www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Aug, 2019 3:33

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1282 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22 ... 86  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 16:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1793
Kogu selle Mereväe jandi juures tundub tõesti jabur see positsioon et "kunagi leppisime kokku" nüüd peame igavesti seda helpima. Ega Loomulikult ei ole NATOs mitte ühtegi riiki kes oleks mõnda oma panuse suurust või fookust muutnud :roll:
Keegi ei räägi ju sellest et homme uputame paadid kai ääres ära ja saadame mereväe laiali. Miks ei saa seda etteteatamisega teha?

Minu (sügavalt teadmatu ja lolli tsivilisti) meelest on nii meie Merevägi kui ka Õhuvägi antud kujul sügavalt perspektiivitud rahaneelajad.

Merevägi jääb praeguste arengukavade järgi garanteeritult sõjaliselt ebarelevelevantseks, ja seda aastakümneteks. Kuna see on teada, tuleks loobuda kompleksist "kuidas siis ikka mereriik ilma mereväeta" ja see putka kinni panna. Sest de facto meil sõjaliselt mõtekat mereväge nagunii ei ole. Küll vabaneks sealt märgatav summa (kasvõi lähiaastate miinitraalerite arenduskulusid vaadates). Samuti vabaneks sealt ilmselt mõningaid spetsialiste ja või ohvitsere (või nende palganumbergi mida ümber jaotada)keda saaks kasutada maaväe kontekstis.

Samamoodi on äärmiselt kummaline meie lennuväljateenindus, mida nimetatakse Õhuväeks. MIks ei võiks ka see kuuluda Maaväe koosseisu?

Grusiinid said ilusti hakkama mereväe ja lennuväe ära kaotamisega ja koondamisega maaväe alla. Miks on meie väeliigid sedavõrd suuremad/tähtsamad/võimekamad kui, et see on absoluutselt välistatud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 16:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1760
Ah, ära väsitab .. aga ikka veel mõni sõna miinitõrjest.

- Läbirääkimistel NATO liikmelisuse osas oli teemaks (lisaks panustamisele) ka meie abistamine. Ühe küsimusena oli laual järgmine - kuidas te tagate mere kaudu turvalise vägede juurde toomise? Kas te teate, milline on vee-alune (miini) olukord. Ennem kui keegi siia laevu saadab, peate tagama ise oma territoriaalvete puhta farvaatri.
- Milline on riigi igapäevane vastutus oma navigatsiooniteede turvalisuse tagamisel? Kes kontrollib ja puhastab laevateed? Miinid-torpeedod-pommid ei seisa kahjuks ühes kohas ja suuremate tormidega neid liigutab paigast (s.h. ka Tallinn-Helsingi trassile). Kui palju on vaja aluseid selleks, et tagada pidev miinitõrje reageerimine? :dont_know:
- Kes vastutab õnnetuste puhul? (ütlen vastuse ette - riik).
- Kui palju on meie "mõttetud plastpaadid" likvideerinud lõhkekehi? Keskmiselt üle 60 aastas - kahekümne aasta jooksul. (1200+ :!: )

Leo süüdistab KaMin ja KV juhtkonda selles, et "kui algab sõda", siis ei ole valmidus selline nagu tema soovib. Keda ta süüdistaks siis, kui tema naine läheb koju Soome külla sugulastele ja koos lapsega on laeval, mis tormi poolt lahtirebitud miini otsa sõidab? Tunnistab paratamatuks "collateral damage"-ks ja lööb käega?

Tuleb meelde vana tarkus - asjade headusest saame alles siis aru, kui neid enam ei ole ... :oops:

PS. Enam Mereväe temaatikat ei torgi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 16:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1793
mart2 kirjutas:
Ühe küsimusena oli laual järgmine - kuidas te tagate mere kaudu turvalise vägede juurde toomise? Kas te teate, milline on vee-alune (miini) olukord. Ennem kui keegi siia laevu saadab, peate tagama ise oma territoriaalvete puhta farvaatri.
Ja meie miinipaadid tagavad selle sõjaolukorras mismoodi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 17:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Alustuseks VABANDAN, et ma ei jõua nüüd kohe enne postituse tegemist läbi lugeda kõiki vahepeal siia kirjutatud postitusi :oops:

kuido20 kirjutas:
Fucs kirjutas:
Oot, mul jäi ikkagi nüüd hingele kripeldama see...
ONUD NATOst (sealt kusagilt mujalt) leppisid meie onudega (kah NATOst eksole) kokku, et meie peame ka panustama NATO ühtsesse perre.MEIE ONUD otsustasid, et panustame miinijahtijatega?

Eestile nishivõimekuse leidmine, millega saame omalt poolt NATO-sse panustada, mitte ainult tarbida vaid ka ise midagi pakkuda ja tol hetkel leiti miinitõrje, Venemaa oli sel ajal vägagi rahumeelne.

Siis kui "VF oli veel vägagi rahumeelne" (ja millal see üldse olnud on? :mrgreen: ), siis leiti, et (samas miks see lisapanustamine just mereväe struktuuris pidi olema ei tea, aga jumal sellega) läheb Admiral Pitka.

Tsiteeri:
14. septembril 2006 allkirjastati Eesti ja Suurbritannia valitsuse leping kolme Sandown-klassi miinijahtija ostmiseks.

Otsus osta meile just miinijahtijaid, pidi tehtama juba varem.
Et siis ma tahaks endale selgeks teha millal ja kes seda otsustas (kes need isikud olid).
Venemaa sõjakus või rahumeelsus las olla praegu seal kus nad on.
Et siis keski kuskil saab palka selle eest, et tegeleb EKV kaitseplaneerimisega. S.h. merevägi.
Kas ta planeerib seda "kohvipaksu pealt" või nende "Nastja kaartide abiga" ?
Noh ilmselt vist "ei" eksole. Ei tohiks nagu.
Aga mille pealt siis? Mingid analüüsid? Mingid uuringud?
Vaatab naabri rahumeelsuse või sõjakuse kõrvale ka naabri sõjadoktriini? Midagi veel? Küsib spetsialistidelt arvamust?
Miski muu tegevus?

Kui ta küsiks spetsialistide arvamust, tutvuks analüüsidega, uuringutega... maitea millega, siis ta peaks nägema (või ei peaks?), et kõik muudkui räägivad ja kirjutavad meie mereväest midagi muud, kui lõpuks planeeritakse. No või "kõik" ei räägi võibolla? Mina ei tea ja tahaks selgusele nüüd jõuda, et kes kus ja mille alusel.

Mina saan lugeda ja tutvuda ainult nende materjalidega, mis avalikult saada on.
Sealt mina pole praeguse hetkeni (26.01.2018 kell 15:50) suutnud leida arvamust, et meil oleks vaja nt. miinijahtijaid.
Ja, et just see võimekus on parim meie jaoks, millega me saame panustada NATO-sse.
Või ei loe härrad planeerijad samu tekste mis saadaval on ja mida mina loen? Või loevad aga ei saa aru?

Vot mina ei tea, kas äkki keegi kuskil on arvutanud, et aga nii ongi!
Sest nt. "me saame miinijahtimise võimekusele kulutatud vahendite eest mis on XXXX suurused, vastu õhuturbe hinnaga YYYYY"
Et kui me panustaks hoopis ma ei tea, "sellele ja tollele" mis maksab ZZZZZ, siis selle eest me ei saaks õhuturvet hinnaga YYYYY.

Või on nii, et ONUD sealt ütlesid, et panustage selle ja sellega ning selle eest siis saate vastu too ja too.
Siis oleks arusaadav.

Reet Naber kirjutas:
Summary

Several authorities were working in parallel in the establishment of Esto-
nia’s naval defence. This led to the situation where many important issues
have still not been resolved to this day due to limited material and human
resources and the insufficient capacity to perform. This lack of cohesion
was an obstacle to the modernisation of the fleet, and the state counted
largely on foreign aid.

Many problems that were topical in the days when
our naval defence was created are still up in the air. We’re still ‘struck by
sea blindness’.

In conclusion, I would like to quote the opinion of General Laane-
ots of the first years in the development of our naval defence and of the
present situation: “Estonia is a maritime nation with its larger number of
islands and a strategically (both militarily and economically) important
transit gate between Russia and Western Europe, i.e. in a way, Estonia also
performs the functions of border defence in the interests of NATO and
the European Union.

Looking from the angle of NATO, the Baltic States are a peninsula
difficult to defend from the viewpoint of guaranteeing their security, as
they’re separated from Northern and Western Europe by the Baltic Sea
and therefore only have a narrow, 70-km land connection via Poland
between the Kaliningrad oblast and Belarus. The only and the primary
threat to the three Baltic States is Russia, which has declared that restor-
ing the control of the Russian Federation in the post-Soviet territories
as its main task. The Russians keep practicing closing this corridor dur-
ing their military exercises (such as Zapad in 2009). The military aid of
NATO can reach Estonia mainly by air and sea, which is difficult, as it
requires keeping the marine communication lines open. For this pur-
pose we need the capacity for mine countermeasures and the defence of
marine communications, which are purely military tasks. The activities
of NATO are a team game; we must be equal (per capita) contributors to
the team if we want it to defend us. Many countries have one universal
national fleet – the Navy, which performs both military as well as mari-
time border guarding and other maritime security. I know of no opposite
examples of where the border guard also performs military duties and is
subordinate to the Ministry of the Interior.

Estonia’s problem for 20 years now is that we have three national fleets:
the Border Guard Board, the Estonian Maritime Administration and the
Navy each have one. [---] Sensible small countries have combined them
into one and made them universal a long time ago. Even in Latvia, the
Navy is the one that deals with maritime border guarding, not to speak
of countries like Israel, etc. A single Navy, which would perform the tasks
of all of the existing ‘fleets’, would allow us to react considerably more
flexibly to various problems that might occur at sea and considerably cut
the state’s costs, as only one naval base would be necessary (instead of the
present three).”

Despite the harsh verdict of the former Commander of the Defence
Forces, the development in the area of naval defence has been remarkable
considering that it had to be done from scratch and all we had was good
intent.
http://media.voog.com/0000/0038/0044/fi ... r_SAA4.pdf

***********

21.01.2016 / 10:00 XIII Riigikogu , III Istungjärk , täiskogu korraline istung
Tsiteeri:
Jaanus Karilaid
Aitäh küsimuse eest! Ma lõpetan tänu sinu küsimusele oma ettekande ära. Ma tõin just näite selle kohta, et meie võimekus merel on väga nõrk. Kuid toetugem ka ekspertide hinnangutele. Eelmise aasta algul kirjutas mereväe vanemleitnant Ott Laanemets ajakirjas Sõdur põhjaliku analüüsiva artikli Eesti rannikuseire ja -kaitse olukorrast. Sellest ilmneb, et puudulik pole mitte ainult meie seire ja reaalne kaitsevõime vaenulike laevade ja dessantide vastu, vaid [b]puudub isegi kõige elementaarsem visioon, kuidas olukorda parandada, seda kõrgeimal tasemel.[/b] Seega on meie üle 1000-kilomeetrine välismerepiir sõja korral nagu avatud uks. Tekib küsimus, milleks me hangime sadade miljonite eurode eest soomustatud võitlusvõimekust, kui neid üksusi on sõja korral piltlikult öeldes lapsemäng mere kaudu selja tagant sisse piirata ja lõigata ära võitluseks hädavajalik logistika.....

....Head kolleegid, kogu meie eelnõu koosneb ettepanekutest. Need ettepanekud on põhjaliku analüüsi tulemus, mitte uitmõtted. Me oleme asja uurinud ja konsulteerinud mitme eksperdiga. Just need kitsaskohad on kõige rohkem muret tekitanud. Me oleme konsensuslikult kokku leppinud, et 2% SKT-st eraldatakse riigikaitsele, kuid nüüd on aeg astuda samm edasi. Me peame hakkama süüvima sellesse, mida selle 2% eest tehakse ja kui efektiivne see on. Praegune riigikaitse arengukava tundub olevat ajale jalgu jäänud ega näi arvestavat tormilise arenguga rahvusvahelises julgeolekuolukorras. Meile kõigile tuleks kasuks, kui kehtestataks sisuline parlamentaarne kontroll riigikaitse arengusuundade ja tehtavate kulutuste adekvaatsuse üle. Ma ootan küsimusi.....

Raivo Aeg
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõite välja terve hulga suurepäraseid ettepanekuid, kuidas saaks riigikaitset tugevdada. Kindlasti on teil paljuski õigus, ma ei vaidle sellele vastu. Samas on riigikaitse eelarve suhteliselt selgelt fikseeritud, see on 2% SKT-st ja isegi natukene rohkem. Selleks et realiseerida neid ettepanekuid, on kindlasti vaja ka päris kopsakas mahus eelarvevahendeid. Mida selle 2%-ga on teie arvates valesti tehtud? Kust me selle raha peaksime ära võtma, millistelt riigikaitse elementidelt, et saaks teie ettepanekud realiseerida? Millised vahendid on valesti hangitud ja kuhu on seda raha valesti paigutatud?

Jaanus Karilaid
Väga ebaviisakas oleks hakata väitma nii jõhkral viisil, et mis on valesti. Aga kindlasti on tehtud planeerimisvigu. Ma eelnevalt mainisin soomusmanöövervõime planeerimist. Ma tõin ühe näite, et 44 jalaväe lahingumasina ja 37 toetusmasina maksumuseks oli ette nähtud 180 miljonit eurot, aga nüüd on näha, et see läheb maksma ikkagi üle 300 miljoni euro, et neid upgrade'ida ja korralikult välja arendada. Kõiki nüansse ei nähtud ette, kuna hankemeeskond ei olnud kas piisavalt pädev või hoolikas. See on üks näide. Nii et me juba ühe näite põhjal leiame 120 miljonit eurot, aga siin on ka väiksemaid asju.
Nagu ma aru olen saanud, oleme me näiteks barette hankinud. See on niisugune uhke peakate, mille väärtus lahingus väga suur ei ole. Lahinguvõime koha pealt on selle väärtus null, aga me maksame nende eest 65 000 eurot. Me hangime Norrast 37 toetussoomukit, mis on võib-olla väga vajalik, aga on näha, et me teeme seda väljaspool hankeplaani. See näitab, et vabad ressursid on kuskil olemas. Meil on küll hankeplaanid ette pandud, aga ikkagi tehakse väljaspool hankeplaani mingisuguseid soetusoste, kas ühe miljoni euro või kahe miljoni euro eest. Need on üksikud näited, mille põhjal on näha, et ressursse on väga palju. See ongi see probleem.
Veel kord, eelkõige reformierakondlastest sõltus paar kuud tagasi, kas anda Riigikontrollile militaarkompetentsi arendamiseks 250 000 eurot või mitte. Ma arvan, et Riigikontrolli abiga oleksime saanud väga paljudele kulutustele terviklikult jälile. Opositsioon, nagu te teate, võtab ikka killukese sealt ja killukese siit, aga Riigikontrollil on võimalus minna dokumentidesse sügavuti ja terviklikult. Me üksikute näidete varal saime siin kokku juba 150–200 miljonit eurot. Ma arvan, et kui me võtaksime Riigikontrolli appi, siis me leiaksime 300–400 miljonit eurot, mida me saaksime palju targemini investeerida....
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... ND-2198347

Soovitan lugeda kogu stenogrammi, sest seal on juttu ka siin muudes kuumades teemades kajastamist leidavtest tsiviilkaitse varjenditest, raha leidmisest, optimeerimisest jne.

**************


No Eesti on lisaks mereväele ju panustanud ka
1999-2010 Kosovos
13. märtsist 2003 - 2014 Afgaanis
2003 aastast 2008 aasta detsembrini Iraagis
Tsiteeri:
Eesti, olles 2004. aastast alates NATO täieõiguslik liikmesriik, on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel. NATO edu rahvusvahelistel operatsioonidel on Eesti jaoks väga oluline, sest see mõjutab meie liitlaste kui ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2500 Eesti kaitseväelast.

Eesti osales ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil 11 aastat (2003−2014) ja panustab ISAF jätkumissioonile Resolute Support alates 2015. aastast.

Et siis need miinijahtijad kaaluvad igas asendis üles kõik muu?

2006a
X Riigikogu , VII Istungjärk , täiskogu korraline istung
Otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (887 OE) esimene lugemine
Tsiteeri:
T. Tootsen
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist kahel istungil, 8. ja 9. mail. Riigikaitsekomisjoni istungitel osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi ametnikud. 9. mai istungil osales Kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja Taimar Peterkop, kes on ühtlasi arutuse all oleva eelnõu ja seletuskirja üks koostaja. Kuna härra kaitseminister tutvustas eelnõu juba üsna põhjalikult, siis ma väga pikalt sellel peatuma enam ei hakka. Ütlen ainult, et Eesti osalemine NATO kiirreageerimisjõududes NRF-is tuleneb meie NATO liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel lihtsalt ei ole kaitseväge. Mäletatavasti osales Eesti poolt NATO NRF-is mereväe staabi- ja toetuslaev "Admiral Pitka" ja tema tööga jäädi väga rahule. Käesoleva eelnõu kohaselt osaleks Eesti NRF-is esimest korda maaväe demineerimisüksustega ja Eesti demineerimisüksusel on olemas väga hea kogemus Afganistanist.



...ma kaevan nüüd edasi et leida see hetk kui keegi kuskil langetas otsuse, et ostame miinijahtijad selleks, et nendega panustada NATO NRF-i jne....

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 17:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1760
Gideonic kirjutas:
mart2 kirjutas:
Ühe küsimusena oli laual järgmine - kuidas te tagate mere kaudu turvalise vägede juurde toomise? Kas te teate, milline on vee-alune (miini) olukord. Ennem kui keegi siia laevu saadab, peate tagama ise oma territoriaalvete puhta farvaatri.
Ja meie miinipaadid tagavad selle sõjaolukorras mismoodi?
Ennem 1996 suurõppust, kui ameeriklased valmistusid oma transportlaeva Paldiskisse tooma, käisid nende Vahemere grupi UDG (Underwater Demolition Group) mehed kohapeal ja kaardistasid lahe. Leiti mitu pommi ja vähemalt üks topeedo, milledest meil polnud aimugi.
Alati saab saata konkreetse küsimuse eriala spetsialistidele...
Aga meenutused sellest vanemast ajast (NATO läbirääkimised) - pakuti välja kolm paralleelset tegevust (2 rahu ajal ja üks kriisikorral):
1) kokkulepitud farvaatrite kaardistamine ja uurimine lõhkekehade suhtes. Vajadusel puhastamine.
2) regulaarne piirkondade ülevaatus, et likvideerida sinna eri põhjustel (s.h. näiteks tormide ja hoovustega) kandunud uued lõhkekehad;
3) kriisi olukorras pidev laevatee kontroll.
Kas piisav? Ei tea. Ma pole ka miinitõrje spetsialist. Ilma sellise võimekuseta ei saaks isegi esimest kahte ...

Paljud võimed ongi kallid. Nii nagu ei saa ilma investeeringuta snaiprit ega suurtükiväelast, ei saa ka õnnetuse korral kalurist meremiinide tõrjujat.
Põhimõtteliselt saab iga laevada hävitada vähemalt ühe meremiini, nii nagu ka veoautoga tankitõrjemiini või iga jalaväelasega väiksema miini. Vähemalt ühe ... :oops:

Siin kirjutasin taustast. Igaühel on oma tõde ja tagantjärele tarkus pidavat olema täpisteadus. Milles kahtlen, sest kui tõlgendajaid on rohkem kui üks, siis on ka tõdesid rohkem.
Veel kord lõpetuseks -
mart2 kirjutas:
...Tuleb meelde vana tarkus - asjade headusest saame alles siis aru, kui neid enam ei ole ... :oops: ...


Kuna akf Fucs otsib infot sellest, et miinijahtijad olid vajalikud NATO NRF-i panustamiseks, siis tasub mõelda ka varajasemale ajale, kui üheks oluliseks otsustamise kohaks oli ka oma territoriaalvete lõhkekehadest puhtana hoidmine.

No nüüd küll aitab ... :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 18:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Nov, 2015 23:38
Postitusi: 99
Asukoht: Sakala
tommy kirjutas:
Kas Eesti osalemine NATO-ühisprojektides, mis konkreetselt meile endale nähtavat kaitset ei paku, on viga???
Raske küsimus.
Kindlasti on aga viga arvata, et meie NATO liikmelisus peaks tähendama ainult meie endi kitsaste vajaduste rahuldamist ja võib vilistada organisatsiooni kui terviku ja teiste konkreetsete liikmete soovidele ja vajadustele.
Nagu öeldud, tee on lahti..


Millest tuleneb see absoluutsus (ühtegi muud võimalust polegi ega saagi olla), et ainukesed meile potentsiaalselt avatud NATO ühisprojektid ongi eksklusiivselt lennukiosakud ja miinitõrjeeskaader? Eriti just see viimane.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 19:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
nimetu kirjutas:


Tsiteeri:
Meie miinitõrje võimekuse lugu algas kaudselt juba 1994 kui liitusime NATO Partnership for Peace programmiga ning samal ajal olime võtnud selge suuna EL poole. Muidugi nii piirivalvurid kui ka kaitseväelased olid selleks hetkeks jõudnud arusaamiseni, et merevägi on vajalik ning et selle üheks ülesandeks võiks olla miinitõrje.


Jah. Arusaadav, et üheks võimeks oleks võinud olla. Arusaamine sellest, et merevägi on vajalik on samuti arusaadav.

mart2 kirjutas:
Ennem 1996 suurõppust, kui ameeriklased valmistusid oma transportlaeva Paldiskisse tooma, käisid nende Vahemere grupi UDG (Underwater Demolition Group) mehed kohapeal ja kaardistasid lahe. Leiti mitu pommi ja vähemalt üks topeedo, milledest meil polnud aimugi.
Alati saab saata konkreetse küsimuse eriala spetsialistidele...
Aga meenutused sellest vanemast ajast (NATO läbirääkimised) - pakuti välja kolm paralleelset tegevust (2 rahu ajal ja üks kriisikorral):
1) kokkulepitud farvaatrite kaardistamine ja uurimine lõhkekehade suhtes. Vajadusel puhastamine.
2) regulaarne piirkondade ülevaatus, et likvideerida sinna eri põhjustel (s.h. näiteks tormide ja hoovustega) kandunud uued lõhkekehad;
3) kriisi olukorras pidev laevatee kontroll.
Kas piisav? Ei tea. Ma pole ka miinitõrje spetsialist. Ilma sellise võimekuseta ei saaks isegi esimest kahte ...

Siin kirjutasin taustast. Igaühel on oma tõde ja tagantjärele tarkus pidavat olema täpisteadus. Milles kahtlen, sest kui tõlgendajaid on rohkem kui üks, siis on ka tõdesid rohkem.

Jah. Arusaadav. Siin kusagil kunagi ma ise kirjutasin, et ma arvan (sest ma ei tea), et see miinitõrje võimekus võib äkki olla abiks siis, kui on vaja siia NATO laevu tuua ja meri on mineeritud. Aga nüüd ma olen oma arusaamistes kahevahel juba. Et kui see "tagantjärgi tarkus on täppisteadus", siis miks küll reaalajas seda asja sama moodi edasi aetakse, kui üha enam ja enam lisandub materjale, kus see miinitõrje värk maha tehakse ja kasutuks (panustamine vs tulu) kulutuseks peetakse. Eriti olukorras, kus ei ole enam need ajad kus "Venemaa oli vägagi rahumeelne siis".

mart2 kirjutas:
Kuna akf Fucs otsib infot sellest, et miinijahtijad olid vajalikud NATO NRF-i panustamiseks, siis tasub mõelda ka varajasemale ajale, kui üheks oluliseks otsustamise kohaks oli ka oma territoriaalvete lõhkekehadest puhtana hoidmine.

No nüüd küll aitab ... :dont_know:

Ma üritangi omale selgeks teha, kes millal mida otsustas ja millised olid toonased ajakohased põhjused ning põhjendused.
See on tore, et "nii piirivalvurid kui ka kaitseväelased olid selleks (1994) hetkeks jõudnud arusaamiseni, et merevägi on vajalik ning et selle üheks ülesandeks võiks olla miinitõrje" ja et "Ennem 1996 suurõppust, kui ameeriklased valmistusid oma transportlaeva Paldiskisse tooma, käisid nende Vahemere grupi UDG (Underwater Demolition Group) mehed kohapeal ja kaardistasid lahe. Leiti mitu pommi ja vähemalt üks topeedo, milledest meil polnud aimugi", aga edasi?

Ja kumb siis ikkagi enne selle teadmiseni jõudis, et "meil võiks olla miinitõrjevõimekus"? Kas meie piirivalvurid ja kaitseväelased 1994, või US UDG mehed 1996?

****

Juba eelmises postis viidatud dokumendist väljavõte sellest ajast, kui "meie piirivalvel ja kaitseväelastel tekkis arusaam mida vaja oleks":
Tsiteeri:
The seriousness of the Estonian Maritime Administration about naval defence is illustrated by the
letter about the draft of the naval defence concept sent by Director General Sea Captain Tarmo Ojamets to Defence Minister Hain Rebas on the
8th of February 1993.

The letter contained a thorough analysis of issues
related to national defence and maritime affairs. Most of these options
are still as topical today.

Ojamets emphasised that
the only thing that can guarantee Estonia has any kind of seapower is an
independent navy that could consist of one or two frigates or corvettes,
two or three torpedo or missile boats, two or three fast patrol boats, two
or three minesweepers and one tanker – supply vessel, plus landing ships
for the coastal defence brigade
. This vision was of course out of this world
considering the means of a small country, but if treated as a description
of the actual navy needs of the state, it actually made sense. This was
the first time that the importance of having minesweepers in securing
maritime safety during peacetime was emphasised. The fact that access to
Estonian ports could be obstructed with mines in the event of an armed
conflict was also raised as an important threat. The development of the
coast guard was separately discussed. Its tasks were to coordinate and
organise the rescue of human lives and eliminate pollution in the Baltic
Sea, inspect adherence to the state’s law in inland and territorial waters
and the economic zone, and participate in national defence against armed
violence. It was also recommended that it should control the sea border
with the units of the Defence Forces located on the coast.

The border guard boat PVK-001 (built in 1968) became the first vessel of
the Estonia border guard fleet. It was a gift received from the Coast
Guard of Sweden in April 1992 – the vessel was presented at a ceremony
held in Karlskrona. The boat performed its first important task, greeting
the Swedish royal couple on the ship during their visit to Estonia, in April
1992. In 1992 the border guard fleet received three patrol boats from Fin-
land and then two more boates from Sweden in 1993. PVL-105
"Torm", which was received from Norway, was also given to the border guard.
It was initially meant for the navy, and since the same Storm-class fast patrol
boats had also been given to Latvian and Lithuanian Navy, the Estonian Navy
saw the opportunity to develop a joint naval squadron on the basis of the
same type of boats for participation in the NATO PFP (partnership
for peace) training events
. Despite the numerous requests sent by the
Commander of the Navy to the Commander of the Defence Forces and
the Ministry of Defence, it was still given to the border guard.

Tsiteeri:
All other authorities had started to operate actively by the time the restoration
of the Estonian Navy started. As a result of this, the navy faced bigger
problems in finding staff, funding and equipment, including watercraft
.

The main reason why no attention was given to the establishment
of the navy at first was its high cost (as is the case with the air force), but
Estonian society had also become alienated from maritime affairs during
the years of occupation.

On the 18th of March 1993 the Chief of Staff Colonel Ants Laaneots
sent a long memorandum to president Lennart Meri, asking for his opinion
of the problems that had emerged in the naval defence of the Republic of
Estonia. He explained the situation where Estonia like every other
independent country has the obligation to perform national defence and
maritime safety tasks. He expressed his disapproval of the fact that whilst
the Coast Guard Division of the Maritime Administration had started to
perform these tasks, the Border Guard Board was trying to establish its
own fleet. His position was that it was essential to create a navy within
the composition of the Defence Forces of Estonia, which would perform
military tasks and consist of two main parts: coastal defence units and
a fleet. Laaneots emphasised that a system consisting of three maritime
components would be impractical and expensive. He gave examples of
how a civil organisation – a coast guard to which the authority of border
police had been granted – performs some of the tasks during peacetime
in Sweden, the US and many other Western countries. The coast guard
cooperates closely with the navy and the latter only acts in the event the
coast guard cannot cope on its own. He found that the creation of such a
system (coast guard + navy) would also be practical in Estonia, because
it would allow the state to save on resources and make operative
management simpler.

The proposals submitted by the heads of the Defence Forces and the
Maritime Administration have been discussed in different commissions
since 1994.

Unfortunately, this topic is still high on the agenda, as no
solution has been found to the problem of combining the functions of
national fleets and coastal bases.

Colonel Laaneots submitted the vision of the DFH about the navy at
the meeting about the development of the main positions of the defence
concept in February 1993
: he mentioned the formation of coastal defence
units as the most burning issue, which should be followed by the completion
of the navy with patrol boats, minesweepers, battleships, speed boats
and transport vessels
. The coast guard should be made responsible for
the sea border guard tasks, where a civil structure would operate with
the vessels of the navy, without a separate border guard fleet. However,
the situation on the sea border back then was such that the Border Guard
with its four vessels performed practically all of the obligations of an
independent state on the sea.

Tsiteeri:
The Ministry of Defence sent the “Development plan of Defence Structures
for 1995-1997” to the Defence Forces for review in autumn 1994.
The need to start developing the new armed services of the navy and air
force was also mentioned in the plan. The need for them was justified as
follows:

a) they are extremely operational;
b) they have the function of strengthening other organisations in
peacetime and they must be able to protect the state’s domestic
and foreign policy interests (strengthen the border guard)
, they
can be efficiently used for the promotion of defence policy cooperation
(visits, joint exercises), and the state can also use these
armed services to demonstrate its presence in one or another area
of the region as well as its preparedness to protect its interests;
c) based on the results of the introductory research carried out by
the Ministry of Defence, it can be said that the scientific and
industrial capacities of Estonia make it possible to arm these services
with weapons, which is an effective deterrent of aggression
;
d) the establishment of their bases in certain areas will have a positive
infrastructural impact;

e) bases have already been allocated to these armed services; their
technical condition is such that reconstruction cannot be delayed
any further. It must start in 1995; such delays will cost the state
dearly both in financial and political terms.

In 1997, the Navy obtained the minesweepers Kalev and Olev from
Germany.
The agreement for the foundation of the Baltic Naval Squadron
(Baltron) of Estonia, Latvia and Lithuania was signed on the 16th
of April 1998
. The objective of the cooperation project was to develop
the capacity of the seapower of the Baltic States for cooperation in international
formations, primarily with NATO units, and to increase their
mine-countermeasures capacity. The leading country of the international
workgroup was Germany, and the supporting countries were Belgium,
Denmark, Finland, France, the Netherlands, Poland, Sweden, the United
Kingdom and the United States. A new era in the life of our Navy had
began.
:shock:


...ja FTP !
FTP mitte akf 8)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 19:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3527
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Millest tuleneb see absoluutsus (ühtegi muud võimalust polegi ega saagi olla), et ainukesed meile potentsiaalselt avatud NATO ühisprojektid ongi eksklusiivselt lennukiosakud ja miinitõrjeeskaader? Eriti just see viimane.


Mis absoluutsus ja ainukesed võimalused?? :dont_know:
Kui nii suur soov on siis leiaks kindlasti teisigi koostööprojekte , kus kampa lüüa.

Äkki aitab meile siiski juba olemasolevatest.?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 19:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Vbl huvitab kedagi veel peale minu.

21.10.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
Tsiteeri:
A. Öövel
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selles päevakorrapunktis ma julgen ennast natukene professionaalsemaks pidada kui eelmises. Usun, et kui me iseloomustame viimase kolme ja poole aasta tegemisi riigikaitse vallas, siis ei saa mitte kuidagi mööda minna Balti ühisprojektidest. Tänaseks päevaks on Balti riikide koostöö jõudnud niisugusele tasandile, et me võime rääkida ühise jalaväe algrakukesest ehk Balti rahuvalvepataljonist. Me võime rääkida ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisest. Me oleme loonud projekti, et ühiselt koordineerida välisabi Balti riigikaitsele. 1. septembrist 1999 alustab Tartus tööd esimene Balti riikide ühine õppeasutus ohvitserikoolituse tagamiseks. Täna on teie ette toodud viies ühine projekt ja see on Balti ühise mereväe loomise alus BALTRON. Käesoleva aasta 16. aprillil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite allakirjutatud Balti riikide vaheline leping käsitleb kolme riigi ühise laevastikuüksuse - Balti Mereväedivisjoni - loomist. Üksuse rahvusvahelise lühendina on kasutusele võetud nimetus BALTRON, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Baltic Squadron. Tuleb rõhutada selle ühisprojekti tähtsust, sest kõigi kolme Balti mereväe osa riikliku julgeoleku tagamisel on tähelepanuväärne eelkõige meie pikka merepiiri silmas pidades. Tihe koostöö Balti riikide merevägede vahel on toimunud alates 1995. aastast ning see on eelkõige seisnenud meie ühistes õppustes, merevägede esindajate regulaarsetes kohtumistes ning pidevas infovahetuses. 1997. aasta esimesel poolel algasid ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks ning meil on heameel tõdeda, et käesolevaks aastaks on sellest ühisest ideest ja kavast saanud tegelik üksus. Selle üksuse asutamistseremoonia toimus 28. augustil Tallinna Miinisadamas ning käesolevaks hetkeks on Eesti, Läti ja Leedu mereväe BALTRON-i koosseisu nimetatud laevad osalenud juba ühistel õppustel Open Spirit 98 ja Amber Sea 98. BALTRON-i ülesanneteks on eelkõige osalemine miinitõrjeoperatsioonides, ühine väljaõpe ning osalemine rahvusvahelistes vetes toimuvatel laevastikuõppustel. BALTRON-i kaudu suudame suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet nii isekeskis kui ka suhtlemisel meie NATO partneritega. Laevastikuüksus koosneb kolme riigi merevägede laevadest ning Eestit esindavad selles üksuses miinitraalerid Kalev ja Olev. Samuti koosneb BALTRON-i projekt lisaks laevadele ka laevade ühistegevust koordineerivast kuueliikmelisest staabist ning just nimelt see staap paikneb Eestis, Tallinna Miinisadamas. Kolme riigi kaitseministrid on kokku leppinud, et meie ühise jalaväepataljoni võõrustajarahvuseks on lätlased ja sellest tulenevalt kannavad ka lätlased põhiraskust Balti pataljoni tegevuse õigusliku, administratiivse ja finantsilise tagamise eest. Leedu on võõrustajarahvuseks meie ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisel. Eesti peab kandma raskust kahe projekti läbiviimisel. Need on meie ühine miinitõrjeeskaader ja Balti staabiohvitseride koolitamiseks mõeldud kolledž. BALTRON-i loomisele ja tegevusele on toetust avaldanud paljud välisriigid ning mereväedivisjoni loomise rahvusvahelist abistamist koordineerib Saksa Liitvabariik. Abistajate hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani. Kõikide nende riikide kaitseministrid on alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis tagab BALTRON-ile lääneriikide toetuse. Ja viimase faktina on mul heameel tõdeda, et järgmisel neljapäeval ehk siis juba homme kirjutavad Taani, Inglismaa, Leedu, Läti ja Eesti esindajad alla järjekordsele vastastikuse mõistmise memorandumile, mis reguleerib meie järjekordset ühisõppust Eesti vetes, kus meie kolme riigi laevad annavad oma panuse meie tsiviilkäibes olevate laevateede korrashoiuks ja miinidest vabastamiseks. Aitäh!


J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Selles Balti riikide ühises võidukas mereväeüksuses on tervelt viis alust, kusjuures miinitõrjelaevad - kui neid niiviisi võib nimetada - on Kaitseministeeriumi esindaja ütluse kohaselt moraalselt vananenud. BALTRON-i toetajate riikide nimekiri oli aukartustäratavalt pikk. Palun öelge, kuidas on planeeritud BALTRON-i arendamine lähiajal, tema varustamine uute laevadega, uue tehnikaga?

A. Öövel
Mis puutub laevade kvaliteeti, mis on eraldatud Balti ühise miinitõrjeeskaadri tarbeks, siis ma küll Kaitseministeeriumi juhina tahaksin sarjata väga tõsiselt seda Kaitseministeeriumi ametnikku, kes on öelnud, et tegemist on moraalselt vananenud laevadega, seda nad kindlasti ei ole. Nii Olev kui Kalev on 1997. aastal Saksa Liitvabariigi poolt Eesti Vabariigile just nimelt selle ühise eskaadri loomiseks üle antud. Mõlemal laeval on ellu viidud renoveerimisprojekt, mis on maksnud 8 miljonit Saksa marka, mis on tulnud Saksa maksumaksja, mitte Eesti maksumaksja taskust. Sellest tulenevalt julgen öelda, et küll 1950. aastatel Balti mere tingimustes ehitatud, aga nii, nagu ütlesin, 1996. ja 1997. aastal 40 miljoni Eesti krooni eest renoveeritud laevad on täiesti asjakohased ja meie meremeeste hinnangul väga head alused, selleks et miinitõrjeoperatsioone korraldada. Ma arvan, et lähiajal ei ole kõne all laevade ümbervahetamine ega ka laevade rohkendamine eskaadris. Sellise projekti elluviimine sõltuks eelkõige Riigikogu otsusest, kes peaks sellisel juhul oluliselt suurendama riigikaitse eelarvet ja nägema ette vahendeid uute ja kaasaegsete laevade muretsemiseks. Küll aga on meie toetajariikidega kokku lepitud parandada Balti ühise mereväekaadri varustatust miinitõrjeoperatsioonide korraldamise puhul. Konkreetsed koostöölepingud on eelkõige Rootsi ja Saksa merejõududega. Laevade täiendamise programmi oleme ellu viimas eelkõige Ameerika Ühendriikide kaasabil. Eesti mereväe aluste täiendamiseks on 1999. aastal planeeritud nii piirivalve kui mereväe ühiskasutusse võtta viis Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi poolt üleantavat kiirkaatrit. Need aga ei tule BALTRON-i koosseisu, vaid Eesti mereväe koosseisu. Aitäh!

O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Oli meeldiv kuulata, et see alus, mis sõjalaevana kai äärde ära uppus vähem kui aasta tagasi, ei ole õnneks n-ö kusagil olulises kohas arvele võetud. Aga minu küsimus on väga konkreetne. Mis see asi maksab, kui Riigikogu tema ratifitseerib?

A. Öövel
Aitäh! Kõigepealt remargi korras, et Miinisadamas kai ääres uppunud laev ei olnud sõjalaev, vaid oli abilaev. Mis puutub eelarvesse, siis kõik eelarvelised kulutused on ette nähtud Eesti, Läti ja Leedu riigieelarvetes. Ühisõppusi finantseerivad riigid proportsionaalselt. Kuna iga riik on eraldanud BALTRON-i käsutusse kaks laeva, siis jagunevad ka kulutused nende vahel võrdselt. Kulutused ei ole riigieelarves eraldi välja toodud, vaid on ette nähtud nii mereväe alaeelarves kui ka Balti ühisprojektide alajaotuses.

J. Betlem
Aitäh! Austatud härra minister! Ma tõesti palun väga, et te esimese hooga kohe seda vaest ametnikku ei läheks nuhtlema, sellepärast et eks me riigikaitsekomisjonis küsisime tema käest küllaltki teravalt, mis korras need laevad on, mis on pool sajandit vanad. Väidetavasti puuduvad neil miinide avastamiseks kajaloodid. Neil laevadel lihtsalt puudub kaasaegne miiniotsimistehnika, mis on lääneriikides kasutusel. Kas see info vastab tõele?

A. Öövel
Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni. Tõepoolest tuleb tunnistada, et laevade renoveerimiseks on kulutatud 40 miljonit krooni eelkõige selleks, et tagada laevade navigatsioonikõlblikkus kõikvõimalikes Balti mere ilmastikutingimustes. Mis puutub aga tõepoolest tänapäevastesse miiniotsimis- ja miinitõrjevahenditesse, siis nii, nagu ka eelnevalt nimetasin, on nende vahendite hankimiseks kaks teed. Üsna normaalne ja austusväärne iga riigi jaoks on see, et need vahendid soetatakse riigieelarvest. Selle tarvis riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium ka ühiselt pingutavad, et tõepoolest konkreetsete arvutuste ja loogiliste arengukavade ning põhjenduste varal selgitada lugupeetud parlamendile ja igale maksumaksjale, et 2%-line osa riigi kogutoodangust on see piir, mille puhul riik suudab iseseisva riigikaitse arenguga toime tulla. Senikaua kui Eesti riigikaitse eelarve on toimetulekupiirist poole väiksem, tuleb meil väga tihedalt arendada rahvusvahelisi suhteid meie partnerriikidega ning miini avastamise ja kahjutukstegemise seadmed saavad laevadel kaasajastatud vastavalt sellele, kuidas meie partnerriigid on valmis varustust meile üle andma. Konkreetse varustuse üle on tõepoolest nii Rootsi kui Saksa merelaevastikuga läbirääkimised käimas. Usun, et 1999. aastaks on meie laevade varustatus oluliselt parem, kui see oli 1997. aastal, sest 1998. aastal on ta vähemasti poole parem, kui oli möödunud aastal. Nii et me saame toetuda ainult kas iseenda jõule või oma partnerite pakutavale abile. Küll aga ei sea ma hetkekski kahtluse alla seda, et Balti ühisesse miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad laevad on võimelised oma ülesandeid miinitõrjeoperatsioonides täitma ja nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!

O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Mereväelipu all põhjaminev alus on mereväealus ja igasugune abilaev põhjendusena on umbes samasugune põhjendus, nagu Nõukogude Liit viis 1979. aastal Afganistani abijõude ja jättis need sinna 10 aastaks. Aga minu küsimus on jälle eelarve kohta. Kui te väitsite, et teie huvi on, et asi oleks maksumaksjale selge ja veel selgem parlamendiliikmetele, siis ma ei saa aru, miks on kõik need kulud nii hoolikalt ära peidetud, et kollases raamatus ei ole võimalik välja tuua neid kulusid, mida antud lepingu ratifitseerimine ja BALTRON-i tegevus endaga paratamatult kaasa toob. Kui on vaene aeg, on loomulikult väiksed kulud, aga milleks on vaja neid peita? Ma küsin nüüd teist korda: kas te võiksite öelda selle summa - hea oleks ka, kui te ütleks, millest ta koosneb -, kui palju kulub BALTRON-i Eesti-poolsele kindlustamisele?

A. Öövel
Aitäh! Lugupeetud härra Anton! Kui te võtate selle kollase raamatu lahti ja võtate lahti 132. osa ehk Kaitseministeeriumi osa ning lähete üle Kaitseministeeriumi allasutuse Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväeosade juurde, siis kaitseväeosade all te näete mereväe eelarvet. Ja kui te lähete veel edasi, siis te näete nelja Balti ühisprojekti - Balti jalaväepataljon, Balti ühine mereväeeskaader, Balti ühine õhuseiresüsteem ja Balti ühine kaitsekolledž - kulutusi, mis on üheselt ja selgelt just nimelt nende projektide all välja toodud. Lepime kokku, et me koos vaatame selle raamatu üle.

J. Betlem
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See leping on vajalik leping, sest Balti riikide kaitsealane koostöö kahtlemata suurendab meie kõigi julgeolekut. Konkreetselt Balti Mereväedivisjon annab võimaluse kolme riigi mereväelastel saada mingisugustki väljaõpet vähemalt sellel tasemel, nagu on nendel laevadel ja laevadel paiknevatel seadmetel. Tõepoolest, võib ju küsida, kas selle lepingu artikli 1 üldsätte punkt 2 on täidetav. See tähendab, kas BALTRON on suuteline kiirelt läbi viima mereväeoperatsioone kriisisituatsioonides ning kas ta suudab teha miinitõrjeoperatsioone nende seadmetega, mis tal on? See küsimus jääb paraku õhku rippuma. Kuid nagu kaitseminister ütles, ei sõltu nende laevade varustus kaitseministri ainuisikulisest tahtest, vaid meie kõigi valmisolekust eraldada riigikaitseks sellised summad, et laevad ei läheks kai ääres põhja ja et neil oleks tõepoolest need seadmed, mis võimaldaks teha operatsioone tänapäeva tasemel. Sest vastasel korral on nende laevade peale kulutatud raha raisatud raha. Igasugune rahakulutus peab andma loomulikult ka adekvaatse tulemuse. Ando Lepsi küsimus ei olnud päris ilmaasjata, sest me oleme tõepoolest varasematel aegadel kokku puutunud sellega, et tõlked on teinekord olnud küsitava väärtusega, ebakorrektsed. Seetõttu oleks muidugi parem, kui see prevalveeriv tekst, ingliskeelne tekst, oleks siin kõrval. Nii et üle pika aja tabas Ando Leps seekord märki. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et selle ratifitseerimise seaduse esimene lugemine tuleks täna lõpetada ja me palume parandusettepanekud esitada komisjonile esmaspäevaks, 26. oktoobriks kella 10-ks. Tänan!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890156738

11.11.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
Tsiteeri:
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub kaasettekandest? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna riigikaitsekomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnu Kõrdal.

T. Kõrda
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõne all olev leping aitab tõhusalt kaasa Eesti Vabariigi territoriaalvete ja majandustsooni turvalisuse suurendamisele. Leping aitab kaasa Balti mere puhastamisele olemasolevatest võimalikest miinidest. Leping võimaldab meil paremini integreeruda rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse. Seetõttu on komisjon seisukohal, et ratifitseerimise seadus väärib vastuvõtmist. Muudatusettepanekuid komisjonile ei laekunud. Pean vajalikuks märkida, tuginedes Riigikogu juriidilise osakonna arvamusele ja komisjoni varasematele seisukohtadele, et kuna lepingus ei ole fikseeritud varalisi kohustusi, siis piisab selle vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnu Kõrda! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Keegi ei soovi. Lugupeetud kolleegid! Eelnõu kohta ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna ta lõpphääletusele, mille juurde kohe ka asume. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu "Balti Mereväedivisjoni loomise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890158113

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 19:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3799
Ma tooksin oma varasemast postitusest välja ka veel selle:
Tsiteeri:
Ehk siis me panime välja põhimõtteliselt kõik, mis meil tol hetkel pakkuda oli. Väga olulist osa oli selles mänginud Saksamaa - esiteks, kujundades ja suunates meie ja teiste Balti riikide merevägede arengut ning teiseks, kujundades ja suunates EL laiemat koostöö- ja kaitsepoliitikat. Meie miinitõrjevõimekus ei ole juhuslik, vaid integraalne osa meie püüdest nii NATO kui ka EL liitumise suunal ning mängib endiselt olulist rolli nende organisatsioonide raames toimuva koostöö osas.

Saksamaal paistis olevat selge huvi suunata meie merevägseid miinitõrje poole. BALTRONi üheks organiseerijaks oligi Saksamaa, andes muuhulgas varasemalt meile ka laevad. Mereväe loomise osas oli muidu päris korralik vaidlus kahe leeri vahel. Kõuts ei tahtnud sellest kuulda, sest ta arvas, et see hakkaks vähendama juba enam-vähem toimiva piirivalve tähtsust ja osutuks muuhulgas kulukaks. Laaneots oli aga üks pooldajatest, pidades mereväge oluliseks. Miinitõrje oli algselt lihtsalt üks variantidest millest oleks saanud pihta hakata mereväe võimekuse arendamisel. Tegelik visioon oli ju palju suurem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 19:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
No Laaneots jt seal 1993 paiku enamuses ikka viitasid ja rääkisid erinevatest mereväevõimekustest kompleksselt (s.h. rannakaitsest) ja ainult ühe osana esineb kohati ka see miinitõrje võimekus.
Igaljuhul ei ole kusagil tuvastatav, et see oleks esikohal. Või teisel kohal. Isegi nimetamise ja loetlemise järjekorras pole see esikohal kusagil. Aga see muutus... nihkus esikohale jah just siis, kui meile kingiti Saksamaa poolt need esimesed miinitõrje alused, millel polnud miinitõrje võimekust (ehk nagu A. Öövel ilusasti ütles: Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni.....nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!"

Miks just need alused (seal kingiti ja anti erineval ajal igasuguseid erinevaid aluseid) said määravaks, et kogu meie nn "merevägi" sai omale teiseks nimeks "miinitõrjevägi" on endiselt segane.

Pärast siia kopitud stenogrammides toimunut/räägitut ütles lp. president (siis veel välisminister) aasta hiljem ilusasti välja, et...
25.11.1999 / 10:00 IX Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu korraline istung
Tsiteeri:
T. H. Ilves

Mereväe areng keskendub miinitõrjevõime suurendamisele, kusjuures tuleb välja arendada ühendatud merejõudude kontseptsioon. Õhuväe areng keskendub õhuseirele, mis hõlmab ka Ämari lennuvälja väljaarendamise. Piirivalve osas kavatseb valitsus üle minna professionaalsele kaadrile, kusjuures on tarvis täpsustada piirivalve sõjaaja ülesandeid. Sama puudutab ka päästeüksusi. Valitsus kavatseb täiustada kaitseväe juhtimisstruktuuri nii rahu- kui sõjaaja tingimusis, samuti tahetakse reorganiseerida praegune Kaitsejõudude Peastaap väeliikide ühendatud staabiks. Viimane kava sisaldab endas ka maaväestaabi loomist.

Siit edasi tulevad nüüd küsimused, et kas oleks olnud vahepeal mõistlik see projekt lõpetada? Või nüüd? Või millalgi tulevikus? Või jääbki nii igavesest ajast igavesti?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Viimati muutis Fucs, 26 Jaan, 2018 23:11, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 20:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 773
Eks NATOsse peaks vastavalt oma kaalukategooriale panustama, täiesti õige. Aga samas minu arusaamist mööda NATO kasutuses on ju ainult üks osa sellest üksusest millega panustatakse, ehk miinijahtijate näitel üks kolmest, samas kui ülejäänu peaks vist olema hoolduses/väljaõppes. Kui kõik halvad asjad ventilaatorisse lendavad siis mis saab neist miinijahtijatest ja mereväelastest kes ei ole parasjagu NATO kasutuses? Ma oletan et heal juhul on neil laev sõidukorras ja nad kihutavad sellega minema, halval juhul põlveotsas improviseeritud jalaväeüksus? Kas ei saaks panustada NATOsse sellist tüüpi üksustega mille parasjagu kodumaal olev osa oleks kriisiolukorras ka kodumaal maksimaalselt produktiivselt kasutatav oma erialases valdkonnas?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 20:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3799
Tsiteeri:
Miks just need alused (seal kingiti ja anti erineval ajal igasuguseid erinevaid aluseid) said määravaks, et kogu meie nn "merevägi" sai omale teiseks nimeks "miinitõrjevägi" on endiselt segane.

Üheks põhjuseks võib olla see, et Saksamaa oli saavutanud mõningast edu varasema rahvusvahelise koostööga miinitõrje valdkonnas. Kuna seal olid kogemused olemas, vastavad ressursid olemas, võimekus iseenesest Balti riikidele igati sobiv (arvestades meie merede seisu) ja esialgu suhteliselt jõukohasem kui muud võimekused, siis otsustatigi ilmselt meid sinnapoole suunata. Peale 1999 enam tagasiteed põhimõtteliselt polnud, sest just siis olime ära lubanud, et panustame Euroopas miinitõrjega. Peale seda muutus see ka osaks NATOsse panustavatest võimekustest, mis tsementeeris miinitõrje meie Kaitseväkke üsna kindlalt.

Praegusel hetkel ma pole kindel kas selles vallas midagi muuta saaks... või peaks. Miinitõrje on põhimõtteliselt jõukohasem ja asjakohasem kui teised variandid mereväe arendamiseks. Ja selles suhtes on asi kindel, et merevägi ei kao kuhugi, sest lisaks NATOsse panustamisele peetakse siinpool väga oluliseks säilitada erinevate väeliikide sidusus selle organisatsiooniga ja vastav kompetents. Mereväe kaotamisel kaotaksime ka selle kompetentsi juhtida mereoperatsioone siin piirkonnas, mis kriisiolukorras võib olla vägagi oluline.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 22:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5543
Sama loogika jägi võiks maavägi keskenduda demineerimisele? Oleks 1990. lõpus alustanud, oleks Afganistani sõja ajal loonud NATO IED kompetentsikeskuse? Skaudid sõidaks Buffalotega ringi ja ootaks oma tarkuse rakendamist, sest varem või hiljem mineerib vastane endale ligipääsuteed? II MS ajast on pärit olulised laskemoona kogumid, mis iga-aastaselt kurnavad päästeteenistust ja segavad uute magistraalide ehitust ning kinnisvaraarendust. Kogu selle aja jooksul õpiks ise tegema paremaid pomme ja arendama nende rakendamist lahinguväljal.


Viimati muutis kaur3, 26 Jaan, 2018 23:42, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2018 23:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1760
Miinitõrje valis Eesti ise, sest oli ja on kohustus tagada turvaline laevaliiklus territoriaalvetes. Sellise meremiinide ja lõhkekehade kontsentratsiooniga alasid teistel riikidel eriti pole jäänud.
Üks eesmärk oli miinitõrjelt võimaluse tekkimisel edasi liikuda miiniveeskamise arendamisele.
Teadsid Laaneots ja Kunnas seda ennem ning teavad ka nüüd, ainult vajadusel on mälu väga selektiivne.

Kas praegu on õige aeg ja head võimalused? Ei tea, rahakoti kontrollimiseks puudub teadmisvajadus. Usaldan siinkohas spetsialiste, mitte foorumit või Delfit.
Ei tea rahalist seisu, ei ole pädev otsustama.
Ja nii ongi ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1282 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22 ... 86  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt