Merevägi ja rannakaitse

[Kriku]

Annab küll. Juttu ei ole siseriiklikust õiguspärasusest, vaid võimalikust rahvusvahelisest reaktsioonist sõjaväe kasutamisele. Riigikaitse jaoks loeb fakt, et vastasele tehakse ära; kui kaua kodumaised paragrahviväänajad pärast seda targutavad, on oluliste küsimuste järjekorras kuskil kolmanda saja hulgas kui sealgi.

[klamber]

Lahend, mida pakutakse - et kuna PPA ei taha midagi kuulda rohkemat oma igapäevarutiinist, teeme alternatiivse süsteemi, mis on samuti väga piiratud SA rakendusega - pole lihtsalt õige lahend.

Sa küll väidad siin pidevalt suure suuga, et loed kõik ilmuva läbi, aga kirjutatud põhjal jääb mulje, et sa pole paljudest allikatest kuulnudki, vaid lähtud mingist dogmaatilisest eelarvamusest (merevägi tahab Haminaid ja PPAle lisaks dubleeriva laevastiku luua).

Merejulgeoleku uuringuraporti soovitus oli merel tegutsevad kolm ametkonda ümber korraldada nii, et järele jääks kaks - jõudu kasutav ja jõudu mitte kasutav. Kui vaadata neid kolme (Veeteede Amet, PPA, merevägi), siis kõige lihtsam ja mõistlikum on jagada PPA merelised ülesanded ja tehnika VA ja mereväe vahel. Merepääste ja reostustõrje VAle, piiri valvamine ja kaitsmine mereväele.

[Veiko Palm]

Valges ilmas pole võimalik saata armeed (või mereväge) lahendama olukorda, mil pole selgeid militaarkonflikti tunnuseid.

Oh, on küll. Isegi tanke: https://en.wikipedia.org/wiki/Waco_siege

Lisan veel Belgia ja Prantsusmaa käimasolevad operatsioonid.

[andrus]

Sa küll väidad siin pidevalt suure suuga, et loed kõik ilmuva läbi, aga kirjutatud põhjal jääb mulje, et sa pole paljudest allikatest kuulnudki, vaid lähtud mingist dogmaatilisest eelarvamusest (merevägi tahab Haminaid ja PPAle lisaks dubleeriva laevastiku luua).

Ma poleks arvanud, et pean siin foorumil Trummi kaitsma.

Trumm nimelt väitis:

Katsume mitte jamasse laskuda. Ma loen kaanest kaaneni läbi meie sõjandusajakirjanduse, kuna käib lihtsalt kodus mul.

Kui nüüd üles näidata natuke kastist välja mõtlemist, siis saab kaanest kaaneni ka nii lugeda, et peale esikaane läbilugemist loetakse kohe läbi tagakaan. Ja kui niiviisi on kõik kirjandus loetud, saabki foorumile jälle tulla postitama eduraportit oma saavutustest.
Seda versiooni toetab ka see, et kui Lohetapja küsis millegi kohta, mis justnagu peaks seal kaante vahel kirjas olema, jäeti ta küsimus tähelepanuta.

[gooligan]

Merejulgeoleku uuringuraporti soovitus oli merel tegutsevad kolm ametkonda ümber korraldada nii, et järele jääks kaks - jõudu kasutav ja jõudu mitte kasutav. Kui vaadata neid kolme (Veeteede Amet, PPA, merevägi), siis kõige lihtsam ja mõistlikum on jagada PPA merelised ülesanded ja tehnika VA ja mereväe vahel. Merepääste ja reostustõrje VAle, piiri valvamine ja kaitsmine mereväele.

Väga lihtsustatud lähenemine. Zoomides konkreetsetesse ülesannetesse saame kiirelt aru, et Politseilt merevõimekuse kaotamine oleks suhteliselt lühinägelik.
Kes peaks hakkama tegelema nt paadijuhtide joobekontrolliga? Kuidas pääsetakse Aegnale kaklust lahutama? Kes ja kuidas kontrollib riiki sisenejaid? Kes tagab korda merelistel üritustel?
Kuidas kordineerida kadunud inimese otsinguid? Kes kellele allub millistel operatsioonidel? Kes otsustab prioriteedid jms?

Ma ei kujuta hästi ette, situatsiooni kus hambuni relvastatud laigulised kontrolliksid joovet või kontrolliks riiki sisenejaid. See lõhnaks pigem Põhja-Korea järgi.

[Kapten Trumm]

Mehed, see piraatluse vastase võitluse teema kui MeV eesmärk, ei tantsi, pinguta palju tahad.
Adeni lahte ega USA relvahullude vastaseid operatsioone pole mõtet näiteks tuua, sest esimesel puhul polnud kurjategijate taga rahvusvahelist subjekti - põhimõtteliselt võinuks need ka kohapeal maha lasta ja keegi poleks haukunud ja USA näide on siseriiklik julgeolekuoperatsioon. Õiguslikult midagi sarnast seenemuttide otsimisele meil, kus PPA operatsiooni on kaasatunud nii KV (ÕV kopter) kui ka KL isikkoosseis.

Kui meil hakkab toimuma midagi imelikku Soome lahel ja Keri saarel algavad meeleavaldused Keri rahvavabariigi moodustamiseks, siis on konkreetselt selle taga rahvusvaheline subjekt nimega VF. Katse sinna peale lennata 23 mm Sergeiga patrullkaatritega (vähemalt selline oht) toob kaasa selle, et saare juurest leiate ka kaks Buyan korvetti, mis on värvitud valgeks ja kannavad kirju "rahuvalvejõud". Ühesõnaga, sedasi ei heiduta kedagi. Heidutus maksab ainult siis, kui sa oled valmis asja mere(raketi)lahinguni viima. Loomulikult kui sul seda võimalust pole, siis ei loe ka need Sergeid suuremat midagi. Ehk siis kõigepealt teeb PV (või ühendamisjärgne MeV) oma Sergeiga laevade ja lennukitega kindlaks, et seal toimub see ja see ning teeb ettepaneku (PV nimel territoriaalvetest lahkuda). Ja kui see saadetakse otsesõnu n*****, siis tuleb olla valmis võtta laost raketid ja alustada lahingut. Sellist varianti idanaaber kardab, mitte niisama demo. Sest neil on võimalus selle puhul alati keerata järgmine vint. Ehk te, MeV härrad, kipute jälle sümmeetrilisse vastuseisu (ehk sarved kokku) palju kaalukama vastasega. Lähete Keri saarele oma laevadega, vastane aga saab sinna välja panna suuremad ja tugevama relvastusega. Mis edasi....?

Tänane MaV heidutus seisneb meil ikkagi selles, et lisaks paraadile ja missioonile (mis on demo) suudame me täna ikka konkreetselt vastase soomustehnika surnuaedu tekitada. MeV puhul taolises lahendis seda võimalist ikkagi ei teki.

[Kriku]

Kui meil hakkab toimuma midagi imelikku Soome lahel ja Keri saarel algavad meeleavaldused Keri rahvavabariigi moodustamiseks, siis on konkreetselt selle taga rahvusvaheline subjekt nimega VF. Katse sinna peale lennata 23 mm Sergeiga patrullkaatritega (vähemalt selline oht) toob kaasa selle, et saare juurest leiate ka kaks Buyan korvetti, mis on värvitud valgeks ja kannavad kirju "rahuvalvejõud".

Sellega ma olen nõus, aga probleem pole mitte selles, et relva jõudu kasutada ei saaks, vaid et seda on niisuguseks olukorraks vähe.

Ühesõnaga, sedasi ei heiduta kedagi. Heidutus maksab ainult siis, kui sa oled valmis asja mere(raketi)lahinguni viima.

Minu arvates see ongi igasuguste relvajõudude mõte, et vajadusel viiakse asi lahinguni Võib-olla olen ma muidugi valesti aru saanud.

Aga ka see, kui vastane peab korvette saatma, tähendab, et ta ainult kummipaatidega läbi ei saa. Operatsiooni hind & lävi on tema jaoks kõrgem. Absoluutset heidutust, mis igal juhul välistaks kallaletungi, ei ole vähemalt meie jaoks olemas.

[Kapten Trumm]

Aga ka see, kui vastane peab korvette saatma, tähendab, et ta ainult kummipaatidega läbi ei saa. Operatsiooni hind & lävi on tema jaoks kõrgem. Absoluutset heidutust, mis igal juhul välistaks kallaletungi, ei ole vähemalt meie jaoks olemas.

Absoluutset ei ole jah.
Ainult et ilma relvasüsteemideta, millega on võimalik vastase alus uputada, on kogu see "mereline heidutus" tiba pidetu või mis?
Mitu motiiv ja seisukoht on siin lihtne - ärme kuluta oma rahasid ära dubleerivale patrull-laevastikule, vaid võtame ette ikka selle merelahinguvõimelise mereväe. Kasvõi kaldal paiknevate raketikompleksidega kui laevu ei jaksa alguses. Või rakettrelvastusega väikealustega (FIAC) Iraani stiilis, kui korvetid või FAC-d käivad üle võimete. Või kui ühendada PV laevastik ja MeV ära, siis olemasolevad (patrull)alused jäävad ju alles.

Hetkel peaks PPA-l neid suuremaid aluseid olema 4 tk. Lisaks on veel väiksemad kaatrid.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index. ... _laevastik

[Kriku]

Aga ka see, kui vastane peab korvette saatma, tähendab, et ta ainult kummipaatidega läbi ei saa. Operatsiooni hind & lävi on tema jaoks kõrgem. Absoluutset heidutust, mis igal juhul välistaks kallaletungi, ei ole vähemalt meie jaoks olemas.

Absoluutset ei ole jah.
Ainult et ilma relvasüsteemideta, millega on võimalik vastase alus uputada, on kogu see "mereline heidutus" tiba pidetu või mis?

Kummipaatide uputamiseks võimelised alused heidutavad kummipaate, korvettide uputamiseks võimelised alused korvette.

Ma olen sama mõtet nüüd lühikese aja jooksul 3x korranud ja rohkem ei viitsi.

[Kapten Trumm]

Me jõuame siin kiiresti välja sinnamaani, et kummipaatide heidutamiseks suutelise patrullkaatriga lõpeb meie heidutus kiiresti otsa. Meie vastane aga ei ole alkaiida või Somaalia piraadid, vaid idanaabri eriteenistuste ja relvajõudude sümbioos. See tähendab, et on alati võimalik võtta arsenalist järgmine ja suurem riistapuu, seejuures meil ammenduvad need võimalused kiiresti. Ja kui "rahuvalve", "piiripolitsei" vms kirjadega sõjalaev ei sobi, siis on võimalik ka kaks allveelaeva. Või veel midagi (kasutage kujutlusvõimet).

Ühesõnaga, tekib sümmeetriline vastasseis, kus meie heidutusvõimalused ammenduks suht kohe. Need ei ammenduks, kui vastane teab, et vajadusel oleme võimelised selle lahingu ära pidama ja seal edukalt esinema. Seega, kahuritega patrulllaevad muudaksid vastase tegevuse mõnevõrra raskemaks, aga mitte võimatuks. Taolise jama muudab võimatuks (või raskesti teostatavaks) ainult meie võime see Keri saare ümbrus puhtaks lüüa.

Taolised kahuripaadid (sellise nimi ongi gunboat) oleks väga vint Adeni lahel. Soomlased nt käisidki Atalanta missioonil üle oma miinipanijaga (kas Pohjanmaa??). Pealvee meresõda seal karta polnud, aga somaalia tegelaste hirmutamiseks käis 40 mm Bofors kah (või mis iganes neil oli). Idanaabri vastu aga - minu silmis kahtlane.

[Kriku]

Taolise jama muudab võimatuks (või raskesti teostatavaks) ainult meie võime see Keri saare ümbrus puhtaks lüüa.

Jah - kõikvõimalikest aina suurematest riistadest, mida vastane sinna saata võib. Seda meile vaevalt et kunagi tekib.

[Ott Laanemets]

Lahinguvõimeline merekaitse ju ongi eesmärk. See lihtsalt ei ole ei fiskaalselt ja teadmiste poolest saavutatav üleöö, et lahed ja ostad ja siis kohe ongi. Olen seda juba korduvalt siin kirjutanud, tuleb vältida arenguvõimetuid ’kummipaate’ ja Skrundasid. Ehk et loodetavasti 20 aasta pärast (see on pool laevakere elukaarest) oleme oluliselt rikkamad ja targemad, et jõuda kõva pauguni.

Ma ei saa aru, kust tuleb müüt, et politsei võiks/saaks täita KV ülesandeid. Põhimõtteliselt võib KV ülesanded, s.o riigi sõjaline kaitsmine, anda ka põllumajandusministeeriumi allasutusele? Eestile on kombeks üks president korraga, ütles laulusalm ja NATOs on kombeks üks sõjavägi korraga, mis kuulub kaitseministeeriumi haldusalasse. Mitte, et NATO praktika siin kuidagi oluline oleks, aga nii talupoja kui kaluri loogika ütleb, et põllumehed tegelevad põllumajandusega, sõjaväelased riigi kaitsmise ja politseinikud korra tagamisega. Ei ole ju liiga keeruline?

Merejulgeoleku uuringu järeldus ei olnud, et anname PPA mereosa VA-le, vaid et ülesanded jagatakse jõudu kasutava (k.a. jõuga ähvardava) ja jõudu mittekasutava organisatsiooni vahel. Ülaltoodud lihtsale loogikale ja rahvusvahelisele humanitaarõigusele tuginedes on esimeseks sõjavägi, meil asutus nimega Kaitsevägi. Kas pehmeid ülesandeid täidab PPA või VA, on poliitikakujundamise küsimus. Kusjuures välja tuli, et peidetud dubleerimine ja tegelik kokkuhoiukoht on just nimelt PPA ja VA tegevuse üle vaatamine.

Ülal-esitatud küsimustele on vastused lihtsad:

Kes peaks hakkama tegelema nt paadijuhtide joobekontrolliga? – kuna see ei sisalda jõu kasutamist, siis tsiviilasutus. Kuna vastav nõue tuleb meresõiduohutuse seadusest, mille vastutajaks on VA, on see vaid juriidiline problem.

Kuidas pääsetakse Aegnale kaklust lahutama? – Kuna Aegna on maismaa, siis teeb seda politseiametnik, kes viiakse kohale kiireima võimaliku vahendiga – vabatahtlike merepäästjate kaatrist, sõjalaeva või lennuvahendini. Umbes nii toimub see ju ka täna, ka nt meditsiiniliste vedude korral.

Kes ja kuidas kontrollib riiki sisenejaid? Seda teeb PPA ja teeb seda piiripunktides, mis asuvad kaldal. Kuna piiri valvamine kohapeal, st merel, eeldab jõu näitamist või sellega hoiatamist, siis teeb seda jõudu kasutav asutus, sest PPA teenistuspüstol või ‘teenistuskuulipilduja’ ei ole merel kasutatav relv. Pigem on selleks ‘teenistussuurtükk’, ‘teenistustorpeedo’ ja ‘teenistuspealveetõrjerakett’. Ehk saate irooniast nüüd ise aru.

Kes tagab korda merelistel üritustel? – PPA nagu ta just täna seda tegi Baltic Protector 2019 dessantdemol Kolga lahes.

Kuidas kordineerida kadunud inimese otsinguid? – seda teeb täna j aka tulevikus JRCC, kogu merepääste korraldus on vastavalt SAR konventsioonile jai gal merel viibival kaptenil (k.a. sõjalaeva komandöril) on SOLASe kohustus osaleda päästeoperatsioonidel. Ehk siis see ei ole lahendamist vajav küsimus.

Kes kellele allub millistel operatsioonidel? – See on oluline ja kohati määrav. Meie tung tekitada juhtimisalast segadust luues palju ja erinevaid organisatsiooni võib meile tõepoolest saatuslikuks saada.

Et päris lappama ei läheks, siis natuke mereolukorrateadlikkusest (MSA – maritime situational awareness Euroopas või MDA – maritime domain awreness IMOs ja USAs).
MSA on tegelik arusaam kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, meresõiduohutust, majandust ja keskkonda [1]. See koosneb kihtidest: füüsiline keskkond (hüdrograafia), keskkond (kalastuskontroll jms), sisejulgeolek (salakaubandus, terrorism jms), riigikaitse jne. Sellist arusaamist Eestis täna ei ole. Kusjuures arusaamine ei ole sünonüümne andmekoguga. Ehk kui vanaema vaatab RMPd ei pruugi tal tekkida sama arusaama, mis nt mereväeohvitseril, kui teemaks on riigikaitse, või sama arusaama, mis politseiametnikul, kui teemaks on salakaubavedajate püüdmine.

Üldine loogika riigi mereliste ülesannete täitmisel on see, et kõrgema eskalatsiooni jaoks loodud võimetega on üldjuhul võimalik täita ülesandeid ka madalamas eskalatsiooniastmes, vastupidi aga mitte. Ehk siis sõjalaev võib oma patrulli käigus seirata ka kalalaevu, keskkonnainspektsiooni paat aga sõjalaevu isegi mitte ei seira. [2]

Kas PPA saab täita KV ülesandeid, vt ülal. Kas PPA laevastik saab asendada KV oma – sõltub ohutajust. Kui suurimaks merel esinevaks ohuks loeme merereostuse või SAR juhtumi, siis jah. Kui me siiski tunnistame, mis iganes kujul, Vene lähedust, siis ei.

Hübriidsõjapidamisest mere lei jõua hetkel kribada, aga see on erinev samast asjast maismaal, sest ‘war amongst the people’ pole merel võimalik (inimene ei ole kala). Soovitan teemaga kurssi viimiseks lugeda USNI Prociidings (https://www.usni.org/magazines/proceedings) väljaandes ilmunud admiralide Stavridise ja Foggo kirjutisi, ka USNWC Review’s (https://digital-commons.usnwc.edu/nwc-review/) on ilmunud artikleid isegi hübriidohtudest Läänemerel.
1. https://dnnlgwick.blob.core.windows.net ... iLbwKkA%3D
2. Huvitatutel soovitan lugeda Ken Boothi klassikat Navies and Foreign Policy (1977) ja selle alusel tehtud uuringuid.

[Ott Laanemets]

Mida arvab suurim liitlane meie mereasjandusest: https://digital-commons.usnwc.edu/cgi/v ... nwc-review

Ei maksa väikestest ebatäpsustest kinni hataka: pole vahet, et 2014 ei kolinud MeVS ära Miinisadamast, vaid lihtsalt kaotati jms. Autoriks Balti riikide kaitseplaneerimist hästi tundev Naval Postgraduate Schooli'i õppejõud, kes post-komministlike riikide kaitseteemadega hästi kursis. Disclaimer: mina ei olnud intervjueeritud Eesti mereväeohvitser, kellele viidatakse.

Kel sõrmed juba kribelevad kirjutama, et ameeriklane on loll ja ei saa aru, siis hingake sügavalt, lugege kogu tekst uuesti läbi ja reflekteerige homme hommikuni . Tähelepanu äratab tõdemus, et meie mereline rumalus ei ole pelgalt meie endi probleem, vaid mõjutab kogu NATOt.

If divesting themselves of communist legacy defense and naval concepts were not sufficiently difficult for NATO’s new navies, their leaderships face an additional challenge: because they are all continental states, their governments universally suffer from acute sea blindness. This all-but-universal continental focus, in which armies predominate, can be observed in the continued practice of organizing the armed forces under general staffs, as opposed to transitioning them to joint defense staff organizations. Indeed, it is not unusual to find only a few naval liaison officers posted to these general staffs, rather than a staff manned from all three services. Sea blindness is exacerbated further at the national level because few ministries of defense possess institutional knowledge of naval affairs or understand the requirements for survival in the modern maritime battle space. Not surprisingly, naval policy, or endorsed national concepts, hardly exists in either written or publicly published form, let alone within the institutional cognizance of defense institutions.
…
Estonia falls short in relation to other countries in the region because it has conflicting jurisdictional authorities between the ministry of defense and civilian law-enforcement agencies. As a result, development of one of the most basic capabilities needed to effect maritime security—an RMP to produce maritime situational awareness (MSA)—has been stalled for years by bureaucratic disagreements over ministries’ respective institutional roles and missions. This infighting has inhibited the creation of what should be thought of as a national asset. The current, outdated RMP was developed for peacetime conditions and is controlled by the Police and Border Guard Board (PBGB). The problem with entrusting such a responsibility to a civilian ministry is identified in an insightful study on Estonia’s maritime security requirements chaired by an eminent Estonian expert in defense planning: “As a matter of agency policy, the PBGB capabilities have been optimized for the lowest level of crisis escalation— the level of nonkinetic reactions, and therefore there is a systemic gap between its expected performance and the capabilities and performance required on higher levels of crisis escalation.”
…
The other two Baltic navies, those of Latvia and Lithuania, possess both MCM vessels and purpose-built patrol craft. They are fortunate in that—as is the case with Finland, Denmark, and Norway—their national maritime-surveillance infrastructure falls under their respective defense institutions. Thus, each possesses an RMP in which the navy plays the leading role.
…
Most disturbing is a seeming inability of these three Baltic States’ governments to agree on something as simple and important as developing a common regional RMP, and each apparently is on its way to developing its own unique intelligence, surveillance, and reconnaissance (ISR) capabilities. The fact that these countries cannot yet exchange real-time radar or sensor data with Allied Maritime Command (MARCOM), let alone among themselves, needs to be addressed at the appropriate political level.
…
[…] the Baltic States face different challenges, and they are confronted with the problem of scale and financial penury. That said, given their geographic proximity to Russia and maritime exposure, there is an urgent need to improve their maritime-defense capabilities. As one Estonian naval officer averred in a private discussion, while there is no question that the country’s navy is part of the NATO integrated command structure, the service does not feel it is a part of the alliance’s force structure.
…
The need for political solutions can be seen in the struggle of the new Adriatic and Estonian navies to resolve jurisdictional disputes over institutional roles and missions to create RMPs. The inability of these navies to clarify institutional roles and missions with other ministries is not just an internal political issue but rather has serious consequences for wider Western interests. Bureaucratic discord has led to suboptimal capabilities that cannot produce an RMP that supports MSA, which in turn prevents the services in question from being able to respond effectively and quickly to events at sea.

[mart2]

Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.

Minu mäletamist mööda oli rahvusvaheliselt on seatud nii, et Piirivalve sai opereerida territoriaalvetes, kuid majandusvööndis sai laevu kinni pidada ainult Merevägi.
Kui eksin, siis ehk rahvusvahelise õiguse spetsialistid parandavad.

[Poti soldat]

Juriidikast ma eriti midagi ei tea, aga meenub et Island on oma majandustsooni ikka kuidagi patrullitud saanud kuigi neil mereväge ametlikult ei olegi.