Merevägi ja rannakaitse

Vasta
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Huvitav, mida mereväelased arvavad sellisest projektist...??
https://dambiev.livejournal.com/1692850.html

Remote-controlled platvorm, sisuliselt droon merel.
Sellisega võiks juba minna ka suitsiidirünnakule. :D
Merekindlus tekitab loomulikult küsimusi ja relvastus pole piisav suurema, esimese klassi sõjalaeva vastu.
Samas, tuleviku Balti Laevastik saabki koosnema peamiselt väiksematest korvettidest. Võiks vast isegi öelda, et juba koosneb.
Viimati muutis tommy, 26 Aug, 2019 17:05, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36341
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Soovitan teemat eespool lugeda.
Neli Hamina-tüüpi raketikaatrit (ilma raketivaruta) maksavad 400 miljonit ja Eesti rannajoone katmine sõjaliselt hukukindlate radarisüsteemiga 300 miljonit.
Võtame ikka järgemööda.
Kapten Trumm kirjutas:Praegu on aga nii, et viimane suurim projekt ehk soomusmanöövervõime oma 140 miljoniga näib muutuvat pisiprojektiks asjade "pealveetõrje" ja "sõjaline olukorrateadlikkus merel" kõrval. Selle kõrval 30 miljonit miinilaevade uuendamiseks (lisaks nende 60 miljonisele ostukulule) on veel hammustatavas suurusklassis.
140 M ja 300 M (ma ei ole kindel, kas viimane on õige) on samas suurusjärgus, vahe on veidi üle 2x. Haminate juurde pole esialgu vaja sealt hüpata (seda enam, et mereväelased on eespool korduvalt eitanud nende soetamise kavatsust).

Kas meil on konsensus, et 300 M, mille Trumm nimetas, on enam-vähem õige summa radarite kohta?
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Soomusvõime(ehk cv-9035) projekti kogumaksumus on ikka nii 400 miljoni ringis.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Asi on selles, et kui seisukoht on "Ei mingeid laevu", siis pole sellel kõige vähimatki seost päriseluga.
Paljudel siin esitatud mõtetest pole vähimatki seost relaasusega: Penguin kummipaadil, Giraffe Pekkaniskal, politsei sõjaväeks, üldmõiste Hamina etc. Aga siin ei keela ju keegi fantaaseerida ja demagoogias pseudonüümi all kätt proovida. Paraku on diskussiooni informeeritus üsna illustratiivne üldisest teadmisest, mis puudutab merekaitset, ja tegelikke kaasamõtlejaid vähe.

Kogu merekaitse teema on tänaseks VÄGA keeruline. Nagu ikka, mida kauem probleemi eirad, seda keerulisemaks selle lahendamine justkui muutub. Keegi mainis Admiral Pitkat kui mõttetut investeeringut. No ei olnud investeering, oli kingitus. Peale mahakandmist juhtus põgenikekriis ja välisministeerium küsis, et äkki on laeva, mida sinna saata. Siis juhtus Liibüa ja selgus, et NATOs pole saadaval ühtki MCM staabilaeva. Ning lisaks kõigele välisele, kadus Eestil võime olla 24/7 kohal oma merealal, s.o EEZ-is. Kas see oli hea või halb? Mõttetu või mõtekas? Et liiga kallis oli. Võrreldes millega? Nüüd, muide, selgub et nt ühe Sandowni koguülalpidamise eest saab vist ülal pidada umbes 2 CV90. Kumb on parem, mõttekam, kallim?

Mereväelased lähtuvad sündinud faktist, et Eesti on juba üle kümne aasta NATO liige. No shit Sherlock! Ja tegelikult algab kõik eesmärgist. Mis asi on iseseisev kaitsevõime? Et hakkame iseseisvalt Venega mõõku ristama? Sellist iseseisvat kaitsevõimet ei ole ei meil ega Soomel, Norral jne. See on soovmõtlemine. Eesmärk on seda sõda vältida, mitte seda võita.
teeline35
Liige
Postitusi: 1534
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas teeline35 »

Mulle kui meresõjandus võhikule tundub see teema siin kõige segasemana. Algas mereväe esindajate murest meie mereväe kehva olukorra pärast. Esile toodud eesmärgid; luua olukorrateadlikkus merel ja siis minna tuvastama ja isegi mereteid lahti hoidma oleks nagu ka mõistetavad. Aga kuidas??? On jäänud meie tublidel mereväelastel lahti seletamata. Kaasa mõtlemist on olnud olukorra teadlikkuse loomise asjus. Selgunud probleemiks on mereseire teostamine mitme erineva ametkonna poolt ja nendevaheline info halb liikumine. Pealegi igal neist ametkonnast on oma nägemus oma ülesannetest ja vahendid ei pruugi sobida merekaitse seisukohast. Kuidas peaks toimuma mereseire poolt avastatud sõidukite tuvastamine ja mereteede lahti hoidmine. Mitmed siin kaasamõtlejad said aru, et see eeldab suuremate sõjalaevade olemasolu. Arvestades meie riigi väiksust ja kasinaid rahalisi võimalusi eeldati soome Hamina tüüpi pisikorvettide muretsemist ja hakati selleks tehtavate kulutuste mõttekuse üle arutlema. Nüüd tuleb välja, et mereväelased pole suuremate ja ühtlasi ka võimekamate, samas eesti mõistes väga kallite laevade muretsemisest üldse rääkinud. Minu silmis on hämatud siin merekaitse eesmärkide üle mereväelaste poolt. Mis vahenditega ja kuidas need merekaitse eesmärgid saavutatakse, pole mina veel nende postitustest välja lugenud. Jääb mulje, et eeldatakse täis laevastiku olemasolu; korvetid, fregatid, ristlejad võib-olla isegi lennukikandjad?! Meil puudub raha ja inimesed sellisteks utoopiateks.Ka meie NATO liitlastel ei paista olevat erilist entusiasmi selliseid laevu siia saata. Kindlasti pole lahenduseks ka tulevikus tekkida võiva lahinguvõimelise lennuväe üles ehitamine ainult merekaitse vajaduste järgi. Peamiseks Eestimaa kaitsjaks jääb ikka maavägi ja sealgi on alles palju puudu. Nii, et riigikaitse eelarvest kolmandiku või isegi poole kulutamine merekaitse jaoks on esialgu vara ning ei vasta meie hetke vajadustele.
Viimati muutis teeline35, 27 Aug, 2019 1:31, muudetud 1 kord kokku.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
teeline35
Liige
Postitusi: 1534
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas teeline35 »

Ekskursioon minevikku. Teatavasti telliti 1930-ndate keskel inglismaalt kaks allveelaeva eesti mereväe jaoks.See oli tolle aja kohta väga suur investeering rahalises mõttes. Mälu järgi 360 000 tolleaegse inglise naela (umbes 6 miljonit tolleaegset eesti krooni) + relvastus. Spekuleeritakse, et nende allveelaevade tellimise rahastamise tõttu jäid mitmed maaväele ja õhukaitsele vajalikud tellimused 1938-1939 aastasse mistõttu ei saadud neist paljusid sõja puhkemise tõttu kätte. Püüdes niigi kallite laevade ehitamise ja kasutamise pealt kokku hoida, ei ostetud välismaalt kõike vajalikku varustut ja relvastust kohe kaasa. Nii oli kummalgi allveelaeval ainult 6 torpeedot (4 533mm ja 2 450mm) ja kakskümmend miini. Miinid plaaniti kodumaal teha. Nimelt oli eestil ladudes EMA tüüpi saksa miine , mis oma mõõtmetelt sobisid allveelaevade miinisahtidesse. Paraku 1941 aastaks oli suudetud toota ainult väike osa vajaminevatest miiniankrutest samas mitte ühtegi miini polnud lõhkeainega ümber laaditud ja sütikutega varustatud. Poldud suudetud ka varu torpeedosid samaks ajaks osta. Õnnestus kätte saada 40 mm Boforsi õhutõrje kahurid. Kui palju laskemoona kaasas oli hetkel ei mäleta. Sisuliselt olid mõlemad allveelaevad Eesti Vabariigile ohtlikel aegadel piiratud lahinguvõimega. Nende reaalne lahinguvõimekus oleks piirdunud paari lahinguretkega parimal juhul.
Lätlased ostsid omale allveelaevad juba 1920-ndatel ning mingite vene allikate kohaselt olevat 1941-ks aastaks halvas seisukorras olnud. Läti riigil ka raha vähe ja olevat kokku hoitud remondi ja hoolduse pealt. Selle loo tõele vastavuse üle ei oska midagi arvata, aga kuskilt olen lugenud.
Lembitu ja Kalevi kohta info Arto Olli raamatust "Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu."
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomusvõime(ehk cv-9035) projekti kogumaksumus on ikka nii 400 miljoni ringis.
Jutt on soetusmaksumustest, mitte elutsükli kogukulust. Soomusmanöövervõime soetused jäävad ikka selgelt alla 200 miljoni.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Praegu on aga nii, et viimane suurim projekt ehk soomusmanöövervõime oma 140 miljoniga näib muutuvat pisiprojektiks asjade "pealveetõrje" ja "sõjaline olukorrateadlikkus merel" kõrval. Selle kõrval 30 miljonit miinilaevade uuendamiseks (lisaks nende 60 miljonisele ostukulule) on veel hammustatavas suurusklassis.
140 M ja 300 M (ma ei ole kindel, kas viimane on õige) on samas suurusjärgus, vahe on veidi üle 2x. Haminate juurde pole esialgu vaja sealt hüpata (seda enam, et mereväelased on eespool korduvalt eitanud nende soetamise kavatsust).
Kas meil on konsensus, et 300 M, mille Trumm nimetas, on enam-vähem õige summa radarite kohta?
Seda "mereväelased on eitanud Haminate soetamise kavatsust" värki pole mõtet siin edendada. Küsimus on analoogse aluse maksumuses näidete põhjal.
Hamina on tegelikult omasuguste hulgas üks odavamaid aluseid, teised analoogsete võimetega näited on üldiselt 2-3 korda kallimad. Ja Hamina taolisest alusest võib jääda väheks, kui ülesannete juurde tuleb veel miinipanek, -tõrje, võibolla mingid päästeteemad jne, sest neid asju pardale pannes suureneb alus kiiresti. Taanlased lahendasid selle asja modulaarse pealisehitusega, soomlased aga laeva suurendamisega. Suurendamisega seepärast, et "all in one" alus on nii täis tuubitud, et sinna midagi juurde hästi ei mahu ja laev ei kanna kah. Soomlaste laeva suurendamisega on aga Hamina ca 100 miljonist soetushinnast analoogsete võimete+miinipanek+suurem merekindlus saamas sujuvalt 300 miljonit. Ja seda ühe laeva eest.

Kui nüüd ehitada midagi Kindral Kurvitsa taolist, st 50-70 m kiirekäiguline alus, millel pole 3D radarit, rakettrelvastust ja sellele vajalikku elektroonikanänni, (piirdume Sergeide ja Browningutega, mida laseme "silma järgi"), siis sellise aluse hinnaks saab olema 25-40 miljonit tükist. Ainus "AGA" siin on, et sellisest laevast pole suuremat kasu sõjas idanaabriga, kui, siis ainult politseiliste ülesannete täitmiseks (mida võiks edukalt täita ka PPA laevastik, kui seda veits relvastada). Sellise relvastusega on võimalik tõrjuda üksnes 5. kolonni tsiviilpaate ja helikoptereid. Kohtumisel VF laevastikuga pole selline alus enamat liikuvast sihtmärgist ja teda tabab tõenäoliselt Gruusia patrullkaatrite saatus 2008. sõjas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ott Laanemets kirjutas:
Asi on selles, et kui seisukoht on "Ei mingeid laevu", siis pole sellel kõige vähimatki seost päriseluga.
Paljudel siin esitatud mõtetest pole vähimatki seost relaasusega: Penguin kummipaadil, Giraffe Pekkaniskal, politsei sõjaväeks, üldmõiste Hamina etc. Aga siin ei keela ju keegi fantaaseerida ja demagoogias pseudonüümi all kätt proovida. Paraku on diskussiooni informeeritus üsna illustratiivne üldisest teadmisest, mis puudutab merekaitset, ja tegelikke kaasamõtlejaid vähe.
Tegelikult on oludes, kus on juba praegu näha selle mereväe/merekaitse programmi rahastamises raskusi, on kummastav kuulda väljaütlemisi (et mitte öelda sofistikat) mõtete teemal, kuidas muidu kättesaamatuid asju ikkagi lahendada. Do not think by the book, think like a pirat, damn…..
Kui rahakott ei luba Eesti rannikut katta mobiilsete radaritega (vajadus on ca 30), siis tuleb kaugemale mõelda sellest, mida SAAB või EADS riiulilt pakub (mobiilsed radarid kuni 13 m tõstega) ja tõsta see antenn 50 m kõrgusele, et näha kaugemale ja seeläbi vähendada radarite arvu. Sest avastamiskaugust ei piira mitte kiirgusvõimsus (Giraffel 100+ km), vaid maakera kumerus. On sellest arusaamine nii raske? Soome armee kasutab näiteks õhuvaatluseks ja lähimaa õhutõrjeks tavalisi tsiviil korvtõstukeid, millega tõstetakse mees puulatvade kõrgusele, et ta midagi näeks.

Minuarust pole ideel raketikaatrite divisjonist (veel vähem kahuripaatide divisjonist) suurt seost reaalsusega, sest meil pole piisavalt raha, et nii kalleid ujuvsihtmärke luua. Arvestades vastase ülekaalu merel ja õhus, ei ole selline tegevus enamat suitsiidirünnakust (kes ei usu, vaadake Gruusia mereväe käekäiku 2008).
Mereväelased lähtuvad sündinud faktist, et Eesti on juba üle kümne aasta NATO liige. No shit Sherlock! Ja tegelikult algab kõik eesmärgist. Mis asi on iseseisev kaitsevõime? Et hakkame iseseisvalt Venega mõõku ristama? Sellist iseseisvat kaitsevõimet ei ole ei meil ega Soomel, Norral jne. See on soovmõtlemine. Eesmärk on seda sõda vältida, mitte seda võita.
Iseseisev kaitsevõime on vajalik selleks, et see NATO tööle hakkaks. Kasvõi sedasi, et pidada Leeduga vaidlusi, kes hakkab juhtima selle Balti eskaadri tegevust. Või liitlaste laevade kogunemiseks. Vahepealse aja peab keegi ka sõdima ja vähemalt esialgu tuleb venega ka ise mõõgad ristata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36341
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:
Kriku kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Praegu on aga nii, et viimane suurim projekt ehk soomusmanöövervõime oma 140 miljoniga näib muutuvat pisiprojektiks asjade "pealveetõrje" ja "sõjaline olukorrateadlikkus merel" kõrval. Selle kõrval 30 miljonit miinilaevade uuendamiseks (lisaks nende 60 miljonisele ostukulule) on veel hammustatavas suurusklassis.
140 M ja 300 M (ma ei ole kindel, kas viimane on õige) on samas suurusjärgus, vahe on veidi üle 2x. Haminate juurde pole esialgu vaja sealt hüpata (seda enam, et mereväelased on eespool korduvalt eitanud nende soetamise kavatsust).
Kas meil on konsensus, et 300 M, mille Trumm nimetas, on enam-vähem õige summa radarite kohta?
Seda "mereväelased on eitanud Haminate soetamise kavatsust" värki pole mõtet siin edendada. Küsimus on analoogse aluse maksumuses näidete põhjal.
Küsimus on eelkõige selles, mida Eesti peaks tegema NATO jõudude koosseisus. Kui maavägi peab välja panema iseseisvad manööverüksused / väekoondised brigaadideni välja, siis mere- ja õhuvägi ei pea.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks tasub mainida, et kui blue water sõjalaevad on vähemalt teoreetiliselt liitlastel olemas (eriti USA), siis madalates kaldavetes tegutsemiseks ning saabaste randa panekuks ollakse regioonis veel vähem valmis ja kahtlemata on see asi, mida riskantsuse tõttu kiputakse vähem tegema kui avamerel oma suure tuleülekaaluga vene laevastiku ahistamine. Sest iga vaba maa valitsus pelgab kõige enam suure arvu tinakirstude kodumaale toomist (ja vastavalt avalikku reaktsiooni). FIAC tüüpi aluseid liitlastel pole (vastav laevastik piirdub enamasti kuulipildujarelvastusega lähikaitse alustega) ja taolist lahendit, mis suudaks tegutseda Peipsil või Soela väinas neil tegelikult pole üldse pakkuda.

Siin avanebki see "soovitav nishivõime", mis on hea nii liitlastele kui iseseisva kaitsevõime tarbeks. Tegevus kaldalähedastes (madal)vetes, pealveetõrje, amfiiboperatsioonid, miinide veeskamine jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Viiskümmend »

Trummi haminaobsessioon on samas ka provokatsioon, sest nii Soome, kui Eesti hirmud ja igasugu ajendid on mõistagi väga erinevad. Soome julgeolekupoliitika tugineb väga pikalt juurdunud arusaamisele, et neil ongi Venemaaga päris erisuhe ning esmast sõjaohtu tajutakse hoopis Balti "noorte, roheliste ja vihaste" NATO liikmesriikide oskamatu idapoliitika poolt, mis võib halvemal juhul kasvada Vene-NATO konfliktiks ja siis on Soome portsu ees. Soome ei müüks meile midagi sellist, mida ta peab suuremas pildis Venemaa osas ohtlikuks. Ma usun, et need Haminad juba kuuluksid sinna Soome "suure Vene mure" kategooriasse. :roll:
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Kapten Trumm kirjutas:Ainus "AGA" siin on, et sellisest laevast pole suuremat kasu sõjas idanaabriga, kui, siis ainult politseiliste ülesannete täitmiseks (mida võiks edukalt täita ka PPA laevastik, kui seda veits relvastada).
Siin see ongi. Ühes lauses on tohutu hüpe politseiliste ülesannete täitmiselt täiemahulise sõjani. Aga kõik see, mis nende vahepeale mahub? Kui üritada see mereväe tegevuse mõttelisele skaalale paigutada, siis politseilised ülesanded on sellel imeväike alguspunkt (või jäävad üldse välja) ja sõda on kõige tagumine ots.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viiskümmend kirjutas:Trummi haminaobsessioon on samas ka provokatsioon, sest nii Soome, kui Eesti hirmud ja igasugu ajendid on mõistagi väga erinevad. Soome julgeolekupoliitika tugineb väga pikalt juurdunud arusaamisele, et neil ongi Venemaaga päris erisuhe ning esmast sõjaohtu tajutakse hoopis Balti "noorte, roheliste ja vihaste" NATO liikmesriikide oskamatu idapoliitika poolt, mis võib halvemal juhul kasvada Vene-NATO konfliktiks ja siis on Soome portsu ees. Soome ei müüks meile midagi sellist, mida ta peab suuremas pildis Venemaa osas ohtlikuks. Ma usun, et need Haminad juba kuuluksid sinna Soome "suure Vene mure" kategooriasse. :roll:
Mul ei ole mingit "haminaobsessiooni", provokatsiooni (ega väära orientatsiooni). Lihtsalt asja arusaadavaks tegemisel tuleks rääkida mingite analoogsete aluste keeles. Hamina on seejuures üks odavamaid taolisi aluseid. Meie vajadusi arvestades (vajalik on ka miinipanemiseks vajalik ruum ja kandevõime) ning kuhugi peaks mahtuma ka miinijahtimiseks vajalik (Haminale need ei mahuks), oleks hoopis sobivam teema "braunschweigiobsessioon" ehk sakslaste hiljutine Braunschweig-klassi korvett pikkusega ca 90 m ja maksumusega praegu ca 400 miljonit tükist. Ja põhirelvastus tegelikult on sellel sama, mis Haminal (neli SAAB RBS-15 tiibraketti), lihtsalt õhutõrje on tugevam. Soomlased prognoosivad ise, et teevad analoogse aluse valmis 300 miljoniga, eks näikse - nende kogemus muidugi selliste asjade arendustöös võimaldab säästa sealt, kus meiesugused mugavusteenuse tellijad end haigeks maksaks.

Soome peetud Haminate ostmist pole ma iial silmas pidanud - tõenäoliselt nende mahavõtmise ajaks pole nende ressursist ka suuremat järgi (iga alus teeb aastas ca 100 merepäeva) ja laeva konstruktsioon (alumiiniumist kere ja fiiberkomposiidist pealisehitus) tõotab teatud vanusest suuri probleeme. Küll aga on üks variant midagi taolist lasta ise ehitada (sh ka ise projekteerida), mitmed lahendused (nt veepaiskurid käituritena) tunduvad ka Eesti oludes asjalikud (eriti siis kui kavatseme sama aluse pardalt miine jahtida).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

tuna kirjutas: Siin see ongi. Ühes lauses on tohutu hüpe politseiliste ülesannete täitmiselt täiemahulise sõjani. Aga kõik see, mis nende vahepeale mahub? Kui üritada see mereväe tegevuse mõttelisele skaalale paigutada, siis politseilised ülesanded on sellel imeväike alguspunkt (või jäävad üldse välja) ja sõda on kõige tagumine ots.
Kui me võtame selleks skaala punktiks nt Kertsi väina hiljutise intsidendi? Mismoodi sa seda lahendad ilma tegeliku meresõja võimeta? Lähed saadad oma kahuripaatidega kaubalaevu, venelased saadavad sulle vastu märksa suurema aluse (neile jääb vabadus vajadusel vinti lisada)? Siis ühe hetkel tuleb ikkagi valget lippu näidata, sest olukord eskaleerub sinnani, et sa pole lihtsalt võimeline seda lahendama. Ukraina näite puhul polnud probleem mitte kaubalaevade eskortlaevade nõrkus, vaid venelased teadsid täpselt, et neil on täielik tegevusvabadus vinti keerata ja Ukraina pole lihtsalt suuteline venelastega Mustal merel sõdima. Seepärast pole seal kasu ka mingitest poolmeetmetest, vaid heidutuse osa on vastase teadmine, et sa suudad reageerida ka vindi keeramisele ning vajadusel ka sõdida.

See on umbes sama teema, et rohemehikesed ja politsei. Ega see asi ei tantsi ilma, kui sa pole valmis tegelikult ka sõda pidama. Lihtsalt hea politsei on seepärast vajalik, et sul asi liiga vara sõjaks ei kisuks ja vastaspool sind agressoriks ei lavasta (tegutseid näe paramilitaarid-kurjategijad, aga eestlased-fashistid lasid kohe relvad/armee käiku ning VF relvajõududel ei jäänud muud üle kui....).

Inglise keeles on selline tarkus: Never start what you cannot finish
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist