Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Liitlaste kohalejõudmise kindlustamine tasub sellest jutust kohe pikemata maha võtta, sest see oli, on ja jääb liitlaste laevastiku enda teha - lihtsalt 2-4 alusega pole siin midagi "kindlustada" - VF paiskab nende vastu kahtluseta terve lehviku pinnaltõrje vahendeid ja parimal juhul tõrjub sind passiivse kaitse seisundisse, halvimal juhul laseb sind lihtsalt põhja.

Parimal juhul on meil realistlik loota enda territoriaalmere mingil tasemel kontrolli ja võimalust (kui on sihtmärgi-info) sekkuda tükati vähe kaugemal. St näiteks dessandi tõrjet enne amfiibsoomukite vette sõitmise hetke ja VF Soome lahel liikuvate aluste häirimist ootamatute rünnakutega. Sealt kaugemal läheb järjest rohkem ulme valdkonda. Ka siis, kui iga Balti riik ühe divisjoni raketikaatreid omandab, ei ole põhjust mingit merepariteeti siin loota. Sest meresõda ei toimu ainult laevadega, vaid siin mängivad sama olulist rolli ka õhuvahendid ja maismaal asuvad relvasüsteemid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vahelduseks lubage mõned visioonid/fantaasiad olukorrateadlikkusest.
Ilmselt meie peamine olukorrateadlikkuse alustala saab olema maismaal asuv radar. Esialgu saab muidugi kasutada ka PPA radaripilti, aga sõdimiseks pole sel pikemat elulootust (napp hukukindlus).

Paraku, nagu ka "kummimadratsite" teemal, pole siin väga võtta valmislahendusi ja tuleb hakata leiutama. Kui minna "võtmed kätte" valmislahenduse peale, siis tuleb valida 10-15 m klassis tõstega radarite vahel (EADS ja SAAB), mis annavad radarihorisondi 20 m kõrguse ujuva märgi vastu (suur sõjalaev) ca 34 km. Sellise tõste kasutamine tähendab, et radareid peab olema palju. Näiteks Narvast Tallinnani (150 km) 6-7 radarit (ülekatte vajaduse tõttu).

Et ületada seda maakera kumeruse probleemi, tuleb radar tõsta kõrgele, PPA ongi seda teinud, aga paraku on need tornid staatilised. Olen mitu puhku vaadanud Pekkaniska kraanasid paljuteljelisel veermikul - võimalik on saada tõstekõrgus kuni 90 m 5-6 pallise tuule juures. Oleme meie konservatiivsed ja arvestame 60 meetriga 7-8 pallise tuulega. Keskmaaradaritel on üldiselt piisavalt kiirgusvõimsust avastamaks laeva suuruseid märke 100+ km, probleemiks on lihtsalt maakera kumerus, kuhu taha radari kiired ei "paindu". 60 m tõstega asub radarihorisont sama 20 m märgi vastu juba 50 km kaugusel ehk Viru rannast näeme juba Suursaareni. See võimaldab Narva-Tallinna lõigu katta 3-4 radariga. Lääne-Eesti saarestik teine 3-4 radarit ja ülejäänud rannik veel 3-4. Kokku 12 radarit.

Nüüd üksusest. Üksus võiks olla merevaatluspataljon, mis koosneb kolmest radarikompaniist ja ühest staabi-ja tagalakompaniist, igas radarikompaniis on 3-4 radarirühma. Üks radarirühm kasutab ühte mobiilset Pekkaniska+Giraffe radarit. Rühm koosneb radarimeeskonnast (jagu), õhutõrjemeeskonast ja kolmest radarikaitsejaost, kes teostavad ka visuaalvaatlust. Lisaks on kraana noolele monteeritud suure suurendusega day/night kaamera nähtavate objektide tuvastamiseks. Radarikaitsejaod on relvastatud tavapärase jalaväerühma relvastusega (Kustini). Õhutõrjemeeskond koosneb kahest ÕT paarist, relvastatud Grom MANPADSidega.

Põhivarustuse maksumuse kokkupanekuks mul napib andmeid, oletada võiks, et üks Giraffe radarikomplekt maksab ca 10 miljonit, tema paigutamine Pekkaniskale ja andmeside (C3) veel teine 10 miljonit. See on soetuse kõige kallim osa. Ca 240 miljonit. Ülejäänu võib olla suht-koht jalaväepataljoni sarnane, eks Javelinide hinna asemel tuleb siis mingis osas Gromid. Võibolla tuleks ka ette näha mingid lähitõrje raketid (Spike) ka nende rühmade koosseisu.

Selline vaatluslahendus annaks jumet ideele "üks raketipatarei Paide all", kuna tekib piisavalt "tihe" infoväli selleks, et määrata kindlaks vastase asukoht ja lennutada raketid sinna teele. Need radarid, mis poolakatel seal NSM patareis on, näevad umbes sinnamaani, kust laevamastid silmaga paistma hakkavad (185 km kindlasti mitte).

Aga oluline on siin see, et endal tuleb ajusid liigutada, sest valmistoodet "võtmed kätte" osta pole võimalik. Võimalik, et radarieksperdid teevad ka maha selle Pekkaniska jutu. Aga füüsika järgi on mõte paljulubav. Ja kui väga suur torm on ja 30 m kõrgemale noolt ei tõsta, siis vastane väga randa ei roni ka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Tunnistan oma profaanlust selles detailses küsimuses, aga eeldaks, et nende kaasaegsemate rakettide sihtimis- ja juhtimissüsteemid on sellised – või siis tellimise peale ilma suurema vaevata modifitseeritavad selliselt – et kaugel sisemaal olevate sihtmärkide „osutamist“ ja täpset tabamist saab teostada ka vastase tagalas tegutsev ning vajaliku sidevahendite ja lasermärgistajaga varustatud eriüksuslane, võitlusgrupi mees või lihtsalt suurtükiväe tulejuht?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui me räägime rakettidest, mis sisaldavad GPS või INS navigatsiooni ja pardaradarit, siis põhimõtteliselt on vaja sihtmärgi koordinaate ja ülejäänu teeb (oma võimete piires mõistagi) rakett. Enne väljalaskmist sisestatakse raketile lihtsalt vajalikud koordinaadid ja nüri masin lihtsalt lendab sinna kuhu kästud. Laevadega on see suhteliselt lihtne - laev merel on enamasti üsna kontrastne raketi ninas asuva radari jaoks ja radar leiab selle. Kui on võimalik seadistada mingeid erilisi tunnusmärke (näiteks peegelduse suurus või spetsiifilised radari emissioonid), siis läheb konkreetse märgi pihta. Kui mitte, siis vist läheb suvalise pihta.

Seega põhimõtteliselt saab sihtmärgiinfo anda ka eriüksuse vaatluspost põõsa alt. Kui raketi juhtimissüsteem ei sisalda laseriotsijat, siis ei ole laserist ka midagi kasu. Masin teeb nii nagu ta ehitatud on. Hetkel laevade vastu mõeldud rakettide kasutamise osas taktikaliste maismaamärkide vastu oleks pigem skeptiline - tõenäoliselt on see GPS-ist sõltuv ja seega ka idanaabri mõjutatav. INS-i pole idanaabril võimalik mõjutada, kuid selle täpsus on tunduvalt väiksem - piisav selleks, et sattuda õigesse kaardiruutu, kust rakett radari abil merel oleva laeva üles leiab, kuid ebapiisav näiteks brigaadi juhtimispunkti telgi tabamiseks paksus kuusemetsas.

INS puhul tasub teada, et selle ebatäpsus suureneb võrdeliselt lennuajaga, kuna ballistiliste rakettide lennuaeg on suhteliselt pisike, võimaldab INS kukutada nt Iskanderi 50 m ringi sisse, kuid veerand tundi lendava tiibraketiga selline täpsus enam võimalik pole.

Tipptase sel teemal on mõistagi ameeriklaste Tomahawkid (venelaste Kalibrid sinna veel ei küüni), kus raketile laetakse sisse piirkonna kaart ja raketi ninas asuv radar toodab radaripilti ja võrdleb seda kaardiga. See võimaldab kasutada ekstreemselt madalaid lennukõrgusi ilma mättasse lendamata, mis raskendab raketi avastamist ja planeerida rünnakuid nii, et need on üsna tõrjumatud - nt raketid lendavad peale mingi loogikaga, nt 4 raketti ohverdatakse õhutõrje tähelepanu saamiseks ja ülejäänud tulevad hoopis teiselt poolt. Seal kasutatakse radareid, mis toodavad maapinnast üsna telepildi sarnast radaripilti ja millega oli juba GPSi ajastu eel (Lahesõda) võimalik sõidutada neid rakette üsna täpselt kohale. Vene Kalibrite suhteliselt kõrgelt lendamine (Süüria sõjas korduvalt filmitud ja tükatine mättasse lendamine) on tingitud sellest, et nad ei kasuta radar mappingut, vaid tavalist INS/GPS navigatsiooni, mis pole nii täpne ja nõuab ebatasasel maastikul igaks juhuks kõrgemalt lendamist, et mitte sattuda elektriliinidesse, künkasse, mobiilimasti jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Health »

https://www.atlanticcouncil.org/blogs/n ... -security/

Artikkel Adm. James G. Foggo IIIndalt.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas herman30 »

Mulle küll tundub et läänemeri on päris hästi mehitatud = Rootsi, Taani, Saksa, Poola laevastikud. + Balti maad ja Soome.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Health »

herman30 kirjutas:Mulle küll tundub et läänemeri on päris hästi mehitatud = Rootsi, Taani, Saksa, Poola laevastikud. + Balti maad ja Soome.
Eks siin on sama probleem kui maavägedegi. Asjad võivad Eurooplastel olemas olla, aga nad on laiali pillutud ning seega lihtsamad sihtmärgid.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Mis puudutab raha, siis meil on RKAK ja KMAK ja nende arvutuste järgi pole meil raha uute võimete arendamiseks tänase eelarve juures, sest kogu tulevikuraha on olemasolevate võimete ülalpidamise ja kasutamise all juba kinni. Teisalt, keskkond on siiski üsna dünaamiline, mis tähendab, et kui väga vaja, siis raha leitakse. Seetõttu ei oskagi ma muud öelda, sest variante on tegelikult palju ja küsimus on pigem tahtes. ADM Foggo artikkel 3B KVJ kohtumisest on ilmselgelt mõeldud sellise tahte tekitamiseks sõnumiga, et tehke lõpuks ise ka midagi, eriti meredomeenis. Taustal eelaimdus, et varsti tuleb sõda Vaiksel ookeanil ja siis pole USA-l enam ressursse, et siin toimetada.
A4 kirjutas:Sest olukorras, kus kogu meie väikeriigi kaitsevõime jääbki koosnema suurest hulgast karjuvatest võimelünkadest, võib ju KVJ asetäitja/Maaväe ülem öelda, et kahe brigaadiga on asi halb, vaja oleks nelja. Jalaväeinspektor võiks öelda, et ilma kõiki manööverüksusi soomuse alla panemata saavad kaotused olema katastroofilised. Suurtükiväeinspektor võib öelda, et kõikidele kaudtuleüksustele oleks vaja iseliikureid, ja rohkem torusid per pataljon. Õhuväe ülem võib öelda, et oleme löödud õhukaitselise pimedusega, sest ei suuda ise lennata ja sihtmärke alla tulistada. Luurekeskuse ülem võib öelda, et ilma lisainimeste ja tehnikata kukub eelhoiatus läbi ja siis on kõik mokkas jne.
Sellest on siin varem lehekülgede kaupa kirjutatud. Aga vastus on, et ei tea, sellist ühendlähenemist sõjalisele riigikaitsele pole seni ette võetud. Ehk siis kui suur peaks olema maa-, mere-, õhu-, küber- ja mis iganes muu väe balanss, seda me ei tea. Eesti sõjaline mõtlemine on suhteliselt omapärane, kui sellist nähtust üldse tuvastada saab. KV on maaväe nägu ja maavägi paneb kõik mõtted otse topograafilisele kaardile ja ostunimekirja. Õhuvägi tegi vahepeal emu-laadset mainekujundust (liitlaste maaletooja oli see vist), ehitas Ämari ja on nüüd natuke perspektiivita, sest eriti nagu ei lenda. Ei taha mereväe nina kuidagi upitada, aga nagu isegi Trumm tõdes, võib täheldada teatud süsteemset lähenemist. Lisaks võib täheldada mõningaid kaitseministeeriumi töötajaid, kelle mõtted lähtuvad aga peamiselt rahalistest vahenditest kui et sõjalisest mõttest. Kuid selleks, et jõuda ühendkäsitluseni, peab olema, mida ühendada. Reaalselt on täna ainult maavägi ja sõjaliselt mõtlemiselt natuke mereväge. Viimane terviklikku sõjalist riigikaitset käsitlevad mõtteavaldused pärinevad Ants Laaneotsalt 2000. aastate alguses ja puudutasid totaal- ja territoriaalkaitset [1].

Küsimusele, mismoodi see eelarvebalansi dilemma siis lahendada, on „2%“ eeskujul ja ajalooliste näidete varal suhtarvud. Jah, see on väga lihtsustatud, nagu ka tänane 2%, aga annab mingigi aluse. Pealegi, pole keegi suutnud midagi paremat välja pakkuda, v.a. õunade ja pirnide omavaheline võrdlemine. [Vaata paljusid eelnenud postitusi siin teemas] Täna seda muidugi teha ei saa, sest enne on vaja see mõte mõelda, mida kvantifitseerida.

1. Vt nt http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseli ... k_5-11.pdf
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pigem tasuks arvutada natuke tagurpidi - kui meil on põhivarustuse/võimearenduse hankerahasid aastas 120+ miljonit (see sisaldab ka eelarve tõusu tulenevalt majanduskasvust), siis vahest on selline söödav rahaline vahemik 50% hankerahadest 5a jooksul ehk kokku 300 miljonit. See on kahtlane, et valdavat enamikku või kogu hankeraha MeV alla pikema aja (rohkem kui 3a) suunataks, sest karjuvaid auke on küllalt.

Kivina ripub kogu ürituse kaelas miinitõrjekohustus ehk päris laevadeta hakkama ei saaks. Hetkel tundub, et selle raha eest saaks luua 1-2 mereseire kompaniid (radaritega) ca 200M ja ja ehitada uued kahurrelvastusega miinitõrjealused 3 tk (ca 100 M). See tähendab, et tuleb hakata auru kulutama käe väristamisele, et mingi n sõjalise abi raames meile vähemalt maismaal asuva raketikompleksi riistad ja raketivaru kingitaks ja punnitada ise välja vajalik isikkoosseis.

Kogu asja juures tuleb silmas pidada, et mõne liitlase NSM patarei on siia põhimõtteliselt 1-2 C-17 reisi, siis näiteks meie 200 km põhjaranniku seire on märgatavalt töömahukam protsess, st pikemad aega siirmisele ja üksusi on rohkem. Küsimus muidugi on veel, kes võtab vabatahtlikult kriisiajal oma rannikult need radarid maha ja kupatab need meeskondadega siia. Ja neist rakettidest on vähe abi, kui patareis olev radar näeb max 30 km enda ümber - me lihtsalt ei tea, kus vastane on. Vastane kahtlemata jälgib ka radarieetrit ja väldib kohta, kus selline radar kiirgab.

Antud plaani elluviimine tähendaks muidugi KV poolt 2 täiendava kompanii tootmise alustamist, mida selleks kuskilt kärpida tuleb, kahuks pole au teada.
Aga sellised kallihinnalised märgid nagu radarid ei saa päris kesk metsa püsti lihtsalt olla, liiga lihtne sihtmärk.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4050
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Some »

Värske artikkel EPL-is: https://epl.delfi.ee/uudised/eesti-kaal ... d=87530839

Kaitseministeeriumis koostatakse uut riigikaitse arengukava. Muu hulgas arutatakse eri võimearendusi ja kõne all on näiteks miiniveeskamisvõime loomine.

„Otsust veel ei ole,” rõhutab kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Tiina Uudeberg. „Kaitseväe hinnangul on seda võimet lihtne luua, see ei eelda väga suurt väljaõpet ja annab head efekti teise poole laevade heidutamise näol. Otsuseni jõuame järgmise aasta suvel, aga miiniveeskamine on üks hea võimearenduse kandidaat,” lisab ta.
======

Konkreetsete võimearendustena on laual mh ka avalikus debatis paljuräägitud tankid, õhutõrje ja avalikkuses veidi vähem arutatud mereseire. Mereseires on jõutud nii kaugele, et riigisiseselt toodetav olukorrapilt hakkab jõudma Balti naabriteni ja on olemas otselüli NATO võrkudesse. Uudeberg ütleb, et pealveeseires võime üldjoontes arengutega rahul olla: me teame, kes Soome lahel liiguvad. Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust. Statsionaarsed radarid on vastasele ründe korral loogiline sihtmärk, et meid n-ö pimedaks teha. Mobiilset radarit on raskem tabada ja see võimaldab jälgida just sellist (mere)sektorit, mida tarvis.

Sellega võrreldes on meie allveeseire kehvemas olukorras ja selle arendamise võimalusi analüüsitakse uue RKAK-i raames. „Iseküsimus, kas meile on jõukohane seda arendada või õigemini, kas selle teabe hankimine on raha jagamisel kõige olulisem,” selgitab riigikaitse planeerimise osakonna juhataja.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust
Sellise lausungi autor pole vist hetkegi kulutanud mõtlemisele, mis probleemid selle radarivaatlusega tulenevalt ümmargusest maakerast on. Üheainsa radari lisandumisega midagi märkimisväärselt mõistagi ei parane. Paraneb ainult see, et kui vene spetnaz või lennuvägi likvideerib ühe PPA radariposti, paneme selle (üheainsa) radari sinna üles, kui likvideerib 3-4 posti, siis pole panna midagi. Ka neid kõrgete mastide otsas PPA radareid on meil 20 ringis. Samahästi meil raporteeriti õhuvaatluse radaritest ikka maksimaalse nägemiskauguse võtmes, ütlemata (või ehk ka taipamata?), et maismaal asuva 450 km ulatusega radari nägemiskõrgus algab 400+ km kaugusel nii 10 km kõrguselt alles.

Miiniveeskamise värk on muidugi kiiduväärt, seda enam, et meil on tegelikult ka 1 vastav alus olemas (ja teine samasugune vist kai ääres seismas). Küsimus jääb lihtsalt miiniveeskamise protsessi katmises vaenuliku tegevuse eest ja miinide väljatraalimise keelamise vahendites.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Hukukindlusest veel. Täiesti hukukindlat asja sõjalise mõjutamise tingimustes ei ole olemas. Kuid asjade hukukindlus on kaunis erinev. Merevaatluse radarisüsteemi (kõrgem) hukukindlus (võrreldes PPA tsiviilradariga) saavutatakse

1. segamiskinda(ma)te radarite kasutamisega. Tsiviilradarid on üldjuhul väheste kanalite/lainepikkuste arvuga, mis on mõeldud vaid ilmaoludest tingitud häirete ületamiseks. Sõjaväeradaril on antud võimalus palju suurem ja üldiselt on nad varustatud "lisadega", mis võimaldab häireid avastada ja neid vältida (või välja filtreerida).
2. mobiilsete radarisüsteemide kasutamisega - millega liiga "kuumaks" muutuvast kohast ära sõita ja ilmuda välja ootamatus kohas ning vahetada positsioone
3. 3D radarite kasutamisega, mis võimaldab ühtlasi avastada ka toimuvat õhurünnakut (90% radarivastasest tegevusest lähtub õhust)
4. radaripostide juurde vähemalt rühmasuuruste (radari kohta) motoriseeritud kaitsemeeskondade kasutamisega vältimaks eelkõige vastase luure-diversioonigruppide tegevusega kaasnevat hävingut (suur oht PPA radaritele).
Vastus on demagoogiline, sest hukukindlust mõjutavad ainult punktid 2 ja 4. Lisaküsimus: kuivõrd erineb hukukindlus merd sõitva või lendava radari puhul? (Vihjeks: radari kiirgus on avastatav umbes kaks korda kaugemalt kui ta ise näitab või mittekiirgav obekt avastatav oleks.) Kindlasti on kaldaradaritel väiksem ja eelkõige ennustatav katmikala.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:
Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust
Sellise lausungi autor pole vist hetkegi kulutanud mõtlemisele, mis probleemid selle radarivaatlusega tulenevalt ümmargusest maakerast on.
Ju siis on kogu kaitseministeerium lameda maa usku. :shock:
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Viiskümmend »

Hukukindlust tõstaks suurema arvu väiksema võimsusega radarite kasutamine, ehk mida rohkem kiirgab seda väiksem on hukukindlus.
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Radari väljundvõimsus sõltub eelkõige
1. tegevusraadiusest
2. avastatava objekti suurusest (täpsemalt tagasi peegeldunud energiast).
Ei ole mõtet kasutada mereseireradarit, mille võimsus on suurem kui radari silmapiirini "nägemiseks" vaja. Teisest küljest peaks merseseireradarit kasutama maksimaalsel kaugusel. Võimsust maha keerates muutuvad nähtamatuks kõigepealt väikesed ja stealth alused. Väljundvõimsust saab ka "kohapeal" reguleerida.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist