www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Mai, 2021 18:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3837 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ... 256  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 17:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3632
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Soome ei müüks meile midagi sellist, mida ta peab suuremas pildis Venemaa osas ohtlikuks. Ma usun, et need Haminad juba kuuluksid sinna Soome "suure Vene mure" kategooriasse.

Oh häda... :)
Norralased samas vist siiski loobuvad lähema dekaadi jooksul oma Skjold-klassi korvettidest... :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 17:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 564
Asukoht: Kärdla
Nii-nii. Ja millal jõuab meie maavägi sellisele tasemele, et venelastel pole täielikku tegevusvabadust vinti keerata?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 20:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 220
Ajaloost näiteid tuues, võib näha ka natuke laiemat ala, kui vaid see, et ilmselgelt ei jõutud enne 1940. a merekaitse investeeringuid lõpuni viia. MTB-de projekti ei jõutud vaat et alustadagi. Meie miine leidub muide Soome lahe põhjas küll, oleme neid ise jahtimas käinud. Vaadates aga 1930. aastate lõpu Eesti sõjalist võimet, võib täheldada sama, mis praegu – võimed olid kaldu ega moodustanud tervikut (see pole minu mõttekäik, aga autorit siinkohal ei avalda). Tol ajal oli sõjaline riigikaitse kreenis merekaitse poole – merevägi ja merekindlused (salajaselt) koos Soome vastavate osadega oli suhteliselt ainus mingilgi moel tehniliselt lahinguvalmis osa kaitseväest. Maa- ja õhuväe moderniseerimine seisis ju alles ees. Lugedes tookordseid otsuseprotokolle (vt Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933-1939) jääb mulje, et tolleaegne riigikaitse juhtkond mõtles ’ühend’ võtmes ega põdenud sugugi merepimedust.
Kapten Trumm kirjutas:
Mul ei ole mingit "haminaobsessiooni"

Aga ära siis enam sõna ’Hamina’ ka kirjuta. Ja eriti – ära püüa panna teistele suhu sõnu.
Kapten Trumm kirjutas:
Soomusmanöövervõime soetused jäävad ikka selgelt alla 200 miljoni.

Kas seda ütles ka Wikipedia? Tegelikkus on ikka natuke teisem ka tolle pooliku soomusmanöövriga.
Kapten Trumm kirjutas:
kus on juba praegu näha selle mereväe/merekaitse programmi rahastamises raskusi

Äkki valgustad asjaomaseid siis ka kui see juba pragu selge on! Minu teada ollakse ametlikult üsna kontseptuaalses faasis ja raha ning excel seisavad alles ees. Juttu, et merekaitse on kallis, pole mõtet ajada. Igasugune natukenegi sõjalisem võime on väga kallis. Ja mis asi siis on kallis? Soetusmaksumus? See on väike osa kogu maksumusest ja seetõttu pole tehnika letihinnad liiga hea alus võrdlemiseks ja eelarve prognoosimiseks. Ülalpidamiskulusid aga avalikest allikatest üldjuhul üldse ei leia ning seetõttu on Wikipedia baasil sõjatehnika hindade võrdlemine üsna kasutu.

Tõsi on aga see, et kui seni on enamus raha kulunud maaväele ja ülalpidamise rahaga on lähituleviku kaitseelarve juba täis ostetud, siis millise iganes uue võime soetamiseks tuleb kas olemasolevaid ambitsioone koomale tõmmata või uut raha leida. Ja see kõik on juba prioriteetide küsimus.

Kriku kirjutas:
Küsimus on eelkõige selles, mida Eesti peaks tegema NATO jõudude koosseisus. Kui maavägi peab välja panema iseseisvad manööverüksused / väekoondised brigaadideni välja, siis mere- ja õhuvägi ei pea.

Mis mõttes? Kui me ise oma sõjalise kaitse vajadustest ei julge aru saada, siis vihje annab Põhja-Atlandi lepingu artikkel 3: oma kodutöö peavad kõik ise ära tegema. Meredomeenis tähendab see, et Läänemere äärsed riigid peavad selle merega ise toime tulema, sest suurtel riikidel pole peale ’ajaloo lõppu’ enam ressurssi ja NATO esmaprioriteet on Põhja-Atland ise, et üle lombi üldse midagi Euroopasse tuleks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 20:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24338
Asukoht: Viljandimaa
Ott Laanemets kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Mul ei ole mingit "haminaobsessiooni"

Aga ära siis enam sõna ’Hamina’ ka kirjuta. Ja eriti – ära püüa panna teistele suhu sõnu.
Ühinen palvega.

Ott Laanemets kirjutas:
Kriku kirjutas:
Küsimus on eelkõige selles, mida Eesti peaks tegema NATO jõudude koosseisus. Kui maavägi peab välja panema iseseisvad manööverüksused / väekoondised brigaadideni välja, siis mere- ja õhuvägi ei pea.

Mis mõttes? Kui me ise oma sõjalise kaitse vajadustest ei julge aru saada, siis vihje annab Põhja-Atlandi lepingu artikkel 3: oma kodutöö peavad kõik ise ära tegema. Meredomeenis tähendab see, et Läänemere äärsed riigid peavad selle merega ise toime tulema, sest suurtel riikidel pole peale ’ajaloo lõppu’ enam ressurssi ja NATO esmaprioriteet on Põhja-Atland ise, et üle lombi üldse midagi Euroopasse tuleks.
Selles mõttes, et NATO maavägede manööverüksused meile sõja korral niipea appi ei jõua, kui üldse jõuavad. Mere- ja õhuväe puhul on see aga realistlik - räägid ju isegi Läänemeremaade ühendjõududest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 21:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 509
Kapten Trumm kirjutas:
Sa URR esitad siin nüüd matemaatika abil jama, millel puuduvad tõsised tehnilised taktikalised põhjendused.
Aluste maksumuse ma olen eespool juba esitanud, pane sinna kõrvale 3x Hamina 100 miljonit ja vahe tuleb 2-3 korda Hamina kahjuks.

Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa. Seega sõltub lõpphind eelkõige sellest, mis platvormile peale panna. Kallim on seega projekt, millel on „asju“ rohkem (50 paati!) või on „asjad“ kallimad. Selleni jõuan ka kohe.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
50 paadi peale on vaja 50 komplekti side- ja lahingujuhtimise süsteeme. 3 laeva vajavad kolme. Laevade puhul saaks idee poolest isegi närutada ja leppida sellega, et iga laev tegutseb iseseisvalt (see oleks küll halb mõte), aga paadistiku puhul nii ei saa, sest siis kaoks kogu parvlemine. b = 16,7B.

Need süsteemid pole oma keerukuselt ja hinnasildilt võrreldavad. Ilmselt kujutad isegi ette, kui suur hinna vahe on 5 km ja 50 km ulatusega raadiojaamal näiteks. Seega on ka vastav analüüsiosa vale.

Lahingujuhtimissüsteem ei ole sama mis raadiosaatja. Kui Sa üritad ainult käsiraadiojaama ja navigatsiooniradari abil 20-50 paati koordineeritult tegutsema panna ja nende tuld juhtida, siis palju õnne!
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Sama kehtib enesekaitserelvade (kuulipilduja, radaripeibutised, soojuslõksud) kohta, c = 16,7C.

Kui ma Hamina pardal käisin, siis oli seal relvastuses ikka radariga distantsilt juhitav vist 40 mm automaatkahur (hinnasilt miljonites) ja kaks raskekuulipildujat. Üks selline 50 m aluse tüüpne pardakahur maksab rohkem kui kogu antud flotilli käsitsi juhitavad Browningud.

Tunnistan, et unustasin kahurid. Ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas 50 kuulipilduja ja sama suure hulga erinevate peibutiste maksumus nende hinna üle lööb.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kui paadistikus on 4 õhutõrjelaust ja 3 Haminal 3 õhutõrjesüsteemi (radarid + laskeseadmed) ja need on samaväärsed, siis d = 1,3D.

Tegelikkuses on raketikaatri ja korveti tüüpi alused relvastatud 1-2 klassi kõrgema õhutõrjesüsteemiga, mille hind kasvab eksponentsiaalselt. Nii süsteem ise kui relvastus. Hamina on relvastatud 12+ km laskekaugusega Umkhontoga, Flyefisken aga lausa keskmaa ÕT süsteemiga Sea Sparrow.

Et siis paadistiku kaitseks piisab neljast Mistralist, ehkki nad katavad suurema ala kui 3 laeva?
Kapten Trumm kirjutas:
"Kummipiiludele" puudub ka vajadus osta 180 km lennukaugusega rakette, mis on "natuke" kallimad kui näiteks 20-35 km lennukaugusega raketid.

Miks peaks paatide rakettide lennukaugus väiksem olema? 10-miilise lennukaugusega rakettide projektist me ju vist juba loobusime, sest sellel kaugusel jääks nad vastase tule alla.
Kapten Trumm kirjutas:
Kokkuvõttes võib öelda, et justnimelt see vajadus toppida palju erinevaid süsteeme ühele alusele ongi peamine faktor, mis hinnasildi taevasse tõstab. Sellisel Hamina tüüpi alusel maksab alus ise suurusjärgus 20-30 miljonit ja see "toppimine" ülejäänud 70-80.

See on ju umbluu. Varustuse hind ei sõltu platvormist, millele see pannakse, vaid varustuse enda kogusest ja tükihinnast.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 509
Kapten Trumm kirjutas:
PV laevastikku dubleeriva kahuripaatide divisjoni soetamisel ei näe sügavamat mõtet.

Ei ole jah. Sellepärast peakski olema üks laevastik, mitte kaks.
Kapten Trumm kirjutas:
Samamoodi on tegelikult vähenenud ka MeV laevastik ja täna olemasolevad alused pole mitte kõik merele minekuks võimelised.

See väide, eriti teine pool, vajab nüüd küll argumente.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui küsimus on aluste relvastamises väheintensiivse "olukorra" puhuks, ei suuda näha probleemi, et pole midagi relvastada. Soome piirivalvel on ka neli suuremat laeva, lihtsalt need neli on kõik Kurvitsaga analoogsed.

Küsimus ei ole relvastamises (ka see ei pruugi, muide, nii lihtne olla), vaid ülesannetes. Politsei ei täida sõjaväe ülesandeid. Politsei ei oska sõjaväe ülesandeid täita, sest politsei pole seda kunagi õppinud, politsei täidab teistsuguseid ülesandeid ja järgib teistsuguseid protseduure. Soome ei ole antud hetkel Eestiga võrreldav. Soome piirivalve laevad lähevad sõja ajal mereväe koosseisu, neid juhitakse samast operatsioonikeskusest kust mereväe laevugi, nad panustavad mereväe loodavasse tuvastatud merepilti ning kasutavad mereväe loodud (ja vajadusel filtreeritud) merepilti.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 509
tommy kirjutas:
Huvitav, mida mereväelased arvavad sellisest projektist...??
https://dambiev.livejournal.com/1692850.html

Remote-controlled platvorm, sisuliselt droon merel.
Sellisega võiks juba minna ka suitsiidirünnakule. :D
Merekindlus tekitab loomulikult küsimusi ja relvastus pole piisav suurema, esimese klassi sõjalaeva vastu.
Samas, tuleviku Balti Laevastik saabki koosnema peamiselt väiksematest korvettidest. Võiks vast isegi öelda, et juba koosneb.

Mulle isiklikult mehitamata süsteemid ei meeldi, aga kardetavasti kuulub neile tulevik. Vähemalt osa sellest. Praegu on mehitamata süsteemidel mõned olulised puudused:
1. Nendega ei saa naljalt teist laeva peatada ja läbi otsida.
2. Mereõigus ei oska nende osas seisukohta võtta. (Kui mehitamata alus laevaga kokku põrkab, siis kes vastutab?)
3. Juhtimissüsteemis pole veel piisavalt töö- ja lollikindlad. Elektroonilise sõja tingimustes (ja venelased on selles osavad!) muutub see probleem veelgi teravamaks.
Kui huvi on, võib lugeda Jaanus Pulk-Piatkowski lõputööd "Mehitamata pealveevahendite rakendamine Eesti mereväes". Kasutage seda linki https://ilias.mil.ee/ilias.php?ref_id=2 ... ositorygui ja siis otsige pealkirja või autori järgi. Millegipärast ei õnnestu mul praegu ei normaalset linki ega faili lisada. Ilmselt töötab paremini Microsoft Exploreriga.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5934
Tsiteeri:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.

Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Veebr, 2012 19:47
Postitusi: 549
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Ükski laev ei ole kallis või odav iseenesest, hinna moodustavad platvorm, sensorid ja efektorid. Selles osas jõudsime vist kokkuleppele, et platvorm (kere, masinad jm) ei ole projekti kõige kallim osa.

Tegelikult on kere umbmäärase maksumuse arvestamiseks suhteliselt lihtsad meetodid. Võtame näiteks ühe 500 tonnise aluse. Materjali hinnaks võtame umbes 1 euro/kg. Sealt saame toormaterjali maksumuseks 0,5+ miljonit eurot. Mida keerukam alus, seda rohkem töötunde kulub selle koostamiseks. Kallimatele aluste puhul võib kuluda umbes 120 töötundi ühe tonni kohta. See teeks 60 000 töötundi. Kui tunni hinnaks võtta näiteks 35 eurot, siis saame töö maksumuseks veidi üle kahe miljoni, mis teeks koos materjaliga kokku rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Teed kaks korda suurema laeva, siis maksad 5 miljonit jne.
Ehk siis laeva kere (n-ö tonnide) maksumus on suhteliselt köömes võrreldes sinna pandavate süsteemidega. Poolale pakutud kaks kaldaraketipatareid maksid kusagil 100 miljonit eurot. Laevade jaoks oleks hinna suurusjärk ilmselt sama.



Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

_________________
-he not to go to war, she not to go to a dance.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 22:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 509
teeline35 kirjutas:
Mulle kui meresõjandus võhikule tundub see teema siin kõige segasemana. Algas mereväe esindajate murest meie mereväe kehva olukorra pärast. Esile toodud eesmärgid; luua olukorrateadlikkus merel ja siis minna tuvastama ja isegi mereteid lahti hoidma oleks nagu ka mõistetavad. Aga kuidas??? On jäänud meie tublidel mereväelastel lahti seletamata. Kaasa mõtlemist on olnud olukorra teadlikkuse loomise asjus. Selgunud probleemiks on mereseire teostamine mitme erineva ametkonna poolt ja nendevaheline info halb liikumine. Pealegi igal neist ametkonnast on oma nägemus oma ülesannetest ja vahendid ei pruugi sobida merekaitse seisukohast. Kuidas peaks toimuma mereseire poolt avastatud sõidukite tuvastamine ja mereteede lahti hoidmine. Mitmed siin kaasamõtlejad said aru, et see eeldab suuremate sõjalaevade olemasolu. Arvestades meie riigi väiksust ja kasinaid rahalisi võimalusi eeldati soome Hamina tüüpi pisikorvettide muretsemist ja hakati selleks tehtavate kulutuste mõttekuse üle arutlema. Nüüd tuleb välja, et mereväelased pole suuremate ja ühtlasi ka võimekamate, samas eesti mõistes väga kallite laevade muretsemisest üldse rääkinud. Minu silmis on hämatud siin merekaitse eesmärkide üle mereväelaste poolt. Mis vahenditega ja kuidas need merekaitse eesmärgid saavutatakse, pole mina veel nende postitustest välja lugenud. Jääb mulje, et eeldatakse täis laevastiku olemasolu; korvetid, fregatid, ristlejad võib-olla isegi lennukikandjad?! Meil puudub raha ja inimesed sellisteks utoopiateks.Ka meie NATO liitlastel ei paista olevat erilist entusiasmi selliseid laevu siia saata. Kindlasti pole lahenduseks ka tulevikus tekkida võiva lahinguvõimelise lennuväe üles ehitamine ainult merekaitse vajaduste järgi. Peamiseks Eestimaa kaitsjaks jääb ikka maavägi ja sealgi on alles palju puudu. Nii, et riigikaitse eelarvest kolmandiku või isegi poole kulutamine merekaitse jaoks on esialgu vara ning ei vasta meie hetke vajadustele.

Me proovime enne tehnilist spetsifikatsiooni kontseptsiooni paika saada. Sellepärast ei saagi lukku lüüa, mis klassi laevu milliselt laevatehaselt tellida ja kui palju need maksavad. Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. Haminad tõi ka tema mängu. Tõenäoliselt tulevad kõne alla raketikaatrid/patrulllaevad (PBF/PVO), millest vähemalt osa peaks olema multifunktsionaalsed, et neid saaks ka miinisõjas rakendada.
Olukorras, kus „mereväe osa“ kaitse-eelarves on 4% (ma tean, see number ei meeldi kindral Heremile, selleni jõuti mereväes juba mõned aastad tagasi ja see võib olla ebatäpne, aga ma pole ühtegi teist kohanud), on kolmandiku või pooleni päris pikk tee minna.
Muide, maavägi ei saa ka kunagi valmis, üks kõik kui palju sinna panustada. Pole saanud üheski riigis ega ühelgi ajal.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2019 23:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 509
gorilla kirjutas:
Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

Päris nii lihtne see ka ei ole, et viskad pilgu merele peale ning ongi iga laev leitud ja hävitatud. Lisaks saab laev kiiremini ümber paikneda ja võib seetõttu väiksema laskeulatusega rakettidega leppida ning saab teha "laeva asju". See on balansi ja analüüsi küsimus. Võibolla on tõesti mõistlikum (aga mitte tingimata odavam) rakette kaldal hoida, aga laeva on niikuinii vaja.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5934
Tsiteeri:
Kusagil Kärdla kandis, metsas paiknevat rannikukaitsepatareid, ei saa võrrelda Aegna saare kõrval loksuva 50m alusega. "Efektorid" on mõlemal samad. Esimese tasalülitamiseks peab vaeva nägema, teine on selline harjutuse tüüpi ettevõtmine.

Vahet pole, sest point on selles, et selline võimekus on selle platvormi maksumusega võrreldes kordades kallim ning laevade kulukusele panustavad peamiselt neil olevad süsteemid, mitte nende suurus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 220
Paiksete ja mobiilsete sihtmärkide leidmisest ja ründamisest vt Annex 2, lk 85-93, Bursting the Bubble. Russian A2/AD in the Baltic Sea Region: Capabilities, Countermeasures, and Implications. Stockholm: FOI. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI-R--4651--SE


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 8:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32065
Kui me räägime NSM tüüpi rakettidest või analoogsetest (laskekaugus 185 km), siis siin on küsimus mitte laevades, vaid olukorrateadlikkuses, raketi võib edukalt lendu saata ka Rapla lähedalt metsast ja sealt ulatub see igasse punkti meile kuuluval merealal (ja kaugemale veelgi). Sellega on maha võetud mitmed riskid, mis laevaga kaasnevad, näiteks kerge avastamine ja vastase laevade arvuline ülekaal. Ei maksa unustada, et meie maastik on radariga avastamise mõttes probleemne (radar läbi metsa ei näe), meie suhteliselt lage rannikumeri aga toetab radareid.

Laevad tulevad rohkem teemaks rakettide puhul lennukaugusega 20-50 km, kus on vaja rakett füüsiliselt ligi viia.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2019 9:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18169
Tsiteeri:
Seda, et paadist suuremad alused on liiga kallid ja võitlusvõimetud, väidab eelkõige Kapten Trumm. 


Seda on näidanud elu. Või seletage mulle ikkagi õite lahti, miks küll anti meite lipulaev taanlastele tagasi...saadi ju teine vististi lausa tasuta.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3837 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ... 256  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google Adsense [Bot] ja 18 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt