www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Sept, 2020 12:59

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3130 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167 ... 209  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 21:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9140
Asukoht: Siilis
URR kirjutas:
Olulisim operatsioonitasandi õppetund Vene-Gruusia meresõjast on, et kui meredimensioon operatsiooniplaneerimisest ära unustada, läheb pahasti. Strateegiline õppetund on see, et ei tohi lasta Venemaal ennast sõtta meelitada. Eriti kui kõik liitlased ütlevad, et ära tee.

(1) "operatiivtasandi õppetund" Gruusia näitel ei päde - vene mereväe ja SoF-i laiamine Poti akvatooriumis ei mänginud tolles konfliktis üldse mingit rolli. Venele "sõbralikust" Abhaasiast piki rannikmadalikku Gruusiasse sissetunginud VF üksus laias ka natuke Potis ja näitles "täiendavat ohtu" Gori suunal aga sellega ka kõik piirdus - sest jõudu "uue operatiivsuuna" avamiseks oli selgelt vähe.
Elik "otvlekajuštšii udarr" - nagu ütleb vene sõjateadus.
Parandan - isegi mitte "udarr" vaid ainult "manjovr".

(2) "strateegilise õppetunniga" enamvähem nõus

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 25 Mär, 2020 21:15, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 21:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 405
Kilo Tango kirjutas:
tommy kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:

WTF? GLSDB rakette (rakettmootor + SDB) on juba müüdud tuhandeid ....

Kellele neid müüdud on..???
Kindel et ei aja segi GMLRS-tüüpi moonaga..???


Müügi koha pealt eksisin. Vabandust. Tõsi, see ei muuda pointi. Lahendus "letilt" on olemas. Olemas on ka peaaegu letilahendus osundajate jaoks. Handheld sedmetest leidsin pikima ulatusega laserosundaja Elbit-lt - >11 km (see võib olla seotud maakera kumeruse piiranguga - raske öelda, kuna laseri tehnilised andmed ei ole piisavalt saadaval). Küll aga on suurema ulatusega lasersihitaja võimalik kombineerida UAV alla vms. sõidukile kombineeritavast sihitajast.

GLSDB, GMLRS või WTF, oletame, et tükid on olemas. Kes need (laskeseade, raketid ja sihtimisseadmed) töökindlalt ja odavalt süsteemiks kokku paneb? Kas SAAB või Boeing on huvitatud ühe väikeriigi mikrohankest? Kas meil endal on selleks vajalik teaduslik-tehniline baas olemas? Need asjad ei ole lihtsad.
Toon labase näite. Kui EML Wambolat reanimeeriti, ilmnes et aeg-ajalt kaob peamasina juhtimine. Probleemi otsiti siit ja sealt ning lõpuks tuvastati, et üks kaabel on valesti paigutatud, ei ole korralikult varjestatud ja seda mõjutavad teiste seadmete ja kaablite väljad.
Võin oma uuri ja uhkuse panti panna, et CV-90te projekt tõestab üsna pea, et tehnika on keerulisem kui eemalt paistab ning et tehnikaalased teadmised lähevad Kaitseväes varasemast rohkem hinda.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 21:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5054
URR kirjutas:
GLSDB, GMLRS või WTF, oletame, et tükid on olemas. ..


Ma osundasin ühes teises postituses (üle-eelmisel lehel) artiklile, kus räägiti sellest, et GLSDB -ga lasti ja tabati liikuvat märklauda. See on võimalik ainult siis kui rakettmootori otsa on kinnitatud SDBII või on SDB laserjuhitav versioon.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 21:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 405
Borja kirjutas:
URR kirjutas:
Olulisim operatsioonitasandi õppetund Vene-Gruusia meresõjast on, et kui meredimensioon operatsiooniplaneerimisest ära unustada, läheb pahasti. Strateegiline õppetund on see, et ei tohi lasta Venemaal ennast sõtta meelitada. Eriti kui kõik liitlased ütlevad, et ära tee.

(1) "operatiivtasandi õppetund" Gruusia näitel ei päde - vene mereväe ja SoF-i laiamine Poti akvatooriumis ei mänginud tolles konfliktis üldse mingit rolli. Venele "sõbralikust" Abhaasiast piki rannikmadalikku Gruusiasse sissetunginud VF üksus laias ka natuke Potis ja näitles "täiendavat ohtu" Gori suunal aga sellega ka kõik piirdus - sest jõudu "uue operatiivsuuna" avamiseks oli selgelt vähe.
Elik "otvlekajuštšii udarr" - nagu ütleb vene sõjateadus.
Parandan - isegi mitte "udarr" vaid ainult "manjovr".

Meredessandi suurim mõju seisnebki eelkõige selles, mida ta võib korda saata. Pärsia lahe sõjas suutsid 2 USA merejalaväe brigaadi, mis olid laevadel ja ei teinud pea-aegu midagi, siduda 6 Iraagi diviisi rannikul.
Gruusia puhul tulenes operatsioonitasandi viga muidugi strateegia tasandi veast: eeldati, et Venemaa (ja Abhaasia) ei sekku ja kuna Osseetial mereväge polnud, polnud vaja meredimensiooniga arvestada.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 21:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1073
Ei ole päris tõsine allikas, aga ilmselt on Matsimus enne video tegemist lugenud erinevaid allikaid - usa merejalavägi tahab HIMARSi jaoks laevavastaseid rakette.
https://youtu.be/YeNzt-7ZmT8?t=477


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 22:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 405
Kilo Tango kirjutas:
URR kirjutas:
GLSDB, GMLRS või WTF, oletame, et tükid on olemas. ..


Ma osundasin ühes teises postituses (üle-eelmisel lehel) artiklile, kus räägiti sellest, et GLSDB -ga lasti ja tabati liikuvat märklauda. See on võimalik ainult siis kui rakettmootori otsa on kinnitatud SDBII või on SDB laserjuhitav versioon.

Selle vastu ma ei vaidlegi. Aga kas see (veel mitte eksisteeriva?) laseriga relvasüsteemi moodustab?
Ja kui moodustab, siis kui suure osa merekaitsest selline lahendus katab? Strateegilistele probleemidele ei ole tehnilisi lahendusi.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 23:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5054
URR kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
...
... See on võimalik ainult siis kui rakettmootori otsa on kinnitatud SDBII või on SDB laserjuhitav versioon.

Selle vastu ma ei vaidlegi. Aga kas see (veel mitte eksisteeriva?) laseriga relvasüsteemi moodustab?
Ja kui moodustab, siis kui suure osa merekaitsest selline lahendus katab? Strateegilistele probleemidele ei ole tehnilisi lahendusi.


Väga hea. Kui me selle teema jalust ära saime, siis tuletan meelde, et ma viitasin ka ühes teises postituses võimalusele kasutada kas Elbit-i statiivil sihitajaga (ulatus märgitud >11km - mida see tegelikult tähendab, ei tea, kuna tehnilised andmed on puudulikud) või siis mõne UAV-dele mõeldud sihitajaga, millele tuleb juurde ehitada toide ja andmeedastus distantsjuhtimisse. Kuna lasersihitiajaid ei pea võsas tassima antud puhul, siis ei pea need tingimata olema portatiivsed. Võivad ka olla poolteisaldatavad. Ma olen pärast mõningaid mitte just ülemäära põhjalikke kaevamisi kaevamisi päris veendunud, et sobiv letitoode on võimalik leida. Seega väide, et sellist laserit ei eksisteeri, on kunstiline liialdus.

Laserjuhitav moon ei ole teadupärast sõltuv konkreetsest laserist vaid laseri parameetritest (sagedus, intensiivsus ja impulsskood). Minu arusaamist mööda ei erine GLSDB sihitamine kuigivõrd muu laserjuhitava moona sihitamisest (meil ju ometi koolitatakse õhuväe juures sihitajaid välja) kui välja arvata tõsiasi, et sihitamise kaugus merel on suurem. Samas ei ole selline suur distants mingi imeasi, nagu varem on näidatud lennukite lasersihitajate näitel.

Kuhu ma sellega jõuda tahan?
Tuletan meelde ühte varasemat kokkuvõtet akf Heremi postitusest:
Tsiteeri:
Kui raha juurde tuleb, siis saavad olema:
1. Mereseire mereväe alluvusse
2. Laevad:
a) Füüsiline kohalolek
b) Mereseire
c) Kineeriline jõud
d) Miiniveeskamine
3. Miinivõimekus
4. Laevatõrje raketid vähemalt 2-300 km laskeulatusega


See punkt 4 on kogu pildi üks kallemaid osasid ja samas väheuniversaalne. Ehkki akf Herem osundas õigesti, et RBS-15 on võimalik lasta ka maasihtmärkide puhta, siis oleks see üks rakett väga väikesest üsna kallite rakettide kogusest. Ehk siis eesmärk on leida sinna asemele midagi universaalsemat ja / või soodsamat.

GBU-39 hind jääb $40-80 000 vahele. Oletagem, et laserjuhitav versioon on kallim (ei pruugi tingimata nii olla). See teeb raketi hinnaks ~$150 000. See tähendab, et sama hinna eest, kui me saame hankida 12 RBS-15 mk3, saaksime me hankida ~120 GLSDB-d. Muidugi tulevad siia juurde laskeseadmed (aga need on vajalikud ka RBS puhul) ja sihitajad, kuid sellisel moel on meil igal juhul oluliselt universaalsem süsteem, mille laskeseadmeid saame teisi rakette kasutades rakendada ka Trummi dessandiprobleemi lahendamiseks.

Jah, ma tean suurepäraselt, et 16kg lõhkeainet ei anna samasugust efekti, kui 200kg, kuid eesmärk ei olegi laevu uputada, vaid sundida neid lahkuma. Samas tuleb alati meeles pidada, et lõhkelaengu mõju kasv ei ole lineaarsõltuvuses suuruse kasvust (valemis on kuupjuur, mistõttu antud laengute puhul on efektiivse kauguse erinevus 2,3X, mitte 12,5X nagu võiks laengu masse kõrvutades eeldada). Lisaks saab 10 korda suurema rakettide arvu korral lasta ka mitu laengut ja 16kg tugevasti killunevat lõhkeainet (SDB ise kaalub 129kg) mõjub igal juhul veenvalt. Eriti mitmes eksemplaris.


Viimati muutis Kilo Tango, 26 Mär, 2020 12:00, muudetud 4 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 23:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5054
URR kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
Mitte keegi ei ole siin eitanud, et meil on mereline probleem. Vastupidise väitmine sellisel iroonilisel kujul ongi kõige ehtsam demagoogia.

Mis see merekaitse jalaväega siis muud on? Ma hakkan juba arvama, et rakettrelvastusega kummipaadid ja ballistilised tanki-laevatõrjeraketid olidki ainult veesegamiseks, mille varjus sai kogu merekaitse taandada dessanitõrjeks ja siis rõõmsal meelel millegi arusaadava ehk jalaväe juurde välja jõuda.


1. Paranoiat põdevate kodanike jaoks on Eesti Vabariigis olemas raviasutused.
2. Me ei moodusta Trummiga mingit tiimi ja meil puudub ühine "salaplaan". Võid mõne moderaatori käest küsida, kui mind ei usu.

Aga kui sulle vandenõuteooriad niiväga meeldivad, lase aga rõõmsalt edasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 10:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29644
Tsiteeri:
Meredessandi suurim mõju seisnebki eelkõige selles, mida ta võib korda saata. Pärsia lahe sõjas suutsid 2 USA merejalaväe brigaadi, mis olid laevadel ja ei teinud pea-aegu midagi, siduda 6 Iraagi diviisi rannikul. Gruusia puhul tulenes operatsioonitasandi viga muidugi strateegia tasandi veast: eeldati, et Venemaa (ja Abhaasia) ei sekku ja kuna Osseetial mereväge polnud, polnud vaja meredimensiooniga arvestada.


Siinkohal ma nõustun.
Eks omajagu üllatust põhjustas Gruusias muidugi ka VF kiire tegutsemine (ja merel).
Gruusia selle probleemiga üritas tegeleda, aga mingil põhjusel riistad puudusid.
Need kaks raketikaatrit (üks vene ja teine prantsuse tüüp), mille vene VDV Poti sadamas (koos muude väikeste alustega) õhku lasid, ei omanud rakette. Võibolla polnudki merekorras. Uputatud projekt 205P patrull-laev (taolised olid ka ENSV perioodil siin) oli aga "kahuripaat".

Eks neid Exocet tiibrakette, mida prantsuse alus vajas, Gruusiale keegi ei andnud, parimal juhul oleks saanud Ukrainast vene rakette teisele, NSVL aegsele alusele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 10:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29644
Tsiteeri:
1) "operatiivtasandi õppetund" Gruusia näitel ei päde - vene mereväe ja SoF-i laiamine Poti akvatooriumis ei mänginud tolles konfliktis üldse mingit rolli. Venele "sõbralikust" Abhaasiast piki rannikmadalikku Gruusiasse sissetunginud VF üksus laias ka natuke Potis ja näitles "täiendavat ohtu" Gori suunal aga sellega ka kõik piirdus - sest jõudu "uue operatiivsuuna" avamiseks oli selgelt vähe.


Ei ole õige.
Vene väed jõudsid välja Senaki ja Kutaissi vahepeale, mis ei asunud mingil rannikumadalikul, vaid asusid juba rannikumadalikku ja Tbilisit ühendaval suurel maanteel. Poti vallutamine oli selle operatsiooni abilöök. Vene kontingent Abhaasia suunal oli tol hetkel 2 brigaadi ekvivalentne. Sellest kohast nii 150 km edasi oli Gori linn, mida läbis maantee Tsinvalisse (ja Tbilisi suunas). Probleem oli selles, et sellel ühelainsal teel kõik see hord liikuma ei mahtunud ja sestap teguses seal reaalselt mingi pataljon+

Lahingutegevus oli sama operatsiooni teisel abisuunal Kodori oru piirkonnas, antud maanteel liikusid venelased suht rännakukorras, kuna vastupanu ei olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 18:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3622
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
GBU-39 hind jääb $40-80 000 vahele. Oletagem, et laserjuhitav versioon on kallim (ei pruugi tingimata nii olla). See teeb raketi hinnaks ~$150 000.


See on nende "isehakanud, kastist välja mõtlevate ekspertide" suurim häda.
Oma lahendustele(mis reaalses elus ei pruugi pealegi sugugi tööle hakata) hinnalipikut külge riputades, kaotatakse täielikult objektiivsus ja reaalsustaju.
Mis saab siis, kui mina ütlen, et see GLSDB moon ei saa kohe kuidagi maksta vähem, kui 500 000-800 000 raketi eest... Võimalik, et rohkemgi.. :shock:
Võtame võrdluseks no näiteks Mistral-raketi. Kergem, lihtsam, lahjem....jne. kuid kipub ikkagi sinna 400 000 kanti.. :scratch:

Teiseks, selle uue moonaga on see häda, et tuleb hankida ka laskeseadmed. Lastakse teda aga M-270 või Himars raketiheitjatest.
Ehk, tuleb luua raketiheitjate üksus. Iseenesest hea idee.
Kuid seda pole mõtet luua ju üksnes selleks, et lasta meremärkide pihta seda arendatavat raketti. Mis ei pruugi selleks olla pealegi veel eriti efektiivsed.
Kui juba luua raketiheitjate üksus, siis ikka ka muu moona jaoks. Needsamad GMLRS-paketid. Maasihtmärkide hävitamiseks.
Tegevus mere suunas saab olla vaid boonus, mitte primary.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 18:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5054
tommy kirjutas:
Tsiteeri:
GBU-39 hind jääb $40-80 000 vahele. Oletagem, et laserjuhitav versioon on kallim (ei pruugi tingimata nii olla). See teeb raketi hinnaks ~$150 000.


...
Mis saab siis, kui mina ütlen, et see GLSDB moon ei saa kohe kuidagi maksta vähem, kui 500 000-800 000 raketi eest...
Võtame võrdluseks no näiteks Mistral-raketi. ...


Siis saab see, et ma ütlen, et sa ajad jama. Milline laserjuhitav moon maksab sul pool miljonit? Mistral on hoopis teises keerukusastmes riist. Peab olema suuteline hoidma iseiseisvalt (ilma osundajata) sihtmärki sihikul. Peab oma IR-otsija maha jahutama, peab suutma manööverdada suurte koormustega, peab prognoosima sihtmärgi trajektoori ja kõigele lisaks peab olema piisavatl väike, et seda saaks liigutada soldati käte jõul. Fakt on see, et erinevate tehingute hindade alusel jääb GBU-39 hind 40-80 000 vahele. Laserjuhtimine ei tee seda poolemiljoniliseks. Vastasel korral ei oleks AGR-20A $22 000 avalik hind võimalik.

Mul on tunne, et ma olen sattunud mingi väitlusklubi kosolekule, kus on kodaniku eesmärk iga hinna eest väitlus võita ja uustulnukatele tehakse väljamõeldud argumentidega kambakas. Neid on siin viimasel ajal lausa torust tulnud.

tommy kirjutas:
Teiseks, selle uue moonaga on see häda, et tuleb hankida ka laskeseadmed. Lastakse teda aga M-270 või Himars raketiheitjatest.
Ehk, tuleb luua raketiheitjate üksus. Iseenesest hea idee.
Kuid seda pole mõtet luua ju üksnes selleks, et lasta meremärkide pihta seda arendatavat raketti. Mis ei pruugi selleks olla pealegi veel eriti efektiivsed.
Kui juba luua raketiheitjate üksus, siis ikka ka muu moona jaoks. Needsamad GMLRS-paketid. Maasihtmärkide hävitamiseks.
Tegevus mere suunas saab olla vaid boonus, mitte primary.


Esiteks tuleb laskeseadmed hankida ka RBS-15 jaoks. Juba kirjutasin seda. Miks peaks meresihtmärkide laskmine olema esmane eesmärk? Esmane eesmärk on lasta neid sihtmärke, mis on parajasti kõige olulisemad.
Lisaks ei ole keegi öelnud, et jätame laevavastased täiesti ära. Pigem on mõte selles, et osa RBS-15 raketilaskjatest (mida afaik on vaja vähemalt 4) oleks asendatud universaalsemate vahenditega.
See ongi selle "laevad iga hinna eest" seltskonna peamine häda - elatakse ainult oma märjas kastis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 19:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3622
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Siis saab see, et ma ütlen, et sa ajad jama.


Saaks olema meeldiv vaheldus selles asjas eksida.. :)
Tsiteeri:
Fakt on see, et erinevate tehingute hindade alusel jääb GBU-39 hind 40-80 000 vahele.

Fakt on aga ka see, et rootslaste/jänkide poolt arendatav GLSDB-tüüpi moon pole päris sama asi, mis see tsiteeritud liugpomm.
Jällegi, kui võtta võrdluseks midagi sarnast.
GMLRS-tüüpi moon, mis on väiksema tegevusraadiusega ja mitte nii uhkete näitajatega...
Tsiteeri:
The Government of Finland has requested a possible sale of forty (40) Guided Multiple Launch Rocket Pods: Fifteen Pods of M31A1 Unitary Missiles (6 missiles per pod for a total of 90 missiles) and 25 Pods of M30A1Alternative Warhead Missiles (6 missiles per pod for a total of 150 missiles). Also included are publications, personnel training and training equipment, software development, U.S. Government and contractor engineering, technical and logistics support services, and other related elements of logistical and program support. The total estimated cost is $150 million.

Mis see siis teeb, 240 raketti 150 milli eest..seda 5 aastat tagasi.?
Nii 600 000 rakett.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 19:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3622
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Mul on tunne, et ma olen sattunud mingi väitlusklubi kosolekule, kus on kodaniku eesmärk iga hinna eest väitlus võita ja uustulnukatele tehakse väljamõeldud argumentidega kambakas.


Ja ausõna, mul oleks kole hea meel, kui selline, 150 kilomeetri kauguselt tabav, laserjuhitav täpsusrelv maksaks vaid alla 150 tuhande. Oleks odavam, kui näiteks Javelin-TT-rakett... :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 20:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5054
tommy kirjutas:
Tsiteeri:
Mul on tunne, et ma olen sattunud mingi väitlusklubi kosolekule, kus on kodaniku eesmärk iga hinna eest väitlus võita ja uustulnukatele tehakse väljamõeldud argumentidega kambakas.


Ja ausõna, mul oleks kole hea meel, kui selline, 150 kilomeetri kauguselt tabav, laserjuhitav täpsusrelv maksaks vaid alla 150 tuhande. Oleks odavam, kui näiteks Javelin-TT-rakett... :dont_know:


Aga põhjenda, miks mitte (ja mitte analoogia põhjal). Tegemist on suhteliselt lihtsa juhitava pommiga (hind teada), mis on spetsiaalse adapteri abil kinnitatud M26 raketi mootori otsa (hind teada) ja varustatud laserotsikuga. KÕIK. Väike rehnut teadaolevate hindade põhjal ütleb järgmist: pomm~50 000, laserpea~20 000, rakettmootor~50 000. Kas sa tõesti tahad öelda, et see adapter seal vahel maksab $350 000. Ole hea, vaata nüüd peeglisse ja korda minu järel - sellised adapterid ei maksa rohkem, kui mõnikümmend tuhat ja Javelin on suurusjärgu või kahe võrra keerulisem relv, kui LSDB.

Teinekord tasub mõelda, MIKS. Näiteks antud puhul peitub vastus küsimusele MIKS tõsiasjas, et see LSDB laserotsik on võetud minu eelmises postituses mainitud AGR-20A APKWS küljest. APKWS maksab ~$22 000, millest valdav osa on see seeker.

Kirjsiks tordile väike lisainfo selle kohta, et just sellist komplekti on liikuva meresihtmärgi vastu katsetatud: https://saabgroup.com/media/news-press/ ... urosatory/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3130 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167 ... 209  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt