www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Okt, 2019 1:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3954
Tsiteeri:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.

Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Veebr, 2012 19:47
Postitusi: 456
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.

Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.



Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

_________________
Kuhu istub 300 kg gorilla, kui ta kinno läheb?

Aeg devalveerib kõik, ka banaanid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
teeline35 kirjutas:
Mulle kui meresõjandus võhikule tundub see teema siin kõige segasemana. Algas mereväe esindajate murest meie mereväe kehva olukorra pärast. Esile toodud eesmärgid; luua olukorrateadlikkus merel ja siis minna tuvastama ja isegi mereteid lahti hoidma oleks nagu ka mõistetavad. Aga kuidas??? On jäänud meie tublidel mereväelastel lahti seletamata. Kaasa mõtlemist on olnud olukorra teadlikkuse loomise asjus. Selgunud probleemiks on mereseire teostamine mitme erineva ametkonna poolt ja nendevaheline info halb liikumine. Pealegi igal neist ametkonnast on oma nägemus oma ülesannetest ja vahendid ei pruugi sobida merekaitse seisukohast. Kuidas peaks toimuma mereseire poolt avastatud sõidukite tuvastamine ja mereteede lahti hoidmine. Mitmed siin kaasamõtlejad said aru, et see eeldab suuremate sõjalaevade olemasolu. Arvestades meie riigi väiksust ja kasinaid rahalisi võimalusi eeldati soome Hamina tüüpi pisikorvettide muretsemist ja hakati selleks tehtavate kulutuste mõttekuse üle arutlema. Nüüd tuleb välja, et mereväelased pole suuremate ja ühtlasi ka võimekamate, samas eesti mõistes väga kallite laevade muretsemisest üldse rääkinud. Minu silmis on hämatud siin merekaitse eesmärkide üle mereväelaste poolt. Mis vahenditega ja kuidas need merekaitse eesmärgid saavutatakse, pole mina veel nende postitustest välja lugenud. Jääb mulje, et eeldatakse täis laevastiku olemasolu; korvetid, fregatid, ristlejad võib-olla isegi lennukikandjad?! Meil puudub raha ja inimesed sellisteks utoopiateks.Ka meie NATO liitlastel ei paista olevat erilist entusiasmi selliseid laevu siia saata. Kindlasti pole lahenduseks ka tulevikus tekkida võiva lahinguvõimelise lennuväe üles ehitamine ainult merekaitse vajaduste järgi. Peamiseks Eestimaa kaitsjaks jääb ikka maavägi ja sealgi on alles palju puudu. Nii, et riigikaitse eelarvest kolmandiku või isegi poole kulutamine merekaitse jaoks on esialgu vara ning ei vasta meie hetke vajadustele.

Me proovime enne tehnilist spetsifikatsiooni kontseptsiooni paika saada. Sellepärast ei saagi lukku lüüa, mis klassi laevu milliselt laevatehaselt tellida ja kui palju need maksavad. Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. Haminad tõi ka tema mängu. Tõenäoliselt tulevad kõne alla raketikaatrid/patrulllaevad (PBF/PVO), millest vähemalt osa peaks olema multifunktsionaalsed, et neid saaks ka miinisõjas rakendada.
Olukorras, kus „mereväe osa“ kaitse-eelarves on 4% (ma tean, see number ei meeldi kindral Heremile, selleni jõuti mereväes juba mõned aastad tagasi ja see võib olla ebatäpne, aga ma pole ühtegi teist kohanud), on kolmandiku või pooleni päris pikk tee minna.
Muide, maavägi ei saa ka kunagi valmis, üks kõik kui palju sinna panustada. Pole saanud üheski riigis ega ühelgi ajal.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 23:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
gorilla kirjutas:
Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

Päris nii lihtne see ka ei ole, et viskad pilgu merele peale ning ongi iga laev leitud ja hävitatud. Lisaks saab laev kiiremini ümber paikneda ja võib seetõttu väiksema laskeulatusega rakettidega leppida ning saab teha "laeva asju". See on balansi ja analüüsi küsimus. Võibolla on tõesti mõistlikum (aga mitte tingimata odavam) rakette kaldal hoida, aga laeva on niikuinii vaja.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3954
Tsiteeri:
Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

Vahet pole, sest point on selles, et selline võimekus on selle platvormi maksumusega võrreldes kordades kallim ning laevade kulukusele panustavad peamiselt neil olevad süsteemid, mitte nende suurus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 84
Paiksete ja mobiilsete sihtmärkide leidmisest ja ründamisest vt Annex 2, lk 85-93, Bursting the Bubble. Russian A2/AD in the Baltic Sea Region: Capabilities, Countermeasures, and Implications. Stockholm: FOI. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI-R--4651--SE


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Kui me räägime NSM tüüpi rakettidest või analoogsetest (laskekaugus 185 km), siis siin on küsimus mitte laevades, vaid olukorrateadlikkuses, raketi võib edukalt lendu saata ka Rapla lähedalt metsast ja sealt ulatub see igasse punkti meile kuuluval merealal (ja kaugemale veelgi). Sellega on maha võetud mitmed riskid, mis laevaga kaasnevad, näiteks kerge avastamine ja vastase laevade arvuline ülekaal. Ei maksa unustada, et meie maastik on radariga avastamise mõttes probleemne (radar läbi metsa ei näe), meie suhteliselt lage rannikumeri aga toetab radareid.

Laevad tulevad rohkem teemaks rakettide puhul lennukaugusega 20-50 km, kus on vaja rakett füüsiliselt ligi viia.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17228
Tsiteeri:
Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. 


Seda on näidanud elu. Või seletage mulle ikkagi õite lahti, miks küll anti meite lipulaev taanlastele tagasi...saadi ju teine vististi lausa tasuta.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.

Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.


Sellised rusikareeglid on libe tee ja eksimused kerged tulema.
Targem oleks lähtuda praktikast, näiteks hiljuti ehitatud piirivalve alused.
Demonsteerin seda praktilise näitega.
Laevade suurenemisel langeb "kilohind" kiiresti, näiteks Eestis ehitatud Raju "kilohind" on üle 60 tuhande euro/tonn, siis Soomes ehitatud Kurvits on 42 000 eurot/tonn. Sobiv palja laeva indikatsioon võib olla 2018 Eestis ehitatud PVL Raju, mis maksis 16 miljonit eurot oma 42 m pikkuse ja 260 tonni juures.

Sinu matemaatika järgi oleks 260 tonnise Raju materjalikulu 260 000 eurot ja tööjõukulu 1 092 000 eurot, kokku 1 352 000 eurot. Analoogse summa eest pole võimalik isegi mingit 25 m patrullkaatrit ehitada. Ühesõnaga, terve suurusjärk vahet.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
Me proovime enne tehnilist spetsifikatsiooni kontseptsiooni paika saada. Sellepärast ei saagi lukku lüüa, mis klassi laevu milliselt laevatehaselt tellida ja kui palju need maksavad. Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. Haminad tõi ka tema mängu.


"Paadist suuremad alused võitlusvõimetud" - ei ole öelnud. Olen öelnud, et raketikaater ja korvett-tüüpi aluseid lubab meie rahakott piisavalt vähe, et nendega pole edukalt venelaste vastu võidelda võimalik. Samuti on kahtlane, kas meil hakkab olema piisavalt kvaliteeti, tasa lülitamaks vastase kvantiteeti.

"Haminad mängu" - peaks selle laialivalguva jutu ehk lõpetama ja konkretiseerima asja näidetega, millel on konkreetne hinnasilt. Seejuures Hamina kasutamine toidab ju lp mereväelaste agendat, sest muud analoogsete võimetega alused on 2-4 korda kallimad veel (ja seega veelgi ülejõukäivamad). Hamina on oma pakutavate võimete kohta ikkagi silmapaistvalt odav alus, ilmselt pääses maksma soomlaste kogemus taoliste aluste loomisel, mis võimaldas vältida liigseid kalleid mugavusteenuseid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Aug, 2019 9:12, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:12 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15955
Asukoht: Viljandimaa
Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. 


Seda on näidanud elu. Või seletage mulle ikkagi õite lahti, miks küll anti meite lipulaev taanlastele tagasi...saadi ju teine vististi lausa tasuta.

Aga seleta palun sina, lahti, miks kõik maailma arenenud riigid paatidega ei parvle...?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Seepärast, et arenenud riikide on olemas täielik ja tasakaalus militaarmasin, kus ühte võimet toetavad paljud teised ja mille edu saabub koostöös.
Meil seda kahjuks ei ole.

Et Soomel (aga miks mitte Rootsil, Norral jne) on taolised laevad, mida ma julgen pidada meil perspektiivituks, on samad põhjused. Soomlaste Haminad/Raumad pole mitte asi kesk tühjust, vaid osake militaarmasinast, mida juba merel toetavad:
1. väga hästi arendatud olukorrateadlikkus
2. kaldaväed
3. õhuvägi
4. maapealne õhutõrje
4. hästi arendatud miinisõjavõime
5. üllatusrünnakuks ja peitumiseks sobiv rannikuprofiil

Oskad nimetada, milline sellest on ka meil olemas või koos alustega samas perspektiivis tekitatav?
Merevägi pole sugugi ainuke koht, kus me peame "veits" teisiti asju tegema kui valges ilmas tavaks.
Kallite aluste asetamine keset tühjust ei muuda olukorda merel kuigivõrd meie kasuks.
Minu soovitus (parved) on mitte seepärast, et mulle meeldib sellisega sõita, vaid sellisel tegutsedes on meil enim edulootust/hukukindlust.
Puhas taktikaline/operatiivne kaalutlus.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:23 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15955
Asukoht: Viljandimaa
Selles jutus on rohkem iva, aga tsiteeritud väide oli üle iga võlli kategooriline.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 12:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 84
Kapten Trumm kirjutas:
Seepärast, et arenenud riikide on olemas täielik ja tasakaalus militaarmasin, kus ühte võimet toetavad paljud teised ja mille edu saabub koostöös.
Meil seda kahjuks ei ole.

Aga mis annab alust arvata, et see ei ole ka meie eesmärk?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 12:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
URR kirjutas:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa. Seega sõltub lõpphind eelkõige sellest, mis platvormile peale panna. Kallim on seega projekt, millel on „asju“ rohkem (50 paati!) või on „asjad“ kallimad. Selleni jõuan ka kohe.


Tõepoolest, merevõimeline relvastamata "kere" moodustab soetusest väikse osa (ei ületa 25%).
Samas maksumust ei mõjuta mitte ainult seadmete hulk (põhimõttel rohkematel alustel rohkem), vaid ka paljude seadmete/efektorite integreerimine ühele alusele ja piiratud ruumi. Et paigutada 12 tonnisele paadile 3 tonni seadmeid ja relvi, on märksa lihtsam kui paigutada 100 tonnisele 10 tonni (viimane eeldab juba laeva konstrueerimist nullist arvestades seadmeid).

Tsiteeri:
Lahingujuhtimissüsteem ei ole sama mis raadiosaatja. Kui Sa üritad ainult käsiraadiojaama ja navigatsiooniradari abil 20-50 paati koordineeritult tegutsema panna ja nende tuld juhtida, siis palju õnne!


Nüüd sa ajad selget jama. Seda pole ma öelnud. Ütlesin vaid, et side ja lahingujuhtimise (mis on sisult juhtmeta andmevahetus) süsteemid ulatusega 50+ km (selliseid just on ju raketikaatrite divisjonil tarvis) on tunduvalt kallimad kui samad asjad ulatusega 5 km. Kui "parv" liigub formatsioonis, siis pole ju vajalik andmevahetus iga aluse ja Tallinnas asuva MeV staabi vahel, vaid ainult juhtaluse ja raketialuste vahel. Saamaks aru, kui palju maksab tegevusulatus igasugu traadita info liigutamise alal, siis tasub võrrelda 50 km ja 5 km raadiojaamade hindasid. Annab päris hea ettekujutuse. Raadiosidega vist probleemi pole - kõik me teame nt, palju maksavad Harrise raadiod. Andmelinkidega on aga sedasi, et mõne km mõjukaugusega raadiolinkidega side tehnoloogia maksab suurusjärgus kümned tuhanded subjekti kohta, see on küllalt kättesaadav ja levinud ka tsiviilvaldkonnas.

Tsiteeri:
Tunnistan, et unustasin kahurid. Ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas 50 kuulipilduja ja sama suure hulga erinevate peibutiste maksumus nende hinna üle lööb.


Kahur kui toru ei maksa suurt midagi. Maksab see, et kahur suudab lengerdaval alusel pidada märki sihikul ja tulistada automatiseeritult liikuvaid sihtmärke.

Tsiteeri:
Et siis paadistiku kaitseks piisab neljast Mistralist, ehkki nad katavad suurema ala kui 3 laeva?


Ma ei tea, mis Sinu jutus see "Mistral" tähendab. Ma eespool kirjutasin vist, et 16 raketti õhutõrjealuse kohta. Lihtsalt "kummipaat" on piisavalt väheväärtuslik sihtmärk, et sellele hakatakse tiibrakette kulutama, pigem on tõenäoline näiteks lahingukopterite saatmine ja tekkiv kontakt visuaalnähtavuse kauguselt.

Tsiteeri:
Miks peaks paatide rakettide lennukaugus väiksem olema? 10-miilise lennukaugusega rakettide projektist me ju vist juba loobusime, sest sellel kaugusel jääks nad vastase tule alla.


Aga seepärast, et suurema kauguse järgi puudub hädavajadus. Samas lihtsamate ja odavamate rakettide kasutamine võimaldab neid lendu saata rohkem ja suurema tõenäosusega läbida vastase kaitsesüsteeme. Kuna aga korralik raketivaru on laevatüübist sõltumata peamine kuluallikas, siis mõõdukam hinnasilt tõstab terviku kokku saamise tõenäosust.

Tsiteeri:
See on ju umbluu. Varustuse hind ei sõltu platvormist, millele see pannakse, vaid varustuse enda kogusest ja tükihinnast.


Ei ole nii. Sõjatöööstus on põhimõtteliselt suurte püsikulude osakaaluga majandusharu, kus loeb väga palju see, mitu ajaühikut sulle tehtav toode aega veedab tootja katuse all. Toode keerukamaks muutmine võtab aega ja kasvatab maksumust eksponentsiaalselt. Kui täna Saksa valitsus ostaks iga aasta 500 Leopard tanki nagu külma sõja ajal, siis selle tanki hind ei oleks suurt üle 4 miljoni tükist. Täna aga (tootmisliin seisab) ostma minnes maksab see Leopard 11 miljonit. Miks? Täpselt sama tank ja samad seadmed? Aga seepärast, et tanki ehituseks kuluvate materjalide ja seadmete maksumus (ehk muutuvkulu) on tegelikult suht väike % müügihinnast/omahinnast. Ülejäänud on püsikulud ja mida rohkem tellid (ja mida vähem aega iga toode liinil seisab), seda odavamaks see muutub. See tuleb ka sellest, et sõjamasinate tootmine ei ole päris konveieritöö (nagu tehakse autosid), vaid pigem väikeseeriatöö või lausa üksiktöö. Samal põhjusel ei saa ka seadmete arv ainuüksi määrata maksumust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt