www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

Merevägi ja rannakaitse
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=40031
174. leht 233-st

Autor:  nimetu [ 18 Mai, 2020 15:08 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Mõtlesin neid tiba suuremaid, kuid muidu on sul vist õigus.

Autor:  Kirs [ 18 Mai, 2020 22:28 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

smr kirjutas:
nimetu kirjutas:

Enamus kaatreid ikka Soomes tehtud, hõljukite päritolu ma ei teagi ... jetid nagunii mujal toodetud jnejne


RIB tüüpi kaatrid jah enamus soomlaste Boomeranger -id. Hõljukid brittide Griffon -id. Spets. jetid rootslaste Safe at Sea AB toodang.

Autor:  Kapten Trumm [ 27 Mai, 2020 18:27 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Eilsetes uudistes jooksis läbi, et Narva lahel on hakanud lekkima õli need kolm saksa torpeedopaati (tegelikkuses ilmselt korvetti), mis seal 1944 oma miinide otsas põhja läksid.

PV kommenteeris, et merepõhi aga pidi miine tihedalt täis olema :shock:
Suurem miinitõrjeõppus tulemas?

Autor:  URR [ 28 Mai, 2020 16:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Flottentorpedoboot 1939 on küll vahel hävitajaks nimetatud, aga mitte korvetiks. II maailmasõja aegsed korvetid olid hoopis teised loomad: suhteliselt väikesed ja odavad allveelaevatõrje saatelaevad konvoidele. Kõige tuntum on Flower klass.
Miinitõrjeoperatsioon (mitte õppus!) oli juba ära, aga eks neid tule veel. Prioriteet on rahu- ja sõjaaegsed laevateed, aga kui tsiviilühiskonnal on vaja Narva lahe põhjas toimetada ja lõhkekehad seda segavad, tuleb ka sellega tegeleda.

Autor:  Borja [ 28 Mai, 2020 17:54 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Kapten Trumm kirjutas:
Eilsetes uudistes jooksis läbi, et Narva lahel on hakanud lekkima õli need kolm saksa torpeedopaati (tegelikkuses ilmselt korvetti), mis seal 1944 oma miinide otsas põhja läksid.
..
Suurem miinitõrjeõppus tulemas?

Trumm ei vaadanud noid uudiseid ilmselt lõpuni - saate lõpus arvati nimelt lahtise textiga, et miskid äsjatoimunud MeV "miinitõrjeõppused" seal ühe ammuuppund saksa torpeedopaadi kütet täis tankid "lahti" loksutasidki // lekkima panid :oops:

URR kirjutas:
Miinitõrjeoperatsioon (mitte õppus!) oli juba ära, aga eks neid tule veel.

..siis peab sealkandis vist küll suuremaks reostusetõrjeks valmistuma :roll: :mrgreen:

Autor:  Martin Herem [ 29 Mai, 2020 6:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Tsiteeri:
... arvati nimelt lahtise textiga, et miskid äsjatoimunud MeV "miinitõrjeõppused" seal ühe ammuuppund saksa torpeedopaadi kütet täis tankid "lahti" loksutasidki // lekkima panid :oops:
- ja valesti arvati.

Autor:  Kapten Trumm [ 01 Juun, 2020 9:28 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Aga pange tähele tollase saksa laevaehituse kvaliteeti, tankid on hakanud lekkima 70 aastat peale uppumist. Meil on seda õli käidud koristamas palju värskematelt alustelt. Ja laevad, mis olid tehtud üle elama mõningast suurtükitulega tümitamist, pole taolised kokakoola purgid, mida täna toodetakse.

Aga tavaliselt sellised lekked algavadki vraki torkimisest - kas mehhaaniliselt või nt siis, kui on tekitatud veealuseid plahvatusi, kuna vesi on tihe, siis vees on plahvatuslaine eriti jõhker. Näiteks leitud miinide likvideerimisega.

Autor:  Ott Laanemets [ 01 Juun, 2020 19:42 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Kapten Trumm kirjutas:
Aga pange tähele tollase saksa laevaehituse kvaliteeti, tankid on hakanud lekkima 70 aastat peale uppumist. Meil on seda õli käidud koristamas palju värskematelt alustelt. Ja laevad, mis olid tehtud üle elama mõningast suurtükitulega tümitamist, pole taolised kokakoola purgid, mida täna toodetakse.


See pole vaid kvaliteedi küsimus, vaid umbes sellise ajaga hakkabki tavapärane laevaehitusraud saba andma. Selliseid näiteid on rohkemgi, kus viimasel kümnendil ilmnevad reostused teises ilmasõjas uppunud laevade lähedalt või sõjajärgsetelt keemiarelva uputusaladel. Ja pole erilist vahet, kas keegi teeb lähedal pauku või sinna otsa traalib, raud hakkab lihtsalt osta saamas. Tehnoloogia arengut kokakoola purgiga võrrelda on eksitav. Tänapäeva jalaväesõduri killuvest ei kaitse ka sõjameest ammunoolte ega viikingimõõgaga raiumise eest...

Autor:  Borja [ 01 Juun, 2020 20:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Ott Laanemets kirjutas:
..pole erilist vahet, kas keegi teeb lähedal pauku või sinna otsa traalib, raud hakkab lihtsalt osta saamas.

Nõus - aga samas ei tõesta ka miski (ammugi mitte HEREMi kolmesõnaline eitus :mrgreen: ) seda, et te ise tolle saksa paadi "tankid" oma hiljutise põmmutamisega seal NARVA lahes lekkima panite..

Ott Laanemets kirjutas:
..jalaväesõduri killuvest ei kaitse ka sõjameest ammunoolte ega viikingimõõgaga raiumise eest...

Ammunoolte suhtes kahtlust ei ole - "viikingimõõgaga raiumise" osas aga enam kui kaheldav..

Autor:  Martin Herem [ 01 Juun, 2020 21:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Nõus - aga samas ei tõesta ka miski (ammugi mitte HEREMi kolmesõnaline eitus :mrgreen: ) seda, et te ise tolle saksa paadi "tankid" oma hiljutise põmmutamisega seal NARVA lahes lekkima panite..
:lol: Seda ma ütlesingi. Mitte miski ei tõesta, et MeV seda tegi. :lol:

Autor:  Borja [ 02 Juun, 2020 8:39 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Hästi - täpsustame siis mõtteid.

Need meie mereväe igaaastased "merelõhkamised" ei evi minu arvates mingit praktilist seost meresõidu ohutuse tagamise kui sellisega - viimane kalapaat leidis meie vetes miini vist veel Stalini ajal (igal juhul kõvasti üle poole sajandi tagasi). Elik kõik see, mis meie vetesse kahe ilmasõja ajal plussmiinus sada aastat tagasi veesati, on ammu ära roostetand // ei vääri kulutusi selle merepõhjast vällakoukimiseks.

Ainus rational behind neil "merelõhkamistel" meie MeV enda praktiline treeninguvajadus ongi.
Elik siis pooljuhuslikult meile tekkind otsitud nišivõimekus vajab otsitud põhjust regulaarseks praktiliseks treeninguks - peale mida raporteeritakse järjekordsest suurest võidust meie (justkui) pidevalt miiniohustet meresõidu ohutuse tagamisel.

Nüüd NARVA lahes lekkima hakanud paadist.
HEREM väidab, et miski ei tõesta MeV lõhketööde seost lekkimahakanud kütusega. TV uudistes esinenud spetsialist arvas teisiti ning ka mulle tundub see pigem tõene - ajaline kokkusattumus lõhkamistel ja kütuse lekkimahakkamisel peksab liiga räigelt silma. Elik siis mitte miski ei tõesta, et MeV NARVA lahes läbiviidud miini- ja/või misiganes lõhkamised ei ole vahetus seoses ammuuppund vraki // vrakkide kütusemahutite lekkimahakkamisega sealsamas.

Autor:  Martin Herem [ 02 Juun, 2020 9:39 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Tsiteeri:
Ainus rational behind neil "merelõhkamistel" meie MeV enda praktiline treeninguvajadus ongi.
Elik siis pooljuhuslikult meile tekkind otsitud nišivõimekus vajab otsitud põhjust regulaarseks praktiliseks treeninguks - peale mida raporteeritakse järjekordsest suurest võidust meie (justkui) pidevalt miiniohustet meresõidu ohutuse tagamisel.

Kuidas sobiks: Laevateede puhastamine eesmärgiga lihtsustada kriisiolukorras "uute objektide" leidmist.

Autor:  Kapten Trumm [ 02 Juun, 2020 10:01 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

WWI/II aegsed meremiinid lebavad enamasti põhjamudas, olles kaotanud oma lõhkemisomadused. Seepärast neid leitakse juhuslikult harva. Tavaliselt nii, et traalipüügil põhja lähedal satub selline võrku. Ankrumiin on positiivse ujuvusega, põhjas lebavad nad seepärast, et korpus on läbi roostetanud ja vett täis, seepärast vajuvad põhja. Miinirelvastuse enamuse moodustavad aga ankrumiinid, mille leidmist põhjas lebavate miinide koristamine kuigivõrd ei lihtsusta. Pigem on sellel treeniv efekt - kui leitakse üles muda sisse vajunud uppunud miin, leitakse üles ka ankruketi otsas veepinna lähedal tolgendav.

Tõsi on, et VF mereväe relvastuses on ka põhjamiine. Mitte koguses nagu tavalisi ankrumiine, aga siiski.

Autor:  Martin Herem [ 02 Juun, 2020 11:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

MeV info
MeV lõhkas miine 0,8 miili reostuse allikast. Reeglite järgi võiks inimene lõhkamise ajal nii kaugel vees olla.
Merealustest "torudest" on lubatud õhkida ka 0,5 miili kaugusel.
Kas see leke on põhjustatud MeV või mitte, seda ei tea täna keegi. Kindlalt ei saa tõesti kumbagi väita. "Lahtine text" Reporteris ütles, et VÕIS olla põhjustatud.
Nii et keegi ei saa punkti reostuse allika määramise eest.

Autor:  Kapten Trumm [ 02 Juun, 2020 12:02 ]
Teema pealkiri:  Re: Merevägi ja rannakaitse

Vanadele roostes asjadele polegi alati vaja tapvat survet osutada, piisab väiksest vibratsioonistki, et kuskilt rooste ära pudeneb ja midagi välja pääseb.
Ja MeV ei saa ka iga vraki lekkimise pärast vastutada ja seepärast hakata vanu miine kuskile eemale tirima, ohutus ennekõige ja neid lekkivaid vrakke on olnud varem ja tuleb ka tulevikus, mis iganes põhjusel nad lekivad. Kõikide vrakkide asukoht pole teadagi, neid WWII ajal kadunud aluseid leitakse senini.

WWII ajal olevat paremad allveelaevakomandörid omanud lausa kaarti, kus kirjas kõik uppunud vrakid. Jälitav pealveelaev tuli meelitada sellise juurde, lasta isu tekitamiseks törts õli vette ja minna siis vaikselt eemale. Veepeal vaadatakse, ahhaa - lekib juba, anname veel raisale! Loobitakse süvaveepommid vette ja veepeale tuleb hulgi kõikvõimalikku laevakraami ja õli. Võit, hurraa! Selline laibarüüstamine.

174. leht 233-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/