www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 08 Aug, 2020 6:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2911 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134 ... 195  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 15:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 268
Lisaks sellele, et koostatakse riigikaitse arengukava aastani 2030, mille üks osa on merevägi, koostatakse samaaegselt ka teist samaolulist arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030“.
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

Eelmine või siis hetkel kehtiv siseturvalisuse arengukavas planeeritud tegevused olid ja on tänaseks vähemalt poole miljardiga alarahastatud. Ilmselt isegi rohkem.
https://www.valitsus.ee/sites/default/f ... 5-2020.pdf

Tsiteerin Riigikontrolli seisukohta aastast 2016 „Vabariigi Valitsus kinnitas 26.02.2015 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK), mis on oluline samm edasi valdkonna strateegilisel juhtimisel, kuid arengukava on umbes viiendiku ulatuses (ligi 400 miljonit eurot) rahalise katteta. Kuna STAKis ei ole tegevused prioriseeritud, jääb ebaselgeks, mis jääb rahapuudusel tegemata ja mis viiakse ellu. Samuti ei ole STAKis analüüsitud, milline on arengukava vähemas mahus rakendamise mõju eesmärkide elluviimisele ja siseturvalisusele laiemalt.“

Kuidas see kõik puudutab mereväge? Lühidalt selgitades sel viisil, et kui PPA mereseire ja laevad ning laevadega seotud ülesanded tulevad üle kaitseväele, tuleb samale hetkel üle ka probleem rahastamisega. Pikaajaline visioon, kuidas tegevusi jätkusuutlikult rahastada, riigil puudub. Lahendust ei ole. Raha, mis tuleks kaasa koos PPAst ületulevate ülesannetega kaitseväele, ei ole olemas. Mitte üheski eelarves. Mitte ühelgi ministeeriumil.

Paar võimalust, mida teha, kui ülesanded tuleksid PPAlt üle.
1. Suurendada kaitsekulusid, leides selleks raha teiste ministeeriumite arvelt ja mängides seniseid ministeeriumite vahelisi proportsioone ümber. Ja ei piisa sellest, et anda juurde mõned miljonid aastas. Vajalik on kaitsekulude tuntav tõstmine.
2. Täita lisanduvaid ülesandeid kahe protsendi seest, lisaks see vähene, mida tuleks üle PPA eelarvest, mis omakorda tähendab pikemas vaates seniste plaanide olulist vähendamist. Noh näiteks võiks Tapa linnaku ja sealsed üksused sulgeda igaveseks. Või midagi muud taolist.
3. Suurendada maksukoormust.
4. Loota, et meie majanduskasv ületab pikaajaliselt senist taset ja me suudame korrata nt Hiina viimase 19 aasta imet (keskmiselt 9% kasvu aastas).
5. Võtta ülesanded üle, saada ühekordne rahasüst ja edaspidi, pikemas vaates, teha seda mis jõukohane ja niipalju kui rahakott lubab.

Kõik eelnev oli lühike mõtisklus raha vaatest. Vajaduse üle ma ei arutlenud. See on eraldi teema. Üldiselt arvan, et oleks mõistlik sarnased tegevused ühendada. Kuid see toob omakorda kaasa probleemide puntra.
PPA-l on täna kokku 11 ülesannet (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017043?leiaKehtiv)
Laevadesse ja mereseiresse puutuvalt ja kaitseväele ületuleku korral on olulised neist eelkõige kaks:
4) migratsiooni- ja piirihalduse korraldamine; (just merelises vaates)
5) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
Lühidalt öeldes tuleks üle kaitseväele ka PPA merepiirivalve ja reostustõrje funktsioonid.
Samuti vajab ülemõtlemist politsei ja piirivalve seadusest tulenev, riigipiiri seadus jne. Kohati peaks kaitsevägi hakkama täitma sisejulgeoleku valdkonda kuuluvaid ülesandeid. Kuidas see tänase siseriikliku ja rahvusahelise õigusruumiga kokkukõlab – keeruline öelda, pole uurinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 15:39 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19887
Asukoht: Viljandimaa
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") :D Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

Jama. Olen seda juba kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema.
Tõepoolest on akf sellest korduvalt kirjutanud ning siinkohal võiks minu arvates küll uskuda, et mereväelased teavad, millest nad räägivad.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 17:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4961
Tsiteeri:
5. Võtta ülesanded üle, saada ühekordne rahasüst ja edaspidi, pikemas vaates, teha seda mis jõukohane ja niipalju kui rahakott lubab.

Ma kardan just seda viimast varianti. Isegi kui õnnestuks kaitse-eelarvet PPA laevastiku arvelt tõsta, siis seda oleks väga kerge hiljem poliitiliste tõmbetuulte tõttu kärpima hakata. Ma lihtsalt ei usu sellise lahenduse pikaealisusesse. See on meie poliitmaastiku paratamatus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 20:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1666
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Raha osas on strateegiliselsõduril õigus ... peaaegu.
Esiteks
Millegi eest PPA laevad täna ju tegutsevad ja millegi eest peetakse üleval mereseiret. Küllap PPA seda juba teab palju kulub.
See summa oleks üks osa minu poolt kirjeldatud MeV ülalpidamiseks.
Teine osa tuleks loomulikult suurendatud kaitseeelarvest :shock:
Kui seda teist osa ei tule, siis ei saa midagi enamat teha ka merel. Tänase PPA eelarve eest saab teha tänast PPA tegevust. Vahet pole kelle all see on. Kuid KV alla toomises ei ole siis tõepoolest erilist mõtet.
Kokkuvõttes saab Eesti Vabariik merel:
RA-l teostada patrulle ja osalist vaatlust, + kõik täna PPA-le kuuluvad ülesanded
Kriisi või sõja korral ei saa suurt midagi teha. Või täpsemalt - saab paremal juhul jätkata tänast tegevust.
Teiseks
Kummipaatide asemel paigutaksin ma raketid siiski pigem maismaatranspordile.
Minu unistuste :) laevade põhjalaskmine on aga vähem tõenäoline kui Tapa või Ämari pommitamine.
Kolmandaks
Peamine - kõik see 50+m laevade ja 200km rakettide investeering tasuks ette võtta siis, kui seda teevad ka lätlased ja leedukad. Või vähemalt teeme seda ühendjõu loomisena. Poolakad teevad seda nii kui nii. Vot siis muutuks tasakaal Läänemerel juba märgatavalt.
Kui me kolmekesi koos seda ei tee, siis tasuks vaadata ainult miine ja 25km ulatusega rakette. Kummipaadid jätaks ma ikkagi kaluritele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 20:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2890
Lihtsalt repliigi korras, et praegused võimekused on PPA saavutanud suuresti tänu ELi välisabile. Nt Kurvits on keskkonnahoiu ehk reostustõrje rahade eest. Samuti on Schengeni ruumi meetme raames arendatud tarkvarasid, timmitud radareid ja sidesüsteeme, loodud olukorrateadlikkus.
Sõjavägi, mis valvaks piiri, kindlasti ei saaks kõiki samu (EL) välisvahendeid.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 21:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1666
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Räägitakse, et Läti ja Leedu on saanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2020 22:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 268
Kaks aspekti lisaksin. Ühele neist viitas juba akf Roamless. Euroopa Liidu rahad on senini olnud suureks abiks PPA aga ka Päästeameti ja muu siseturvalisusega seotud investeeringute tegemiseks.

Toon näite. PPA laev „Kindral Kurvits“ ehitati 2012 aastal ja maksis 33 miljonit. Sellest 28 miljonit tuli EL rahadest. Eesti riik pani 5 miljonit omaosalust. Järgmine laev mis tuleks kahuriga vist siiski ei kvalifitseeru EL rahadele. Võimalik, et kuidagi saab ka relvastuse ostmiseks raha EL käest või saab kuidagi projekti poolitada, laeva eest maksab EL ja kahuri eest Eesti.

Teisele olulisele aspektile viitas tegelikult akf Martin Herem ise. Tsiteerin: „Millegi eest PPA laevad täna ju tegutsevad ja millegi eest peetakse üleval mereseiret. Küllap PPA seda juba teab palju kulub.“

Mõtleme seda tsiteeritud mõtet edasi ja just STAK 2015-2020 valguses ning vaadates varem viidatud Riigikontrolli hinnangut, et kogu siseturvalisuse arengukava oli juba aastal 2016. 400 miljoniga alarahastatud.
Nüüd analüüsime ja vaatame, et mis me teame. Teame järgmist:
1. Rehepapp on meie rahvusloom, mõni neist on igas majas ja organisatsioonis.
2. Küllap PPA juba teab palju kulub.
3. Riigikontrolli hinnangul on siseturvalisuse arengukava alarahastatud.

Nüüd deduktsioon
1. Kui ainult sina tead palju täpselt kulub, siis tasub sõbra seljast seitse nahka koorida.
2. PPAl on teisigi kohti mis vajaksid rahastamist. Ülesannet üle andes antakse kaasa vaid esmane kulu. Teise ringi kulud jäävad alati üle andmata. Ma ei tea viimase 26 aasta jooksul ühtegi juhtumit kus seda oleks tehtud ka kaudsete kuludega. Võimalik, et minu vaade on olnud piiratud ja sellised juhtumid on siiski esinenud.

Kolmanda momendi ka lisaksin.
Ülalpidamiskulud, nii palju või kui vähe neid seal PPA eelarves ka on, saab ikka kätte, kuid pikaajalises vaates võime alalhoidmiseks (uuendamine, väljavahetamine) raha mina PPA eelarves näinud ei ole. Olen RES 2019-2023 lugenud eestpoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole. Vaadanud ka vastu valgust ja proovinud piimaga immutada. Ainus mis sealt paistab on avaliku korra ja sisejulgeoleku valdkonna osakaalu vähendamine 2016. aasta 1,9% SKPst pealt aastaks 2022. 1,6% peale. Konkreetsetest summadest rääkides siis aastal 2020. on kehtivas RESis planeeritud Siseministeeriumile 423,7 mln ja aastaks 2023. 421,3 miljonit. Tarbjahindade kallinemisest tulenev mõju tuleks veel siia lisada, nelja aastaga umbes 8,4 %.
https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1 (leheküljed 143 ja 152)

Kokkuvõte:
Kui ülesanded tulevad üle ja lisaks tuleb üle senine rahastamise tase on pikemas vaates aeg asuda Briti riigi radadele ja hakata midagi kinni panema.
https://www.nao.org.uk/report/the-equip ... 9-to-2029/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2020 2:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 472
Asukoht: Kärdla
Akfi strateegiline sõdur poolt välja toodud krooniline alarahastus leiab ka põgusa otsimise järel kinnitust.

2011. aasta hinnang (6 laeva põhjal, 2009. aastal valminud 24 meetrine Valve ei ole nende hulka arvatud):
Tsiteeri:
DNV poolt [2007. aastal] teostatud tehniline ekspertiis tuvastas puudujääke, mis klassireeglite alusel ei lubaks laeval sadamast väljuda. Ühe märkusena on välja toodud laevade korpuste kulumused, mis kohati olid allapoole lubatud piiri (lubatud maksimaalne kulum on 20% ehituslikust paksusest). Masinate, seadmete ja süsteemide osas märkis ekspertiis, et laevadel puudub tehnilise hoolduse planeerimise ja registreerimise süsteemid, mistõttu ei ole need jälgitavad. Selle tulemusel tekivad planeerimatud seisakud remonttööde tõttu ja nende kulutused on kordades suuremad regulaarsele hooldusele kuluvate summadega.
Ekspertiis leidis, et ebapiisavate regulatsioonide tõttu on laevade varustatus erinevate seadmete ja tehnikaga jäänud kaugele maha hetkel kehtivatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest nõuetest. Aktis on lisatud, et tänu ebapiisavale hooldusele ja järelevalvele on laevad muutunud ohtlikuks nende meeskondadele ja väliskeskkonnale.
Autor uuris ekspertiisis välja toodud puudusi ja, mis on nendest edasi saanud. Kui väiksemad puudused on suuremal määral likvideeritud, siis eelpool välja toodud ekspertiisi tulemused on jäänud suuremal (puudub hoolduse süsteem) või vähemal (laevade dokkimise käigus on vahetatud kriitilise kulumusega plaadistust) määral realiseerimata. Selle põhjuseks peab autor peamiselt eelarveliste vahendite puudust.
Allikas: Edgar Peganov. Piirivalvelaevade teenuste kvaliteedi riskide analüüs ja maandamise võimalused. Magistritöö. Eesti Mereakadeemia, 2011. Lk 36-37.

Autori ettepanek:
Tsiteeri:
Olemasolevad laevad peab vahetama välja uuemate ja funktsionaalsemat vastu. Autor toetab piirivalve merekontseptsiooni, mille alusel peavad uued laevad olema multifunktsionaalsed. Esimene multifunktsionaalne laev asub teenistusse hiljemalt 2012 III kvartalil. [---]
Arvestades Eesti praegust võimekust [---], vajab riik lisaks soetatavale laevale 4 multifunktsionaalset laeva.
Allikas: samas, lk 45-46.

2012. aasta PPA ettepanek (kusjuures Valve on ülendatud laevade hulka):
* piirivalve vajab vähemalt viit laeva, millest pidevas teenistuses on vähemalt neli.
* Valve ja 2012. aastal valminud Kindral Kurvits on piirivalve kasutuses olevatest laevadest ainsad, mis on väga heas tehnilises seisukorras.
* Rahuldavas seisus on 1995. aastal valminud Pikker, mille kasuliku eluea lõpp saabub 2018. aastal.
* juurde vaja ehitada kolm laeva, hinna järgi otsustades üks Kurvitsa sarnane multifunktsionaalne (40 miljonit eurot) ja kaks Valve sarnased patrull-laevad (kumbki 4,5 miljonit).
Allikas: Piirivalve laevastiku uuendamise kuluks on 49 miljonit eurot. BNS 17.12.2012

2014. aasta PPA plaan:
* ehitame (kindlas kõneviisis) kaks uut laeva (kumbki 16 miljonit eurot)
Allikas: Eesti merepäästet ootab lähiaastail suur investeering. EPL 18.7.2014

2020. aasta seis:
* teenistuses neli laeva, nende seas Pikker. 2014. aasta plaanist teostus pool ehk ehitati üks laev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2020 13:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1022
Kriku kirjutas:
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") :D Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

Jama. Olen seda juba kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema.
Tõepoolest on akf sellest korduvalt kirjutanud ning siinkohal võiks minu arvates küll uskuda, et mereväelased teavad, millest nad räägivad.

Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2020 23:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 171
KV ja PPA merekomponentide mehaaniline liitmine ei ole päris täpselt see, mida vaja. Sõjalisest vaatevinklist ja lühikeses perspektiivis – KV-l on sealt üle võtta üsna vähe. See, kuhu ka paari aasta tagune KVÜÕA Merejulgeoleku uuringu raport [1] pilgud suunas, on riigi ülesanded merel tervikuna. Kuigi võimalusi pakuti kolm, soovitati kaht riigilaevastikku: üht, mis kasutab jõudu (s.o relvi) ja teine, mis ei kasuta. Kui esimese ülesanneteks on riigikaitse ja suveräänsuse tagamine, siis teine tegeleb meresõiduohutuse, pääste ja reostustõrjega.

Merelisi ülesandeid tuleb vaadata sisuliselt. KV ei pea hakkama ’korraldama piiri- ja migratsioonihaldust’ merel. Las PPA korraldab, lihtsalt üheks täitjaks saab KV, kelle roll on mereolukorrateadlikkuse loomine. Piiri- ja migratsioonihalduse korraldamiseks ei pea merd sõitma. Täna muide puudub ka PPA-l võime piiri ja migratsiooni merel hallata. Ehk siis isegi kui AIS-i põhise seirega midagi avastatakse, siis boarding võimet pole ja Trummi Sergeiga ei tee suuremale kaubakale ka eriti häda :D . Kõik piiri- ja migratsiooniprotseduurid viiakse läbi piiripunktides, mis asuvad sadamates.

Samuti ei taha 2% lõksus olev KV tegelda reostustõrje ega otseselt ka SAR-iga. Küll aga täidab mõlema puhul alusülesande – mereolukorrateadlikkuse loomise, ja SAR-i puhul läheb päästma niikuinii see, kes lähemal (juba täna).

Kogu loogika riigi vaates seisneb kahes aspektis:
1. Esiteks on igasuguse julgeoleku- ja ohutusalase tegevuse aluseks mereolukorrateadlikkus. See on lai mõiste, aga praktikas on sõjaväed need, kes on läbi oma luure- ja seiretegevuse on kõige ’teadlikumad’. Väga paljude riigi julgeoleku-, ohutuse- ja TAT tegevuste aluseks on just mereolukorrateadlikkus, mida meil riigis eriti pole. Ehk et ülesanne, mis KV-le tuleb lisada on riigi mereolukorrateadlikkuse tagamine. Ja kui seda NATO standarditele vastavalt täidetakse, s.o sõjaline mereseire ja pildiloome, saavad kõik tsiviilasutused, k.a. PPA omale vajaliku deklassifitseeritud osa sellest täiesti tasuta!
2. Teiseks saab sõjaliseks otstarbeks loodud võimekandjatega üldiselt täita ka pehmemaid ülesandeid, vastupidi aga mitte! [2] See on põhjus, miks tänane PPA laevastik on küll uus, kiire ja modernne, aga sõjategevuseks (või edasiseks arenguks sõjalaeva suunas) tupiktee.

Rahast ka. Mis iganes väliseksperdi käest kuuleb, et teil on merelised asjad Eestis alarahastatud! Ja kolme vaese kokku panemine üheks või kaheks ei tee üht või kaht rikast – ikka on vaesus. Mereliste organisatsioonide liitmisel ei saa korraliku finantsbaasiga organisatsiooni, vaid ülesannete loogilise jaotuse, kust on võimalik edasi areneda (vs tänane ummik). Kui me midagi käimasolevatest protsessidest võiks õppida, on see, et macnamaralik lähenemine ja meetodid ei ole võluvits. Vaja on ka sõjalist mõtet. Mulle tundub, ja see foorum on hea näide, et enne sõjalist mõtet tuleb meil juba refleksiivselt abitushüüe, et meil pole raha! Churchillile omistatakse tsitaati II MS hämaramal tunnil, et meil sai raha otsa – nüüd peab mõtlema hakkama! Kui juba KVJ siin avalikus foorumis julgeb kirjutada, et teeks seekord mereväge.... kui raha kuskilt saaks, siis tuleb ju ka tunnistada, et seni on midagi mitteõigesti läinud ja edaspidi võiks seda mitte korrata.

1. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf
2. Vt https://books.google.ee/books/about/Nav ... edir_esc=y


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2020 10:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29371
Tsiteeri:
Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.


Millega see teooria sinu viidatud postis "kokku kukub" täpsemalt?
Et mereväelased teavad, millest räägivad?
"Väga suur arv" on demagoogiahaisuline kriteerium, mis see täpsemalt oleks? 100? 1000?
Vaadates tänast KV kaadri värbamistempot ja MeV seisu laevade mehitamisel, võiks sirgelt öelda, et lisaks laevade maksumusele on järgmine kitsaskoht kohe ca kaadrimereväelaste värbamine, mille vajadus ületab mitme aasta värbamisvõimalused.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Mär, 2020 10:57, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2020 10:55 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19887
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.


Millega see teooria sinu viidatud postis "kokku kukub" täpsemalt?

Vast aitab nüüd sellest. Sa võid ju olla tubli kaitseliitlane, aga mulle on arusaamatu, kust tuleb sinu enesekindlus mereväe väljaõppest või kaadrivajadusest rääkides. Mitu mereväelast sa elus oled välja õpetanud, mitme ajateenijaga mitmel laeval koos sõitnud?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2020 11:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29371
Enesekindlus tuleb sellest, et ma olen taolise suurusklassi alusega praktiliselt sõitnud. Oman ka selleks vajalikku luba. Kui ütleksid praegu, et davai, sõidame Helsinkisse, siis ma tulen sellega toime. Sestap ma tean, mis tähendab selline meresõit ja kui palju selleks on vaja. Üldiselt ma olen merel käinud kuskil 6-aastaselt alates ja külalt otstega mööda libedat tekki jooksnud - seal ei ole mingit kosmoseteadust, lihtsalt teemas teatud propagandistlikel põhjustel suureks puhutud probleem.

Kui sa annad mulle rühma jagu ajateenijaid ja paar seersanti abiks ja ütled, et õpetad seda ja toda - usun, et saan täiesti rahuldavalt hakkama. Seda olen teinud küll maaväeliselt, aga siiski.

Üks asi veel. Osa tegelasi, kes siin kõvasid statemente teevad, ei oma isegi väikelaevajuhi tunnistust ega pole elus ka jagu juhtinud - lihtsalt trollitakse niisama.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2020 11:05 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19887
Asukoht: Viljandimaa
Meist paljudel on mingi kooli diplom ja relvaluba ja autojuhiluba ja veel igasuguseid lube. See üksi ei tee veel meid pädevaks otsustama, kuidas neid asju õpetada või kus peaks kasutama elukutselisi ja kus mitte.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2020 11:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29371
Ma siiski arvan, et mul on antud teemal kaasa rääkimiseks natuke rohkem kupli all kui neil, kel on siin raskusi vööril ja ahtril vahet tegemisega.
Või kes pole merel ise rooli taga kordagi olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2911 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134 ... 195  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt