www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Nov, 2019 16:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2019 20:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
Mis puudutab raha, siis meil on RKAK ja KMAK ja nende arvutuste järgi pole meil raha uute võimete arendamiseks tänase eelarve juures, sest kogu tulevikuraha on olemasolevate võimete ülalpidamise ja kasutamise all juba kinni. Teisalt, keskkond on siiski üsna dünaamiline, mis tähendab, et kui väga vaja, siis raha leitakse. Seetõttu ei oskagi ma muud öelda, sest variante on tegelikult palju ja küsimus on pigem tahtes. ADM Foggo artikkel 3B KVJ kohtumisest on ilmselgelt mõeldud sellise tahte tekitamiseks sõnumiga, et tehke lõpuks ise ka midagi, eriti meredomeenis. Taustal eelaimdus, et varsti tuleb sõda Vaiksel ookeanil ja siis pole USA-l enam ressursse, et siin toimetada.
A4 kirjutas:
Sest olukorras, kus kogu meie väikeriigi kaitsevõime jääbki koosnema suurest hulgast karjuvatest võimelünkadest, võib ju KVJ asetäitja/Maaväe ülem öelda, et kahe brigaadiga on asi halb, vaja oleks nelja. Jalaväeinspektor võiks öelda, et ilma kõiki manööverüksusi soomuse alla panemata saavad kaotused olema katastroofilised. Suurtükiväeinspektor võib öelda, et kõikidele kaudtuleüksustele oleks vaja iseliikureid, ja rohkem torusid per pataljon. Õhuväe ülem võib öelda, et oleme löödud õhukaitselise pimedusega, sest ei suuda ise lennata ja sihtmärke alla tulistada. Luurekeskuse ülem võib öelda, et ilma lisainimeste ja tehnikata kukub eelhoiatus läbi ja siis on kõik mokkas jne.

Sellest on siin varem lehekülgede kaupa kirjutatud. Aga vastus on, et ei tea, sellist ühendlähenemist sõjalisele riigikaitsele pole seni ette võetud. Ehk siis kui suur peaks olema maa-, mere-, õhu-, küber- ja mis iganes muu väe balanss, seda me ei tea. Eesti sõjaline mõtlemine on suhteliselt omapärane, kui sellist nähtust üldse tuvastada saab. KV on maaväe nägu ja maavägi paneb kõik mõtted otse topograafilisele kaardile ja ostunimekirja. Õhuvägi tegi vahepeal emu-laadset mainekujundust (liitlaste maaletooja oli see vist), ehitas Ämari ja on nüüd natuke perspektiivita, sest eriti nagu ei lenda. Ei taha mereväe nina kuidagi upitada, aga nagu isegi Trumm tõdes, võib täheldada teatud süsteemset lähenemist. Lisaks võib täheldada mõningaid kaitseministeeriumi töötajaid, kelle mõtted lähtuvad aga peamiselt rahalistest vahenditest kui et sõjalisest mõttest. Kuid selleks, et jõuda ühendkäsitluseni, peab olema, mida ühendada. Reaalselt on täna ainult maavägi ja sõjaliselt mõtlemiselt natuke mereväge. Viimane terviklikku sõjalist riigikaitset käsitlevad mõtteavaldused pärinevad Ants Laaneotsalt 2000. aastate alguses ja puudutasid totaal- ja territoriaalkaitset [1].

Küsimusele, mismoodi see eelarvebalansi dilemma siis lahendada, on „2%“ eeskujul ja ajalooliste näidete varal suhtarvud. Jah, see on väga lihtsustatud, nagu ka tänane 2%, aga annab mingigi aluse. Pealegi, pole keegi suutnud midagi paremat välja pakkuda, v.a. õunade ja pirnide omavaheline võrdlemine. [Vaata paljusid eelnenud postitusi siin teemas] Täna seda muidugi teha ei saa, sest enne on vaja see mõte mõelda, mida kvantifitseerida.

1. Vt nt http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseli ... k_5-11.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 10:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26884
Pigem tasuks arvutada natuke tagurpidi - kui meil on põhivarustuse/võimearenduse hankerahasid aastas 120+ miljonit (see sisaldab ka eelarve tõusu tulenevalt majanduskasvust), siis vahest on selline söödav rahaline vahemik 50% hankerahadest 5a jooksul ehk kokku 300 miljonit. See on kahtlane, et valdavat enamikku või kogu hankeraha MeV alla pikema aja (rohkem kui 3a) suunataks, sest karjuvaid auke on küllalt.

Kivina ripub kogu ürituse kaelas miinitõrjekohustus ehk päris laevadeta hakkama ei saaks. Hetkel tundub, et selle raha eest saaks luua 1-2 mereseire kompaniid (radaritega) ca 200M ja ja ehitada uued kahurrelvastusega miinitõrjealused 3 tk (ca 100 M). See tähendab, et tuleb hakata auru kulutama käe väristamisele, et mingi n sõjalise abi raames meile vähemalt maismaal asuva raketikompleksi riistad ja raketivaru kingitaks ja punnitada ise välja vajalik isikkoosseis.

Kogu asja juures tuleb silmas pidada, et mõne liitlase NSM patarei on siia põhimõtteliselt 1-2 C-17 reisi, siis näiteks meie 200 km põhjaranniku seire on märgatavalt töömahukam protsess, st pikemad aega siirmisele ja üksusi on rohkem. Küsimus muidugi on veel, kes võtab vabatahtlikult kriisiajal oma rannikult need radarid maha ja kupatab need meeskondadega siia. Ja neist rakettidest on vähe abi, kui patareis olev radar näeb max 30 km enda ümber - me lihtsalt ei tea, kus vastane on. Vastane kahtlemata jälgib ka radarieetrit ja väldib kohta, kus selline radar kiirgab.

Antud plaani elluviimine tähendaks muidugi KV poolt 2 täiendava kompanii tootmise alustamist, mida selleks kuskilt kärpida tuleb, kahuks pole au teada.
Aga sellised kallihinnalised märgid nagu radarid ei saa päris kesk metsa püsti lihtsalt olla, liiga lihtne sihtmärk.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 11:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1700
Värske artikkel EPL-is: https://epl.delfi.ee/uudised/eesti-kaal ... d=87530839

Kaitseministeeriumis koostatakse uut riigikaitse arengukava. Muu hulgas arutatakse eri võimearendusi ja kõne all on näiteks miiniveeskamisvõime loomine.

„Otsust veel ei ole,” rõhutab kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Tiina Uudeberg. „Kaitseväe hinnangul on seda võimet lihtne luua, see ei eelda väga suurt väljaõpet ja annab head efekti teise poole laevade heidutamise näol. Otsuseni jõuame järgmise aasta suvel, aga miiniveeskamine on üks hea võimearenduse kandidaat,” lisab ta.
======

Konkreetsete võimearendustena on laual mh ka avalikus debatis paljuräägitud tankid, õhutõrje ja avalikkuses veidi vähem arutatud mereseire. Mereseires on jõutud nii kaugele, et riigisiseselt toodetav olukorrapilt hakkab jõudma Balti naabriteni ja on olemas otselüli NATO võrkudesse. Uudeberg ütleb, et pealveeseires võime üldjoontes arengutega rahul olla: me teame, kes Soome lahel liiguvad. Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust. Statsionaarsed radarid on vastasele ründe korral loogiline sihtmärk, et meid n-ö pimedaks teha. Mobiilset radarit on raskem tabada ja see võimaldab jälgida just sellist (mere)sektorit, mida tarvis.

Sellega võrreldes on meie allveeseire kehvemas olukorras ja selle arendamise võimalusi analüüsitakse uue RKAK-i raames. „Iseküsimus, kas meile on jõukohane seda arendada või õigemini, kas selle teabe hankimine on raha jagamisel kõige olulisem,” selgitab riigikaitse planeerimise osakonna juhataja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 11:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26884
Tsiteeri:
Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust


Sellise lausungi autor pole vist hetkegi kulutanud mõtlemisele, mis probleemid selle radarivaatlusega tulenevalt ümmargusest maakerast on. Üheainsa radari lisandumisega midagi märkimisväärselt mõistagi ei parane. Paraneb ainult see, et kui vene spetnaz või lennuvägi likvideerib ühe PPA radariposti, paneme selle (üheainsa) radari sinna üles, kui likvideerib 3-4 posti, siis pole panna midagi. Ka neid kõrgete mastide otsas PPA radareid on meil 20 ringis. Samahästi meil raporteeriti õhuvaatluse radaritest ikka maksimaalse nägemiskauguse võtmes, ütlemata (või ehk ka taipamata?), et maismaal asuva 450 km ulatusega radari nägemiskõrgus algab 400+ km kaugusel nii 10 km kõrguselt alles.

Miiniveeskamise värk on muidugi kiiduväärt, seda enam, et meil on tegelikult ka 1 vastav alus olemas (ja teine samasugune vist kai ääres seismas). Küsimus jääb lihtsalt miiniveeskamise protsessi katmises vaenuliku tegevuse eest ja miinide väljatraalimise keelamise vahendites.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 12:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Hukukindlusest veel. Täiesti hukukindlat asja sõjalise mõjutamise tingimustes ei ole olemas. Kuid asjade hukukindlus on kaunis erinev. Merevaatluse radarisüsteemi (kõrgem) hukukindlus (võrreldes PPA tsiviilradariga) saavutatakse

1. segamiskinda(ma)te radarite kasutamisega. Tsiviilradarid on üldjuhul väheste kanalite/lainepikkuste arvuga, mis on mõeldud vaid ilmaoludest tingitud häirete ületamiseks. Sõjaväeradaril on antud võimalus palju suurem ja üldiselt on nad varustatud "lisadega", mis võimaldab häireid avastada ja neid vältida (või välja filtreerida).
2. mobiilsete radarisüsteemide kasutamisega - millega liiga "kuumaks" muutuvast kohast ära sõita ja ilmuda välja ootamatus kohas ning vahetada positsioone
3. 3D radarite kasutamisega, mis võimaldab ühtlasi avastada ka toimuvat õhurünnakut (90% radarivastasest tegevusest lähtub õhust)
4. radaripostide juurde vähemalt rühmasuuruste (radari kohta) motoriseeritud kaitsemeeskondade kasutamisega vältimaks eelkõige vastase luure-diversioonigruppide tegevusega kaasnevat hävingut (suur oht PPA radaritele).

Vastus on demagoogiline, sest hukukindlust mõjutavad ainult punktid 2 ja 4. Lisaküsimus: kuivõrd erineb hukukindlus merd sõitva või lendava radari puhul? (Vihjeks: radari kiirgus on avastatav umbes kaks korda kaugemalt kui ta ise näitab või mittekiirgav obekt avastatav oleks.) Kindlasti on kaldaradaritel väiksem ja eelkõige ennustatav katmikala.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 12:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Praegune seire baseerub statsionaarsetel radaritel, kuid tänu Ameerika Ühendriikide toetusele on lisandumas mobiilne radar, mis parandab meie seire hukukindlust


Sellise lausungi autor pole vist hetkegi kulutanud mõtlemisele, mis probleemid selle radarivaatlusega tulenevalt ümmargusest maakerast on.

Ju siis on kogu kaitseministeerium lameda maa usku. :shock:

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 12:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1545
Hukukindlust tõstaks suurema arvu väiksema võimsusega radarite kasutamine, ehk mida rohkem kiirgab seda väiksem on hukukindlus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 15:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Radari väljundvõimsus sõltub eelkõige
1. tegevusraadiusest
2. avastatava objekti suurusest (täpsemalt tagasi peegeldunud energiast).
Ei ole mõtet kasutada mereseireradarit, mille võimsus on suurem kui radari silmapiirini "nägemiseks" vaja. Teisest küljest peaks merseseireradarit kasutama maksimaalsel kaugusel. Võimsust maha keerates muutuvad nähtamatuks kõigepealt väikesed ja stealth alused. Väljundvõimsust saab ka "kohapeal" reguleerida.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2019 16:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26884
Tsiteeri:
Radari väljundvõimsus sõltub eelkõige
1. tegevusraadiusest
2. avastatava objekti suurusest (täpsemalt tagasi peegeldunud energiast).
Ei ole mõtet kasutada mereseireradarit, mille võimsus on suurem kui radari silmapiirini "nägemiseks" vaja. Teisest küljest peaks merseseireradarit kasutama maksimaalsel kaugusel. Võimsust maha keerates muutuvad nähtamatuks kõigepealt väikesed ja stealth alused. Väljundvõimsust saab ka "kohapeal" reguleerida.


Kummaline, samas mereväe tegelased räägivad väeliikide ülestest huvidest ja interoperatiivsusest.
Kui me kasutaksime rannikumere seireks näiteks Giraffe või EADS keskmaaradarit (kaugus kuni 120 km), siis suudaks me ju seirata (lisaks laevadele) ka oma piirialasid low-level lennuaparaatide vastu nagu tiibraketid, madalalt tulevad kopterid jne jne, mis täna jäävad suuresti allapoole kolme kaugmaa radari vaatevälja. Seejuures on see oluline ka radarite ohutuse mõttes - me suudaks ka avastada käimasolevat õhurünnakut ja sisselendavaid radaritõrje rakette.
Kui sellega ka mõne minuti säästaks, siis jõuab veel oma asja kokku panna ja vähemalt paarsada meetrit eemale sõita, et mitte tabamuse alale jääda.

Minuarust antud radarid peaks selgelt olema 3D, kasutatavad nii mere kui õhuseireks ja tõenäoliselt keskmaaradari tüüpi ja saadav info peaks olema joint-tüüpi, kasutatav kõikides väeliikides.

Tsiteeri:
Vastus on demagoogiline, sest hukukindlust mõjutavad ainult punktid 2 ja 4. Lisaküsimus: kuivõrd erineb hukukindlus merd sõitva või lendava radari puhul? (Vihjeks: radari kiirgus on avastatav umbes kaks korda kaugemalt kui ta ise näitab või mittekiirgav obekt avastatav oleks.) Kindlasti on kaldaradaritel väiksem ja eelkõige ennustatav katmikala.


Ei mingit demagoogiat - punktid 1 ja 3 on hukukindluse kohalt samatähtsad, sest kõige lihtsam on hävitada umbe lastud radarit ja võime avastada lendavaid (sh väiksemõõtmelisi objekte) võimaldab ennetada radarivastast rünnakut. Kõik radarivastased rünnakud ei lähtu ohutust kaugusest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Sept, 2019 9:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Kummaline, samas mereväe tegelased räägivad väeliikide ülestest huvidest ja interoperatiivsusest. ...

See oli konkreetne vastus Viiekümne konkreetsele postitiusele. Sinu oma on kaudselt ka: kui mereseireradar peab olema samaaegselt ka (keskmaa) õhuseireradar, tuleb kasutada suuremaid võimsusi ja radar on kaugemalt avastatav. Mis tõstatab 3D radarite otstarbekuse küsimuse. Samuti võiks küsida, kas mereseireradarite asukoht (rannikul ja poolsaarte otstes) on optimaalne õhuseireks ja kas õhuseireks on vaja (veel) 20 radarit. Ja nüüd vaatame maksumust.
Kapten Trumm kirjutas:
Ei mingit demagoogiat - punktid 1 ja 3 on hukukindluse kohalt samatähtsad, sest kõige lihtsam on hävitada umbe lastud radarit ja võime avastada lendavaid (sh väiksemõõtmelisi objekte) võimaldab ennetada radarivastast rünnakut. Kõik radarivastased rünnakud ei lähtu ohutust kaugusest.

Kui 3. punkti õnnestub tõesti kuidagi hukukindluse alla väänata, siis 1. punkti küll mitte. Vähemalt seni, kuni jutt käib mereseireradaritest.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Sept, 2019 10:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26884
Vene ajal oli meie rannik täis pikitud taolisi (madalakõrguselisi) radareid, mis nägid nii merd kui taevast. Sellise radariga avastati ka omal ajal Mattias Rust.
Samuti pole Eesti õhuseire sõjaoludes praktiliselt korraldatav vaid kolme vähemobiilse kaugmaaradari, paari brigaadi Giraffe ja ühe Veraga. Lisaks kui küsimus on pataljoni-suuruse elektroonilise jälgimise üksuse loomises, oleks kole nüri neile monofunktsionaalsed radarid osta. Kokkuhoid saabuks sellest, et me tõstame radari piisavalt kõrgele ja seeläbi omame vähem komplekte (ja ka neid teenindavaid üksusi). Kui sellesse rannakaitselahingusse sekkub nt liitlaste õhukomponent, siis kuidas MeV mõtleb oma vastutusalas nendega koostööd teha? Merelahing pole ammu juba kahemõõtmeline, vaid alates WWII perioodist mängivad seal väga olulist (et mitte öelda lausa kriitilist) rolli lennuvahendid. Kuna neid radareid on vältimatu kaitsta vähemalt VSHORAD-i juurdeandmisega, siis neil peaks ka mingi eelhoiatus olema (mõlemat 2D siiski ei paku).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2019 9:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid. PPAl kindlasti oli: radarite asukohad on optimeeritud selliselt, et
1. katta Eesti merepiiri,
2. avastada merehädalisi Eesti territoriaalvetes.
Hukukindlusele pole ilmselgelt mõeldud, aga ma ei suuda uskuda, et vähem võimsamaid radareid oleks hukukindlam kui rohkem vähem võimsaid. (NB! Ma ei väida, et radarid ei võiks olla liikuvad. Võiksid olla küll.)
Sõjalisest vaatepunktist tahaks näha võimalikult kaugele, ka silmapiiri taha, aga selleks oleks lendavad või merd mööda sõitvad radarid eelistatumad kui need, mis kaldal pika varre otsas on. Muide, ma pole küll kõiki külastanud, aga PPA radarid kipuvad ka praegu masti otsas olema.
Väikese paadi avastamine Väinameres pole sõjalises perspektiivis võibolla nii oluline, aga mine tea. Tuvastatud merepildile mõjub see kindlasti hästi. Ja keegi peab ju ka merehädalistega tegelema. Seega on ka neid Väinamere radareid tarvis ja kinni maksab need ikka sama riik, isegi kui teine ministeerium.
Kokkuvõttes vajab väide, et X * (3D radarit + Pekkaniskad) + Y * õhuseireradarit maismal on parem või odavam lahendus kui praegune 20 * 2D + 5 * õhuväe radarid + 3 * õhutõrjeradarid, pisut põhjalikumat argumentatsiooni. Teisest küljest ei saa muidugi kindlalt väita, et see plaan on kehvem.
Huvitav on ka see, et kui veesõidukite puhul toetub Kapten Trumm printsiibile "rohkem ja odavaid", siis radarite (ja vist ka soomukite) puhul printsiibile "vähem ja mitmeotstarbelisi".

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2019 9:32 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16303
Asukoht: Viljandimaa
Soomukite puhul mitte.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2019 10:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26884
Tsiteeri:
Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid. PPAl kindlasti oli: radarite asukohad on optimeeritud selliselt, et
1. katta Eesti merepiiri,
2. avastada merehädalisi Eesti territoriaalvetes.


Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad. Üks asub näiteks Ruhnu saarel. Niiet PPA näeb ka õhus toimuvat.

Tsiteeri:
Kokkuvõttes vajab väide, et X * (3D radarit + Pekkaniskad) + Y * õhuseireradarit maismal on parem või odavam lahendus kui praegune 20 * 2D + 5 * õhuväe radarid + 3 * õhutõrjeradarid, pisut põhjalikumat argumentatsiooni. Teisest küljest ei saa muidugi kindlalt väita, et see plaan on kehvem.


Olemasolevate ÕV (ja ka PPA õhuseire) kaugmaaradarite täiendamine madalal kõrgusel paremate omadustega kesk- (ja isegi lühimaa-) radaritega saabki olla vaid "parem" kui tänane olukord on, sest nendel suurtel radaritel on ka väga suured pimedad alad. Teiseks ei toeta monofunktsionaalsete süsteemide kasutamine kuigivõrd seda joint-sõjapidamist, mida me ise sõnades vajalikuks peame. Kas ka odavam - arvan küll, esiteks on vaja vähem radareid, teiseks vähem üksusi (mille elutsükli tagamine üks kallis asi on). Selleks, et pakkuda elementaarset lähikaitset ca 20 radaripostile, on vaja juba tervet jalaväepataljoni ja selle loomise kulud on kolmekohaline arv miljonites.

Mis puudutab neid ÕV radareid, siis siin pole midagi keerulist - leidke need Maa-ameti kaardilt, leidke sealt maapinna absoluutkõrgus, otsige radaripostide fotod ja leidke sealt radari antenni kõrgus maapinnast, sisestage andmed kalkulaatorisse. Üllatute isegi. Kui sul Vaindloo saare juures on minimaalne avastamiskõrgus juba 50 m kõrgemal, tähendab see, et sealse strateegiliselt ülitähtsa radariposti pärast peetava lahingu jälgimine on maismaalt seotud probleemidega, kui nt vastane kasutab Suursaarelt tulekuks koptereid, mis lendavad 15 m kõrgusel.

Tsiteeri:
Õhutõrjest ma suurt ei tea, aga eeldan, et õhuväel oli mingi põhjus, miks nad oma radarid just sinna paigutasid, kuhu nad paigutasid.


Radarid on paigutatud nii, et asukoht tagaks võimalikult suure vaatevälja. Eelkõige kõrgetesse kohtadesse. Ja isegi see annab küllalt suured piirangud horisondi suhtes - Vaindloo näide pole mul sugugi pastakast imetud, vaid kontrollisin enne kirjeldatud viisil fakte.

Tsiteeri:
aga PPA radarid kipuvad ka praegu masti otsas olema.

Seepärast, et radari vaateväli allub analoogsetele reeglitele kui silmapiir. Mida kõrgemal, seda kaugemale näeb. Paraku on need PPA postid statsionaarsed ja sealt pole võimalik ära kolida isegi teoorias. Mis veel hullem - osad postid kasutavad mobiilimastidega analoogseid, trosside abil püsti seisvaid poste, mille pikali kukutamiseks piisab valveta objekti korral akurellakast, millega 2-3 kriitilist trossi läbi lõigata, tuul teeb ülejäänu.

Et lahendada merevaatluse küsimus jõukohase (st mitte eriti suure) arvu radaritega, on ka mobiilsed radarid vaja teha kõrgele tõstetavana. Ja mitte 13 m nagu pakuvad EADS ja SAAB oma valmistoodetele, vaid 50+ m. Usun, et sõjalisi statsionaarseid radareid me siin lahkama ei hakka - nende hukukindlus on allapoole arvestust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2019 12:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
Kapten Trumm kirjutas:
Kes veel ei tea, siis PPA radarivõrgustikus on ka mõningad 3D õhuseirevõimelised radarid. Isegi netis olevatel radariposte kujutavatel fotodel on need selgesti ära tuntavad.

Jeerum. Foto järgi on väga keeruline öelda, milleks radar suuteline on ja mida tegelikult teeb. PPA radarid ei ole õhuseire- ega 3D radarid, vaid tavalised I-band Terma Scanter pealveeseire radarid (https://www.terma.com/surveillance-miss ... veillance/). Ja nagu kõikide I-band pealveeseire radaritega, saab nende abil seirata ka madalat (no kuni ca 300 jalga) õhuruumi. Laevadel kasutatakse neid peale navigatsiooni ka helokontrolliks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt