Merevägi ja rannakaitse
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ma ei hakka eelmist posti muutma, kuid on huvitav teada teadjamehe arvamust:
1.Missuguse aja hulga jooksul saavutab rakett oma lõppkiiruse?
2.Kui suurt jõudu rakendatakse stardi hetkel deflektorile kui deflektor on 45 kraadi üles suunatud?
3.Missugune on raketi stardimass stardi hetkel?
Kui võimalik, siis paluks ka arvutuskäiku.
1.Missuguse aja hulga jooksul saavutab rakett oma lõppkiiruse?
2.Kui suurt jõudu rakendatakse stardi hetkel deflektorile kui deflektor on 45 kraadi üles suunatud?
3.Missugune on raketi stardimass stardi hetkel?
Kui võimalik, siis paluks ka arvutuskäiku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
45 kraadise nurga all tehtava deflektori skeemi ma parandasin juba 2 lehte tagapool, äkki jätaks selle jauramise? Oli tõesti läbi mõtlemata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Küsimus on kahetahuline, miks.muhgel kirjutas:Ega Trumm süüdi pole, et lühemaid häid näiteid pole ehitatada osatud.Kriku kirjutas:Tõesti, seal me juba olime ja akf Trumm lubas jääda 15 m juurde. Ma hakkan riiulist mütsi otsima, kui nii edasi läheb...Illike kirjutas:Teiseks oli palve, et ei hakka 15m paati võrdlema 25m paadiga. Ei saa võrrelda võrreldamatuid.
Esiteks - WWII aja laevaehitusmeetodid ja oskused ei võimaldanud 20 m suurt lühemat alust teha, millel oleks pardal 2 torpeedot min 750 kg, 2 automaatkahurit (õhutõrje) ja veel ühte-teist. Seepärast kippusid nad pigem 20 m ülespoole. Lisaks olid G-5 ja MAS-500 tüüpi alused erandlikud, sest tegemist oli hüdroplaanivate (ehk glisseerivate) alustega (sh redaanpõhi), kus aluse koormat "toetas" dünaamiline tõstejõud, mida andis kiirus. Hüdroplaaniv alus aga pole suures laines kasutatav. Sestap olid valdav enamus torpeedokaatreid siiski poolglisseerivad või süvislaevad ja pikkus läks pigem üle 20 m. Alla 20 m alused kippusid olema pigem kuulipilduja-kaitserelvastusega - see aga ei taganud enam kaitset õhust ja oli maismaal oleva mõjutamiseks lahja.
Teine "pikkuse" kaalutlus on alati merekindlus. Sel teemal pole vaidlust, suurem alus on ALATI merekindlam. Kuid ka kallim ning kergemini avastatavam. Saksa Schnellboot'id olid siin kaalukas näide. RIB aluste loomise üks äriline kaalutlus oligi kaaluefektiivsus - analoogse suurusega kõvakerelised alused olid väiksema kasuliku koormaga (tulenevalt suuremast omakaalust) ja tegelikult ka viletsama püstuvusega. Üks põhjus, miks RIB alus on professionaalse tegevuse valik nr kui tuleb käia üle parda - nt sukeldumisel - seda on ikka keeruline kummuli ajada ja isegi kui laine lööb selle pardani vett täis, ei omanda see erilisi uppumise märke. Võimalikud augud aga on juba mõnda aega lahendatud nii, et kus võimalik, täidetakse balloone polüretaanvahuga, mitte õhuga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Oi jummel. Kas Sa tõesti arvad, et kui sa paned nurga all oleva torule teise nurga all oleva toru külge, siis rõhk ei mõjuta nurga all oleva toru seina ja nurga all olev gaasivool ei mõjuta horisontaalse toru seina? Õige, ega tuli kaigas ei ole, et ta torust läbi ei mahu. Näitlikustamiseks võta painutatud toru ja hakka sinna sisse trossi ajama. Missuguseid seinu trossi ots kõigepealt puudutab?Kapten Trumm kirjutas:45 kraadise nurga all tehtava deflektori skeemi ma parandasin juba 2 lehte tagapool, äkki jätaks selle jauramise? Oli tõesti läbi mõtlemata.
Tegelikult parem näide on, võta veevoolik ja laota ta muru peale usjalt laiali ja mine keera kraan lahti. Veevoolik tahab ennast sirgu ajada. Samamoodi käitub gaasijuga selles Sinu deflektoris.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
"Sirgu ajamisega" ei teki probleemi, kui toru läbimõõt on piisav ja pöördekoht sujuv. Seejuures on rõhk just pöörde välimisel raadiusel. Probleem tekib pigem sellega, et osad põlemisgaasid võivad hakata väljuma sealt, kus rakett. Kui pöörde takistus piisav on. Samas jällegi aitab väljalasketoru teatav takistus raketti kergemini lendu saada (tekib nn pinnaefekt), kuid sellega kaasnevad jõud ka laskeseadmele. Tõde selgub ilmselt katsetamisega, sest raketi lennu parameetrid peale kiiruse väga avalikud ju pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Eeee, et siis teeme suure raadiuse ja suure läbimõõdu ja siis rõhk kaob ära?Kapten Trumm kirjutas:"Sirgu ajamisega" ei teki probleemi, kui toru läbimõõt on piisav ja pöördekoht sujuv.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Raketimootorite katselaudadel on see raadius suhteliselt väike ja toimib kenasti
https://www.youtube.com/watch?v=Rjf4-RRHu2E
https://www.youtube.com/watch?v=Rjf4-RRHu2E
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 145
- Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Vabandust, et sellist tähtsat vaielungi segan...aga huvitaval kombel oli hr. Trumm miinitreimis ja suurtüki teemas vanakooli tipi mees ja igasuguste pehmete erialade majandusmehed (keda vorbitakse nagu seeni peale vihma) võiks üleüldse oma exelit edasi täita, sest füüsikast ei jaga nad midagi.
Oled sa üleüldse reaalne inimene, või teeb keegi lihtsalt nalja siin foorumis?
Oled sa üleüldse reaalne inimene, või teeb keegi lihtsalt nalja siin foorumis?
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Parem lugeda natuke ajalugu: esimene osa Eesti rannakaitse ajaloost.
Kpt-ltn Laanetu. Rannakaitsest Eestis kuni Krimmi sõjani. Sõdur. 03/2019, lk 62-64 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319
Kpt-ltn Laanetu. Rannakaitsest Eestis kuni Krimmi sõjani. Sõdur. 03/2019, lk 62-64 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319
Re: Merevägi ja rannakaitse
Arutelu foorumi kõige viljakama postitaja üle liigutatud tema isiklikku teemasse, mis sel puhul taasavati: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 76#p587376
Nii teenekal akf-il võib ju oma teema olla...
Nii teenekal akf-il võib ju oma teema olla...
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Nii halba kirjatükki on parem mitte lugeda. See, et keegi on lugenud läbi Gustavsoni väikese raamatu ja üritab seda siis refereerida, ei ole ajalugu.Ott Laanemets kirjutas:Parem lugeda natuke ajalugu: esimene osa Eesti rannakaitse ajaloost.
Kpt-ltn Laanetu. Rannakaitsest Eestis kuni Krimmi sõjani. Sõdur. 03/2019, lk 62-64 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319
Sellise teema puhul tuleb kõigepealt rääkida terminoloogiast, ehkki pärast mõningast puterdamist 'ranna-' ja 'merekaitsega' üritab autor libiseda sellest valdkonnast üle. Mulle tundub, et lihtsalt sellepärast, et autor paraku teemat ei valda... Lausejupp "maapinnast kõrgemal asuvad fortifikatsioonid ehk nn päris merekindlused" on ise juba eriline pärl...Ja arutelu 'rannikukaitse' üle. Võiks ju eeldada, et mereväelane teab, mis on 'ranna' ja 'ranniku' vahe, aga nagu näha, osutus eeldus valeks...
"ei suutnud linna rannakaitsepatareid vähimalgi moel takistada vaenlase laevastiku tegevusvabadust merel" - kas mereväelasel on üldse aimu, mis oli ühe tollase rannikupatarei tuleulatus? Ja kuidas oleks selline rannikupatarei üldse suutnud merel oleva laeva tegevust takistada?
Kogu kirjatükk on kui kooliõpilase pingutus homse referaadi tegemiseks - siit-sealt veebist midagi tõmmata ja panna lihtsalt tekstimaht kokku, mingitesse allikatesse või vastuoludesse või teksti eri osade sidususse üldsegi süvenemata (ilmselt oskamatagi süveneda)...
Ilmselt teine osa (maailmasõdade vaheline aeg) tuleb sama jube. Ehk siis kolmanda osaga on autoril juba mingi isiklik suhe ja võib seega vähemalt mälestusi loota...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ootame siis huviga 'paremat' kirjatükki järgmises Sõduris või kuskil mujal autoriks Castellum!Castellum kirjutas:Nii halba kirjatükki on parem mitte lugeda. See, et keegi on lugenud läbi Gustavsoni väikese raamatu ja üritab seda siis refereerida, ei ole ajalugu.Ott Laanemets kirjutas:Parem lugeda natuke ajalugu: esimene osa Eesti rannakaitse ajaloost.
Kpt-ltn Laanetu. Rannakaitsest Eestis kuni Krimmi sõjani. Sõdur. 03/2019, lk 62-64 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319
Sellise teema puhul tuleb kõigepealt rääkida terminoloogiast, ehkki pärast mõningast puterdamist 'ranna-' ja 'merekaitsega' üritab autor libiseda sellest valdkonnast üle. Mulle tundub, et lihtsalt sellepärast, et autor paraku teemat ei valda... Lausejupp "maapinnast kõrgemal asuvad fortifikatsioonid ehk nn päris merekindlused" on ise juba eriline pärl...Ja arutelu 'rannikukaitse' üle. Võiks ju eeldada, et mereväelane teab, mis on 'ranna' ja 'ranniku' vahe, aga nagu näha, osutus eeldus valeks...
"ei suutnud linna rannakaitsepatareid vähimalgi moel takistada vaenlase laevastiku tegevusvabadust merel" - kas mereväelasel on üldse aimu, mis oli ühe tollase rannikupatarei tuleulatus? Ja kuidas oleks selline rannikupatarei üldse suutnud merel oleva laeva tegevust takistada?
Kogu kirjatükk on kui kooliõpilase pingutus homse referaadi tegemiseks - siit-sealt veebist midagi tõmmata ja panna lihtsalt tekstimaht kokku, mingitesse allikatesse või vastuoludesse või teksti eri osade sidususse üldsegi süvenemata (ilmselt oskamatagi süveneda)...
Ilmselt teine osa (maailmasõdade vaheline aeg) tuleb sama jube. Ehk siis kolmanda osaga on autoril juba mingi isiklik suhe ja võib seega vähemalt mälestusi loota...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Selleks, et mädamuna värskest eristada, ei pea ise kana olema.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Merevägi ja rannakaitse
A järsku loeks isand Castellumi siiani avaldatud asju.Ootame siis huviga 'paremat' kirjatükki järgmises Sõduris või kuskil mujal autoriks Castellum!
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Seal rannal olen käinud ujumas kunagi, üle 10 aastad tagasi.tommy kirjutas:Samas, reaalses maailmas on meie rannikul dessanteerimisoperatsioonid täies hoos.
https://www.youtube.com/watch?v=-Fe3TXRvtmU
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist