www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Sept, 2020 1:15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3128 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 188, 189, 190, 191, 192, 193, 194 ... 209  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Juul, 2020 16:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Taolist piirivalvelaeva relvastust ei häbenetud omal ajal isegi kinos näidata, vt alates 1.16.50 https://www.youtube.com/watch?v=ZNBEu74iiY8
Muidu täitsa muhe film, tasub vaadata. Torpeedotorud, süvaveepommid oma relssidel - kõik on näha. Kipun arvama ainult, et need ÕT rakettide seadmed päriselus laeval ei olnud (taolised peaksid olema ka Shmeli relvastuses). Jätke ideoloogia kõrvale ja vaadake lihtsal tehnikat ja actioni.

Shmelid olid kohe päris kindlasti siin, nende kaldabaas asus Haapsalus Suurel Holmil, kohe Lääne Kaluri kalasadama kõrval. Need pidasid vahti Väinameres, kuskil on mul isegi fotod nendest merel sõitmas. Rahvasuus kutsuti soomuskaatriteks. Neid võis olla siin tükki 6-10, 2-3 olid sadamas ja ülejäänud merel.

Tsiteeri:
keel seekord tuletatud maaväes kasutatavast väljendist "kontaktis olema" (tuletatud "Kokkupuude, kontakt, "engagement with the enemy",


Ikka tulekontaktist, kui kahuritega, siis tulekontaktist teise kahurrelvastusega alusega. Tänased PV alused ei suuda seda. Tõsi, täna on veel üks alus raskekuulipildujaga, aga kahuritega PV alused on juba möödanik (viimane oli PVL-111 Vapper, täitsa Eestis ehitatud laev).

https://www.vesseltracker.com/en/Ships/ ... ery/656101
http://www.navweaps.com/Weapons/WNRussi ... 9_2m-3.php

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Juul, 2020 11:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 404
Kapten Trumm kirjutas:
Torpeedotorud, süvaveepommid oma relssidel - kõik on näha.

Võivad isegi olla. Kvaliteet on kehv ja laeva näidatakse enamasti ainult siluetina. Lõpuks teab ainult režissöör, mida seal tegelikult filmiti. 15. minutil vilksatab näiteks mastis sinine vimpel, piirivalvel olid rohelised.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Juul, 2020 11:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17835
Analoogsel alusel on olnud juhust põrssapõlves Miinisadamas kolada, sellel olid vööris asuva suurtükiseadme ees süvaveepommide tulistamiseks mõeldud torud...täpsemalt kaks torukomplekti.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Juul, 2020 14:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Apr, 2009 18:37
Postitusi: 34
Eraldiseisva politseilaevastiku säilitamise vajalikkuse argumendina on siin arutelus minu mäletamist mööda seni välja toodud ainult võimalus EL-i fondidest investeeringuteks raha kaasata. Seejuures ei tasu unustada, et riigil ei ole hetkel mitte kaks eraldiseisvat laevastikku, vaid kolm (KV, PPA ja Veeteede Amet), samamoodi on neil kõigil ka oma "operatsioonikeskused" (mereväel oma, PPA-l merevalvekeskus ja VA-l laevaliikluse korraldamise osakond (VTS)). Dubleerimise ja konkureerimise vältimiseks (kaks veerandvõimekusega laevastikku KV ja PPA laevastike näol) peaks laevastike arvu vähendama vähemalt kaheni (jõudu kasutav ja jõudu mittekasutav, nagu merejulgeoleku uuringuraport soovitab).

PPA laevastikul on peamiselt kolm funktsiooni: piirivalve, otsingu- ja päästetööd (SAR) ning reostustõrje. PPA laevastikus on Kindral Kurvitsal ja Rajul spetsiifiline funktsionaalsus, Pikkeri ja Valve erilisus võrreldes tavalise tsiviillaevaga on ainult nende sinine värv. Merepiiri (järved maismaapiiri osa) valvamise ja kaitsmise funktsioon võiks kuuluda kaitseväele (nagu ka õhuruumis), SAR-i ja reostustõrje laevadelt saaks vabalt anda Veeteede Ametile (rannavalve oli kunagi ka VA koosseisus).

VA (tulevikus Transpordiamet vms) laevastiku profiili kuuluks jäämurdmine, navigatsioonimärkide paigaldamine, reostustõrje, SAR (sh pukseerimine, tule kustutamine jne), lisaks mõõdistuslaevad. Juba praegu on pool Eesti reostustõrjevõimega laevadest VA laevastikus (EVA-316 ja Sektori). Kindral Kurvits ja Raju sobiksid sellisesse ülesannetespektrisse väga hästi (Kindral Kurvits ja EVA-316 on praktiliselt sama funktsionaalsusega ja Rajul on isegi ehitamise käigus arvestatud poide veeskamisega). Reostustõrjelaevade (peamine funktsioon, mida EL poolt rahastatakse) hankimiseks tulevikus VA laevastikku EL-i toetusel puuduks igasugune takistus ja mereväe laevadele on seda funktsiooni ruumipuudusel üsna keeruline külge pookida.

See puudutas nüüd "suuri laevu". Mis puudutab "väikseid laevu", siis kaatrid ja paadid võivad jääda vabalt PPA pärusmaaks. Kui kaitsevägi valvab õhupiiri, siis formaalsusi teostab PPA lennujaamas. Sama toimiks/toimib ka laevadega - formaalsused viiakse läbi sadamasse jõudes PPA poolt. Politseilisi ja päästeülesandeid kaldalähedastes vetes võib Siseministeeriumi haldusalas edasi viljeleda (PPA ja Päästeamet - nende ressursside puhul tekib ka kohati küsimus, kas on otstarbekalt kasutatud (haldusala piirid hägused)). Samad inimesed, vajadusel patrull- või päästeauto asemel mootorpaat või jett, nagu ka suuresti juba täna.

Samuti tekib küsimus, kas meil on sel juhul vaja kolme eraldiseisvat operatsioonikeskust. PPA merevalvekeskus on juba häirekeskusega samas "toas", seega sealsed "piirivalvurite" ametikohad liiguks nagunii mereväkke. JRCC (Joint Rescue Coordination Center) saaks jääda häirekeskuse osaks ja kamandada peamiselt siseministeeriumi vahendeid (PPA (sh lennusalk) ja Päästeamet) + VA suured laevad (enamus väljakutsetest on seotud väikelaevadega) või siis teine variant oleks viia JRCC funktsioon VA "majja" (plussina oleks rohkem merelist kompetentsi, aga muud alluvussuhted keerukamad).

Ehk kokkuvõttes tahtsin seda öelda, et ei ole kohanud veel veenvat argumenti (mõne admirali nostalgia ei ole veenev), miks PPA peaks üleval pidama "suuri" laevu (veerandvõimekus, mis konkureerib ja dubleerib teise samasugusega rollide õiguslikus sasipuntras).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Juul, 2020 14:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Hetkel ei konkureeri need suured PPA laevad kellegagi, lihtsalt MeV-l polegi (peale Pitka seibideks lõikamist) taolisi aluseid.
Sandownid oma spetsiifilise käitursüsteemiga pole mingid patrull-laevad ja ülejäänu pudeneb peagi roostepuruks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Aug, 2020 18:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 404
See on nüüd küll demagoogia: fakt on õige, aga ei lükka Klambri väidet kuidagi ümber (ega toeta ka), sest tema räägib asutuste konkureerimisest ressursside pärast.
Klambrile kommentaariks nii palju, et mereoperatsioonide keskus peaks olema riigi peale üks (enamikus riikides nii ongi) ja see peab asume mereväe "majas", sest mereväe nõuded merepildi ulatusele ja detailsusele on kõige suuremad (riigisaladuse töötlemine jne). JRCC võib selles "majas" saada oma "toa".

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2020 17:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
PV laevastik on üldiselt ehitatud EL Frontex rahade eest, kus Eesti riigi osalus kokku on nii 15 miljonit.
Selle raha eest saanuks merevägi osta mõned "väekaitsekaatrid" ja ei enamat.

Kui rääkida PPA radariseire jooksvatest kuludest, siis noh, militaarseid (ja kõrgendatud hukukindlusega) radareid selle rahaga samuti ei pea. Lisaks maksid selle radarite ostukulust jällegi 85% "Brüsseli tädid", Eesti enda osalus oli väike. PV kasutab madalate hoolduskuludega tsiviilradareid. Samuti läheb nende uuendamine ilmselt EL rahadega.

Ainus, kus siin konkurentsist ressursside mõttes rääkida, on laevade ja mereseire personali ja jooksev ülalpidamiskulu - et aga sellest venitab välja OPV-de kulud (lisaks senisele PPA laevade kulule, sest need ei jää ju seisma). Samuti ka sõjalisi radareid. Inimesi mereseire ja merepiirivalve peal ei ole PPA-s rohkem kui 50-60 inimest.

Ühesõnaga, ettekujutus, et PPA merepiiri valvamise jooksvate kuludega MeV probleemid saavad lahendatud, on ekslik ja võhiklik. Selle raha kättesaamisest ei juhtu suurt midagi. Tõepoolest, ühildamine on vajalik ja möödapääsmatu, aga ettekujutlus, justkui saabub sellest suur "ressursside ökonoomia" ja saab merekaitsega hakata tegelema, on sügavalt ekslik.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2020 18:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1715
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Ma olen seda siin mitu korda öelnud.
Tsiteeri:
Minu jaoks on küsimus pigem selles, et kui palju tänasele merepiirivalvele peaks riik juurde maksma ja palju tänast ümber korraldama, et saaks midagi sellist millest Ott ja URR ... ja Herem räägivad.

Minu teada ei ole ka mereväelased ei siin ega mujal väitnud, et täna PPA käes olevate vahenditega (sh EU rahad), teeks KV midagi enamat ära.
Seda, et EU rahasid saab kasutada KV koosseisus tegutseva piirivalve funktsiooni tarbeks, on vähemalt lätlased juba tõestanud. Aga ka seda ... ja kõike muud on siin korduvalt räägitud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2020 19:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 186
Korduvad uurimised-puurimised on sama korduvalt näidanud, et laevastike ühendamise eesmärk või kaasnev tulu ei ole rahaline kokkuhoid. Tulu seisneb natukenegi riigina tegutsemises merel. Kui kõik kolm laevastikku oleks täna täielikult kapitaliseeritud ja finantseeritud, annaks ühel või teisel viisil liitmine rahalist kokkuhoidu.

Klambri postitus juhtis muuseas tähelepanu veel ühele teemale, millega keegi seni tegeleda ei taha (ega tõenäoliselt hakkagi tegelema) – paadindus. Ja Klambri pakutud lahendus, mis puudutab vähemalt SiM haldusala, on üsnagi mõistlik. Kui laevu on riigil vähe (võrreldes geograafilise merealaga), EEZ võimega veelgi vähem, siis paate (st väikelaevu) on riigi erinevatel ametitel üle mitmesaja. Meenub ühe veeteede ameti töötaja kummastus, kui ta rannikumeres kalal käis. Teda käis pooletunnise vahega kontrollimas kolm erineva ametkonna inspektorit (PPA pani puhuma, Keskkonnainspektsioon kontrollis kalastusluba ja Veeteede amet paadi merekõlbulikkust), kõigil sarnased paadid koos mootoritega istumise all. Kui natukenegi riiklikult mõelda, saaks kolm inspektorit ühte paati panna. Kui suisa mereriiklikult mõelda, saab ühele inspektorile ühe paadiga anda volitused kontrollida kõike, mida riigil kontrollida vaja (meenub Iiri mereväe mudel).

Eurorahade jutt ei päde tõesti. Ka Leedu õhuvägi lendab EL-i rahade eest ostetud kopetritega. EL-i üldiselt ei huvita asutuse nimetus, vaid see, et EL-i rahastatud vahend teeks seda, milleks rahastus oli antud. Ja seda projekti rahastusperioodi lõpuni. Ehk et Leedu õhuvägi soetas koperid SAR-iks ja teeb nendega SAR-i. Kui rahastusperiood läbi võib ta nendega muid lende rohkem teha, aga kuna SAR ülesannet keegi õhuväelt ära võtta ei kavatse, pole ju probleemi. See, et SAR lendude hulka lähevad ka nö patrull-lennud, mille käigus pealveekontakte tuvastamas käiakse (tegevus tegelikult üsna sarnane SAR operatsioonile), ei huvita EL-i.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2020 20:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 404
Külastasin talvel Poola mereväeakadeemiat Gdynias. Sisseseade, eriti jõu- ja abiseadmte oma, tegi kadedusest roheliseks. Olevat ka eurorahade eest soetatud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 9:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Minu teada ei ole ka mereväelased ei siin ega mujal väitnud, et täna PPA käes olevate vahenditega (sh EU rahad), teeks KV midagi enamat ära.
Seda, et EU rahasid saab kasutada KV koosseisus tegutseva piirivalve funktsiooni tarbeks, on vähemalt lätlased juba tõestanud. Aga ka seda ... ja kõike muud on siin korduvalt räägitud.


Siin teemas on asjaosalised ise korduvalt seletanud, et EL rahade eest ostetud PV laevadele relvastuse monteerimine toob kaasa kohese EL 85% osaluse tagasi maksmise. Nende hulgas üks SiseMin tegelane :oops:

Mina arvan ka, et ei too, küsimus on lihtsalt meie püüdlik-kandilises kuulekuses (mida tõestavad Läti ja Poola näited). See on iga riigi siseasi, kas ta vajab piiri valvamiseks USP-d kapteni seifis või Boforsit pakil.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 9:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Tsiteeri:
Korduvad uurimised-puurimised on sama korduvalt näidanud, et laevastike ühendamise eesmärk või kaasnev tulu ei ole rahaline kokkuhoid. Tulu seisneb natukenegi riigina tegutsemises merel. Kui kõik kolm laevastikku oleks täna täielikult kapitaliseeritud ja finantseeritud, annaks ühel või teisel viisil liitmine rahalist kokkuhoidu.


Kas sa nõustud siis minu mõttega, et PV laevastiku allaneelamisega MeV märkimisväärset lisaraha (tulenevalt dubleerimise kadumisest) ei teki? Juhtimise lihtsustamine, infovahetuse lihtsustumine jne - kindlasti efekt on. Selle "neelamise" võimalikkuses ma natuke hetkel kahtlen - taoline katse tehti PV lennusalga osas mõned aastad tagasi ÕV poolt ja edutult - PV/PPA "katus" on piisavalt tugev selleks.

Tänase MeV aktiivse komponendi üleminekul suurtele avamere patrull-alustele lihtsalt investeeringu- ja jooksvad kulud kasvavad dramaatiliselt ning PV laevastiku "neelamisega" seda tasa ei lülita - valdkond vajab suuremat rahasüsti.

Kui laevade ehituseks ei suudeta kaasata EL 80% kaasfinantseeringut, siis see paarsada milli tuleb sissejuhatuseks ise kuskilt leida.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 10:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9131
Asukoht: Siilis
Kapten Trumm kirjutas:
Mina arvan ka, et ei too, küsimus on lihtsalt meie püüdlik-kandilises kuulekuses (mida tõestavad Läti ja Poola näited). See on iga riigi siseasi, kas ta vajab piiri valvamiseks USP-d kapteni seifis või Boforsit pakil.

Hea point // ilmekas sõnastus - kiidan kahel käel heaks 8)
Euroliidult tuleb võtta kõik mis võtta annab - ja tarvitada seda nii, nagu issamaale kõige kasulikum.
Ning vastupidise väitjad a la "eisaaeivõi" on(gi) lihtsalt orjahingega selgroota pridurkad :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 11:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1715
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Tsiteeri:
Kas sa nõustud siis minu mõttega, et PV laevastiku allaneelamisega MeV märkimisväärset lisaraha (tulenevalt dubleerimise kadumisest) ei teki?
Juhtimise lihtsustamine, infovahetuse lihtsustumine jne - kindlasti efekt on.

Mõnes mõttes tuleb "lisaraha".

Täna saab PPA hakkama oma ülesannetega summa eest 1.
Kui KV peaks tegema midagi sellist, millest mereväelased(+) räägivad, siis tähendab see tänase PPA võimekuse omamist + veel midagi ehk summas 1+x.
PPA merepiiri valvele kuluv ressurss on lisaraha esimese sammuna, suurema võimearenduse protsessi mõttes. Pole isegi vahet kumma asutuse all seda arendataks. Küsimus on ikka pigem otsuses: Kas arendada?
Kui me annaksime PPA merepiirivalve osa lihtsalt KV-le, siis see ei oleks mingi lisaraha.

Ka sellest on siin varem räägitud:
Tsiteeri:
Aga kust me saame need ressursid? MeV on teinud esialgsed arvutused Eesti kohta ja saanud kogu ülaltoodu hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul. Kaitseeelarve mõistes tähendaks see umbes 0,1 % SKTst. Tänasest 2%st minu arvates midagi välja ei pigista. 20-30 milj aastas millegi arvelt võtta tundub „nokk kinni saba lahti“ lahendusena. Seega näen mina ainukest võimalust lisarahastuses. Ma ei ütle, et Eesti jääb kaitsmata ja heidutus ei toimi, kui MeV ei arendata. Ma väidan, et me muudaks võimalikule agressorile igasuguse üleoleku merel, nii kriisis kui sõjast märkimisväärsemalt raskemaks. Täna saab Läänemeres toimetada üsna segamatult, valmistades ette agressiooni, tegutsedes hübriidselt või lausa blokeerides meid merelt. Kirjeldatud MeV arenduste puhul peaks agressor rakendama oma sõjalisi jõude kogu maailmale nähtavalt ja seda on meil toetuse saamiseks väga vaja. Samas oleks see kõik seotud tema jaoks selliste kulude, kaotuste ja riskidega mis heidutab või lihtsustab liitlaste tegevust.
Üks „lisarahastuse“ koht on PPA mereliste tegevuse viimine MeV alla suurema osa funktsioonide ning nendele kuluva eelarve ja vahenditega. Sellest ei jätkuks kaugeltki mitte kogu arenduse jaoks, kuid tänase PPA merepiirivalve funktsioonide ulatuses küll.
Teiseks rahastuse allikaks on loomulikult riigi otsus – arendada MeVge millegi tänase arvelt. Ja siin ei saa mina midagi ette öelda. Mina ei ole pädev ütlema, mis on riigis vähemtähtsam kui MeV kirjeldatud võimed.
Kolmandaks allikaks võivad olla liitlased. Kuid siin peab meil kindel otsus ehk tahtmine enne selge olema, nagu ka otsus rahastamiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 11:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 292
Ott Laanemets kirjutas:
Klambri postitus juhtis muuseas tähelepanu veel ühele teemale, millega keegi seni tegeleda ei taha (ega tõenäoliselt hakkagi tegelema) – paadindus. Ja Klambri pakutud lahendus, mis puudutab vähemalt SiM haldusala, on üsnagi mõistlik. Kui laevu on riigil vähe (võrreldes geograafilise merealaga), EEZ võimega veelgi vähem, siis paate (st väikelaevu) on riigi erinevatel ametitel üle mitmesaja. Meenub ühe veeteede ameti töötaja kummastus, kui ta rannikumeres kalal käis. Teda käis pooletunnise vahega kontrollimas kolm erineva ametkonna inspektorit (PPA pani puhuma, Keskkonnainspektsioon kontrollis kalastusluba ja Veeteede amet paadi merekõlbulikkust), kõigil sarnased paadid koos mootoritega istumise all. Kui natukenegi riiklikult mõelda, saaks kolm inspektorit ühte paati panna. Kui suisa mereriiklikult mõelda, saab ühele inspektorile ühe paadiga anda volitused kontrollida kõike, mida riigil kontrollida vaja (meenub Iiri mereväe mudel).


Pole saanud mahti siinset teemat pikemalt lugeda ning vahepealse aja jooksul on palju juttu – enamik sellest juba teab mitmendat ringi korduvkasutatav -, merre voolanud. Ma natuke intrigeeriks ja hakkaks kinni Ott Laanemetsa näitest ja keeraks vinti peale. Esmapilgul mulle tundub, et see mõte on jäänud lõpuni mõtlemata. Ilmsetamaks, et kuhu suunas edasi mõelda toon paralleeli kõigile arusaadavamast keskkonnast ehk maismaalt.

Eesti riigiasutustel on tuhandeid autosid. Kas saaks teha nii, et kuna iga auto mahutab enamasti viis inimest saaks ühte riigiautosse kokku panna politseiniku, päästetöötaja, keskkonnainspektori, tehnilise järelvalve ameti inimese ja meediku. Veel parem, kui seda kõike teeks üks ja sama inimene. Loomulikult on see näide selgelt üle võlli, kuid ehk ilmestab, et miks riigil on tekkinud sadu paate/väikelaevu (on see tõsi?) eri ametkondades. Kaldun arvama, et spetsialiseerumine ühele tegevusalale või -harule on paratamatu protsess. Majandusteooria alustalad sh tööjaotus kehtib vist ikka ka avalikus sektoris?
Võimalik, et merel on millegi pärast asjad teistmoodi ja üks inimene suudaks ära teha nii pootsmani, kapteni kui ka mastiahvi töö. Ja piisab ühest targast vanast Saare naisest, kes kõike seda kontrollib ja järelvalvet teeb.
Tõsisemalt rääkides ei oska ma hinnata, kas kolme senise inspektori töö (politseinik, keskkonnainspektor, Veeteede ameti inspektor) on võimalik kokku panna ühte inimesse.


Martin Herem kirjutas:
Kui Soome lahes seilab sarnaste tunnustega laev, mis siis? Kui pole territoriaalmeres, siis Eesti ei tee midagi. Täna ei tee liitlased ka. Minu oponendid arvavad (vist), et polegi vaja. Vähemalt mitte selle raha eest, millega saaks 3. brigaadi teha.
Märkusena olgu öeldud, et selle "merel kohaloleku" raha eest 3.brigaadi luua ja ülal pidada ei suudaks. Peaks jälle Strateegilisesõduri appi kutsuma. Tema rehkendaks palju brigaad maksab.
Siin on muidugi "eksperte", kes teavad odavamaid variante ... Pealegi teeks kolmanda nrigaadiga Eesti kaitse huvides rohkem ära, kui paari laevaga. Mina pole aga kunagi rääkinud "mõnest laevast". Ma räägin laevadest mis täiendavad kaldal paiknevaid ja teisi seirevahendeid, maismaal paiknevaid laevatõrje vahendeid, saavad hakkama miiniveeskamisega ja võib olla veel millagagi.
Muidugi on vaid maismaal paiknevad vahendid rohkem, kui mitte midagi. Ja loomulikult saab ka nendega agressiooni hinda tõsta. Ja muidugi täidavad PPA koosseisus olevad võimed juba täna osa ülesandeid. Kuid vaid osa.
Aga õhus me nii ei tee.
Minu jaoks on küsimus pigem selles, et kui palju tänasele merepiirivalvele peaks riik juurde maksma ja palju tänast ümber korraldama, et saaks midagi sellist millest Ott ja URR ... ja Herem räägivad.
Borja jutt, et Eesti arendused ja kulutused merel ei tasu mingil juhul ära, isegi mitte ühe tänase brigaadi väärtuses, on lihtsalt ... ühe endise staabiohvitseri arvamus. :wink:


Kiire vastus on, et kolmas brigaad ja „merel kohalolek“ on oluliselt erineva suurusega kulud rahalises vaates. Esmane merelise kohaloleku parandamine oleks umbes 1/3 kolmanda kergjalaväe brigaadi kulust. Seda kiirhinnanguna.
Kes ja mis on 3. brigaad, see väljub nüüd siinse teema kontekstist. See oleks eraldi arutelu – mis on ka juba kordi ja kordi läbi kedratud – on, et kas 3. brigaadi saaks teha Kaitseliidu baasil. Arvan, et ei saaks. KL aluspõhimõtted, nagu vabatahtlikkus, kogukondlikkus, piirkondlikkus jne, kannataksid selle all tõsiselt.

Aga jah, akf Martin Heremi küsimus vajaks pisut pikemat lahkamist. Proovin seda mingi hetk teha. Lähimate nädalate jooksul paraku ei jõua.

Alustaks sellest, et kui suur ja mis on Eesti? Kas:
- 45 227 ruutkilomeetrit maismaad;
- 81 727 (sh territoriaalmeri 36 500);
- üle miljoni kuupkilomeetri õhku;
- 16 zetabaidi küberruumi;
- 1 328 976 elanikku;
- või äkki kogunisti nende 1,3 mln inimese peas olev mõttekonstruktsioon Eestist.

Kas järgmist võimearendust tegema hakata tuleks ainult maismaa kaitsmist parandada? Sest kõik mis pole muld ja kivid on talupojatarkusele arusaamatu ja nõuab juba spetsiifilisemat arusaamist. Seal ei piisa vaid sellest, et teeme ühe hea asja (brigaadi) juurde mis lahendab kõik meie mured korraga ära. Või paneme kolm meest paati (koerast rääkimata) ja kõik on hästi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3128 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 188, 189, 190, 191, 192, 193, 194 ... 209  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt