www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2019 4:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1402 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ... 94  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2016 15:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Tsiteeri:
Soome võimete juures igati nõus, aga samas - meie olukorrale mõeldes ja suuremat pilti vaadates - mis on nende allveelaevade poolt suurim oht meile meie muude võimete puudust arvestades?


Eks see sõltub venelaste allveelaevadest - külma sõja ajal oli vene allveelaevastki (Kilo ja Foxtrot diislid) akuutne oht nii Rootsile kui Soomele.
Probleem on nende kasutamine merevedude tõkestamiseks - seda on aga punalaevastik kogu aeg teha üritanud (enamasti küll suurema eduta).

Hüdrofonide võrgu põhimõtteline eelis muude jälgimise süsteemide ees on aga passiivsus - ta ei kiirga midagi välja, teda on raske segada, kuid kuuldavus vee all on päris hea. Nt külma sõja ajal olevat tuumaallveelaevad üksteist jälginud heli järgi 100+ km. Seega on see kasutatav ka pealveeliikluse järgimiseks ja laevatüüpe on võimalik tuvastada üsna täpselt. Heade hüdroakustikute ja riistadega isegi samatüübilisi laevu eristada (ah see laev sõitis eelmine aasta vindiga vastu põhja, seepärast teeb parem vint siiani imelikku hääst).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 30 Dets, 2016 15:45, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 22:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
nimetu kirjutas:
Tõe huvides toon siin veelkord välja, et eraldiseisva mereväe ja miinijahtimise võimekuse loomise poolt oli Laaneots (tegelikult oli ta ideed veelgi suuremad) ja Kõuts oli vastu. Kõutsil oli vähemalt piisavalt mõistust, et teha see asi korralikult ümber. Sest enne tema tegutsemist oli merevägi hoolimata igasugustest pingutustest ja liitlaste abist meil üsna sitas seisus. Ja ka üldiselt oli tema visioon Kaitseväest palju realistlikum.


Tõe huvides palun Laaneotsa ja Kõutsi osas väidetu kohta mõnda viidet. Selle kohta ka, milles seisnes ""igasugune hoolitsemine ja liitlaste abi" mereväe suhtes. Ja millisest perioodist jutt käib.

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 22:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3859
Tahtsin just sama postitust tsiteerida, kuid Kriku jõudis ette.
https://issuu.com/Sodur/docs/sodur0415/57

Samuti soovitan lugeda Kõutsi kümne aasta visiooni Kaitseväe suhtes. Pealkiri oli vist mingi "Kaitsevägi aastal 2016" vms. Ütleks, et suhteliselt realistlik ja asjalik lähenemine oli tal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 22:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
nimetu kirjutas:
Tahtsin just sama postitust tsiteerida, kuid Kriku jõudis ette.
https://issuu.com/Sodur/docs/sodur0415/57

Paluks täpsemat lõiku sellest artiklist, mis toetaks sinu poolt väidetut.

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 22:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3859
Nagu ma ütlesin, siis Kriku postituses on viide olemas.

Tsitaat ise oli selline:
Tsiteeri:
"Mereväe taasloomisele eelnes aastatel 1992 1993 debatt sõjalaevastiku vajalikkuse üle."
...
"Iseseisva sõjalaevastiku pooldajad olid kaitseminister Hain Rebas ja kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots. Kõige sõnakamad sõjalaevastiku loomise vastased olid piirivalveameti juhid Andrus Öövel ja Tarmo Kõuts. Vastaste peamised argumendid olid julgeoleku olukord, mis ei nõudnud sõjalisi võimekusi omava laevastiku olemasolu, riigi piiratud rahalised võimalused ning vajadus vältida juba olemasoleva ja töötava struktuuri ehk piirivalve lammutamist."

Sõdur Nr 4, 2015, lk 57.

Mereväe seisukorra kohta aimu saamiseks pead artikli enda läbi lugema. Soovitan kindlasti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaadrimuudatused
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 22:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
nimetu kirjutas:
Nagu ma ütlesin, siis Kriku postituses on viide olemas.

Tsitaat ise oli selline:
Tsiteeri:
"Mereväe taasloomisele eelnes aastatel 1992 1993 debatt sõjalaevastiku vajalikkuse üle."
...
"Iseseisva sõjalaevastiku pooldajad olid kaitseminister Hain Rebas ja kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots. Kõige sõnakamad sõjalaevastiku loomise vastased olid piirivalveameti juhid Andrus Öövel ja Tarmo Kõuts. Vastaste peamised argumendid olid julgeoleku olukord, mis ei nõudnud sõjalisi võimekusi omava laevastiku olemasolu, riigi piiratud rahalised võimalused ning vajadus vältida juba olemasoleva ja töötava struktuuri ehk piirivalve lammutamist."

Sõdur Nr 4, 2015, lk 57.

Mereväe seisukorra kohta aimu saamiseks pead artikli enda läbi lugema. Soovitan kindlasti.


Olen lugenud, sellepärast küsingi, kust sa võtad oma väite, et miinitõrje oli Laaneotsa laps ja seda, et Kõuts tõi kaasa pöörde paremusele? Ja millised olid need pingutused, mida mereväe osas justkui tehti?

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2018 23:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3859
Tsiteeri:
Olen lugenud, sellepärast küsingi, kust sa võtad oma väite, et miinitõrje oli Laaneotsa laps ja seda, et Kõuts tõi kaasa pöörde paremusele? Ja millised olid need pingutused, mida mereväe osas justkui tehti?

No üsna otseselt võtan, arvestades, et Laaneots oli eraldiseisva mereväe loomise pooldaja ja ilmselt ka üks otsustajatest, olles PSÜ rollis.
Mereväe osas oli õige otsus hankida uued miinijahtijad, sest olemasolevad saksa traalerid olid vanad, nende tehniline seisukord polnud kiita ja erinevatel missioondel/õppustel kohatud tingimustes olid nad mittesobivad. Ka esialgne väljaõpe, mille Saksamaa meile korraldas, läks tühja, sest laevasid ei suudetud käigus hoida ja meeskonnad läksid lõpuks laiali. Üldse oli väljaõppes puudu süsteemsusest - teadmised anti edasi meeskonnaliikmelt meeskonnaliikmele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 14:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kuulge jah.
Selle meie "mereväega" tuleks juba ükskord midagi ette võtta tõesti.
Isegi minusugune loll saab sellest nagu omastarust aru.

Et siis kustkohast selle probleemi lahendamine peaks meie riigis pihta hakkama? Kes kus peaks alustuseks midagi tegema?

Magistritöö „Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid"
EESTI MEREJÕUDUDE ÜLESANDED JA LAEVATÜÜBID

V-ltn OTT LAANEMETS, MSc Eesti mereväe miinijahtija Sakala komandör.
2014

Tsiteeri:
Selline olukord, mis sisuliselt eitab Eesti geograafiat, pole siinse kirjutise autori hinnangul pikemas perspektiivis jätkusuutlik ja võib kriisi korral saada hukatuslikuks. Kuigi rünnakut merelt on hoopis keerukam korraldada kui mööda maismaad, ähvardab Eestit Luttwaki strateegia paradoksi järgi mereline oht juba pelgalt seetõttu, et see tundub ebaefektiivne võrreldes rünnakuga mööda maismaad ning meil puudub sellega toime tulemiseks süsteemne merekaitse.
Tsiteeri:
Merekaitse ja riigilaevastike probleeme on käsitlenud mitmed varasemad uurimused.

2003. aastal kirjutas kaptenmajor Igor Schvede Balti Kaitsekolledžis uurimuse „Advantages and Disadvantages of Assigning Coast Guard Duties to the Estonian Navy” („Rannavalveülesannete mereväele andmise head ja halvad küljed”).....

2007. aastal kirjutas vanemleitnant Liivo Laanetu Kuningliku Taani Mereväeakadeemia II taseme ohvitserikoolitusel lõputöö „Totalforsvarets maritime komponent i Estland” („Totaalkaitse merekomponent Eestis”).......

2010. aastal kaitses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes magistrikraadi vanemleitnant Kalle Kõlli tööga „Kiirkaatrite võimeanalüüs”, mis põhines tol ajal kehtinud sõjalise kaitse arengukavas märgitud plaanile soetada mereväele kiirkaatreid „territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja mereseire tõhustamiseks”......

2011. aastal kaitses kaptenmajor Mati Terve Sisekaitseakadeemias magistrikraadi tööga „Soovitused mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks Eesti näitel”, mis põhines organisatsiooniteoorial ja relvajõudude kasutamist sisejulgeolekuülesanneteks käsitleval kirjandusel.....

Samal aastal uuris vanemleitnant Taavi Urb Läti Riigikaitseakadeemia Balti riikide mereväeohvitseride II taseme kursusel Läänemere riikide merevägede ja rannavalvete koostööd.....

Nimetatud uurimuste läbivaks tõdemuseks on, et Eesti merekaitse korralduses on palju vajakajäämisi. Sõltuvalt püstitatud uurimiseesmärgi ulatusest on jõutud mõnevõrra erinevatele seisukohtadele, kuid ühiseks järelduseks on vajadus alustada ühel või teisel viisil Eesti riigilaevastike ühendamist.
Siinse käsitluse eesmärk on leida vastus kahele küsimusele. Esiteks: miks peaks Eestil olema ühtne merejõudude laevastik? Ja teiseks: milline see olema peaks, et täita piiratud vahenditega sõjalisi ja julgeolekuülesandeid merel? Kuigi seni on analüüsitud nii majanduslikke ja organisatsioonilisi aspekte kui ka üksikvõimeid, pole siiani käsitletud merejõudude teemat terviklikult ega süsteemselt, samuti on olnud puudu asjakohasest teoreetilisest ja doktriinialasest taustast.....
Tsiteeri:
Kuigi täpset numbrit pole õnnestunud välja selgitada, jääb Kaitseväe eelarvest mereväe kasutada 5–8%. Hoopis teistsuguse maa- ja merepiiri suhtega Soome kulutab mereväele igal aastal ainuüksi relvajõudude hankeeelarvest 15%. Hinnanguliselt jaguneb NATO väikeriikide relvajõudude eelarve väeliigiti (maa-meri-õhk) vastavalt 50:25:25 kuni 40:30:30. Erinevalt suurtest saareriikidest on maismaapiiriga rannikuriigi tähtsaim väeliik maavägi, kuid kolme peamise sõjapidamiskeskkonna võimete vahel tasakaalu puudumine teeb ka maaoperatsioonid võimatuks. Seega retoorilised küsimused stiilis „mitu tanki saaks soetada ühe miinijahtija eest?” on sisutud, sest ühe sõjapidamiskeskkonna eiramine muudab kogu sõjalis-strateegilise võrrandi lahendamise võimatuks.
Tsiteeri:
Kuna merekeskkond erineb nii füüsilises, õiguslikus, poliitilises, majanduslikus, julgeolekualases kui ka sõjalises mõttes oluliselt maismaast, ei ole tabelis 1.1. toodu ammendav ning vajab täpsemat lahtimõtestamist ja mereliste huvide selgemat poliitilist defineerimist. Nii ei saa nimetatud dokumentidest näiteks järeldada, et sõltuvus maailmamajandusest, sh mereteede julgeolek, oleks Eesti riigi jaoks oluline. Kui jätta kõrvale Eesti geograafiline asend, viib see omakorda küsimuseni, miks on Kaitseväe võimearendus merel keskendunud just miinitõrjele, mitte millelegi muule.
Nagu eeltoodust järeldub, on merevõimu osad – merekaubandus ja -majandus, julgeolek, riigi suveräänsusja riigikaitse – tihedalt ja lahutamatult seotud. Edasise analüüsi terviklikkuse huvides kasutab autor terminit merekaitse, mida ei ole autori andmeil enne defineeritud. Definitsioonis t u g i n e b autor „Eesti julgeolekupoliitika alustes”
sõnastatud Eesti julgeolekupoliitika eesmärgile.
Merekaitse on niisiis kõik tegevused merel, mille eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Tsiteeri:
Enamikus NATO riikides kasutatavad spetsiaalsed miinijahtijad on üha vähem ühildatavad kiire operatsioonitempoga ja ekspeditsioonioperatsioonide kontseptsiooniga, sest oma väikese kiiruse tõttu ei suuda miinijahtijad sõita koos laevastikuüksusega. Teine probleem on väike enesekaitsevõime, mistõttu tuleb ohupiirkondades eraldada nende kaitseks pealveesõjalaev. Kolmandaks, Eesti kontekstis olulisimaks probleemiks on miinijahtijate monofunktsionaalsus: nendega täidetavate ülesannete loetelu piirdub miinitõrjega. Seetõttu on paljudes riikides hakatud üha enam panustama moodulipõhisele miinitõrjevõimele, mida saab suurtele pealveesõjalaevadele lisada. Peale eelnimetatud taktikaliste puuduste on miinijahtijateks ehitatud laevad veeväljasurve ja hinna suhtarvult kallid laevad.

Kuigi tuginedes NATO külma sõja aegsele arusaamale miinitõrjest on võimalik argumenteerida üheotstarbelise miinitõrjelaeva kasuks, on probleem just selle laeva monofunktsionaalsus, sest vajakajäämise tõttu kiiruses on piiratud ka nende patrullimisvõime. Lisaks tuleb arvestada vajadusega omada tasakaalus laevastikku ja riigi piiratud ressurssidega.....
Tsiteeri:
Autorile teadaolevalt on tegu esimese katsega süsteemselt ja terviklikult analüüsida Eesti Vabariigi merejõudude ülesandeid. Nii Politsei- ja Piirivalveametil kui Kaitseväel tuleb lähiaastatel hakata planeerima laevas tike uuendamist: mereväe Sandown-klassi miinijahtijate käitustsükkel lõpeb 2020. aastate lõpus ning Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab juba praegu, et olemasolev laevastik pole funktsionaalne ja vajab uuendamist. Laevastike uuendamine on pikaajaline protsess ja arvestama peab platvormide 35–40-aastase käitustsükliga. Seetõttu peavad otsustuspõhimõtted, millel on nii kaugeleulatuv mõju, olema riigi seisukohast hästi läbi mõeldud. Autor loodab, et uurimus aitab kaasa merekaitsest parema arusaama kujunemisele ning et järgmistes riigikaitse arengukavades on ühe valdkonnana kajastatud ka merekaitset, sest riigi geograafiast tuleneva eiramine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... nemets.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3544
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Selle meie "mereväega" tuleks juba ükskord midagi ette võtta tõesti.

Sellele mereväele ei tasu esitada ootusi ja nõudmisi, mida ta pole kunagi täitma mõeldudki.
Puhas NATO koostöö projekt.
Eesti on võtnud endale kohustuse osaleda ühe miinijahtijaga NATO 1. Miinitõrje Eskaadris.
Ehk, üks laev peab pidevalt olema valmis seda ülessannet täitma.
Samamoodi osaleb riik NATO õhutranspordi projektis(needsamad C-17 lennukiosakud), luurelennuki projektis ja veel erinevates väiksemates ettevõtmistes.
Osaleb koos teistega.
Samamoodi erinevates maismaaoperatsioonides, täidab ametikohti staapides jne.

Ei meeldi.
"Mis kasu me sellest saame", küsib rehepapp.
Tee on lahti.
Väevõimuga meid NATOs kinni ei hoita.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Jah. Justnimelt!

Ma küsin siis sedamoodi: Miks Eesti on võtnud endale just sellise kohustuse, osaleda ühe miinijahtijaga NATO 1. Miinitõrje Eskaadris?
Kes seda otsustas, et võtame sellise kohustuse? NATO onud teistes riikides otsustasid nii, et meie peame võtma just selle ja sellise kohustuse?

Edit:

veebruar 2010 kirjutas:
Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan. ................

........Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust. .........

.....

Varem on Eesti NRFi koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.
https://www.postimees.ee/227300/eesti-p ... ijahtijaga


2008 komakohtadeni sama jutt
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=18697633

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3544
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Kes seda otsustas, et võtame sellise kohustuse?

Kuidas kes?
Ikka KV ja KM juhtkond ja sealt edasi Vabariigi Valitsus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3544
Asukoht: Eesti
Kas Eesti osalemine NATO-ühisprojektides, mis konkreetselt meile endale nähtavat kaitset ei paku, on viga???
Raske küsimus.
Kindlasti on aga viga arvata, et meie NATO liikmelisus peaks tähendama ainult meie endi kitsaste vajaduste rahuldamist ja võib vilistada organisatsiooni kui terviku ja teiste konkreetsete liikmete soovidele ja vajadustele.
Nagu öeldud, tee on lahti..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Tsiteeri:
Kuidas kes?
Ikka KV ja KM juhtkond ja sealt edasi Vabariigi Valitsus.

Aga mitte ONUD sealt kusagilt mujalt NATO-st?

Et siis mis puutub siia sellisel juhul see "Nagu öeldud, tee on lahti.." ?
Seosed justnimelt miinijahtimisega on millised?



15.05.2008 räägiti Riigikogus, et

Tsiteeri:
Trivimi Velliste

Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kõnesolevat Riigikogu otsuse eelnõu
254 enne esimesele lugemisele esitamist oma 6. mai istungil. 6. mai istungil osalesid eelnõu algataja
esindajatena kaitseminister Jaak Aaviksoo, ministri nõunik Andreas Kaju ning ministeeriumi operatsioonide ja
kriisireguleerimise osakonna rahvusvaheliste operatsioonide büroo peaspetsialist Jaano Vija.

Tegemist ei ole Eesti mereväe jaoks uue missiooniga. Riigikogus antud samasuguse mandaadi alusel osales
juba 2005. aasta 12. maist kuni 2006. aasta 31. märtsini NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus Eesti
mereväe staabi‑ ja toetuslaev Admiral Pitka
, mille meeskonna ja ka laeva enda kohta on antud üksnes kiitvaid
hinnanguid. Selle eelnõu alusel osaleb NATO reageerimisjõudude koosseisus, nagu öeldud, miinijahtija Admiral
Cowan, mis on esimene kolmest Suurbritanniast soetatud miinijahtijast.

Komisjonis oli juttu ka sellest, et selle miinijahtija nimi ei ole sugugi mitte juhuslik, vaid see on pandud täiesti
teadlikult väga väljapaistva Briti admirali Walter Cowani nime järgi, kes Vabadussõjas juhtis Läänemerel
tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadrit, millel oli ülioluline roll Eesti Vabadussõja saatuse seisukohast ja
seega siis ka Eesti saatuse seisukohast. Komisjonis oli juttu selle admirali perekonnanime viisipärasest
hääldamisest
, mille osas on meie kõnelevas ajakirjanduses teatud kõikumisi esinenud.
Miinijahtija Admiral Cowan osalemine NATO reageerimisjõudude koosseisus on niisiis NATO liikmesusest
tulenev Eesti panus.

Just.

Et siis peaks otsima neid isikuid äkki hoopis, kes langetasid otsuse osta just miinijahtijaid?
Et kas nende soetamise mõte oli kohe alguses ja ainult see, et meil oleks midagi millega panustada seal "NATO reageerimisjõudude koosseisus"?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Oot, mul jäi ikkagi nüüd hingele kripeldama see...

ONUD NATOst (sealt kusagilt mujalt) leppisid meie onudega (kah NATOst eksole) kokku, et meie peame ka panustama NATO ühtsesse perre.
MEIE ONUD otsustasid, et panustame miinijahtijatega?

Et siis nüüd kui me üldse mitte millegagi ei panustaks, siis jah, "tee on valla..."
Aga kui me ei panusta justnimelt mingite miinijahtijatega vaid....

...siis on meil ikka "tee valla..." või?

Segane lugu minu jaoks praegu.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 15:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2489
Asukoht: Tartu
Fucs kirjutas:
Oot, mul jäi ikkagi nüüd hingele kripeldama see...
ONUD NATOst (sealt kusagilt mujalt) leppisid meie onudega (kah NATOst eksole) kokku, et meie peame ka panustama NATO ühtsesse perre.MEIE ONUD otsustasid, et panustame miinijahtijatega?

Eestile nishivõimekuse leidmine, millega saame omalt poolt NATO-sse panustada, mitte ainult tarbida vaid ka ise midagi pakkuda ja tol hetkel leiti miinitõrje, Venemaa oli sel ajal vägagi rahumeelne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1402 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ... 94  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt