www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Aug, 2019 16:10

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73 ... 87  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2019 15:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
FIAC tsiviillaevade hulka pugemine meid ei toidaks - idanaaber hakkab seepeale tulistama kõiki. Ilmselt Pärsia lahel Iraani toidab - USA ei hakka kuskil Al Jazzeera kaamerate ees huupi kalureid tulistama. Pigem on meil FIACde massi idee luua mõne üksiku suure(ma) sihtmärgi asemel kümneid väikseid, mille avastamine on raskem ja mille pihtamine on ka keerukam (ok, võimalik, aga väga kulukas ja ebarentaabel). Kui me räägime ikka 30-50 aluse hävitamisest, siis Arleigh Burke on selleks tõenäoliselt võimeline (tal on piisavalt rakette pardal, ca 50, raketishate on 96, aga seal on ka ÕT raketid). Ameeriklaste probleem Iraani FIAC-de vastu on mitte relvastus (teoorias võiks nad lajatada iga "täpi" peale lihtsalt 5 millise tiibraketi), vaid RoE ja avalikud suhted. Jaroslav Mudrõil on aga laev-laev rakette pardal vaid 8 ja kahur-relvastust saab ta kasutada nii 10 km piires ainult. Buyan-Mga on umbes sama seis.

Õnneks me ei pea sõdima Arleigh Burke, vaid Jaroslav Mudrõide (ja muu taolise vastu). Ja neil veel pole ei AEGIS't ega 50 tiibraketti pardal.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2019 20:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 68
Kapten Trumm kirjutas:
Õnneks me ei pea sõdima Arleigh Burke, vaid Jaroslav Mudrõide (ja muu taolise vastu).

No ärme eelmiseks sõjaks või sõjaks ajalooga ikka valmistu (see on nali). Aga ilma naljata, kui me valmistume ja soovime Jaroslav Mudrõi ja muu taolise vastu sõdida, oleme juba eos kaotanud:
Tsiteeri:
Sõda on võimalik võita siis, kui oleme mõtestatud tegevustega suutelised oma territooriumil ära hoidma lahingutegevuse või vähemalt selle kineetilise osa. Rootslased on oma julgeoleku ja riigikaitse alusdokumendis toonud esile, et võimalused sõda võita on parimad rahuajal ja kriisisituatsioonis. Lahingutegevuse puhul on eesmärk mitte kaotada. Selliste põhimõtete rakendamine peab olema ka Eesti julgeoleku alus, sest peame endale aru andma, et lahingutegevus tähendab meie inimeste surma, infrastruktuuri hävimist ja elulaadi kadumist. Rahu saavutamine eeldab pidevat initsiatiivi hoidmist ja oma tahte pealesurumist.

https://arvamus.postimees.ee/6731579/meelis-kiili-soja-voitmine-lahinguta
See on mõttekäik, mis paistab igas natuke vanema ja kogenuma väikeriigi kaitsedebatist. Ja seetõttu ka Läänemere, tegelikult kogu maailma meresõjaliste ringkondade obsessioon sõjalise MSA-ga, sest see on kõige muu eeldus ja võimalus sõda rahu või kriisi ajal võita. Ja sellest ka lääneliitlaste arusaamatus, et mida see Eesti seal merel ikkagi nikerdab.

See, mida URR eelmise MeVÜ näitel öelda ehk üritas, on sama, mida järeldas kpt-ltn Laanetu laevastike ühendamise saagat uurides: laias plaanis probleemi ei ole ega pole olnud! Esimesel juhul hakati ’karjuma’, teisel juhul leiti mingi administratiivne nõks, et probleem niisama vaibuks. Enne, kui probleemi pole tunnistatud, ei saa seda ka lahendama hakata.

Selle illustratsiooniks üks isiklik kogemus. Ei hakatud küll karjuma ega administreerima, aga mõtlema pani küll. Ühel hiljutisel akadeemilisel õhukaitse arutelul oli kohal ka lääneliitlasest kõrgem ohvitser (päris lahingulendur), kes tegi üsna lihtsalt selgeks, et ilma õhukaitseta ei toimu maakera pinnal edutoovat konventsionaalset sõjategevust. Minu küsimuse peale, et miks Eestis siis on väeliikide eelarve proportionment ca 90-6-4, kui see 6% ülejäänud 94% õhuohu eest ilmselgelt ei kaitse, ütles kohalik kompetentne isik, et meil on joint lähenemine, meil vaadatavat suurt pilti!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2019 1:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1483
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Tsiteeri:
Esimesel juhul hakati ’karjuma’, teisel juhul leiti mingi administratiivne nõks, et probleem niisama vaibuks.
- palun sellele siiski täiendavat selgitust. Kas see admin nõks puudutab jälle eelmise MeV ülema "enneaegset" rotatsiooni, mis oli väidetavalt seotud ebameeldiva teema ülesvõtmisega?

Kuulge mehed, saame kokku ja räägime need asjad selgeks. Siin käivad pidevalt vihjed "sõnumitoojate hukkamisest", mida mina näinud ei ole.
URR võttis küll sammu tagasi, kuid ma soovitan sellelt usaldusväärselt isikult üle küsida: kas nii oli või ta nii arvab?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2019 7:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 68
Martin Herem kirjutas:
Tsiteeri:
Esimesel juhul hakati ’karjuma’, teisel juhul leiti mingi administratiivne nõks, et probleem niisama vaibuks.
- palun sellele siiski täiendavat selgitust. Kas see admin nõks puudutab jälle eelmise MeV ülema "enneaegset" rotatsiooni, mis oli väidetavalt seotud ebameeldiva teema ülesvõtmisega?

Ei, lihtsalt kehv lauseehitus. Selle 'teisega' pidasin silmas laevastike ühendamise saagat, täpsemalt Laanetu järeldust:
Tsiteeri:
merelise riigikaitse ülesehitamisel ei ole lähtutud üldtunnustatud sõjandusteooriast ega rahvusvahelisest õigusest, kogemusest ja heast tavast, vaid arenguid on suunanud kitsarinnalised ametkondlikud huvid ning neidon soosinud lühinägelikud poliitilised valikud. (Sõdur, nr 1, 2017, lk 25)

Liigagi tihti on lootus surnud järjekordse töörühma järgmise koosoleku mittekokkukutsumisega või näiliselt lihtsa tehnilise lahendusega keerulisele probleemile. Lähiajalugu näitab, et riigi merendusküsimuste lahendamiseks on puudunud tahe ja sellest järeldan mina, et järelikult pole olukorda probleemiks peetud.

Riigikogus võeti veebruaris vastu nn laevanduseelnõu, mis on esimeseks sammuks kaubalaevastiku taastamisel. Ka see teema pole kulgenud päris emotsioonivabalt (nii kaubalaevastiku kaotamine kui püüd seda taastama asuda). Muide, see seaduseelnõu on alt üles initsiatiiv, mis sai alguse ühe VA ametniku magistritööst. Ehk siis liiga emotsionaalselt minevikus tuhnida pole ehk mõtet, küll aga tuhnida on vaja, et samadesse ämbritesse mitte sattuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2019 9:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 122
Ma kirjutan privasse. Olen võibolla avalikult musta pesu pesemisega liiale läinud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 19 Juul, 2019 11:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1483
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
See pole must pesu, vaid väär info.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 13:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 122
Vana teema kallal urgitsedes. Suurbritannia disainib praegu kiirkorras uusi 35e klassi fregatte. 5 laeva peaks valmima aastatel 2023-2028. Projekti maksumuseks arvestatakse kuni 1,25 miljardit naela. Sel aastal saavad 3 firmat igaüks 5 miljonit disaini ja ehitusstrateegia koostamise eest, aega antakse 7 kuud. Nii palju kui ma aru saan, ei eeldata midagi üle mõistuse innovaatilist, sobivad ka olemasolevate platvormide edasiarendused.
Raketikaater pole muidugi fregatt, aga uue asja loomine nõuab nii raha kui aega.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 14:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Tsiteeri:
Selle illustratsiooniks üks isiklik kogemus. Ei hakatud küll karjuma ega administreerima, aga mõtlema pani küll. Ühel hiljutisel akadeemilisel õhukaitse arutelul oli kohal ka lääneliitlasest kõrgem ohvitser (päris lahingulendur), kes tegi üsna lihtsalt selgeks, et ilma õhukaitseta ei toimu maakera pinnal edutoovat konventsionaalset sõjategevust. Minu küsimuse peale, et miks Eestis siis on väeliikide eelarve proportionment ca 90-6-4, kui see 6% ülejäänud 94% õhuohu eest ilmselgelt ei kaitse, ütles kohalik kompetentne isik, et meil on joint lähenemine, meil vaadatavat suurt pilti!


Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks (eelkõige alahinnates meie maastiku võimalusi). Võibolla meie tugevus selles ongi, et kuna meil neid pole, oleme õppinud hakkama saama ka ilma.

Siinkohal ei arva, et meil pole mereväge või õhuväge (täpsemalt -jõudusid) vaja, lihtsalt maaväge on vaja enne ja kõigepealt.
Sellel on kaks põhjust - iseseisvas stsenaariumis on meil maismaal lihtsalt eduvõimalused kõige suuremad ja ühistsenaariumis tuleb arvestada liitlaste valuläve - liigutusi seal, kus enda ülekaal on kindel, tehakse lihtsamalt ja kiiremini (õhus ja merel) kui seal, kus asjad pole nii kindlad (maaväe must töö).

Kui siin midagi valesti on, siis väljakutsete mõistes liig väike eelarve. Täna lihtsalt võtta MeV ja ÕV tarbeks nt 20% eelarvest ei viiks meid ka kuigi kaugele. Kui keegi arvab, et MaV on "täissöönud", siis nii see ei ole - MaV koosseis pole veel saavutanud (ega saavuta ka lähimad 20 a, kui rahastus ei kasva dramaatiliselt) Eesti suuruse ala edukaks kaitseks vajalikku suurust/kvaliteeti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 19:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 68
Kapten Trumm kirjutas:
Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi

See on absoluutselt õige, aga...
Kapten Trumm kirjutas:
iseseisvas stsenaariumis on meil maismaal lihtsalt eduvõimalused kõige suuremad

see mitte. Eestit pole võimalik kaitsta ainult maaväega maismaal, ega ainult õhuväega õhus, ainult küberväega küberruumis, mainekujundusväega inforuumis jne. Lihtsalt seetõttu, et vastaline tuleb igalt poolt, korraga ja koordineeritult. Seda nimetatakse lääne terminoloogias ühendoperatsioonideks.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui siin midagi valesti on, siis väljakutsete mõistes liig väike eelarve. Täna lihtsalt võtta MeV ja ÕV tarbeks nt 20% eelarvest ei viiks meid ka kuigi kaugele. Kui keegi arvab, et MaV on "täissöönud", siis nii see ei ole - MaV koosseis pole veel saavutanud (ega saavuta ka lähimad 20 a, kui rahastus ei kasva dramaatiliselt) Eesti suuruse ala edukaks kaitseks vajalikku suurust/kvaliteeti.

Ma ei osta juttu, et andke juurde raha ja inimesi, küll siis teeks suure söjaväe. Pigem jääb seljuhul nutikusest puudu. Iisrael oli ka puruvaene, kui nad alustasid. Või Singapur. Küsimusele ’kui palju on piisav’ puudub matemaatiliselt kalkuleeritav vastus. Seetõttu ei saavuta EKV kunagi ideaalset suurust ja üksi suurriigiga sõda pidama loodetavasti ei hakka. Kui muuta kogu riigi eelarve maaväe eelarveks, tuleks ju ikka puudu. Tulen tagasi maja ehitamise analoogia juurde – kui raha on vähe, ei ehita keegi ühe paksu seinaga maja. Teed õhema soojustuse näiteks, kasutad odavamaid materjale, alagatuseks, aga majaks saad seda kutsuda siis kui ’karp on koos’. Enamus Ida-Euroopa post-kommunistlikke riike on utreeritult öeldes ehitanud ühe seinaga riigikaitse maju. Sellist sõjaliste võimete kogumit, mida saab kasutada vaid ühes valdkonnas, nimetatakse muide nišivõimeks.

Nüüd tulen tagasi sõjapidamise keskkondade vahelisele tasakaalule, mis paraku peab peegelduma eelarvetes. Tagurpidi vaadates, st luureanalüüsis, peab RAND eelarve protsentuaalset jaotumist väeliikide vahel oluliseks mõõdikuks [1]. Meie jaoks on oluline pigem see, kuidas sellise ühendvõimete balansini jõuda, st kuidas objektiivselt ja analüütiliselt öelda, et nt õhukaitse olulisus on N ja eelarveprotsendina X. Ma ei tea, et Eesti sõjalist riigikaitset oleks kunagi liiga põhjalikult ühendvõtmes analüüsitud. Ehk siis kui täna on olemas pikaajaline ja ajahorisondita merekaitselahenduse ideaal (kihiline merekaitse), siis puudub teadmine kui palju maksumaksja sellele raha soovib kulutada ja kui pika perioodi jooksul.

VA ametniku magistritöö ja laevandusseaduse eelnõu tõin ülalpool heaks näiteks, et alt-üles väga süsteemne punnitamine võib meil siiski vilja kanda. Kuigi tegu pole ehk ideaalselt süsteemse lahendusega – ma ei usu, et väga paljud said aru, mis on kaubalaevastiku tähendus Eestile (nt riigikaitsel) – aga parem nii kui üldse mitte midagi.

1. https://www.rand.org/pubs/monograph_rep ... 110z1.html, lk 136


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 21:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 167
Eelarveline protsent ei anna iseenesest midagi. Mõttekoda võib oletada, et 8% eelarvest tuleks kulutada satelliitidele, aga kui selle raha eest ainult värvilisi õhupalle jaksab osta, pole mõtet alustadagi. Mis on see summa, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe? Et mõni laev üldse midagi teeks, kui vastase käed väga seotud pole. Rannaradarid, keskmaa ÕT, robustne SAR, õhkutõstetav eelhoiatus ja allveelaevatõrje, raketikindlad baasid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 21:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 68
blueant kirjutas:
Eelarveline protsent ei anna iseenesest midagi. Mõttekoda võib oletada, et 8% eelarvest tuleks kulutada satelliitidele, aga kui selle raha eest ainult värvilisi õhupalle jaksab osta, pole mõtet alustadagi. Mis on see summa, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe? Et mõni laev üldse midagi teeks, kui vastase käed väga seotud pole. Rannaradarid, keskmaa ÕT, robustne SAR, õhkutõstetav eelhoiatus ja allveelaevatõrje, raketikindlad baasid?


Andke kogu riigieelarve ja elanikkond ja siis saabki! Eelarve protsent iseenesest ei ole tõesti mingi sisuline võluvits, aga meil töötab. 2%, näiteks, on selline hea malakas, mida kasutada, ilma et sisusse liiga palju peaks süübima. Töötas ka külma sõja ajal Rootsis. Esitatud ja näitlikustatud küsimus ei ole korrektne küsimus. Kui satelliidi tarbeks eraldatud raha eest osta õhupalle, ei jõuagi kaugele. Kui aga pisku juba algusest peale sihipäraselt kulutada, saab mingi aja pärast satelliidi kokku küll. Ehk siis argument, et täna raha ei ole (et võtmed-kätte toode otse riiulist osta), on seni olnud üsna lühinägelik. Selle argumendiga on probleem riigis süvenenud ja lahendamine selle võrra kallimaks läinud.

Küsimus, summast, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe, on olemuselt natuke eksitav. Ilmselgelt on VF sõjaväega lahingu pidamiseks vaja vähemalt samasugust väge. Küll aga peab enne sellise küsimuse esitamist aru saama, mis on ühe väikeriigi mereväe ülesanne.

Toon näite Norra eeskijul: https://forsvaret.no/fakta/undersokelse ... lforsvaret :

1 STRATEGISK ETTERRETNING (strateegiline luure) – see on sõjaline mereolukorrateadlikkus (MSA), mis on aluseks absoluutselt kõigele muule, mis merel toimub.

2 FØRSTELINJE­FORSVAR (eesliini kaitse ehk siis iseseisev vastupidamine) – sea denial, vastase tegevuste takistamine.

3 ALLIERT FORSTERKNING (liitlaste toetuse kohale saamine) – mereteede lahtihoidmine ja MSA loomine, et üldse keegi saaks kohale tulla. Maapeal nimetatakse neid tegevusi HNSiks.

4 NATO – liistlasvägede võime toetada.

Kui edasi mõelda, et mida selleks siis vaja on ja kui palju see maksab, tuleb enne see skeem Läänemerele paigutada. Ehk siis, millele URR juba viitas – kui iga NATO Läänemere riik teeks ära oma kodutöö ja soetakse kas või mõned ’asjad’, saab kokku juba summa, mis tegelikult on suurem kui VF Balti laevastik.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 22:05 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4654
Kapten Trumm kirjutas:

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks (eelkõige alahinnates meie maastiku võimalusi). Võibolla meie tugevus selles ongi, et kuna meil neid pole, oleme õppinud hakkama saama ka ilma.

Kui jõuda tagasi selle "iseseisva või ühisstsenaariumi" juurde, siis tekib esimene küsimus - logistika?

Meie maastik võib ju olla kaitsjasõbralik ja (tihti) kinnine, aga järelvedu on ikka vajalik. Ja haavatute evakuatsioon. Ja üksuste ümberpaiknemine. jms.

Et see saaks toimuda on vajalik eelkõige kontroll õhuruumi üle. Vanasti võis sellist tegevust öö peale lükata. Tänasel päeval see ei aita.

Logistika ja järelveo jaoks on ka vaja lahti hoida mereteed. See ehk tõesti ei ole esimese järgu küsimus, aga pikemas perspektiivis kindlasti vajalik.

Ja need ei ole mingid high-tech vidinad, millest on jutt. Kui laskemoona ja süüa ei ole, ning haavatuid ära ei veeta, siis kaitsjate moraal tõuseb loomulikult taevani...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 22:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7691
Asukoht: Siilis
toomas tyrk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks (eelkõige alahinnates meie maastiku võimalusi). Võibolla meie tugevus selles ongi, et kuna meil neid pole, oleme õppinud hakkama saama ka ilma.

Kui jõuda tagasi selle "iseseisva või ühisstsenaariumi" juurde, siis tekib esimene küsimus - logistika?
Meie maastik võib ju olla kaitsjasõbralik ja (tihti) kinnine, aga järelvedu on ikka vajalik. Ja haavatute evakuatsioon. Ja üksuste ümberpaiknemine. jms.
Et see saaks toimuda on vajalik eelkõige kontroll õhuruumi üle. Vanasti võis sellist tegevust öö peale lükata. Tänasel päeval see ei aita.
Logistika ja järelveo jaoks on ka vaja lahti hoida mereteed. See ehk tõesti ei ole esimese järgu küsimus, aga pikemas perspektiivis kindlasti vajalik.
Ja need ei ole mingid high-tech vidinad, millest on jutt. Kui laskemoona ja süüa ei ole, ning haavatuid ära ei veeta, siis kaitsjate moraal tõuseb loomulikult taevani...

Trummil on õigus - meie ainus iseseisva vastupanu võimekus ongi panustada oma maastikku tundvale // oma maastikku hoidvale maaväele. Sinise ja musta vormi kandjatel on alati olnud omadus endid ületähtsustada(-no paratamatus lihtsalt).

Logistika - maaväepõhise sõja varudesse tuleb panustada eelkõige ise ja selleks need liitlased ongi, et strateegilisi varustusteid a la SZUWALK jm lahti hoida // lahti raiuda.
Järelevedu, haavatute evakuatsioon, üksuste ümberpaiknemine - saab hakkama(-ei ole vaja utreerida, tyrk).
Müstiline võlusõna "kontroll õhuruumi üle" - tahtejõuline (ja kodumaastikule toetuv) maavägi on sõdinud enne ilma selleta ja sõdib ka edaspidi.
Mereteed - nagu öeldud, selleks need liitlased ongi.
Tyrki viimane lause "high-tech vidinatest jm" on niivõrd tendentsikult defetistlik (ja sisutühi), et ei ole isegi kommentaari väärt.

Kõik tänaseks.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Viimati muutis Borja, 22 Juul, 2019 22:57, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 22:56 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4654
Borja kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks

Tyrki viimane lause "high-tech vidinatest" on niivõrd tendentsikult defetistlik, et ei ole isegi kommentaari väärt.

Juhiks tähelepanu, et viide high-end vidinatele pärines ikka "õige mehe" Trummi postitusest.

Teine vihje - iseseisvas või ühisstsenaariumis - pärines samast postitusest.

Aga loodaks midagi paremat sinu sulest, kuidas siis väeosade varustatus tagatakse sõjaolukorras ilma õhukaitseta, ja ilma järelveoteedeta.

BTW - Suwalki kasutus sõltub samuti õhuolukorrast enne kõige.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2019 23:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7691
Asukoht: Siilis
toomas tyrk kirjutas:
Juhiks tähelepanu..

Teine vihje..

Aga loodaks midagi paremat sinu sulest..

BTW - Suwalki kasutus sõltub samuti õhuolukorrast enne kõige..


OT - vt vahest teemapealkirja ka..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73 ... 87  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt