Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

nimetu kirjutas:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.
Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.
Sellised rusikareeglid on libe tee ja eksimused kerged tulema.
Targem oleks lähtuda praktikast, näiteks hiljuti ehitatud piirivalve alused.
Demonsteerin seda praktilise näitega.
Laevade suurenemisel langeb "kilohind" kiiresti, näiteks Eestis ehitatud Raju "kilohind" on üle 60 tuhande euro/tonn, siis Soomes ehitatud Kurvits on 42 000 eurot/tonn. Sobiv palja laeva indikatsioon võib olla 2018 Eestis ehitatud PVL Raju, mis maksis 16 miljonit eurot oma 42 m pikkuse ja 260 tonni juures.

Sinu matemaatika järgi oleks 260 tonnise Raju materjalikulu 260 000 eurot ja tööjõukulu 1 092 000 eurot, kokku 1 352 000 eurot. Analoogse summa eest pole võimalik isegi mingit 25 m patrullkaatrit ehitada. Ühesõnaga, terve suurusjärk vahet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Me proovime enne tehnilist spetsifikatsiooni kontseptsiooni paika saada. Sellepärast ei saagi lukku lüüa, mis klassi laevu milliselt laevatehaselt tellida ja kui palju need maksavad. Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. Haminad tõi ka tema mängu.
"Paadist suuremad alused võitlusvõimetud" - ei ole öelnud. Olen öelnud, et raketikaater ja korvett-tüüpi aluseid lubab meie rahakott piisavalt vähe, et nendega pole edukalt venelaste vastu võidelda võimalik. Samuti on kahtlane, kas meil hakkab olema piisavalt kvaliteeti, tasa lülitamaks vastase kvantiteeti.

"Haminad mängu" - peaks selle laialivalguva jutu ehk lõpetama ja konkretiseerima asja näidetega, millel on konkreetne hinnasilt. Seejuures Hamina kasutamine toidab ju lp mereväelaste agendat, sest muud analoogsete võimetega alused on 2-4 korda kallimad veel (ja seega veelgi ülejõukäivamad). Hamina on oma pakutavate võimete kohta ikkagi silmapaistvalt odav alus, ilmselt pääses maksma soomlaste kogemus taoliste aluste loomisel, mis võimaldas vältida liigseid kalleid mugavusteenuseid.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Aug, 2019 8:12, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Lemet kirjutas:
Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. 
Seda on näidanud elu. Või seletage mulle ikkagi õite lahti, miks küll anti meite lipulaev taanlastele tagasi...saadi ju teine vististi lausa tasuta.
Aga seleta palun sina, lahti, miks kõik maailma arenenud riigid paatidega ei parvle...?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seepärast, et arenenud riikide on olemas täielik ja tasakaalus militaarmasin, kus ühte võimet toetavad paljud teised ja mille edu saabub koostöös.
Meil seda kahjuks ei ole.

Et Soomel (aga miks mitte Rootsil, Norral jne) on taolised laevad, mida ma julgen pidada meil perspektiivituks, on samad põhjused. Soomlaste Haminad/Raumad pole mitte asi kesk tühjust, vaid osake militaarmasinast, mida juba merel toetavad:
1. väga hästi arendatud olukorrateadlikkus
2. kaldaväed
3. õhuvägi
4. maapealne õhutõrje
4. hästi arendatud miinisõjavõime
5. üllatusrünnakuks ja peitumiseks sobiv rannikuprofiil

Oskad nimetada, milline sellest on ka meil olemas või koos alustega samas perspektiivis tekitatav?
Merevägi pole sugugi ainuke koht, kus me peame "veits" teisiti asju tegema kui valges ilmas tavaks.
Kallite aluste asetamine keset tühjust ei muuda olukorda merel kuigivõrd meie kasuks.
Minu soovitus (parved) on mitte seepärast, et mulle meeldib sellisega sõita, vaid sellisel tegutsedes on meil enim edulootust/hukukindlust.
Puhas taktikaline/operatiivne kaalutlus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Selles jutus on rohkem iva, aga tsiteeritud väide oli üle iga võlli kategooriline.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:Seepärast, et arenenud riikide on olemas täielik ja tasakaalus militaarmasin, kus ühte võimet toetavad paljud teised ja mille edu saabub koostöös.
Meil seda kahjuks ei ole.
Aga mis annab alust arvata, et see ei ole ka meie eesmärk?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

URR kirjutas: Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa. Seega sõltub lõpphind eelkõige sellest, mis platvormile peale panna. Kallim on seega projekt, millel on „asju“ rohkem (50 paati!) või on „asjad“ kallimad. Selleni jõuan ka kohe.
Tõepoolest, merevõimeline relvastamata "kere" moodustab soetusest väikse osa (ei ületa 25%).
Samas maksumust ei mõjuta mitte ainult seadmete hulk (põhimõttel rohkematel alustel rohkem), vaid ka paljude seadmete/efektorite integreerimine ühele alusele ja piiratud ruumi. Et paigutada 12 tonnisele paadile 3 tonni seadmeid ja relvi, on märksa lihtsam kui paigutada 100 tonnisele 10 tonni (viimane eeldab juba laeva konstrueerimist nullist arvestades seadmeid).
Lahingujuhtimissüsteem ei ole sama mis raadiosaatja. Kui Sa üritad ainult käsiraadiojaama ja navigatsiooniradari abil 20-50 paati koordineeritult tegutsema panna ja nende tuld juhtida, siis palju õnne!
Nüüd sa ajad selget jama. Seda pole ma öelnud. Ütlesin vaid, et side ja lahingujuhtimise (mis on sisult juhtmeta andmevahetus) süsteemid ulatusega 50+ km (selliseid just on ju raketikaatrite divisjonil tarvis) on tunduvalt kallimad kui samad asjad ulatusega 5 km. Kui "parv" liigub formatsioonis, siis pole ju vajalik andmevahetus iga aluse ja Tallinnas asuva MeV staabi vahel, vaid ainult juhtaluse ja raketialuste vahel. Saamaks aru, kui palju maksab tegevusulatus igasugu traadita info liigutamise alal, siis tasub võrrelda 50 km ja 5 km raadiojaamade hindasid. Annab päris hea ettekujutuse. Raadiosidega vist probleemi pole - kõik me teame nt, palju maksavad Harrise raadiod. Andmelinkidega on aga sedasi, et mõne km mõjukaugusega raadiolinkidega side tehnoloogia maksab suurusjärgus kümned tuhanded subjekti kohta, see on küllalt kättesaadav ja levinud ka tsiviilvaldkonnas.
Tunnistan, et unustasin kahurid. Ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas 50 kuulipilduja ja sama suure hulga erinevate peibutiste maksumus nende hinna üle lööb.
Kahur kui toru ei maksa suurt midagi. Maksab see, et kahur suudab lengerdaval alusel pidada märki sihikul ja tulistada automatiseeritult liikuvaid sihtmärke.
Et siis paadistiku kaitseks piisab neljast Mistralist, ehkki nad katavad suurema ala kui 3 laeva?
Ma ei tea, mis Sinu jutus see "Mistral" tähendab. Ma eespool kirjutasin vist, et 16 raketti õhutõrjealuse kohta. Lihtsalt "kummipaat" on piisavalt väheväärtuslik sihtmärk, et sellele hakatakse tiibrakette kulutama, pigem on tõenäoline näiteks lahingukopterite saatmine ja tekkiv kontakt visuaalnähtavuse kauguselt.
Miks peaks paatide rakettide lennukaugus väiksem olema? 10-miilise lennukaugusega rakettide projektist me ju vist juba loobusime, sest sellel kaugusel jääks nad vastase tule alla.
Aga seepärast, et suurema kauguse järgi puudub hädavajadus. Samas lihtsamate ja odavamate rakettide kasutamine võimaldab neid lendu saata rohkem ja suurema tõenäosusega läbida vastase kaitsesüsteeme. Kuna aga korralik raketivaru on laevatüübist sõltumata peamine kuluallikas, siis mõõdukam hinnasilt tõstab terviku kokku saamise tõenäosust.
See on ju umbluu. Varustuse hind ei sõltu platvormist, millele see pannakse, vaid varustuse enda kogusest ja tükihinnast.
Ei ole nii. Sõjatöööstus on põhimõtteliselt suurte püsikulude osakaaluga majandusharu, kus loeb väga palju see, mitu ajaühikut sulle tehtav toode aega veedab tootja katuse all. Toode keerukamaks muutmine võtab aega ja kasvatab maksumust eksponentsiaalselt. Kui täna Saksa valitsus ostaks iga aasta 500 Leopard tanki nagu külma sõja ajal, siis selle tanki hind ei oleks suurt üle 4 miljoni tükist. Täna aga (tootmisliin seisab) ostma minnes maksab see Leopard 11 miljonit. Miks? Täpselt sama tank ja samad seadmed? Aga seepärast, et tanki ehituseks kuluvate materjalide ja seadmete maksumus (ehk muutuvkulu) on tegelikult suht väike % müügihinnast/omahinnast. Ülejäänud on püsikulud ja mida rohkem tellid (ja mida vähem aega iga toode liinil seisab), seda odavamaks see muutub. See tuleb ka sellest, et sõjamasinate tootmine ei ole päris konveieritöö (nagu tehakse autosid), vaid pigem väikeseeriatöö või lausa üksiktöö. Samal põhjusel ei saa ka seadmete arv ainuüksi määrata maksumust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
smr
Liige
Postitusi: 861
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas smr »

Kapten Trumm kirjutas: Andmelinkidega on aga sedasi, et mõne km mõjukaugusega raadiolinkidega side tehnoloogia maksab suurusjärgus kümned tuhanded subjekti kohta, see on küllalt kättesaadav ja levinud ka tsiviilvaldkonnas.
Mitte, et see teie vaidluse kontekstis oluline oleks, aga tänapäeval maksab selline asi pigem 200€-300€
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eespool käisin välja sellised arvud, parandage või lükake ümber.
Riskeerin välja käia sellised arvud/suurusjärgud (tellime 50 15m alust, sh 4 juhtimisalust ja 4 õhutõrjealust)

Tavaline ründealus (aluse kohta):
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350hj 100 tuhat
-navigatsiooniseadmed 100 tuhat
-side, raadiolingid ja BMS kasutajakohad 200 tuhat
-Enesekaitse relvastus (12,7 BMG), suits, flared 50 000
kokku 850 000 x42 =35 700 000

Juhtimisalus (aluse kohta)
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 200 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-SAAB 1x radar 3 000 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 4 300 000 x4 =17 200 000

Õhutõrjealus
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 100 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 1 200 000x4= 4 800 000

Seni kokku 57 700 000 ehk keskmiselt 1 154 000 alus.
Siia tuleb nüüd lisada
1. tiibraketid esimese hooga vähemalt 100 tükki koos 84 laskeseadmega.
2. Simbad ÕT raketid (Mistrali merevariant) ca 300 tk koos laskeseadmetega
3. Raskekuulipildujad 50 tk ca 250 tuhande padruniga
4. Meeskonna kantavad relvad (automaadid, püstolid).

Ühe Hamina-taolise aluse ostuhind täna võib olla ca 100 miljonit ja see ei sisalda eelmises lõigus olevaid raketivarusid (mis tegelikult on soetustest kõige kallim osa). Penquin võiks olla ehk 2 miljonit tükist ja NSM sellest poole kallim. Meie jaoks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Ma juba korra olen sinu liialt optimistlikele hindadele ja kogustele viidanud:
nimetu kirjutas:
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350hj 100 tuhat
Lihtsalt informatsiooniks. See kiirpaat, mille põhjal sinu poolt väljatoodud alus on arendatud, maksab uuest peast ~1,3 miljonit eurot (pluss käibemaks).
1. tiibraketid esimese hooga vähemalt 100 tükki koos 84 laskeseadmega.
2. Simbad ÕT raketid (Mistrali merevariant) ca 300 tk koos laskeseadmetega
:shock:
See juba iseenesest on 200-300 miljonit Pingviinide eest (ilma laskeseadmeteta) ja kusagil 120+ miljonit ÕT rakettide eest.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 1&p=586295

Rääkimata siis ühe NSM või Pingviini patarei tegelikust maksumusest, mis asetub mugavalt mitmekümne miljoni kanti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma juba korra olen sinu liialt optimistlikele hindadele ja kogustele viidanud:
Sellest pooleteisest miljonist. Tean kogemata ühte inimest, kes mõningad aastad tagasi ostis Eestis loodud ja ehitatud RIB kaatri, natuke väiksema, 11 m pikkuse, küll aga sisediiselmootorite ja kõikvõimalike mugavusega, hinnasilt oli alla 400 tuhande euro.

Siit lehelt saab teada, et analoogse pikkusega plastikkerega kaatrid on hinnalaega kuskil 500-600 tuhat eurot (40 tuhat eurot/meeter).
http://www.medyachtsales.com/catalogue/ ... gth-max=17

15 m plastikust kere ja pealisehitusega RIB aluse hind 500 tuhat ilma mootorite ja juhtseadmeteta on küll igati turuhind, eriti kui tellimus on ka 50 tükki korraga. Palju maksab päramootor, võib igaüks netist vaadata. 30-35 tuhat eurot tükist maksavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas blueant »

Kapten Trumm kirjutas:Eespool käisin välja sellised arvud, parandage või lükake ümber.
Küsimus pole ju endiselt selles, kas 1M€/tk saab poest paate või mitte.

Alustan sõrme ja, ee, kurgi võrdlusega. Võtsin platvormi elueaks 20 aastat, selle järel hakkab suur laev kapremonti tahtma ja kummipaadid tuleks uued osta.
Hamina meeskond on 26. Eeldame teoreetiliselt, et pooled neist on elukutselised ja pooled ajateenijad. Samamoodi trummiparvega.
13 elukutselist x4 laeva, x20 aastat, x12 kuud, x4k€/kuu (suvaline madal palk pluss neid on vaja ka toitlustada ja vahest kaldal majutada või täiendkoolitada) = 50M.
Trummiparve meeskond, pakun ülioptimistlikult 4 elukutselist paadi kohta. 4 x 50 x 20 x 12 x 4000 = 192M.

Kuna see parv on püsivalt kaldal ja treileritel, siis tuleb sealt igasuguseid naljakaid kulusid juurde.

Siis on see küsimus, et mis ilmaga see parv midagi teha saab? Talvel on kalda ääres jää. Suvel on lained. Meremehed vast teavad paremini, aga Läänemere keskmise meetrise lainega ei sõida sa isegi ühe sellise 350HP mootoriga gaas põhjas. Vaenlane teab ja teeb oma dessandid ja transiidid siis, kui sina angaaris päikselist päeva ootad. Ei tule ilusa suveilmaga randa, vaid tuulisel päeval kuhugi kai äärde.

Siis see, et millega ja mille vastu sa oma parve ikkagi relvastad? NSM on kallis selle pärast, et nutikad komponendid maksavad. Raadius 18 või 180 või 1800 sõltub põhiliselt "bensiinipaagi" suurusest. Kõige lihtsam on seda kaldalt lasta, mitte paadiga merele vedada. Analooge mitteomav 30km (?) rakett, mis pole lõppfaasis nii nutikas, aga mida saab lasta hästi palju korraga, et sihtmärgi enesekaitsevõime umbe ajada, tuleks ise välja töötada, koos vastava hinnalipikuga.

Samuti 3D radar, mida väiksem ta on ja mida loksuvamal platvormil ta asub, seda kallim. Kataloogist leitav kõige väiksema toote jaoks on harilikult tehtud nii palju kompromisse, et see on vaevu kasutatav. Kui sa selle nüüd lammutusvasara otsa installid, siis ta lihtsalt ei näita sulle midagi. Tuleb kas õhupildist loobuda või hakata leiutama analooge mitteomavaid solid state lahendusi.

Lõpuks saad sa terviksüsteemi, mis on ikka nii habras, et ei pruugi kokkupuudet tegelikkusega vastu pidada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saan aru, et kihk õiendada ja moekas mees olla on suur, aga tegevust pole viitsinud läbi mõelda. Mõtlesin tükk aega, kas sellisele "kvaliteedile" ikka vastata.

Selles see konks ju ongi, et 15 m alus on edukalt opereeritav reservväelase poolt. Lisaks on Hamina 26 mehest vaid 2 ajateenijat, ülejäänud ikka kaader.
Kuna aga teemaks on veel sama alusega miinijahtimine/miinipanek (mis eeldab veel suuremat alust), siis saksa Braunschweigi meeskond on juba 65 meest, võib arvata, et enamik ikka kaadrimereväelased. Maha kantud Pohjanmaa-tüüpi miinipanija meeskond on analoogse suurusega, 70 meest.

Trummiparvedel on aga asi vähe teisiti - kuna sellise aluse juhtimine on suhteliselt lihtne (keerukuselt võrreldav veoauto juhtimisega), siis kaaderkoosseisu on vaja väga vähe. 90% isikkoosseisust saab õpetada välja ajateenistuse vormis. Veoautojuhi väljaõpetamiseks kulub täna tunde 100 ringis.
50 15m alust, sh 4 juhtimisalust ja 4 õhutõrjealust
Merekoosseis, kes lahingus osaleb, on lõviosas reservväelased, kaadri vajadus on 50-laevalise üksuse peale suurusjärgus 20 inimest, neist pool käib merel ja pool on maapealne personal (tehnikud, relvurid jne). Raketialus ise vajab 3 meest ja sellega saavad ka reservistid hakkama. ÕT ja juhtimine on vähe keerukam, sinna on ilmselt otstarbekas mõned kaadrimereväelased võtta.
Alustan sõrme ja, ee, kurgi võrdlusega. Võtsin platvormi elueaks 20 aastat, selle järel hakkab suur laev kapremonti tahtma ja kummipaadid tuleks uued osta.
Ei tule, kui alused seisavad nõuetekohases laos. Hullemal juhul tuleb vahetada kummipontoone (toodetakse enamikule alustele varuosana). Küll aga tuleb püsivalt vees olevat (kuhu sa paned 50-80 m aluse kaldal....) alust mitte ainult kapitaalremontida, vaid ka iga paari aasta takka dokkida, näiteks selleks, et värskendada mürkvärvi ja puhastada põhja sinna kasvanust (vähendab oluliselt aluse kiirust).
aga Läänemere keskmise meetrise lainega ei sõida sa isegi ühe sellise 350HP mootoriga gaas põhjas
Selline rumalus näitab, et sa pole üldse asjaga kursis. Taolise suurusega RIBi võtab meetrine laine ainult kergelt värisema.
Talvel on kalda ääres jää
Siis on ka selle meredessandiga selgeid raskusi, BTR-82 jääliikuvus pole teab mis kiita. Sama ka tormise ilma kohta. Meil pole just palju randasid, kus Ropucha kaldani sõidab, 15 m RIB on iga kell BTR-ist merekindlam.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas alari »

Tuleks veel juurde arvestada treilerid ning masinad, mis neid liigutavad + varustusmasinad. - 6-8 miljonit
Lisaks tuleb rajada kohad, kus neid paate saab hoida talvel. Mõistlik oleks kuskil katuse all - 1-2 miljonit
Kasarmud ka muud vajalikud hooned - 5 miljonit
Kui miinisadamas ruumi pole 50 paadi jaoks, siis tuleb uus kairajada, jälle mitu miljonit.
Laskemoonaladu


Kindlasti on veel mingeid kulusid, mis esimese hetkega meelde ei tule
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kindlasti on lisakulusid, lihtsalt 4 Hamina 400 miljonit ja 4 Braunschweigi 0,8-1,6 miljardit paistab nende lisakulude juures veel ohutus kauguses olevat :)
Lisaks tuleks rannikualadele sadamatesse ehitada täiendavaid slippe, sest alus+treiler kaalub omajagu ja lõbusõidupaatide jaoks ehitatud võivad puruks minna või on ebasobivad (liiga järsud, liiga kitsad jne). Mõningad miljonid kindlasti ka sinna. PVC-st/hypalonist/klaasplastist aluse säilimiseks on vajalik ka teatud mikrokliima (et neid tõesti 20a pärast pole uusi vaja osta).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist