www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Veebr, 2020 20:52

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1919 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 ... 128  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 15:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 313
Riigikaitse olukorra erinevust maal ja merel, kui kasutada akf. näidet, oleks selline, kui keegi pakuks EKJ X-sada miljonit kohe maaväe võimelünkade või kitsaskohtade likvideerimiseks, oskaks EKJ kohe peast öelda mida, kui palju ja millise prioriteediga asju ta tahaks. Kahtlen sügavalt, kas sarnase pakkumise korral MeV kohta oskaks EKJ samaväärselt vastata. Ehk ma nõustun, et EV justkui ei tea mis on riigi eesmärgid merel ning kuidas neid üldse kõige paremini saavutama peaks. Justkui mingi põhimõtteline vahe, kuigi need peaksid olema ühe riigikaitsemaja kaks tahku.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 16:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4380
Tsiteeri:
sest sellise hinnaga (50M), mis need kolm alust omal ajal soetati, ei saa isegi ühte avamere patrull-laeva.

Saaks, aga ilmselt ainult ühe.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 16:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17428
Kui uut ja avamere all ookeanikõlblikku, siis kindlasti mitte.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 17:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Kui rääkida relvastuse mooduli valmiduses 100 m klassi alusest, millel on peal 3D keskmaaradar (SAAB või EADS), mingine tornikahur (76 mm OTO-Melara või 40 mm Bofors), mõningad Browningud, mingine andmevahetus ja sõjaliselt pidav side, sonar, mingi 25+ sõlme kiirus jms, siis kardetavasti hüppab see asi ikka 100M taha ära.

Odavad Haminad ehitati 20 aastat tagasi ja ega sinna peale mingit tõsiseltvõetavat miinikogust või miinitõrje kraami ei topi mingi valemiga, laev on täna viimase piirini koormatud ja moderniseerimisel tehti lausa meeleheitlikke liigutusi, et soovid asjad ära mahuks. Näiteks distantsjuhitava ühe raskekuulipilduja kasutamine praeguse kahe mehitatu asemel, tundub kaunis lahja eur/kasu suhtega? Boforsi 57 mm asendamine sama firma 40 mm-sega?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 18:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1797
Asukoht: Reval
Kuna venelaselt võib kõike oodata siis mina kui maarott ei saa aru kui Naissaare taha ilmub suvaline kaubalaev - kuidas ja milliste vahenditega teha kindlaks kas tegu on ikka (merehädas?) kaubalaevaga mis vajab abi või istub selle trümmis hambuni relvastatud asümmeetriline seltskond koos soomustehnikaga, mis esimesel võimalusel sadama üle võtaks? Sõidad võimalikult suure alusega millel võimalikult palju torusid peal nägemisulatusse ja vaatad? :dont_know: Ilmselt annaks parema tulemuse liitlaste satelliitluure mis võiks seirata laevaliiklust Läänemerel ning siduda see võimalike vaenuvägede liigutamisega.
Nii igaks juhuks see alus preventiivselt Neptuni juurde saata poleks vist korrektne käitumine NATO riigi puhul?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 19:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Eespool tehti selgeks, et meredessant on vähetõenäoline :wall:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 20:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 119
mikks kirjutas:
Keset tuba seisab suur elevant ja enne seda kui strateegiline sõdur mõned postitused tagasi sellele tähelepanu juhtis (Eesti SKP, majanduskasv, riigieelarve suurus, kaitseelarve), siis enamus postitajaid teevad püüdlikult näo, et keset tuba seisvat elevanti pole. Räägitakse kõigest muust, peaasi et elevanti ei märkaks.
...
(PS, eks maaväeteemadel on tihti muidugi samasugust vaidlust, kus maaväefännid tulevad ja ütlevad, et vaja on X,Y ning Z, lõpuks saabub keegi päris elust (tihti Herem isiklikult) ja ütleb, et aga meie võimalused on N ja selles raamis saame toimetada. Mereväe puhul on need käärid mingi teoreetiliselt soovitu ja reaalsete võimaluste vahel lihtsalt veel suurusjärgu võrra suuremad).

Seda, et me oleme hirmvaesed, et pea kellelgi tõestama. See on selle sõja tingimus. Tark planeerija teeb siit deduktsiooni, et seetõttu on vaja hoopis sügavamalt mõelda. Ja kuna merel tegutsemine maksab rohkem kui maismaal seismine, siis tuleb merekaitse küsimustes sügavalt järele mõelda ja mitte tormata ummisjalu asjade ostunimekirja koostama. Lugejad on ehk tähele pannud, on siinsed ’mereväefännid’ on üsna kidakeelsed, kui küsimuseks on ’mis asju te siis poest tahate?’. Asjades kirjutavad siin pigem teised. Kuni pole selge ja teadvustatud, mis on oht, mida see tähendab, mis on ülesanne selle ohuga toime tulemiseks, on ehk liiga vara asuda ostunimekirja koostama ja Wikipedia numberid kokku liitma. Julgen väita, et selline arusaam on vähemalt MeV-s kujunenud.
London Bridge kirjutas:
Riigikaitse olukorra erinevust maal ja merel, kui kasutada akf. näidet, oleks selline, kui keegi pakuks EKJ X-sada miljonit kohe maaväe võimelünkade või kitsaskohtade likvideerimiseks, oskaks EKJ kohe peast öelda mida, kui palju ja millise prioriteediga asju ta tahaks. Kahtlen sügavalt, kas sarnase pakkumise korral MeV kohta oskaks EKJ samaväärselt vastata. Ehk ma nõustun, et EV justkui ei tea mis on riigi eesmärgid merel ning kuidas neid üldse kõige paremini saavutama peaks. Justkui mingi põhimõtteline vahe, kuigi need peaksid olema ühe riigikaitsemaja kaks tahku.

Natuke närin tähte. Kui küsida ametlikku visiooni nt sellest, milline võiks MaV välja näha 30 a pärast, siis seda eriti pole. MeV-l aga küll. Tõene on aga see, et riik pole oma merelist asukohta ja sellega kaasnevat avastanud ja ka see, et üksikute eranditega, ei tea (maa)kaitsevägi, milleks talle muud peale MaV vaja on. Kogu olukorda utreerib veel olukord, kus ametlikku maaväge polegi.
London Bridge kirjutas:
Kui praegu maksab riik merepiirivalve eest X summa, siis merepiirivalve ülesannete MeV üleandmisel tuleb sama teenuse eest maksta vähemalt sama palju. Kui koos ülesande ja kohustusega ei anta kaasa vahendeid, siis on põhimõtteliselt tegemist kaitseeelarve vähendamisega X summa võrra. See aga paistab mulle eriti lühinägeliku ja potjomkinliku tegevusena ning tahaks loota riigijuhtidelt ja -ametnikelt rohkem riigimehelikkust. Kogu see teema algas ju väitest, et EV puudub üldine kontseptioon merekohalolekust ja -kaitsest ning praegune on nii rahaliselt kui võimekuselt ebaefektiivne. Kui mingi tulevane tõsisem analüüs ning strateegiadokument kinnitab seda ning seab MeV põhise ühendlaevastiku kui merekaitse ja -piirivalve paremaks tagajaks, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks ka praegused merepiirivalve vahendid selleks ülekantama. Kui riigi/ühiskonna/poliitikute 2% usk/hirm/mantra/tõde/vale on ületamatu, siis võib MeV oma piirivalveteenuse vahendid saada jätkuvalt siseministeeriumi kulurealt ning oma merekaitseteenuse jätkuvalt kaitseeelarvest, et mitte hammustada liiga valusalt teiste väeliikide vahenditesse.

tuna kirjutas:
Merel me ainult mängime riiki. Suure tõenäosusega jätkub see kuni esimese suure pauguni à la Kohver, misjärel "algab Lollidemaal suur sigin ja sagin". Grandioossed piiriehituse plaanid ei erine millegi poolest fantaseerimisest, kuidas me ehitame kohe pauguga Soome laevastikule sarnase. Alustaks ikka kõigepealt rahuaegsete ülesannetega hakkamasaamisest

Walter2 kirjutas:
Kuna venelaselt võib kõike oodata siis mina kui maarott ei saa aru kui Naissaare taha ilmub suvaline kaubalaev - kuidas ja milliste vahenditega teha kindlaks kas tegu on ikka (merehädas?) kaubalaevaga mis vajab abi või istub selle trümmis hambuni relvastatud asümmeetriline seltskond koos soomustehnikaga, mis esimesel võimalusel sadama üle võtaks?

Vaese riigi riigilaevastiku loogika seisneb selles, et kui mittesõjaliseks otstarbeks ehitatud laevadega saabki täita mittesõjalisi ülesandeid, sõjalisi aga mitte, siis sõjalaevadega saab täita peale sõjaliste ka mittesõjalisi ülesandeid. Raha küsimus laevastike liitmisel kerkib igaljuhul, aga oluline on aru saada, et kui KV täidaks sõjalise kaitse ülesandeid ka merel, siis saab selle raha eest ka tsiviiltarbe merepildi. Vastupidi, nagu me teame, aga ei saa. See, et teada saada, mida too kaubakas seal Naissaare all täpselt teeb, ongi sõjalise mereseire ülesanne. Arendamise mõttes on korrektne väide, et käima peab samm-sammult, alustades sõjaliste RA ülesannetega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 21:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 227
Lemet kirjutas:
Ja raketid elektroonika juhitava gätlingu vastu...viidet saaks, mille alusel rakette peaks eelistama?

Viidet ei saa, aga selgituse võin pakkuda. CIWS kahurite laskekaugus on 2-5 km, aga rakettidel kuni 9. Kui rakett (lennukite vastu on CIWS laskekaugus liiga väike) on tabamise hetkel laevale liiga lähedale jõudnud, võivad ta tükid ikkagi kohale jõuda ja kahju tekitada. Lisaks sellele on raketrid juhitavad. CIWS kahureid suunatakse küll ka radari abil või elektrooptiliselt sihtmärgile, aga mürsud lendavad ikkagi ballistilist kaart mööda. Sellepärast neid korraga nii palju välja laskma peabki, et mõni ikkagi tabaks. See tähendab, et kahuril peab olema palju laskemoona ja see kaalub omajagu. Muidugi on kahuritel ka oma eelised, näiteks paatide vastu sobivad need paremini kui raketid.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 22:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 227
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Mulle jääb ka segaseks. PPA patrull-laevastik on ju olemas. …

Idee ongi selles, et ei ole mõtet luua kahte laevastikku. Ühesugune laev maksab sama palju nii mereväe kui PPA jaoks, aga PPA ei saa teha kõike, mida merevägi saab. NATO ei tee koostööd piirivalvetega (Eesti puhul politseiga!), vaid merevägedega. Sama kehtib SUCBAS kohta. Seega oleks vähemalt koostööks NATOga, aga ilmselt ka sisendi andmiseks Eesti oma kaitseplaneerimisse, mingit mereväge tarvis. Variant oleks muidugi deklareerida, et PPA merekomponent ongi Eesti merevägi, aga kas see oleks kuidagi erinev või parem?
Sõjalaev saab täita korratagamisülesandeid, aga mitte vastupidi. Meeskonnale väljaõpet tegev sõjalaev saab samal ajal ka „piiri valvata“ ja vajadusel uppujaid päästa. Mõnedes riikide tehakse tasaarveldust: kui mereväe alus täidab näiteks veeteede ameti ülesandeid, maksab veeteede amet selle kinni. Mille alusel vahet tehakse kui päriselt toimuvad mitu asja niikuinii korraga, mina ei tea.
Mis meredessandi akuutsusesse puutub, siis tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt ei sõdi Venemaa Eesti, vaid NATOga. (Vastasel juhul saame kolki ja dessanditõrje meid ei päästa.) Me peame mõtlema heidutusele. Kas dessanditõrje võime heidutaks venelasi? Ma väidan, et ei heidutaks. Parimal juhul loobuks nad meredessandist, halvimal juhul meelitaks nad meie paadistiku petteoperatsiooniga ühte kohta ja tuleks maale kusagil mujal. Võime venelaste operatsioone/liikumist Peterburi ja Kaliningradi vahel takistada oleks märksa suurem heidutus. Pealegi saaks samu vahendeid ka dessanditõrjeks kasutada. Dessantüksus on kõige haavatavam enne maabumisalasse jõudmist!
Merealal kohaloleku vajadust olen juba selgitanud. Roosade kummielevantide kohta see ei kehti, aga kui Donetski rahvavabariigi rahuvalveristleja meie sõjalaeva põhja laseb, on pärast väga raske väita, et mingit konflikti pole olnud. Muide, see et ambitsiooni ülempiiriks on pooleldi relvastatud patrulllaevad, on Su enda konstruktsioon, aga mitut paralleellaevastikku arendades oleme selle tõesti saavutanud ja samal moel jätkates nii ka jääb.
Elevant toas ehk rahapuudus on tõsine asi, millega arvestada, aga sellele on lähenetud valest otsast. Loomulikult on auto ostmisel vaja arvestada oma rahakoti paksusega, aga enne tuleks endale selgeks teha, mida ja mille jaoks vajame. Kas linnasõiduks või romuralliks? Või on vaja põldu künda ja see „auto“ on hoopis traktor? Võibolla on vajadus nii suur, et tuleb kõhu kõrvalt kokku hoida ja mingi ront ära osta. Aga võibolla oleks mõistlik hoopis bussiga sõita.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Jaan, 2020 22:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 227
Walter2 kirjutas:
Kuna venelaselt võib kõike oodata siis mina kui maarott ei saa aru kui Naissaare taha ilmub suvaline kaubalaev - kuidas ja milliste vahenditega teha kindlaks kas tegu on ikka (merehädas?) kaubalaevaga mis vajab abi või istub selle trümmis hambuni relvastatud asümmeetriline seltskond koos soomustehnikaga, mis esimesel võimalusel sadama üle võtaks? Sõidad võimalikult suure alusega millel võimalikult palju torusid peal nägemisulatusse ja vaatad? :dont_know: Ilmselt annaks parema tulemuse liitlaste satelliitluure mis võiks seirata laevaliiklust Läänemerel ning siduda see võimalike vaenuvägede liigutamisega.
Nii igaks juhuks see alus preventiivselt Neptuni juurde saata poleks vist korrektne käitumine NATO riigi puhul?

Ainus, mis aitab, on laeva peatamine ja läbi otsimine.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2020 9:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 227
Kõik võrdlused ja mudelid on ebatäpsed. Järgnev niisamuti.
Kujutagem ette, et paralleelmaailmas on teine Eesti, mille siseministeeriumil on olemas sõjaväestatud piirivalve, sisekaitsereserv, Kodukaitse ja oma kiirreageerimisüksus koos korrakaitsesoomukite ja –kuulipildujatega. Kaitseväe alluvuses olevat maaväge on küll vähem, sisuliselt ainult üks pioneeripataljon. Sellest piisab siiski, et NATOga koostööd teha, Eesti pioneerid on üle kogu alliansi tuntud ja tunnustatud. Kuna maaväele kulub vähem ressursse, on teine Eesti välja arendanud ka arvestatava mere- ja õhuväe, küber- ja erioperatsioonide väejuhatused. Niisiis on kõik väga hästi ja kui maaväelased kipuvad seletama, et riigikaitset peaks vaatlema tervikuna ja et maa peal on riigi tegevus killustatud, ei saa neist keegi aru. See on ju lihtne nagu labakinnas: piirivalve valvab piiri ega lase vaenlast üle piiri, aga kui vaenlane tõesti riigi sisse tuleb, menetlevad edasi juba siseväed. Kodukaitsjad kaitsevad oma kodu ning pioneeripataljoni asi on sillad, teed ja miinid. Kui sellest kõigest tõesti ei piisa, tuleb NATO appi. Peab olema piiratud mõtlemisvõimega mikroväeliiklane, et sellest mitte aru saada.
Kurjemaks läheb asi siis, kui maaväelased hakkavad rääkima, et neil oleks mingit oma manööverüksust vaja. Siseministeerium saab ju kõigega hakkama, vajadusel võib korrakaitsesoomukite veekahurid millegi tõhusamaga asendada. Me ei hakka ju tanke ostma, sest need on liiga kallid. Ja NATO kaitseb meid niikuinii. Õigupoolest tähendaks selline areng kaitsevõime õõnestamist, sest teiste väeliikide ja –juhatuste osa jääks väiksemaks. Üldse tekib küsimus, miks on ühe pataljoni juhtimiseks vaja tervet väeliigi staapi, teha neil midagi ei ole ja mõlgutavad lolle mõtteid.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Viimati muutis URR, 23 Jaan, 2020 15:29, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2020 11:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8198
Asukoht: Siilis
..eelmise posti(-hingeröögatuse) võiks vabalt foorumi nallanurka kantida :mrgreen:

Ja kogu see teema siin on muuseas täiega ummuksis // tupikusse jooksnud (mida oli ka arvata).

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2020 11:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Tsiteeri:
Viidet ei saa, aga selgituse võin pakkuda. CIWS kahurite laskekaugus on 2-5 km, aga rakettidel kuni 9. Kui rakett (lennukite vastu on CIWS laskekaugus liiga väike) on tabamise hetkel laevale liiga lähedale jõudnud, võivad ta tükid ikkagi kohale jõuda ja kahju tekitada. Lisaks sellele on raketrid juhitavad. CIWS kahureid suunatakse küll ka radari abil või elektrooptiliselt sihtmärgile, aga mürsud lendavad ikkagi ballistilist kaart mööda. Sellepärast neid korraga nii palju välja laskma peabki, et mõni ikkagi tabaks. See tähendab, et kahuril peab olema palju laskemoona ja see kaalub omajagu. Muidugi on kahuritel ka oma eelised, näiteks paatide vastu sobivad need paremini kui raketid.


Vastus ei ole siin üldse laskekauguses, vaid laineharjade kohal sisselendav (eriti kiiresti lendav ja manööverdav või kui neid on palju) tiibrakett on igale raketile kaunis tülikas märk. Lihtsalt tema radaripeegeldus on tühine ning kaob merepinna "clutteri" varju ning soojusjälg eespoolt pole kuigi suur. Miks kasutatakse Mistralit merel (nimega Simbad) - see peaks olema ainus kerge rakett, mis suudab tabada sisselendavat tiibraketti (katsetega kontrollitud), Stinger ja Igla seda ei suutvat. Kuna reaktsiooniaeg on väiksevõitu ja mööda läinud raketi asemele uue laskmine võtab aega, siis radariga juhitav kahur lahendab selle palju kiiremini. Õigemini ta "saadab" raketti seni, kuni see on hävinud.

Sel põhjusel ongi kallimatel ja suurematel sõjalaevadel need endiselt peal, ameeriklaste alustel 20 mm Vulcan-CIWS ja vene laevadel 30 mm (Kastan?). Ja maismaa lähiõhutõrjest pole taolised automatiseeritud süsteemid seni kadunud. Sestap nt Arleigh Burke klassil need endiselt peal (esimesel 50-l alusel ehk tänaseks enamusel on neid lausa 2 tk pardal) hoolimata tohutust raketiarsenalist. Küsimus on ilmselt hinnasildis - 300M laevale need hästi hinna sisse võibolla ei mahu, aga 1000M alusele küll.

Nende kõrgaeg oli muidu külm sõda, kus iga USA admirali õudusunenägu oli paarsada sisselendavat tiibraketti (eriti Mach 3-ga tulevad X-22d) ja lisaks keskmistel kaugustel massi tõrjuvale Aegis+Standard süsteemile oli vaja ja laeva külje alla pääsenuid kiiresti tõrjuda.

Väiksemate sõjalaevade võime tõrjuda massrünnakut on kindlasti suurem probleem kui nt Burke või Ticonderoga puhul. Kuna viimased on loodud just silmas pidades venelaste massrünnakut (suudavad efektiivselt tuld anda kümnete märkide pihta korraga).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2020 11:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 440
Asukoht: Kärdla
Borja kirjutas:
Ja kogu see teema siin on muuseas täiega ummuksis // tupikusse jooksnud (mida oli ka arvata).
Vastupidi, vaatamata järjepidevatele katsetele muuta see teema Jaak Alliku nimeliseks naljanurgaks, on see lõpuks jõudnud mingigi seoseni päriseluga.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Jaan, 2020 14:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27557
Tsiteeri:
Muide, see et ambitsiooni ülempiiriks on pooleldi relvastatud patrulllaevad, on Su enda konstruktsioon, aga mitut paralleellaevastikku arendades oleme selle tõesti saavutanud ja samal moel jätkates nii ka jääb.


Ambitsioonid ilma rahata jäävad lihtsalt....ambitsioonideks. Lihtsalt mulle tundub hetkel, et ega see PPA laevastikuga ühendamine või -allaneelamine ei too reaalselt lisaraha niipalju juurde, et rakettrelvastusega korvetid/OPV-d muutuvad reaalseks. Raha on selleks way liiga palju puudu.

Ainus, mida meresõidu mõttes EHK (kordan EHK) välja siin veab, ongi kummipaadiflotill Penguin-rakettidega. Just põhjusel, et alused on palju odavamad ja seeläbi tekib vaba raha ka mingisugusegi rakettrelvastuse soetamiseks. Kui me paneme raha 4-6 100 m klassi OPV peale kinni ära, siis neid relvamooduleid sinna ei teki, enne roostetavad laevalt alt ära. Sõjandusökonoomiline loogika nüüd ütleb, et tuleks kärpida enda tegevusulatuse soove vähemaks, muutuvad teatud asjad reaalsemaks. Ja Donbassi rahuvalveristlejale ujuva sihtmärgi pakkumiseks/abordaaziks sobiks PPA laevad kah, vajadusel ehitada 1-2 alust juurde ja need Sergeid pakile saab ka nendele panna, pole vaja topelt sama suunitlusega aluseid ehitada.

Ma lihtsalt arvan, et 50 kummipaati Penguinidega/Simbadidega on märksa suurem heidutus kui 4-6 kahurrelvastusega OPV-d koos helesinise unistusega NSM rakettidest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1919 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 ... 128  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt