Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja mille hinnasilt kipuks minema(vähemalt sellisel kujul, nagu fantaseeritud) nii miljardi euro kanti.
Tõsiselt odav lahendus... :D
Allikas: õhk, põhk ja kõhutuul?
Viimati muutis Kapten Trumm, 19 Aug, 2019 8:34, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alari kirjutas:https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... ness-73616
Suht sama jutt, mida mereväelased räägivad - kõigepealt vaja teada, mis merel toimub ning peab teiste riikidega koostööd tegema mereväe planeerimisel.
Ja loomulikult on vaja, lihtsalt antud olukorrateadlikkus pole praktiliselt lahendatav sõjalaevadega, vaid selleks on vaja rannikumerd katvat seirevõrgustikku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Olukorrateadlikkus on "lahinguruumi osiste tundmine, mida on vaja põhjendatud otsuste tegemiseks" (http://termin.eki.ee/militerm/get.php?i ... teadlikkus). Teiste sõnadega, olukorrateadlikkus ei ole mingi ühekordne tegu, lihtsustatult - varastame Vene saatkonna seifist ühe paberi ja siis ongi meil olukorrateadlikkus. Või siis antud näitel, ehitame laevad - olukorrateadlikkust pole, ehitame seirevõrgustiku - olukorrateadlikkus on. Nagu definitsioonist näha, siis olukorrateadlikkust hinnatakse läbi otsuste tegemise ehk tegemist on protsessiga, kus enne otsuse vastuvõtmist on vaja mitmekülgset teavet. Ja hinnatakse seda tagantjärele. Ettevaatavalt selliste kindlate vastanduste esitamine tähendab vaid seda, et arutleja on kinnistunud ühte võimalikku stsenaariumisse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Meie teadmine kogu loost on, et seirevõrgustikku me ei suuda rajada ilma aktiivse vaatluse ehk radariteta. Seejuures peab see olema suhteliselt hukukindel ja vähemalt osalt põhinema sõjaliseks tarbeks loodud mobiilsetel radarisüsteemidel (nt SAAB Giraffe).

Minuarust meil saadaoleva rahaga (mida suurt üle 300-400 miljoni ei tule) võimalik saada piiratud ulatusega hukukindel radarivaatlus (radarid+C3+üksused) ja piiratud pealvee laevatõrje. Tekk on napp ning seda lõua alla vedades on varbad paljad ja vastupidi.
Selle raha eest venitab välja ka need 2-4 (sõltuvalt omadustest) raketialust, kuid muud enam mitte (jäävad vaid PPA tsiviilradarid).

Siingi pööraks tähelepanu teatud vajadusele mõelda kaugemale relvatööstuse pakutud valmislahendustest. Näiteks sama Giraffe radar omab piisavat võimsust avastamaks mõne m2 suurusi objekte kaugustel 100+ km. Paraku aga pakutud valmislahendus pakub vaid 13 m kõrgust tõstet, mis kõvasti piirab küllalt võimeka riista merevaatluse ulatust. Samas näiteks meil on mitmel pool kasutusel Pekkaniska paljuteljelised kraanasüsteemid tõstekõrgusega ca 50 m. 13 m kõrguse Giraffega muutub 10 m kõrgune alus nähtavaks ca 15 km kauguselt. Tõstes radari parabooli 50 m kõrgusele, kaugeneb nähtavuspiir 29 km-ni ehk kaks korda. See võimaldaks osta vähem radareid=vähem kulusid/suurem kaetav ala=rohkem raha aktiivsetele tõrjerelvadele. Mõistagi sensorite tõstmisel kõrgemale suureneb ka visuaalse/termilise vaatluse ulatus (ja võimalus tuvastada vastane ilma kohale minemata).

http://www.pekkaniska.com/equipment/mob ... -1250-6.1/
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kummipaat ja kaelkirjak - need on kanged lendama. Rohkem laule ma ei oska, hakkan jälle otsast peale.
Ei midagi isiklikku ja vabandan ette, siin jäigi vahepeal kuidagi vaikseks. Aga, noh, sama jauramine otsast peale... :D
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ott Laanemets kirjutas:
Kummipaat ja kaelkirjak - need on kanged lendama. Rohkem laule ma ei oska, hakkan jälle otsast peale.
Ei midagi isiklikku ja vabandan ette, siin jäigi vahepeal kuidagi vaikseks. Aga, noh, sama jauramine otsast peale... :D
Sinu käest on paar korda juba küsitud, et mis see (parem) plaan siis oleks (akadeemilise hägustamise vahele), aga seda pole siiani kuulda/näha olnud.
Aga ootan jätkuvalt huviga, kunas siis keegi "meremeeste seisukoha" siia teemasse sellise ladusalt loetava (ja mitte liigpika) textiga ülesse paneks - et mida võiks meie merivägi lähitulevikus olla - et ilma raha kasutusse niššivõimesse tampimata ja ilma selle riigi esmast maaväepõhist enesekaitsevõimet põhja laskamata :roll: :twisted:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3955
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Walter2 »

Kui raha pole siis ei ole ega saa midagi, praegusel juhul ei mereväge ega rannakaitset. Punkt.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Võib püstitada ka sellise probleemühesande - mismoodi teha seda rannakaitset tänase eelarve seisu juures teha.
Uued sõjalaevad ja muu selline nõuab kõik märkimisväärseid rahapaigutusi. Mitte ainult investeeringute, vaid ja jooksvate kulude näol.
Näiteks KV täiendreservis on teatud hulk inimesi. Soomes võetakse erinevat suurtükirelvastust käigust maha. Ja nii edasi....
Et siis plaani A kõrvale ja plaan B ja C. Kui raha on x 100 miljonit, siis oskavad plaane teha kõik. Kui aga pole, siis enamus ei oska.
Võibolla selle plaani C juures meenuvad ka mingid "madratsid".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:
Ott Laanemets kirjutas:
Kummipaat ja kaelkirjak - need on kanged lendama. Rohkem laule ma ei oska, hakkan jälle otsast peale.
Ei midagi isiklikku ja vabandan ette, siin jäigi vahepeal kuidagi vaikseks. Aga, noh, sama jauramine otsast peale... :D
Sinu käest on paar korda juba küsitud, et mis see (parem) plaan siis oleks (akadeemilise hägustamise vahele), aga seda pole siiani kuulda/näha olnud.
Aga ootan jätkuvalt huviga, kunas siis keegi "meremeeste seisukoha" siia teemasse sellise ladusalt loetava (ja mitte liigpika) textiga ülesse paneks - et mida võiks meie merivägi lähitulevikus olla - et ilma raha kasutusse niššivõimesse tampimata ja ilma selle riigi esmast maaväepõhist enesekaitsevõimet põhja laskamata :roll: :twisted:
No selle ümber kogu jutt justkui keerleb. Siinsamas foorumis:
22 APR 2019: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=375
23 JUL 2019: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=1080
Lisaks siin: https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf ja natuke ka siin: https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=71348275

Teadmistepõhise lähenemise naeruvääristamine, a la ‘akadeemiline hägustamine’, ‘pensioneerunud admiralid, kes relvatööstuse palgal’ jne, on kummastav. Tõe kriteeriumiks on praktika, aga praktikat, st sõjakogemust meil tänu taevale siiski ei ole. Seetõttu saabki teadmiste allikaks olla teiste sarnane kogemus, mida üldistatuna sõjandusteooriaks kutsutakse. Nagu igas teises eluvaldkonnas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teadmistepõhised lähenemised pole mitte naeruväärsed, vaid teie järeldused siin (ja Sõduris) ei läbi rahastamise mõttes tõenäoliselt elu katseid.
Tuleb midagi uut leiutada ja loovam olla. Sõjandusteooria on vajalik, kuid meie edu määrab põhiliselt innovatsioon, mitte teiste kopeerimine (vt lause 1).
Ja mõistagi on teooria ajas muutuv - ma kuskil eespool tõin näite, et kui Guderian oleks Sandhurstis teinud 1934 lõputööd teemaks tankide süvaoperatsioonid, oleks staažikatest Briti kindralitest komisjon ta saatnud uuesti õpikute taha. Et parvetaktika on briti ja USA laevastikele kujutamas probleemi, on ka autoriteedid juba tunnistamas. Suure teooriapagasi ja traditsioonidega vastast saab võita, tehes asju teistmoodi, mitte teda kopeerides.
kriteeriumiks on praktika, aga praktikat, st sõjakogemust meil tänu taevale siiski ei ole.
Ma olen muidu paar korda viisakalt küsinud näiteid praktikast, kus raketikaatrid on suurema laevastiku vastu edukad olnud. Neid pole siiani näha olnud.
Küll aga olen ma siia visanud mõned näited sellest "tõe kriteeriumist", kus taolised väikesed raketilaevastikud on massitapu ohvriks langenud, midagi reaalselt saavutamata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas: Sõjandusteooria on vajalik, kuid meie edu määrab põhiliselt innovatsioon, mitte teiste kopeerimine …. Ja mõistagi on teooria ajas muutuv….
Miskipärast loetakse ka tänapäeval nii Clausewitzi kui Sun Zid. Teooria mõistmine ei välista innovatsiooni, aga innovatsioon (või tegelikult …purtsatused) teooriat ja tegelikkust mõistmata viivad kummaliste ja ebasoovitavate tulemusteni. Näiteks praegu jaurame pikalt valmis lahenduse kallal, ilma probleemi mõistmata.
Kapten Trumm kirjutas: Et parvetaktika on briti ja USA laevastikele kujutamas probleemi, on ka autoriteedid juba tunnistamas.
Sest lääneriigid pelgavad tsiviilohvreid ja iga vigastatut oma meeste hulgas, neil on piirav ROE ja tõenäoliselt ründavad parved suitsiiditaktikat kasutades tsiviillaevu väga olulistes kitsustes. Meie olud on teistsugused. Muide, kas keegi oskab tõe kriteeriumina mõne paadiarve taktika eduloo välja tuua?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Teadmistepõhised lähenemised pole mitte naeruväärsed, vaid teie järeldused siin (ja Sõduris) ei läbi rahastamise mõttes tõenäoliselt elu katseid.
Olgu siis matemaatiline tõestus selle kohta, miks „trummipaadid” ei ole odavad kui „kolm Haminat”. Ma ei käsitle kummagi projekti otstarbekust ega tehnilist teostatavust, vaid ainult maksumust. Vaatluse alt jäävad välja taristu, personali- ja püsikulud (väljaõpe, hooldus, kütus jm, sest sellest saaks terve omaette peatüki), samuti kraanad, treilerid ja muud veidrused. Kolm Haminat on võetud puhtalt võrdluseks. Ma ei väida endiselt, et tuleks hankida kolm Haminat.

Võiks eeldada, et raketi (ja muu tehnika) hind on sama, sõltumata platvormist, millele see pannakse. 3 Hamina raketivaru ilmselt ei ole suurem kui 50 paadi oma. Õigupoolest on Trummi viimati välja pakutud 200 tükki üle mõistuse suur hulk. Seega, 3 Hamina rakettide kogumaksumus (tähistame seda tähega A) ei saa olla suurem kui paadistiku raketivaru kogumaksumus (a). (Edaspidi tähistab suurtäht mingi laevade elemendi ja väiketäht paatide elemendi maksumust.) Kui arvestada rakettide hinna juurde laskeseadmete hind, siis ilmselgelt a > A.

50 paadi peale on vaja 50 komplekti side- ja lahingujuhtimise süsteeme. 3 laeva vajavad kolme. Laevade puhul saaks idee poolest isegi närutada ja leppida sellega, et iga laev tegutseb iseseisvalt (see oleks küll halb mõte), aga paadistiku puhul nii ei saa, sest siis kaoks kogu parvlemine. b = 16,7B.

Sama kehtib enesekaitserelvade (kuulipilduja, radaripeibutised, soojuslõksud) kohta, c = 16,7C.

Kui paadistikus on 4 õhutõrjelaust ja 3 Haminal 3 õhutõrjesüsteemi (radarid + laskeseadmed) ja need on samaväärsed, siis d = 1,3D.

Kui paadistikus on 6 merepildi- ja tulejuhtimisradaritega juhtlaeva Haminate 3 vast, siis e = 2E.

Haminate disain on põhimõtteliselt olemas. Ilmselt oleks meil siiski soov seda oma huvides „tuunida” ja tasuta ei saa midagi, seega tekib mingi maksumus F. „Trummipaatide” disainil ei ole teadaolevaid analooge ja see kompab (või trotsib?) teadaoleva füüsika piire. Selline disain ei saa olla lihtne ega saa seega ka odav olla. (Innovatsioon ei ole odav, see toodab palju lisandväärtust!) Seega f > F.

Platvormi (kere koos pea- ja abimasinate ning juhtimisseadmetega, see kõik, mis laevast laeva teeb) on eelmistega võrreldes võib-olla kõige odavam artikkel. Igal juhul on Hamina platvorm paadi omast kallim, G > g. Aga kas see on endiselt nii, kui me võrdleme 50 paati ja 3 laeva? Ma ei saa seda tõestada, aga usun kindlat, et 3G < 50g.

Kokkuvõttes a + b + c + d +e + f + 50g > A + B + C + D + E + F +3G
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Sinu käest on paar korda juba küsitud, et mis see (parem) plaan siis oleks (akadeemilise hägustamise vahele), aga seda pole siiani kuulda/näha olnud.
Aga ootan jätkuvalt huviga, kunas siis keegi "meremeeste seisukoha" siia teemasse sellise ladusalt loetava (ja mitte liigpika) textiga ülesse paneks - et mida võiks meie merivägi lähitulevikus olla - et ilma raha kasutusse niššivõimesse tampimata ja ilma selle riigi esmast maaväepõhist enesekaitsevõimet põhja laskamata :roll: :twisted:
Järgnev on minu, mitte mereväe seisukoht. Viimast peaks küsima mereväe ülemalt.

Enne lahenduste pakkumist tuleb mõista probleemi. Minu hinnangul seisneb probleem järgmises.
1. Eesti Vabariik ei saa aru, et tal võiks olla merel huvid ja need vajavad kaitset. See on probleem, millest tulenevad kõik järgmised. Seda lahendamata on kõik muu ainult hädalahendused. Kahjuks saab merevägi selle probleemi lahendamiseks väga vähe ära teha.
2. Eesti merd puudutavas seadusandluses ja merega tegelevates organisatsioonides valitseb tohuvabohu ja dubleerimine.
3. Eesti Vabariigil ei ole sõjalistele nõuetele vastavat tuvastatud merepilti ega olukorratedlikkust merel.
4. Eesti Vabariigil ei ole merel reaalset sõjajõudu.
5. NATOl napib Läänemere jaoks sobivaid platvorme.
6. 2030.-2035. aasta paiku on mereväe laevad lootusetult vananenud ja vajavad välja vahetamist.
7. PPA iseenesest asised radarid väsivad veel varem ära ja vajavad samuti välja vahetamist.

Lisaks tuleks arvestada järgmist tehioludega.
1. Eesmärk peab olema sõja võitmine või ära hoidmine, mitte kaotuse edasi lükkamine.
2. Väikeriik ei suuda sõda (merel) iseseisvalt võita. Seepärast on rannikuriigi mereväe peamine ülesanne olukorrateadlikkuse ja kohaloleku tagamine.
3. Venemaa eelistab ennustatavas tulevikus saavutada oma eesmärgid Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 käivitamata.
4. Raha on vähe.
5. Läti ja Leedu laevastik vajab umbes samal ajal uuendamist kui meie oma. Seega peaks kasutama võimalust ning hankima ühiselt sarnased platvormid.
6. Vene Balti laevastik vananeb samuti. Kuna Balti laevastik ei ole Vene mereväe prioriteet ja nende moderniseerimisprogramm ei edene nii nagu plaanitud, võib eeldada, et Balti laevastiku võitlusvõime lähitulevikus väheneb.
7. Oleks rumal olemasolevat miinisõja alast oskusteavet aknast välja visata. Läänemeri sobib miinisõjaks väga hästi.
8. Milline iganes on lahendus, peab see ühilduma NATO taktika ja tehnikaga. Samuti peab säilima võime ise liitlasena panustada. (Alternatiivina peaks suurenema maaväe või õhuväe sellealane võimekus, aga selleks lähitulevikus ressurssi ei paista.)

Nüüd saab tegeleda lahendustega.
1. Tuleb kaotada segadus ja dubleerimine seadusandluses ja organisatsioonides. Sealt vabaneb ka mõningaid ressursse.
2. Kaldaradarite võrk tuleb uuendada. Giraffed või mitte-Giraffed on juba tehniline küsimus.
3. Tuvastatud merepildi loomiseks peavad sellele lisanduma silmad vee peal ja õhus. Kangesti tahaks midagi ka vee all, aga see on kallim, keerulisem ja pole ehk nii tähtis. Platvormide hulk ja spetsifikatsioon vajab põhjalikumat analüüsi, aga need peavad olema piisavalt merekindlad, võimaldama rahu- ja kriisiajal teisi laevu peatada ning neid peab olema vähemalt perspektiivis võimalik laevavastaste rakettidega relvastada. Võimalik, et tegemist on kuni 50 meetriste kiirete platvormidega ja suurematega, mida saab lisaks patrullimisele kasutada miinisõjas ja/või staabi- ja toetuslaevadena.
4. Miiniveeskamis- ja miinitõrjevõime.
5. Laevavastased raketid. Kas laeval või kaldal, vajab eraldi analüüsi.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Igal juhul tuleb taotleda asümmeetriat, sest sümmeetrilises vastasseisus pole meil isegi võimalik kaotust kuigivõrd edasi lükata.
Kui rääkida aktiivsetest meresõja vahenditest (st millega on võimalik lahing viia vastase juurde, miinid on pigem passiivne), siis ideaalseim oleks muidu allveelaev, kuid seal juba aluse enda hinnasildid välistavad sisuliselt selle. Allveelaeva muudab meie jaoks asümmeetriliseks selle vargsus. Ideaaljuhul võiks olla tegemist ka tiibrakettidega relvastatud allveelaevaga, sest torpeedode mõju-ulatus on siiski piiratud ja nende kasutamine eeldab aluse minekut vastase allveetõrje mõjupiirkonda. Paraku aga rikub asja ära hinnasilt - diiselektriliste allveelaevade hinnasildid algavad 500 miljonist.

Kui allveeplatvormid on välistatud, siis kardan küll, et lähim järgmine võimalus taotleda vargsust (ja sellega koos ka asümmeetrilist vastust) on väikesemõõtmelised ja väikesüviselised alused ehk ma ei pakkunud neid "madratseid" mitte seepärast välja, et ma olen sellistega sõitnud, vaid seepärast, et see on merel asuvas meretõrjes allveelaevast järgmine vahend saavutavaks seda vajalikku vargsust/asümmeetriat.

50+ m pealveelaevaga, mis meil on kättesaadav, pole vargusele praktiliselt võimalik pretendeerida. Soomlaste Haminad pole ka tegelikult vargsed, vaid lihtsalt vähendatud radarisignatuuriga tavalaevad. Esiteks saab tegevus olema suuresti vastase pidevas radariväljas ja teiseks ei paku meie rannik (erinevalt Soome, Rootsi ja Norra) rannikust erilist varjet ning võimalusi üllatada. Et seda probleemi ületada, on kõige lihtsam ja kättesaadavam "tehnoloogia" vähendada lihtsalt aluse mõõtmeid, millega kaasneb automaatselt ka radarisignatuuri ja muude jõuväljade vähenemine, mille järgi laevu otsitakse. Et teha kindlaks radarita vastase laevade asukohta, tuleb paraku kõvasti (lisaks aktiivsetele radaritele) panustada passiivsetele avastusmeetoditele nagu radari/raadio/signaaliluure ja (passiivne) hüdrolokatsioon.

Igasugused arengud ilma laevavastaste rakettideta, sõltumata kus nad asuvad, võib suuremas osas pidada jamaks, sest koku "paketi" maksumust dikteerivadki suuremas osas raketid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sa URR esitad siin nüüd matemaatika abil jama, millel puuduvad tõsised tehnilised taktikalised põhjendused.
Aluste maksumuse ma olen eespool juba esitanud, pane sinna kõrvale 3x Hamina 100 miljonit ja vahe tuleb 2-3 korda Hamina kahjuks.

Näiteks
50 paadi peale on vaja 50 komplekti side- ja lahingujuhtimise süsteeme. 3 laeva vajavad kolme. Laevade puhul saaks idee poolest isegi närutada ja leppida sellega, et iga laev tegutseb iseseisvalt (see oleks küll halb mõte), aga paadistiku puhul nii ei saa, sest siis kaoks kogu parvlemine. b = 16,7B.
Need süsteemid pole oma keerukuselt ja hinnasildilt võrreldavad. Ilmselt kujutad isegi ette, kui suur hinna vahe on 5 km ja 50 km ulatusega raadiojaamal näiteks. Seega on ka vastav analüüsiosa vale.
Sama kehtib enesekaitserelvade (kuulipilduja, radaripeibutised, soojuslõksud) kohta, c = 16,7C.
Kui ma Hamina pardal käisin, siis oli seal relvastuses ikka radariga distantsilt juhitav vist 40 mm automaatkahur (hinnasilt miljonites) ja kaks raskekuulipildujat. Üks selline 50 m aluse tüüpne pardakahur maksab rohkem kui kogu antud flotilli käsitsi juhitavad Browningud.
Kui paadistikus on 4 õhutõrjelaust ja 3 Haminal 3 õhutõrjesüsteemi (radarid + laskeseadmed) ja need on samaväärsed, siis d = 1,3D.
Tegelikkuses on raketikaatri ja korveti tüüpi alused relvastatud 1-2 klassi kõrgema õhutõrjesüsteemiga, mille hind kasvab eksponentsiaalselt. Nii süsteem ise kui relvastus. Hamina on relvastatud 12+ km laskekaugusega Umkhontoga, Flyefisken aga lausa keskmaa ÕT süsteemiga Sea Sparrow.

Kokkuvõttes võib öelda, et justnimelt see vajadus toppida palju erinevaid süsteeme ühele alusele ongi peamine faktor, mis hinnasildi taevasse tõstab. Sellisel Hamina tüüpi alusel maksab alus ise suurusjärgus 20-30 miljonit ja see "toppimine" ülejäänud 70-80.


Proovi uuesti, vastane on sul praegu piisavalt tugev, et nii lihtsalt mitte alt minna.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist