www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Aug, 2019 14:00

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1296 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 87  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 18:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
üks kord ma olen ka trummiga nõus. riigi kaitse seisukohalt 1600 stingereid teevad küll rohkem tolku kui kolm traalerit.....nüüd sa saad aru trumm mida ma tunnen kui kuulen sinu fantoomiteemalised unistused :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 18:47 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2005 21:07
Postitusi: 13
Asukoht: Tallina lähistel
Eks ta mõtetu üritus oligi nn ekspertidele midagi selgeks teha eriti mereväe ja miinisõjaga seotut.
Ma olen nõus igasugust taktika ja meresõjapidamise alast materjali ka teistega jagama,kui see vaid arvamusi muudaks. Aga vist mitte


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 19:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 993
Asukoht: Tallinn
Mina küll kuulaks huviga tänapäevasest meresõja loengut, olen näiteks lennukite koha pealt targemaks saanud Kapten Trummi ja denissi vaidlust jälgides ja arvan, et üks tsiviliseeritud merenduse teemaline mõttevahetus võiks siin foorumis ka olla.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 20:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1513
Tsiteeri:
üks kord ma olen ka trummiga nõus. riigi kaitse seisukohalt 1600 stingereid teevad küll rohkem tolku kui kolm traalerit.....nüüd sa saad aru trumm mida ma tunnen kui kuulen sinu fantoomiteemalised unistused



Kus on kirjas, et miinijahtijate ostmine välistab automaatselt Stingerite ja muude jalaväerelvade ostmise? Mitte kuskil. Vastupidi, samaaegselt uute miinijahtijatega peaks 2008. aastaks maaväe relvastusse jõudma õhutõrjeraketid, millede ostmiseks eraldatakse 700 miljonit krooni, ehk peaaegu sama palju kui miinijahtijatele. Praegu kaalutakse, millist pakkumist eelistada - kas prantslaste Mistral'eid võu USA Stingereid.

Samuti peaks paari aasta pärast kaitseväe relvastusse jõudma 40mm automaat-granaadiheitjad. Milanid juba on ostetud. Samuti muretsetakse igasuguseid optilisi, punatäpp jms sihikuid laskurrelvadele. Ja siin ei käi jutt mitte ainult Scoutspataljonist, vaid lisasihikuid peaks jaguma ka ajateenijate ja kaitseliitlaste AK-4-dele.

http://www.postimees.ee/070406/esileht/ ... 197437.php

Soovitan tähelepanu pöörata artikli lõpupoolele.

Alati võiks igasuguseid relvi olla rohkem, paremaid, moodsamaid jne. Aga tundub relvastuse muretsemine siiski täielikult ei seisa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 22:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Aug, 2005 10:34
Postitusi: 1849
Ühe asja poolest on nood miinijahtijad hunnikust stingeritest üle. Nimelt rahu ajal pole nende stingerite ja analoogidega midagi peale hakata. Vedelevad lihtsalt laos. Miinijahtijatel peaks tööd piisavalt olema, on ju eesti vetes veel hulgaliselt miine suurtest sõdadest. Tegevust peaks neil jätkuma.

Ja nagu eelkõneleja ütles ei välista üks teist. Nii et minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt alustati õigest otsast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 23:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 671
Tölpa kirjutas:
Eks ta mõtetu üritus oligi nn ekspertidele midagi selgeks teha eriti mereväe ja miinisõjaga seotut.
Ma olen nõus igasugust taktika ja meresõjapidamise alast materjali ka teistega jagama,kui see vaid arvamusi muudaks. Aga vist mitte


Mis on eesti laevastiku sõja aja ülesanded –

Takistada vene laevastiku sadamate ja ühendusteede blokeerimist, meredessanti ja minu hinnangul ka deserteerumist. Kui riik on otsustanud vastu hakata võib suht negatiivselt mõjuda võitlusmoraalile kui osad vennad kiirkaatritega soome poole hakkavad jalga laskma.

Minu hinnangul on eesti kõige sobivam laev nendeks ülesanneteks allveelaev „Lembitu“ antud aja hetkel. Miinitraaleritega võib ehk ainult põgeneva eliidi kaatritele katet teha. Muuks nad ei sobi.

Mõni kiire raketti kaater, fregatt või hävitaja oleks omal kohal olnud. Kuid üldiselt olen kapten trummiga nõus, et Eesti jaoks oleks mõttekas 5 – 6 kerget laeva mis on raskelt relvastatud ( näit, 1 X 75 mm kahur, 2X 30 mm automaatkahurit, õhutõrjeraketid, laev – laev raketid, miinid ja süvaveepommid ). Nende ehitamisega saaks hakkama isegi balti laevaremonditehas. Suuremate vaenlase laevade vastu oleks eesti suurusel riigil ikkagi ainukeseks võimaluseks lennuvägi.

Minu hinnangul visati praegu 800 miljonit sõjanduslikus mõttes vette, eesti kaitsevõimet ei paranda need kolm laeva sendigi eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2006 12:38 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 20 Juun, 2005 13:33
Postitusi: 29
Xender kirjutas:
...Nende ehitamisega saaks hakkama isegi balti laevaremonditehas...


Saaks ka nende ostetud laevadega:

Tsiteeri:
Praegu võimaldavad Peetri sadama uuendatud ellingu tehnilised parameetrid ehitada seal laevu pikkusega kuni 110 meetrit kogukaaluga 1750 tonni. Ellingul on ühtekokku 11 rada, neist 2 vastavais rajatistes, mis kumbki on varustatud kahe 10-tonnise kraanaga ja kaks katusealust rada, mis on varustatud 100-tonnise kraanaga.


miks mitte kasutada laevade ehituseks Eesti enda ressurssi...siis tulevad ka ju kogemused ning raha jääb riiki.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2006 13:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Mär, 2005 19:47
Postitusi: 91
Asukoht: Tallinn
Jutt käib ikka miinijahtijatest mitte traalidest.
Tänapäeval pole traaliga midagi teha. Kuigi potensiaalsel vaenlasel võib ladudes olla tuhandeid ankrumiine, piisab sellest kui väljale, nende vahele panna paar kaasaegset sensoritega põhjamiini.
BLRT võib kokku keevitada raudkerega kaatreid laevu, miinijahtijaga nad kindlasti hakkama ei saaks.
Nad ei oska isegi praeguseid puit kerega laevu remontida, Sulevi dokkimisel oleks äärepealt korpus ära lõhutud. Puit on liiga kapriisne materjal, Ukraina keevitajatel pole seal midagi teha.
Lähim koht nende puitkeredega jahtijate remontimiseks on Saksamaal, kus nad ka tehtud on. Wambola oli mõne aasta eest Saksamaal korpuse remondis 6 kuud.
Kaasaegsed miinijahtijad on üldiselt ikka plastik korpusega(põhjus siis materjali mittemagneetilisus), mida teavad BLRT mehed plastikust?
Miinijahtija projekteerimisel ei pea arvestama mitte ainult käikuvuse omadusi, vaid ikka ka akustilisi, magneetilisi, hüdrodünaamilisi näitajaid.
Selleks, et selline laev projekteerida, katsetada ja kasutuskõlblikuks arendada läheb ikka 10es kordades rohkem raha kui nende kasutatud laevade ostmiseks. Ja kas Eestis on nii kõvasid insenere, kes sonari valmis ehitaksid.
Sama hästi võiks Eesti endale ise kaasaegseid hävituslennukeid ehitada.

_________________
www.vanasukeldumine.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2006 13:24 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 20 Juun, 2005 13:33
Postitusi: 29
sellepärast tulebki praegu alustada väikestest sõjalaevadest, kui aeg edasi, tulevad ka kogemused ning lõpuks saab ka suuremaid ehitada. Ega Saksamaal, Inglismaal ka ei hakatud üle öö suuri sõjalaevu tegema.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2006 13:34 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2005 3:52
Postitusi: 1720
kashey kirjutas:
Ja kas Eestis on nii kõvasid insenere, kes sonari valmis ehitaksid.


Sonariga saadaks ehk hakkama...

_________________
Pilt
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Apr, 2006 17:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Minuarust dramatiseerivad mereväe vennad natuke asja üle. Eestis on mitmeid firmasid, kes valmistavad klaasplastist kaatreid ja päris suuri jahte.

Kas nad niisuure kerega hoobilt hakkama saavad, aga öelda, et eestis ei saada klaasplastiga hakkama, ei ole õige jutt. Eestis valmistatakse täpselt samahäid plastkaatreid kui suvalises traditsioonidega laevaehitusriigis.

Meil kahjuks valitseb kompleks kodumaiste tootjate ees - aastaid tagasi lasti allavett minna Corbexi miinipildujad ja sillapontoonid (need olid veel hiljuti BRC-s müüa kuni vanarauda ära viidi). Arsenal vaagub elu ja surma piiril. Kuid hanked, mida võiks vabalt litsensi järgi siin teha, tehakse justkui meelega Eestis väljaspool.

Normaalne riik üritab sõjalist tellimust alati oma firmadele saada - näiteks needsamad kõne alused Saksa Fantoomid moderniseeriti suures osas Saksa tööstuse poolt - radar on seal tegelikult tehtud Saksamaal (DASA), samuti mootorid (MTU).

F-16 Euroopa riikidele ehitati muide Belgias. Soome õhuväe F/A-18C pandi kokku Soomes (kohale lendasid ainult esimesed masinad). Seda võib pikat jätkata.

Hiljaaegu tuli tänu Pealtnägijale välja, et Eesti mehed on leiutanud mingi lidari-nimelise riista, mis suudab automaatselt avastada naftat merepinnal. Seni asendas seda ohvitser binokliga. Seda 21. sajandil siis.

Praegusel ajal ei ole vaja spetsiaalselt raketilaevu minuarust osta. Harpooni laskekonteiner on selline poolemeetrise läbimõõduga ja kolmemeetrine toru, mille võib peale panna suvalisele laevale. Lähitegevuseks ja saarte vahel kasutamiseks on veelgi kompaktsemaid rakette nagu Sea Skua ja Penguin, mida saab panna ka kaunis väikestele helikopteritele.

Paljudele viirastuvad sõna "raketikaater" peale hiigelsuured Projekt 205R (Osa-klass) konteinerid - selliseid pole ammu isegi vene mereväes.

NATOl on suuremad laevad lihtsalt seepärast, et need peavad ka ookeanil toime tulema (merekindlus, sõidukaugus). Selliseid pole siin vaja.

Tiibraketi kasutamiseks on lihtsalt tarvis vastavat linki laeva otsimisradari ja raketi vahel, et enne paugu tegemist sööta talle sisse sihtmärgi koordinaadid ja ülejäänu teeb rakett oma radariga ära.

Tomahawk on meile ilmselt liiga kallis ja tarbetu, Exocet on üpris suure gabariidiga, kuid mitte eriti suure lennukaugusega.

Kuig arvan, et reageerimiskiiruse/purustusjõu/hinna suhtelt on ilmselt kõige soodsam meresõjasüsteem korraliku radariga ülehelikiirusega lendav hävituspommitaja - eriti arvestades Eesti rannikumere liigendatust, kalda lähedust ja võimalust läheneda vaikselt ranniku varjus.

Siin on jälle oluline lennuki mark - kõige optimaalsem variant ehk Harpoon F-16, F-15 ja muude kuivamaalennukite külge ei käi - küll aga käivad need tekilennukite alla (F-18, A-7, F-4 jne).

Et Eestis valmistada litsensi järgi nt käsirelvi, on selleks metallitöötlemise know-how juba praegu olemas. Pole lihtsalt tellimust ja Kmin huvi kohta küsides kehitavad kõik õlgu.

Mis puudutab minu väheseid teadmisi mereväest, mida hr Tölpa mainis, siis minuarust on reaalne stsenaarium Eesti äravõtmiseks tempokas kiirrünnak, mitte totaalne mereblokaad. Praegu on Balti laevastikus ilmselt piisavalt töökorras pommitajaid, et varustuslaevu mitte siia lasta ning varjatud miinipaigalduseks puudub praegu venelastel sobiv tehnika (loe pole allveelaevu).

Niiet miinisõda on minu rumala mõistuse kohaselt üks vähem tõenäolisemaid stsenaariume merel. Pigem tehakse ida poolt tulles jõudude killustamiseks meredessant tagalasse, kasvõi suvalise sadama kai äärde randudes suvalise kaubalaevaga ja selliste seltsimeeste peletamiseks ei ole üldse mingeid võimalusi.

Tehniliselt on praegu võimalik sokutada morpehhi või muidu jalaväe polk kuskile Kunda alla mereranda ja lõigata Ida-Virumaa hoobilt ära. Ja nende miinipaatidega pole sellisel juhul vähematki teha.

Et neid kuskil vaja läheb, ei kahtle, aga kas need on ikka meile esimene prioriteet või vorst-vorsti vastu? Kardan, et pigem viimane. Miinijahtija on nn suure laevastiku laev, mis on mõeldud tegutsemiseks suurte sõjalaevade "varjus". Mitte omapäi uitamiseks ja Tallinn-Helsinki meretee puhastamiseks. Selle põhjalaskmiseks piisab ühest 100 kg pommist.

Mis puudutab tiibrakette laevade vastu, siis tasuks meenutada, millist paksu pahandust tegid argentiinlaste Exocetid inglaste laevadele Falklandi sõjas (argentiinlastel oli vaid 10 raketti) - 1 moodne fregatt lasti põhja ja üks suur transpordilaev löödi põhjalikult sassi. Inglismaa oli tollal maailmamerel superpower nr 3 (USA ja NSVL järel). Argentiina oli meresõjas võib-olla viienda kümne tegija.

Lihtsalt minu (rumala tsivilisti) arvamus asjast.

Aga et kodumaiste võimaluste uurimisega vaeva ei viitsita näha, näitab hästi see piirivalve lidari-lugu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2006 2:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 979
Asukoht: Tallinn/Tapa
40 miljonit oli sakslaste pakutud pontoonsildade komplekti hinnaks. komplekti kuulus u 40 autot, pontoonid, pontoonide hooldus- ja paigaldussüsteemid, paadid, pealekauba veel komplekti mittekuuluvad kaatrid. Seejuures oli ainuüksi autode hind kokku vähemalt 40 milj. eeku, tahtjatest oli saba ukse taga. kauba sisse kuulus veel kogu selle loo transport (vist Hamburgi) sadamasse, sealt pidi Eesti pool selle ise edasi tarima.
Mida tegi KaMin ja KJPS? Sügasid mune, lasid esindustel edasi-tagasi sõita, lõpuks ütlesid ära. Mõne nädala jooksul läks kogu kupatus kaubaks (kinnitamata andmetel) 250 milj. krooni eest. Meie aga jätkame seisus, kus nabani veega jõgi sunnib meid otsima tagalatranspordile , tegelikult üldse igasugusele transpordile mitmekümnekilomeetriseid ümbersõite või ootama kolm päeva, kuni silda ehitatakse.
Väeosades on valdav osa sõidukeid tehniliselt mittekorras ja ei tohiks üldse liikuda, elementaarne hooldus puudub, remondist rääkimata. Ettevõtlikumad allüksuste ülemad korjavad tehnilise taibuga ajateenijad kokku ja vähemalt hoiavad ühe väljaõppetsükli vältel nii oma allüksuse masinad liikumas. Sisseostetud saksa tehnika väärtus võrdsustub mõne aasta jooksul vanaraua hinnaga, kui see olukord ei muutu.
Käsitulirelvad- kui allüksus aega teenima tuleb, kinnistatakse igale sõdurile oma relv. Esimese teenistuskuu jooksul tuleb vähemalt 20 % relvadest välja vahetada, sest nad on vigased- detailide purunemine, üleüldine kulumine. Edasise teenistuse jooksul saab veebel iga nädal või kord kahe nädala kohta rühmast ühe seletuskirja relva osa purunemise kohta, enamasti on tegemist liigsest kulumisest tuleneva väsimisega. Või mille tõttu läheb lööknõel pooleks, diftid ei lukustu, fiksaatorid ei püsi pesas ning relv läheb laskmise ajal laiali? Kui lisanduvad TT relvad ja kuulipildujad, siis algab sama tsirkus otsast peale.
Kas õppetund "tegevus õhurünnaku korral" peab koosnema lausest- kui üle lendavad siis jookske, peate olema vähemalt 200-300 m kaugusel, enne kui nad ringiga tagasi jõuavad? Või võiks seal rääkida hoopis õhutõrjeraketikompleksist, mis peaks olema vähemalt kompanii struktuuris?
Kas TT väljaõppel ikka piisab soomuki piltide näitamisest? Tõkestamisvõimaluste selgitamisel tsiviilist renditud roomikmasinaga läbi kraavi sõitmisest?
Nagu eelpool mainisin, tuleb kõik struktuurid aeg-ajalt ümber formeerida st likvideerida tühjad ametikohad, et kaadripuudus nii karjuv ei paistaks, seda eriti tagalaalal.
Arvan, et nende laevade asemel on teisi ja pakilisemaidki kohti, kuhu see 800 miljonit ära oleks kulunud. Kasvõi osa sellest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2006 9:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Järjekord on jah selline, et esiteks ostame 800M mingid miinipaadid (kas seda huvitav 3-4 aastat edasi ei oleks saanud lükata), samal ajal on elementaarsed vajadused rahuldamata. Mehed vehivad 1960. aastal tehtud Rootsi püssidega, raketid saadakse alles 2008 (see tähendab, et operational on need mitte enne 2010).

Miinipaatide kohta ei ütle midagi, need on kindlasti viimane sõna ja paremad kui need DDR omad ja teevad oma tööd hästi - kuid natuke vales järjekorras minu arust need asjad.

Mis puudutab sõjatehnika ehitamist, siis ega keegi praegu jalgratast ei leiuta - selleks soetatakse endale litsenss ekspordi õiguseta (odav) või ekspordi õigusega (kallis).

Agarus osades NATO asjades on lausa silmapaistev (v.a 2% SKP-st täitmine), kuid kui vaadata gaasitrassi lugu, kus Schröder saksa kantslerina sisuliselt müüs maha nelja riigi huvid selleks, et endale pensioni tulekuni soe koht saada, siis selles valguses ei kiirustaks küll selliste kulutustega. Saksamaa on samas ainuke arvestatav sõjaline jõud, mis suudaks Eestit kiiresti toetada.

Mis puudutab raha ja hankeid, siis praegu riigil rahapuudust ei ole. Raha jääb pudistamiseks niipalju üle igal aastal, et selle eest saab terve F-16 polgu ja M1A2 pataljoni igal aastal osta, muust kamast rääkimata.

Kodumaise kaitsetööstuse olemasolu on lausa eluliselt vajalik, et nt blokaadiolukorras suudetakse relvi ja moona ise valmistada ning relvastust ja tehnikat parandada. See on igal pool strateegiline asi. Isegi nõuka-ajal olid Eestis mitmes tootmisettevõttes laos seismas konserveeritud tööpingid AK-74 padrunite tootmiseks. See on ka üks põhjus, miks tihti kulutatakse rohkem raha litsensi ja tootmise püsti panekuks kui lihtsalt asjade ostmiseks.

Võib-olla ma eksin ja asi pole nii hull. :roll:

Ülalt lastav ÕRK peab olema efektiivseks laskmiseks vähemalt 1 rühma peale, väikeste üksustega (luurajad, diversandid) 1 kompleks jao peale. See tähendab, et kui täismopiga aetakse püssi alla 50 000 meest, siis peab meil olema vähemalt 1500 laskeseadet koos vähemalt 6000 tagavararaketiga ning väljaõpetatud seltskond nende kasutamiseks.

Sõdade kogemus näitab, et kindlaks tabamiseks on vaja lasta vähemalt 2 raketti lennumasina kohta.

Ainuke lääne kompleks, mis on tõesti edukas olnud, on Stinger. Ülejäänu on hea kas teoreetiliselt või muidu jama.

Ajateenijate raha jagamise asemel tuleks kiiresti välja mõelda sotstagatised kordusõppuste meestele, sest siis on tõesti paljudel pered, lapsed, töö jne olemas, mida ühel 18-aastasel enamasti pole. Praegu kisub kordusõppuste värk vägisi NL aegseks komöödiaks, kus viilitakse nii palju kui võimalik ja tihti on ka põhjus.

Kogu ajateenistusest on vähe kasu, kui kordusõppusi ei ole või nendel ei käida, oskused ununevad ajapikku ja kordusõppus on sobiv kasvõi Stingeri väljaõppe koht neile, kes seda enne näinud pole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2006 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Tsiteeri:
40 miljonit oli sakslaste pakutud pontoonsildade komplekti hinnaks. komplekti kuulus u 40 autot, pontoonid, pontoonide hooldus- ja paigaldussüsteemid, paadid, pealekauba veel komplekti mittekuuluvad kaatrid. Seejuures oli ainuüksi autode hind kokku vähemalt 40 milj. eeku, tahtjatest oli saba ukse taga. kauba sisse kuulus veel kogu selle loo transport (vist Hamburgi) sadamasse, sealt pidi Eesti pool selle ise edasi tarima.



Vot vot sellest mina räägin. Ühes selliselt kompleksilt võiks kasu olla rohkem kui kolmest miinijahtijast ning kümnest fantoomist kokku. Otseloomulikult, liputamiseks sobivad laevad või reaktiivlennukid oluliselt paremini kui pontoonsild. Samas, need PTS-M mis müüs BRC mingi totaalselt naeruväärse hinna eest (vist 60 000 EEK tk) oleksid ka effektiivsed igasuguste jõgede ületamisel. Praegu on niimoodi et piisab mõne silla õhkulaskmisest et taksitada vägede liikumist näiteks Tallinnast lõuna-eestisse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2006 11:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 13:19
Postitusi: 1978
Asukoht: Tallinn
Mingi pontoonsild on seniajani Corbexi hoovi peal. Kas ta on vene oma või seal tehtud, ei oska öelda. varem olid seal ka mingid ujuvtransportöörid, praegu vist on mõni üksik alles. Selliseid vist müüdi mõni aasta tagasi 80000krooni tükk. Viimati nägin sellist transportööri mõne päeva eest Tootsi kandis gaasitrassi ehitusel. Oli ümber ehitatud, mingid kraanad ja möllud platvormile aretatud.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1296 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 87  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt