmis loobuma Soome sarnasest laevastikust, vastutasuks nõuad kummipaate.

Kuna peale Sinu enda pole keegi Soome sarnase laevastiku ehitamist nõudnud, siis oled valmis loobuma õhumullist. Vastutasuks nõuad kummipaate, mis tuleb muretseda lisaks kõigele muule, mida teised nõuavad. Teiste sõnadega, Sa tahad oma nõudmiste 100% rahuldamist, vastu pakud mitte midagi.

[URR]

Neid "uuemaid ja korralikumaid" Sandowne pole kahjuks võtta, sest neid on brittidel endal tarvis. Miskipärast on nii, et kui laevastiku uuendamiseks või kärpimiseks läheb, utiliseeritakse ikka vanemad ja viletasamad platvormid. Pealegi on Eesti oma Sandownidesse just võimeuuenduse raha sisse pandud.
PPA laevu peaks relvastama PPA eelarvest. Esialgu ei tundu PPAl selleks huvi olevat.
Muud ei viitsi kommenteerida. Kel huvi, võib eespoolt seisukohad üles leida.

[URR]

Vaindloo saart ei saa tulelöögi eest kaitsta. Ilmselt kehtib see sedastus iga punkti kohta Eesti Vabariigi territooriumil, aga selleks, et Vaindloo peale või kõrvale mõni Patriot või Ticonderoga pargitaks, puudub isegi teoreetiline võimalus.
Vaindlood vallutavat meredessanti ei saa tõrjuda Vaindloo saarel, sest saar on liiga väike. Sinna mahutab hädapärast ühe jalaväejao. Seda dessanti saab tõrjuda ainult merel - eduka meredessandi eeldus pole mitte üllatus, vaid mereala valdamine. Üllatus on kordistaja.
Laevaga saab Vaindloole täitsa lähedale, aga päris randa ei saa. Sealne sadamakoht (tegelikult kividest puhastatud laheke) mahutab vast 3-4 paati ja sissesõit on nii kitsas, et korraga saab sisse ainult üks. Ümberringi on kivid.
Kokkuvõttes saab selle saare vallutada igaüks, kes toob kohale piisava tulejõu (näiteks mõne 76 mm kahuri), kaitse maha surub ja oma mehed maale toob. Viimase ülesande täitmiseks sobib igasugune paat (ei ole vaja eridisainiga trummipaati). Tõenäoliselt lõhutakse mõni neist paatidest ära ka.

[Kapten Trumm]

Kompromissi sisu on seega järgmine: Sa oled valmis loobuma Soome sarnasest laevastikust, vastutasuks nõuad kummipaate.
Kuna peale Sinu enda pole keegi Soome sarnase laevastiku ehitamist nõudnud, siis oled valmis loobuma õhumullist. Vastutasuks nõuad kummipaate, mis tuleb muretseda lisaks kõigele muule, mida teised nõuavad. Teiste sõnadega, Sa tahad oma nõudmiste 100% rahuldamist, vastu pakud mitte midagi.

Soome taolist laevastikku meile ei tule, vähemalt mitte tänases skaalas eelarvega. Soome taolise laevastiku loomise alternatiivkulu on niigi väikse maaväe vähendamine umbes poole väiksemaks. See pole vastuvõetav hind lihtsalt. Soome MeV eelarve on 300+ miljonit aastas, see on pool meie kaitse-eelarvest.
Kui me võtaksime teiste osiste arvelt MeV-le juurde ja saavutaks sama proportsiooni, saab meie oma olema 90 miljonit.

Kui teil on paremad ideed, siis laske tulla. Idee, et ehitame mõned kahuritega relvastatud patrull-laevad ilma rakettrelvastuse ja sensoriteta, arvestusega, ehk kunagi saab ka "päris" relvad osta, ei ole minu silmis vähemalt tõsiseltvõetav. Ainuke, mida on (minuarust) mõeldav teha, on kärpida relvasüsteemi TTA väiksemaks ja lahendada sellega kaasnev võimelangus suurema arvukuse ja aluste koordineeritud tegevuse ning tõrjetegevuse toomisega kaldale ligemale.

Et me lahendame probleemi laevadeta, pole ka mõeldav. Küsimus on selles, kas laev on 15, 75 või 150 meetrit ja kas 5, 100 või 250 miljonit.

[Kapten Trumm]

Vaindlood vallutavat meredessanti ei saa tõrjuda Vaindloo saarel, sest saar on liiga väike. Sinna mahutab hädapärast ühe jalaväejao

Palun sellist jama mitte produtseerida. Vaindloo suurune saar (700 m pikk ja 150 m lai) kaitsmine on tugevdatud jalaväekompanii operatsioon.
Ja mehed, vaadake kaarte. See on siis nii 150 meest, TT relvad, mingi täiendav tagalakomponent ja juurde antud tankitõrjeraketid ning õhutõrje.
Tänaste, suht aeglasekäiguliste ja suure süvisega MeV alustega on see vähemalt 2 ülesõitu pluss aeganõudev kohmitsemine randumisega (tuleb ümber laadida paatidesse), kuna laevad ei pääse sadamasse, pluss see, et laevadel puudub igasugune reaalne õhutõrje.

Sellise asja avastamisel saadavad venelased sulle seltsiks 2 lahingukopterit Suursaarelt, mis laevad väljaspool Sergeide tuleulatust TT rakettidega laevad puruks ja sellega ongi asi läbi.

[Kriku]

Ma ausalt öelda ei saa aru, miks Vaindloo teemal nii pikalt jahuda. Kui kummalgi poolel on eelduslikult piisavalt tulejõudu, et kõik sinna paigutatu eemalt pilbasteks lasta, on selle hõivamine jalaväega kummagi jaoks arusaamatu eesmärk.

[Kapten Trumm]

Rannikukaitses on oluline merealasid kontrollivate saarte ja poolsaarte valdamine. Kui pole relvade paigutamise jaoks, on vaatluse jaoks. Kui poolsaari saab hõivata suure maa poolt, siis saarteni on kuidagi vaja jõuda.

Igasugust kaitset ehitatakse seestpoolt väljapoole. Kõigepeal lähiala, siis kaugemad ja siis veel kaugemad alad. Seepärast ütleb minu loogika, et enne kui minna korvettidega Kalinigradi või Kroonlinna piirama, tuleb kontrolli alla saada lähiveed.

Kui kummalgi poolel on eelduslikult piisavalt tulejõudu, et kõik sinna paigutatu eemalt pilbasteks lasta, on selle hõivamine jalaväega kummagi jaoks arusaamatu eesmärk.

Sõjapidamises on eemalt millegi pilbasteks laskmine vaid üks (ja asjasse vähepuutuvate arust see peamine) osa. Tegelikult tuleks võimalusel tulega mõjutatud ala hõivata, sest vastane toob sinna lihtsalt uue üksuse/seadme/masina ja taastab olukorra.

Ok lasevad venelased selle PPA radari puruks. Kas peaks nüüd olema plaan B või lihtsalt tunnistame nutuselt, et saime peksa? Puruks löödud radari/vaatlusposti asemele tuleb ju uus viia ja vaatlust jätkata. Selleks peab kõigepealt saarele minema mingi vastav üksus (oletame, et maabumisõppe saanud jalaväekompanii Viru malevast, aga miks mitte ka mereväe rannikujäägrite kompanii), maabuma seal, kontrollima üle, et peale raketilööki pole seal vahepeal maabunud (mis vahepeal toimus, me ju enam ei näe) mingi Balti laevastiku spetsnazi rühm, kes seal jäi ootama meie uue radari tulekut ja asus seal vaatlust teostama. Seejärel tuleb saar puhastada, julgestada ja alles siis saab püsti panna uue radari, vaatlusposti, raadioluure grupi jne.

Kui vaatad Eesti ala kaarti, siis selliseid kohti on veel, Vaindloo on lihtsalt ehk kõige arusaadavam asja mõtte selgitamiseks. Kui me ei soovi, et meile sõidetakse sisse läbi Riia lahe, ilmselt oleks arukas vallata Kolga nina, Ruhnu saart ja Sõrvet. Kui pole relvi sinna panna, peaks vähemalt vaatlema (vaatlus ongi julgestustegevuse kõige madalam tase).