www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2020 0:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3085 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111 ... 206  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2020 14:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Alustan vabandusega: muutsin natuke oma eelmist postitust enne kui Borja järgmist lugesin, sestap ei saanud ta täies mahus vastata.
Jätkan küsimustega:
1. Milline on optimaalne kogus mereväelasi? Sellest saab tuletada, kui suur on üleproduktsioon.
2. Kui paljud olemasolevatest on tõsise rakenduseta? Ma pole nagu märganud, aga tean neid, kes töötavad kahe eest, tean täitmata ametikohti nii mereväes kui ka peastaabis ja välismaal, kuhu Eesti mereväelasi otsitakse, aga ei leita.
3. Milline oleks mereväelaste tõsine rakendus?
Kui esimese küsimuse vastus on "0", teise vastus "kõik" ja kolmanda vastus "kaevikus", on edasine arutelu mõttetu.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Viimati muutis URR, 17 Jaan, 2020 15:03, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2020 15:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Tegelikult tahtsin hoopis selle teema juurde tagasi tulla.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Sellel loogikal on kolm vaikimisi, aga tõestamata eeldust:
1. Peamine oht merelt, millega tegeleda, on meredessant.
2. On teada, kus dessant maabub.
3. Võitlus mereala valdamise või mereala valdamise takistamise eest ja dessandi hävitamine merel on välistatud.


Aga nii ongi. Võidelda VF-ga mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal (et nt moonakonvoid läbi saaks) pole meile jõukohane.

„Aga nii ongi“ ei ole argument. Järgnev tekst, mida ma ei kopeerinud, ei ole ka argument, sest see ainult kordab üle juba esitatud väite, et dessant on peamine oht. „Võidelda VF-ga mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal … pole meile jõukohane“ pole iseenesest samuti argument, aga sama autor on varem kasutanud argumenti, et Eesti ei suuda sobivat relvastust hankida. Sellele väidan vastu, üksi ei suuda, aga Läänemereäärsed riigid ühiselt suudavad ja sellesse tuleb panustada.
Prooviks nüüd mõned argumendid saada? Vihjeks: see, et dessanditõrje on ainus valdkond, millega me justkui tegeleda suudaks, ei tähenda, et dessant on peamine oht. Vana lugu haamriomanikust ja naeltena näivatest probleemidest.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2020 16:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Võidelda VF-ga mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal … pole meile jõukohane“ pole iseenesest samuti argument, aga sama autor on varem kasutanud argumenti, et Eesti ei suuda sobivat relvastust hankida


Ok, oletame et sulle antakse see 90 miljonit eurot iga aasta (siis on MeV eelarve % sama, mis Soomes).
Lao lauale, millega sa Kõpu ja Kapellskäri vahel mereülemvõimu pärast võitled (loodetavasti nii, et nad rannani ei jõuaks) ja moonakonvoid käimas hoiad. Sinna 90 miljoni sisse peavad mahtuma soetused ja jooksev tegevus.

Soovitavalt koos rahanumbritega. Kui ära suudad tõestada, et sa hoiad sellega siit vene sõjalaevad eemal, siis olen valmis paljusõnaliselt vabandama ja märkima, et need kaldaväeosad, kahurid ja kummipaadid on mu võhiklik ettekujutus. Läänemeremaade (eelkõike Balti) ühisprojektide argument minu silmis hästi ei lenda, sest see teema lihtsalt ei tööta.

Edit: et asi liiga lihtne poleks, siis tuleks arvestada mitte ainult pealveelaevadega (kui sa ise kesk merd oled), vaid ka allveelaevade ja (mere)lennuväe tegevusega sinu vastu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Jaan, 2020 18:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9114
Asukoht: Siilis
URR kirjutas:
Jätkan küsimustega:
1. Milline on optimaalne kogus mereväelasi? Sellest saab tuletada, kui suur on üleproduktsioon.
2. Kui paljud olemasolevatest on tõsise rakenduseta? Ma pole nagu märganud, aga tean neid, kes töötavad kahe eest, tean täitmata ametikohti nii mereväes kui ka peastaabis ja välismaal, kuhu Eesti mereväelasi otsitakse, aga ei leita.
3. Milline oleks mereväelaste tõsine rakendus?

..mõtlen natsa ja vastan kindlasti...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2020 13:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Vikipeedia andmetel (ei hakka juurdepääsupiiranguga dokumente kasutama ega oma põhjalikku analüüsi tegema) on Balti laevastikus 33 kombatanti: 2 allveelaeva, 1 hävitaja, 2 fregatti ja kuni 28 korvetti või raketikaatrit (neist osa staatus on ebaselge). Allveelaevad on vanad ja neist ainult üks on töökorras. Pealveelaevade hulgas on mõned päris uued ja võimekad, aga enamik on vanad ja nende korrashoiuga on raskusi. Osa „korvette“ on Vene mõistes väikesed allveelaevatõrjelaevad, pealveetõrje võimet ei oma ja õhutõrjes omavad ainult enesekaitsevõimet. Pisitasa tilgub uusi laevu muidugi juurde, aga venelaste väga ambitsioonikas laevaehitusprojekt on graafikust maas ja lähitulevikus Balti laevastiku löögijõud pigem väheneb. Muidugi saab laevu ka mujalt juurde tuua, aga eks neil ole sealgi oma otstarve ning selle numbri välja pakkumine oleks puhas spekulatsioon.
Poolal on 3 üsna vana allveelaeva, 2 vana fregatti, 1 vana korvett, 1 uuem OPV ja 3 uuemat raketikaatrit. Poolakatel on merel väga suured ambitsioonid, aga raha napib.
Saksamaal on 9 fregatti, neist 1 läheb kohe teenistusest välja, aga 3 uut peaks asemele tulema. Saksa uued fregatid on küll kesise tulejõuga ja võibolla on nende peaülesanne hoopis Põhjamerel ja Taani väinades. Lisaks on sakslastel teenistuses 5 korvetti ja teist sama palju veel juurde tulemas ning 6 väga võimekat allveelaeva.
Taanlastega ei saa ilmselt arvestada, sest nende ülesanne on pigem Taani väinade sulgemine venelastele ja ka nende laevad sobivad rohkem avamerele. Baltlastel pole midagi pakkuda ja Põhjamaad võiks esialgu rehnungist välja jätta.
Venelastega arvulise pariteedi saavutamiseks oleks NATOl Läänemerele juurde vaja 6-18 korveti-raketikaatri mõõdus laeva – 2-6 riigi kohta. Loomulikult on arvuline pariteet ainult üks faktor suures süsteemis. Arvestada tuleks ka platvormide võitlusvõimet, väljaõpet, taktikat, asukohta, laevastike erinevaid eesmärke ja teiste väeliikide mõju. See nõuaks juba väga mahukat analüüsi ja käib minul üle jõu. Ammugi käib üle jõu projekti eelarve koostamine. Laest võetud numbritega vehkima ei hakka.

Eelnevast olulisem on, et Eesti eesmärk ei peaks olema mitte merelahingu võitmine Kõpu ja Kappelskäri vahel, vaid sõja vältimine ja kui see ei ole võimalik, siis liitlaste sekkumise kindlustamine. Parim, mis väikeriigi merevägi selles vallas teha saab, on merel riigi kohaloleku demonstreerimine ja otsustavale jõule vastu astumine selliselt, et rohelised mehikesed (laevukesed?) üksi ei suuda oma eesmärki saavutada ja agressor peab avalikult ülemäärast jõudu kasutama. See tähendab, et merejõud peavad omama tuvastatud merepilti ja suutma Eesti merealas 24/7 kohal olla. Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva. Et oleks üheselt mõistetav: korvett saab ka patrullida ja uppujaid päästa, aga merepäästeks ja reostustõrjeks ehitatud patrulllaev lahingut pidada ei suuda.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2020 15:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9114
Asukoht: Siilis
URR kirjutas:
..merejõud peavad omama tuvastatud merepilti ja suutma Eesti merealas 24/7 kohal olla. Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva...

..ons mul õigus, et kõik 108lk teematargutamist siin oli vaid selleks, et lõpuks esimest korda öeldi välja, mida merevägi tahab :roll:
Aga Ok - vähemalt konkreetne ja selge.

Täpsustav küsimus ka: mida tähendab lausung "6 raketikaatri JA korveti mõõdus patrulllaeva" :?:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2020 20:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 397
Ma saan aru, et eelnevalt teemas mainitud OPV-d, mis oleks rohkem korveti mõõtu kui vähem.
Tsiteeri:
They may be broadly classified as inshore patrol vessels (IPVs) and offshore patrol vessels (OPVs). They are warships typically smaller in size than a corvette and can include fast attack craft, torpedo boats and missile boats, although some are as large as a frigate. The offshore patrol vessels are usually the smallest ship in a navy's fleet that is large and seaworthy enough to patrol off-shore in the open ocean. In larger militaries, such as in the United States military, offshore patrol vessels usually serve in the coast guard, but many smaller nations navies operate these type of ships.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2020 21:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3621
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Vikipeedia andmetel (ei hakka juurdepääsupiiranguga dokumente kasutama ega oma põhjalikku analüüsi tegema) on Balti laevastikus 33 kombatanti: 2 allveelaeva, 1 hävitaja, 2 fregatti ja kuni 28 korvetti või raketikaatrit (neist osa staatus on ebaselge). Allveelaevad on vanad ja neist ainult üks on töökorras. Pealveelaevade hulgas on mõned päris uued ja võimekad, aga enamik on vanad ja nende korrashoiuga on raskusi. Osa „korvette“ on Vene mõistes väikesed allveelaevatõrjelaevad, pealveetõrje võimet ei oma ja õhutõrjes omavad ainult enesekaitsevõimet. Pisitasa tilgub uusi laevu muidugi juurde, aga venelaste väga ambitsioonikas laevaehitusprojekt on graafikust maas ja lähitulevikus Balti laevastiku löögijõud pigem väheneb.


Tänase seisuga peaks Balti laevastiku aktiivkasutuses olema aktiivsetest lahinguvimplitest vaid üks "Mudrõi"-nimeline fregatt ja nii tosinajagu raketikorvette/kaatreid.

Aeg läheb aga üha edasi ja NL-lagunemisest on peagi saamas juba 30 aastat. Mõistmaks, mida tähendab vähegi keerukamale sõjalaevale nii 35-40 aastane vanus, selleks ei pea vist olema kutseline mereväelane.
Juba tänase päeva prognoosides, kui seda enam, tulevikuplaanides tuleb reaalselt arvestama hakata siiski vaid neid ühikuid, mis on teenistusse võetud peale NLiidu ajastu lõppu.
Ehkki vanemad võivad nii kirjapaberil kui ka netiruumis veel pikalt figureerida...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 10:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva


Teisendame selle rahasse kah - summa muidugi sõltub tugevalt, mis võimeid pardale tahetakse.
Kõige minimaalsemal juhul 100 miljonit eurot/alus (midagi Hamina laadset) ja üsna sellisel heal juhul 400 miljonit alus (Braunschweig-laadne).
Kokku siis aluste ehitamine 600- 2400 miljonit ehk 1-4 Eesti kaitse-eelarvet. See number siis ei sisalda rakette (nii laevavastane kui ÕT) varu.
Soomlased arvestavad praegu 330 miljonit alus - kuigi jooniseid pole veel nähagi olnud. Seejuures selle 100 M Haminaga tuleks olla ettevaatlik, tõenäoliselt on see täna juba kallim.

Siin on raske prognoosida, kas miinitõrje liitlaskohustus saab tehtud samade alustega või on siia ka uusi aluseid vaja. Minuarust pealveetõrje ja miinitõrje hästi kokku ei passi, aga noh, võibolla tänase tehnikaga on tehtav. Sandown on ikka väga spetsiifiline alus juba arhitektuurist ja käiturist alates.

Kui 5-12 aasta kogu soetuste raha sinna suunata, siis põhimõtteliselt alused saaks (arvestan soetusrahaks iga aasta ca 200M). Lisaks on vajalik soetada raketid. Tiibrakette on sellise laeva pardal 4-8, keskmiselt 6. Kuus alust, kuus raketti, viis ümberlaadimiskorda on 180 raketti. 2 miljonit eurot tükist, kokku 360 miljonit lisaks. Õhutõrjerakette arvestame 12 tükki pardal, 6 alust, viis ümberlaadimiskorda - 360 raketti, 1 miljon tükist, kokku 360 miljonit. Mürsud jne on siin juba peenraha rollis.

Seega soetused kokku
Aluste ehitamine 600-2400 miljonit
Rakettide soetamine 720 miljonit
Kokku 1320 - 3120 miljonit ehk 2-5 aasta kaitse-eelarve või 6-15 a kogu soetuste eelarve.

OK, ma praegu lõpetan, jätkates jõuame ilmselt välja sinna, miks ma eespool promoveerisin seda kergete aluste/kerge rakettrelvastuse mõtet. Hetkel tundub, et asi jääb seisma juba soetusteks vajaliku raha taha. Soome näitel õiglase 15% osaga kaitse-eelarvest seda üritust välja ei vea. Kui eeldame, et sellest 90-st miljonist (ca 15% 600 miljonisest eelarvest) saame kulutada 2/3 soetuste peale (ehk 60M aastas) ei veaks sellest välja isegi kõige odavamate aluste korral. 6 aluse ehitusperioodi saab venitada 10a peale, soetusraha on siis kokku 600M. Saaks "paljad" "Haminad", kuid relvastust enam ei saaks. Või saaks nt 3 "Haminat" ja mingi väikse koguse relvastust. Konks aga siin tekib selles, et seda miinitõrje värki pole minuarust eriti võimalik nii väiksele alusele paigutada ja aeglasel käigul või triivis loksudes on meeskonna tingimused seal kohutavad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 11:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 397
Just praegu plaanivad norrakad oma vanema Nordkapp-klassi alused uute vastu vahetada, puhtalt ehitamine 5mld NOK/~5-600mln eurot kolme laeva peale kokku. Et mingi alus võrdlemiseks sealt vb tuleks kulude mõttes.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 12:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Wikipediast võetud Nordkapi relvastuse nimekiri peaks meie PPA laevadel ammu rutiin olema
Tsiteeri:
2 × Bofors 57 mm cannon
12.7 mm machine guns
Depth charges
Provisions for carrying Penguin missiles, torpedoes, 20 mm guns, and Mistral surface to air missiles if required


Provisions - relvadele on ette nähtud paigaldamise kohad, kuid rahuajal neid kaasas ei kanta.
Taolise aluse 200M hinnasilti ilmselt seletab see, et tegu on ikkagi peal- ja allveetõrje võimelise alusega, mis on Haminast poole suurem (ja ka poole suurema meeskonnaga). Hamina omandab samad võimed peale moderniseerimist (lisatakse sonarid ja torpeedod).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 13:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/

Avastasin endalegi üllatuseks, et Kongsberg pakub vähemalt oma kodukal endiselt Penquin tiibraketti.
Viimase mudeli laskekaugus on 55 km, palja kaal 380 kg ja lihtsust arvestades peaks see olema NSM-ist vähemasti 2-3 korda odavam (pole radarit, ilmselt pole ka INS/GPS navigatsiooni ja mootor on tahkekütusega, kiirendit pole vaja). Sihtmärgile lendab ta soojuse peale, mismoodi ta sellest 55 km enamiku lendab (kui laev on silmapiiri taga), kahjuks ei saa aru. Kui soojussilm on seal praegu selline nagu on Javelinil (NIR lainepikkusel), siis on seda ka veits keerukas taolise "dushiga" petta nagu Haminatel on.

Ilma Penquinita jääks kummipaadiarmaada hätta, sest muud kergemad raketid on kas sobimatu juhtmisega (Sea Skua näiteks) või liiga kerged, et suuri laevu ohustada. Et selline lahendus töötaks, on vaja rakette kaaluga alla 500 kg ja laskekaugusega 20+ km (et saaks lasta kaugemalt kui vene laevade kahurid ja enamik ÕT süsteeme laseb - kergeid märke lasevad venelased ka õhutõrjega).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Jaan, 2020 14:00, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 13:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 397
Relvastus relvastuseks. See ei olnud minu näite mõte. Pigem sinu väga laia kuluhinnangut reaalselt praegu ehitatavate paatidega ära märkida. Loomulikult ei sobi ei Nordkapp ega ka see uus meile - norralastel on oma süsteem ning doktriin, kus nii see kui eelmine klass on mõeldud täitma mereväe ühte võimelünka - ja ei peagi sobima. Aga fakt on, et norralased saavad täna viie miljardi/viiesaja miljoni eest just kolm sellist laeva tehasest. Mingi võrdlusmoment meile.
Tsiteeri:
The purpose of the new series of vessels is to replace the Nordkapp-class coast guard vessels. The new tailor-made vessels are developed for worldwide operations in all weather and sea conditions, both inshore and offshore. Specially designed to withstand operations in demanding arctic areas, the new coast guard vessels will have ice-strengthened hull and ice-class notation, and will be built according to the latest requirements for such specialized vessels. With a length of 136 meters and a beam of 22 meters, the vessels feature strong ocean-going capacities for long-distance transits, search-and-rescue operations, surveillance, and oil recovery.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 14:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Nende Norra uute aluste kohta me ei tea tegelikult, mis võimeid nad tahavad.
Nii suure laeva kohta Mistral/Simbad õhutõrje tegelikult on nali. Näiteks. Peaks olema võimsam/kaugem.
Samamoodi Penquin raketid (mitte NSM). Penquin on rohkem väikealuste ja kopterite teema.
Soomlased alustasid oma nelja 100 m klassi korveti ehitust summaga 300 miljonit tükist, hetkel on see tõusnud 330 miljoni peale, kuid jooniseid ja spetsi vähemalt avalikult veel näidatud pole. Pakun, et sinna lisandub veel nii 20-30 miljonit.

Aga Soome +100 miljonit tähendab võimsamat relvastust - jutt on Gabriel viimastest tiibrakettidest, ESSM keskmaa õhutõrjest, miinide paneku võimest jne.
Hamina relvastus oli nagu ta oli paljuski põhjusel, et taolisele väiksele alusele rohkemat ei topi. 100 miljonit tuleb nigu niuhti.

Siin on teine näide, praegused laevad 400M tükist
https://en.wikipedia.org/wiki/Braunschw ... s_corvette
Mis silma paistab, on oma klassis tugev õhutõrje (42 raketti 9 km) ja 2x27 mm (pole jällegi CIWS).
Pealveetõrje nagu Soome FAC-idel (4 RBS-15 raketti).

CIWS - pean silmas sellist automatiseeritud ja radarjuhitavat kahurisüsteemi, millega saab alla lasta lähenevaid tiibrakette, kui need läbi pääsevad või liiga hilja leitakse. Sellise võime puudumine näib olevat kaatrite ja korvettide üldisem probleem (mis muudab nad väga haavatavaks massrünnaku vastu).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2020 20:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 182
Noh Trumm - tõmbasid sae jälle käima? Mul mõned küsimused.
Kuidas sa sellest:
URR kirjutas:
..merejõud peavad omama tuvastatud merepilti ja suutma Eesti merealas 24/7 kohal olla. Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva...

...said sellised numbrid
Kapten Trumm kirjutas:
Seega soetused kokku
Aluste ehitamine 600-2400 miljonit
Rakettide soetamine 720 miljonit
Kokku 1320 - 3120 miljonit ehk 2-5 aasta kaitse-eelarve või 6-15 a kogu soetuste eelarve.

:?: :?: :?: :?:
See on kas lauslollus või demagoogia ühe teise eesmärgi nimel.

Edasi, mis värk sul pingviinidega on? Kongesbergi raketi korrektne nimi on muide Penguin (nii norra kui inglise keeles). Miks sa arvad, et just see 'toode' on meile vajalik?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3085 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111 ... 206  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt