www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 12 Nov, 2019 21:16

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98 ... 100  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 9:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Kui venelane GPSi signaali segama asub, siis jääb alles ainult INS, mis tähendab, et rakett suudetakse vektordada õigesse kaardiruutu (1x1 km), kus edasine otsing toimub radari abil (eeldab märgi teatud kontrastsust). See omakorda välistab mõtte teha GPS põhiseid täppislööke raskesti leitavate märkide nagu konkreetne hoone, sõiduk jne pihta. Tomahawk leiab taolisi asju üles radari järgi (talle on sisestatud enne lasku piirkonna radarikaart), aga selle raketi hinnasilt on natuke teine kah (ja kasutatav tehnoloogia muidugi kah). INS abil mingeid täppislööke pole erilist lootust anda, täpsus 200 km tagant võib olla +/- 200 meetrit. St sellega on võimalik tabada pindalamärke (lennuväli, baas), mitte punktmärke.

https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... tion-61437

Soomlased on näiteks RBS-15-st loobumas, hoolimata kõikidest uutest mudelitest ja lubadustest, kõige lihtsam olnuks ju vana raketi uuem mall soetada (laskeseadmed, infra, väljaõpe jne jääks samaks, samuti ka liitlassuhted Rootsiga).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 9:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Mis on "kaldal olev, piisavalt hukukindel seiresüsteem"? Binokliga mees (kaevikus)? Radar kiirgab üsna ühte moodi nii laeval, kaldal kui lennukil. Selle järgi ta avastatakse ja selle järgi teda ka tabatakse.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 9:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Tsiteeri:
Mis on "kaldal olev, piisavalt hukukindel seiresüsteem"?


Pilt

vs

Pilt

Loomulikult käib (sõjalise) mereseire juurde ka mehitatud vaatlus (visuaalne ja termo), soomlased koolitavad lausa spetsiaalset mereluurekompaniid Uppiniemis.

https://www.youtube.com/watch?v=3NpGPtvzrPE

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 11:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1568
Ma küsiks mereväelastelt sellise praktilise küsimuse, et kust ja kui palju need lisaressursid korralikuma Mereväe arendamiseks siiski tulema peaksid olukorras, kus kaitsekulud on vähemalt täna fikseeritud tasemel 2% SKT-st ning see raha omakorda on juba üsna pikaks ajaks väe- ja relvaliikide kaupa ära tsementeeritud. Kas suurendades kaitse-eelarvet ja suunates lisanduva raha esmajoones Mereväkke? Või tekib piisavalt palju lisaraha niimoodi, et laevastike ühendamisega hakkab täiendavat raha tulema n-ö riigi tsiviileelarvest lootuses, et see täiendav raha katab ära ka täiendavalt tekkinud ülesanded ja võimed? Või kui raha peaks tulema olemasoleva 2% seest, muutes lihtsalt erinevatele väeliikidele eraldatud raha, siis millised Maaväe üksused või võimed võiks kainelt kalkuleerides likvideerida selleks, et oleks parem Merevägi (mis iseenesest ei pruugigi olla mõeldamatu lahendus)? Sest muud moodi kui Maaväge kärpides pole minu hinnangul täna võimalik selle 2% sees raha ümber jagada.

Ei küsi seejuures üldse norimise pärast, vaid täitsa siiralt ja diskussiooni edendamise huvides.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 11:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
See ei ole küsimus mereväelastele või mereväele - asutuse struktuuriüksusel ei ole oma rahakotti. See, kust raha tuleb on VV otsustada läbi RES-i ja/või RKAK-i. Mis puudutab laevastike võimalikul ühendamisel saadavat ülejääki, siis tunnetuslikult arvan, et seda ei ole. Kahte alarahastatut kokku pannes ei saa ühte ülerahastatut. Samale järeldusele, mis puudutab üldist riigiasutuste liitmist, jõudis hiljuti riigireformi vedav Jaak Aab. Laevastike liitmise esmane põhjus pole mitte raha säästmine, vaid olemasolevaga parema merekaitse ja -julgeoleku tagamises.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 11:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Hukukindlusest veel. Täiesti hukukindlat asja sõjalise mõjutamise tingimustes ei ole olemas. Kuid asjade hukukindlus on kaunis erinev. Merevaatluse radarisüsteemi (kõrgem) hukukindlus (võrreldes PPA tsiviilradariga) saavutatakse

1. segamiskinda(ma)te radarite kasutamisega. Tsiviilradarid on üldjuhul väheste kanalite/lainepikkuste arvuga, mis on mõeldud vaid ilmaoludest tingitud häirete ületamiseks. Sõjaväeradaril on antud võimalus palju suurem ja üldiselt on nad varustatud "lisadega", mis võimaldab häireid avastada ja neid vältida (või välja filtreerida).
2. mobiilsete radarisüsteemide kasutamisega - millega liiga "kuumaks" muutuvast kohast ära sõita ja ilmuda välja ootamatus kohas ning vahetada positsioone
3. 3D radarite kasutamisega, mis võimaldab ühtlasi avastada ka toimuvat õhurünnakut (90% radarivastasest tegevusest lähtub õhust)
4. radaripostide juurde vähemalt rühmasuuruste (radari kohta) motoriseeritud kaitsemeeskondade kasutamisega vältimaks eelkõige vastase luure-diversioonigruppide tegevusega kaasnevat hävingut (suur oht PPA radaritele).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 11:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Värskes Sõduris oli KUK-i teaduri artikkel merekaitsest Baltikumis. Lugesin ja pettusin. Mitte et seal midagi valet oleks, aga jällegi oli seal loobitud klisheesid ("Laiuvue 2020 projekt näitab, mida on võimalik saavutada võimeid ühele alusele pannes" - stiilis), jättes rääkimata rahast. Laivue 2020 korvett maksab 300 miljonit tükist ja neli alust 1,2 miljardit. Lisan siia juurde, et Kaitseväe põhivarustuse hankerahad peaksid ideaalis olema 20% eelarvest (ka sellest oli Sõduris pikk analüüs) ehk siis ca 600 miljonist ca 120 miljonit. Kui neid arve kõrvutada, saame kergesti aru, et tegemist on võrreldamatuga. Meil pole lihtsalt võimalik 10a põhivarustuse hanke rahasid kulutada üheainsa projekti peale. Tuleb mõelda midagi muud välja, kaotamata seejuures rakett-pinnalttõrje võimet (rahakoti tõttu kahurrelvastusega patrullalused ei tõrju midagi). :cry:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 12:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1568
Ott Laanemets kirjutas:
See ei ole küsimus mereväelastele või mereväele - asutuse struktuuriüksusel ei ole oma rahakotti. See, kust raha tuleb on VV otsustada läbi RES-i ja/või RKAK-i.


Veelkord – ei küsi norimise pärast, aga see on minu arust nüüd küll natukene lati alt läbi vastus olukorras, kus räägitakse väeliikide-vahelise jaotuse muutmisest.
Sest olukorras, kus kogu meie väikeriigi kaitsevõime jääbki koosnema suurest hulgast karjuvatest võimelünkadest, võib ju KVJ asetäitja/Maaväe ülem öelda, et kahe brigaadiga on asi halb, vaja oleks nelja. Jalaväeinspektor võiks öelda, et ilma kõiki manööverüksusi soomuse alla panemata saavad kaotused olema katastroofilised. Suurtükiväeinspektor võib öelda, et kõikidele kaudtuleüksustele oleks vaja iseliikureid, ja rohkem torusid per pataljon. Õhuväe ülem võib öelda, et oleme löödud õhukaitselise pimedusega, sest ei suuda ise lennata ja sihtmärke alla tulistada. Luurekeskuse ülem võib öelda, et ilma lisainimeste ja tehnikata kukub eelhoiatus läbi ja siis on kõik mokkas jne. Ja kõik need inimesed võivad samas (õigusega?) öelda, et mul ei ole oma rahakotti; ma ei pea ütlema, mille arvelt see kõik tuleb; las sellele küsimusele vastab ja otsused teeb keegi teine.

Ja ega tegelikult sul ongi õigus – neid lõplikke valikuid ja otsuseid teebki keegi teine. Aga kas selle eelneva jutu valguses võiks äkki hakata tekkima arusaam, et need valikud ongi alati keerulised ja rasked. Ning otsuste taga ei ole pruukinud olla pimedus ja mittearusaamine meredomeeni olulisusest (või maaväe suuruse, või iseliikurite arvu, või õhudomeeni olulisusest), vaid lihtsalt väga piiratud ressurssid ja soovimatus hakata lammutama seda, mis on juba loodud.

Seetõttu tahtsingi lihtsalt natukene diskussiooni elavdada ja näha, kas tuleb ka konkreetseid pakkumisi, mida võiks Kaitseväes tervikuna teistmoodi teha selleks, et oleks võimekam Merevägi. St kui nt tõestada ära, et Maaväes saame nt kahe brigaadiga asemel hakkama ka nt nelja pataljoni taktikalise grupiga, kuid kompensatsiooniks on merealade kontrollimine ja liitlaste garanteeritum kohalejõudmine (utreeritud näide), siis ei lööks mina risti ette ka Maaväe kärpimisele (kuigi sellega kaasneks edaspidi maaväelaste jutud pimedusest jms). Või kujuta siis korra ette, et oled saanud kontradmiraliks ja Kaitseväe juhatajaks, ja ei saa enam nende valikute ja otsuste tegemist kellelegi teisele jätta?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 12:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Liitlaste kohalejõudmise kindlustamine tasub sellest jutust kohe pikemata maha võtta, sest see oli, on ja jääb liitlaste laevastiku enda teha - lihtsalt 2-4 alusega pole siin midagi "kindlustada" - VF paiskab nende vastu kahtluseta terve lehviku pinnaltõrje vahendeid ja parimal juhul tõrjub sind passiivse kaitse seisundisse, halvimal juhul laseb sind lihtsalt põhja.

Parimal juhul on meil realistlik loota enda territoriaalmere mingil tasemel kontrolli ja võimalust (kui on sihtmärgi-info) sekkuda tükati vähe kaugemal. St näiteks dessandi tõrjet enne amfiibsoomukite vette sõitmise hetke ja VF Soome lahel liikuvate aluste häirimist ootamatute rünnakutega. Sealt kaugemal läheb järjest rohkem ulme valdkonda. Ka siis, kui iga Balti riik ühe divisjoni raketikaatreid omandab, ei ole põhjust mingit merepariteeti siin loota. Sest meresõda ei toimu ainult laevadega, vaid siin mängivad sama olulist rolli ka õhuvahendid ja maismaal asuvad relvasüsteemid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 13:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Vahelduseks lubage mõned visioonid/fantaasiad olukorrateadlikkusest.
Ilmselt meie peamine olukorrateadlikkuse alustala saab olema maismaal asuv radar. Esialgu saab muidugi kasutada ka PPA radaripilti, aga sõdimiseks pole sel pikemat elulootust (napp hukukindlus).

Paraku, nagu ka "kummimadratsite" teemal, pole siin väga võtta valmislahendusi ja tuleb hakata leiutama. Kui minna "võtmed kätte" valmislahenduse peale, siis tuleb valida 10-15 m klassis tõstega radarite vahel (EADS ja SAAB), mis annavad radarihorisondi 20 m kõrguse ujuva märgi vastu (suur sõjalaev) ca 34 km. Sellise tõste kasutamine tähendab, et radareid peab olema palju. Näiteks Narvast Tallinnani (150 km) 6-7 radarit (ülekatte vajaduse tõttu).

Et ületada seda maakera kumeruse probleemi, tuleb radar tõsta kõrgele, PPA ongi seda teinud, aga paraku on need tornid staatilised. Olen mitu puhku vaadanud Pekkaniska kraanasid paljuteljelisel veermikul - võimalik on saada tõstekõrgus kuni 90 m 5-6 pallise tuule juures. Oleme meie konservatiivsed ja arvestame 60 meetriga 7-8 pallise tuulega. Keskmaaradaritel on üldiselt piisavalt kiirgusvõimsust avastamaks laeva suuruseid märke 100+ km, probleemiks on lihtsalt maakera kumerus, kuhu taha radari kiired ei "paindu". 60 m tõstega asub radarihorisont sama 20 m märgi vastu juba 50 km kaugusel ehk Viru rannast näeme juba Suursaareni. See võimaldab Narva-Tallinna lõigu katta 3-4 radariga. Lääne-Eesti saarestik teine 3-4 radarit ja ülejäänud rannik veel 3-4. Kokku 12 radarit.

Nüüd üksusest. Üksus võiks olla merevaatluspataljon, mis koosneb kolmest radarikompaniist ja ühest staabi-ja tagalakompaniist, igas radarikompaniis on 3-4 radarirühma. Üks radarirühm kasutab ühte mobiilset Pekkaniska+Giraffe radarit. Rühm koosneb radarimeeskonnast (jagu), õhutõrjemeeskonast ja kolmest radarikaitsejaost, kes teostavad ka visuaalvaatlust. Lisaks on kraana noolele monteeritud suure suurendusega day/night kaamera nähtavate objektide tuvastamiseks. Radarikaitsejaod on relvastatud tavapärase jalaväerühma relvastusega (Kustini). Õhutõrjemeeskond koosneb kahest ÕT paarist, relvastatud Grom MANPADSidega.

Põhivarustuse maksumuse kokkupanekuks mul napib andmeid, oletada võiks, et üks Giraffe radarikomplekt maksab ca 10 miljonit, tema paigutamine Pekkaniskale ja andmeside (C3) veel teine 10 miljonit. See on soetuse kõige kallim osa. Ca 240 miljonit. Ülejäänu võib olla suht-koht jalaväepataljoni sarnane, eks Javelinide hinna asemel tuleb siis mingis osas Gromid. Võibolla tuleks ka ette näha mingid lähitõrje raketid (Spike) ka nende rühmade koosseisu.

Selline vaatluslahendus annaks jumet ideele "üks raketipatarei Paide all", kuna tekib piisavalt "tihe" infoväli selleks, et määrata kindlaks vastase asukoht ja lennutada raketid sinna teele. Need radarid, mis poolakatel seal NSM patareis on, näevad umbes sinnamaani, kust laevamastid silmaga paistma hakkavad (185 km kindlasti mitte).

Aga oluline on siin see, et endal tuleb ajusid liigutada, sest valmistoodet "võtmed kätte" osta pole võimalik. Võimalik, et radarieksperdid teevad ka maha selle Pekkaniska jutu. Aga füüsika järgi on mõte paljulubav. Ja kui väga suur torm on ja 30 m kõrgemale noolt ei tõsta, siis vastane väga randa ei roni ka.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 14:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1568
Tunnistan oma profaanlust selles detailses küsimuses, aga eeldaks, et nende kaasaegsemate rakettide sihtimis- ja juhtimissüsteemid on sellised – või siis tellimise peale ilma suurema vaevata modifitseeritavad selliselt – et kaugel sisemaal olevate sihtmärkide „osutamist“ ja täpset tabamist saab teostada ka vastase tagalas tegutsev ning vajaliku sidevahendite ja lasermärgistajaga varustatud eriüksuslane, võitlusgrupi mees või lihtsalt suurtükiväe tulejuht?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 14:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26852
Kui me räägime rakettidest, mis sisaldavad GPS või INS navigatsiooni ja pardaradarit, siis põhimõtteliselt on vaja sihtmärgi koordinaate ja ülejäänu teeb (oma võimete piires mõistagi) rakett. Enne väljalaskmist sisestatakse raketile lihtsalt vajalikud koordinaadid ja nüri masin lihtsalt lendab sinna kuhu kästud. Laevadega on see suhteliselt lihtne - laev merel on enamasti üsna kontrastne raketi ninas asuva radari jaoks ja radar leiab selle. Kui on võimalik seadistada mingeid erilisi tunnusmärke (näiteks peegelduse suurus või spetsiifilised radari emissioonid), siis läheb konkreetse märgi pihta. Kui mitte, siis vist läheb suvalise pihta.

Seega põhimõtteliselt saab sihtmärgiinfo anda ka eriüksuse vaatluspost põõsa alt. Kui raketi juhtimissüsteem ei sisalda laseriotsijat, siis ei ole laserist ka midagi kasu. Masin teeb nii nagu ta ehitatud on. Hetkel laevade vastu mõeldud rakettide kasutamise osas taktikaliste maismaamärkide vastu oleks pigem skeptiline - tõenäoliselt on see GPS-ist sõltuv ja seega ka idanaabri mõjutatav. INS-i pole idanaabril võimalik mõjutada, kuid selle täpsus on tunduvalt väiksem - piisav selleks, et sattuda õigesse kaardiruutu, kust rakett radari abil merel oleva laeva üles leiab, kuid ebapiisav näiteks brigaadi juhtimispunkti telgi tabamiseks paksus kuusemetsas.

INS puhul tasub teada, et selle ebatäpsus suureneb võrdeliselt lennuajaga, kuna ballistiliste rakettide lennuaeg on suhteliselt pisike, võimaldab INS kukutada nt Iskanderi 50 m ringi sisse, kuid veerand tundi lendava tiibraketiga selline täpsus enam võimalik pole.

Tipptase sel teemal on mõistagi ameeriklaste Tomahawkid (venelaste Kalibrid sinna veel ei küüni), kus raketile laetakse sisse piirkonna kaart ja raketi ninas asuv radar toodab radaripilti ja võrdleb seda kaardiga. See võimaldab kasutada ekstreemselt madalaid lennukõrgusi ilma mättasse lendamata, mis raskendab raketi avastamist ja planeerida rünnakuid nii, et need on üsna tõrjumatud - nt raketid lendavad peale mingi loogikaga, nt 4 raketti ohverdatakse õhutõrje tähelepanu saamiseks ja ülejäänud tulevad hoopis teiselt poolt. Seal kasutatakse radareid, mis toodavad maapinnast üsna telepildi sarnast radaripilti ja millega oli juba GPSi ajastu eel (Lahesõda) võimalik sõidutada neid rakette üsna täpselt kohale. Vene Kalibrite suhteliselt kõrgelt lendamine (Süüria sõjas korduvalt filmitud ja tükatine mättasse lendamine) on tingitud sellest, et nad ei kasuta radar mappingut, vaid tavalist INS/GPS navigatsiooni, mis pole nii täpne ja nõuab ebatasasel maastikul igaks juhuks kõrgemalt lendamist, et mitte sattuda elektriliinidesse, künkasse, mobiilimasti jne.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 16:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Aug, 2019 15:13
Postitusi: 117
https://www.atlanticcouncil.org/blogs/n ... -security/

Artikkel Adm. James G. Foggo IIIndalt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 16:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1315
Asukoht: Soome
Mulle küll tundub et läänemeri on päris hästi mehitatud = Rootsi, Taani, Saksa, Poola laevastikud. + Balti maad ja Soome.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 16:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Aug, 2019 15:13
Postitusi: 117
herman30 kirjutas:
Mulle küll tundub et läänemeri on päris hästi mehitatud = Rootsi, Taani, Saksa, Poola laevastikud. + Balti maad ja Soome.

Eks siin on sama probleem kui maavägedegi. Asjad võivad Eurooplastel olemas olla, aga nad on laiali pillutud ning seega lihtsamad sihtmärgid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98 ... 100  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Roamless ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt