www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2020 0:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 190, 191, 192, 193, 194, 195, 196 ... 206  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2020 19:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 182
Borja kirjutas:
..ja mina valiksin nonde 300milj eest kolmanda brigaadi + rauterid kõigile brigaadidele.
. . .
Eks ta ole - maitse asi

strateegiline sõdur kirjutas:
Valiku tegemine on sees kõva annus või paras protsent „usupõhisust“, et mis siis ikkagi oleks tulevikus kasumlikum riigikaitse, kui terviku vaates.

Siin tundub olevat terve riigi üks juurprobleemidest – asju planeeritakse ja tehakse pigem maitse- ja usu- kui analüüsi- ja teadmistepõhiselt. Igasuguste analüüsidega on kogu see kupatus muidugi looritatud ja analüüse a la „merevägi, palun kirjutage, miks on UK-st ostetavad miinijahtijad meile parimad“ tehakse ju ka. Merekaitse teemal sooritati hiljuti analüüsi, mille eesmärgiks ja sisuks oli põhimõtteliselt eelmise analüüsi üleanalüüsimine. Samas on tõsi ka see, et nähtavas tulevikus see vist ei muutu, sest „pikki tekste ma ei loe, aga räuskan kõvasti“ tegelased pole ju kuhugi kadunud.

strateegiline sõdur kirjutas:
Ma natuke intrigeeriks ja hakkaks kinni Ott Laanemetsa näitest ja keeraks vinti peale. Esmapilgul mulle tundub, et see mõte on jäänud lõpuni mõtlemata. Ilmsetamaks, et kuhu suunas edasi mõelda toon paralleeli kõigile arusaadavamast keskkonnast ehk maismaalt.

Eesti riigiasutustel on tuhandeid autosid. Kas saaks teha nii, et kuna iga auto mahutab enamasti viis inimest saaks ühte riigiautosse kokku panna politseiniku, päästetöötaja, keskkonnainspektori, tehnilise järelvalve ameti inimese ja meediku. Veel parem, kui seda kõike teeks üks ja sama inimene.

See näide on tõesti üle võlli keeratud sel lihtsal põhjusel, et meri ei ole inimese loomulik keskkond. Mulle hakkab üha rohkem kangastuma, et inimesed, kes pole ise merd sõitnud, ei suuda ega taha ette kujutada, millega tegu. Ja seda hirmutavalt kõrgel tasemel. Tänana KVJ on siin suur erand. Põhimõtteliselt võib ju autopargiga võrrelda, Norras näiteks on paate rohkem kui autosid ja selline teemapüstitus/võrdlus poleks seal juba seetõttu päevakohane. Norra on aga selle sõna sisulises tähenduses mereriik, meil on olukord siiski niruvõitu. Liigagi tihti võrdeme merekeskkonda mismaaga seal, kus seda vaja pole ja seal, kus võrdlus valiidne oleks, me seda ei tee.
Selle paadinduse näitega ma tahtsin lihtsalt öelda, et tegelikkuses on meil raha küll ja veel, nii et iga asutus saab selliseid omale soetada, ja riigi arusaama oma merealal toimetamisest ja alusülesandest (MSA) pole olemas.
strateegiline sõdur kirjutas:
Seega ma eristaksin enda jaoks eelnevast siinsest arutelust kolm eraldi tuumikküsimust:
1. Kas arendada edasi maaväge või alustada mere domeeniga?
2. Kas suured laevad või väiksed alused?
3. Kas kolm eraldi olevat organisatsiooni või mõned neist omavahel liita?

Ma pigem sõnastaks need ümber ja vahetaks 2 ja 3 kohad:
1. Mida Eesti riik merel teha soovib, millised on need huvid – kommunikatsiooniliinid, rannakaitse, huvilaevandus jne –, mida tuleb edendada ja kaitsta?
2. Kuidas neid huve kõige parem oleks kaitsta? Millised on riigi sooritatavad tegevused ja kas neid teha ühe, kahe, kolme mereväega, ühe või kahe õhuväega, maaväega, PPA-ga või hakkab neid tegema nt põllumajandusministeeriumi allasutus jne?
3. Milliste vahenditega neid huve peaks kaitsma: suured laevad, väikesed laevad, paadid, kaldaüksused, baasid jms?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 9:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Siin tundub olevat terve riigi üks juurprobleemidest – asju planeeritakse ja tehakse pigem maitse- ja usu- kui analüüsi- ja teadmistepõhiselt. Igasuguste analüüsidega on kogu see kupatus muidugi looritatud ja analüüse a la „merevägi, palun kirjutage, miks on UK-st ostetavad miinijahtijad meile parimad“ tehakse ju ka. Merekaitse teemal sooritati hiljuti analüüsi, mille eesmärgiks ja sisuks oli põhimõtteliselt eelmise analüüsi üleanalüüsimine. Samas on tõsi ka see, et nähtavas tulevikus see vist ei muutu, sest „pikki tekste ma ei loe, aga räuskan kõvasti“ tegelased pole ju kuhugi kadunud.


Kui vastandame omavahel ming eriti kerge jalaväebrigaadi ja 4 kahurrelvastusega patrull-alust (mõlemad 400M), siis kipub analüüs usku toetama - jalavägi on väga multifunktsionaalne tööriist, mis sobib alates politseioperatsioonist Ida-Virumaal kuni täiemõõdulise sõjani Ukrainas, nimetatud alused aga on seevastu jälle päris monofuntsionaalsed (patrulltegevus rahu ajal ja kriisis, kui vastane meie laevu veel ei ründa) ja piiratud kasutusvõimalustega.

Selles "usus" on kahjuks maaväe-usul selge eelis. See vaekauss kalduks muidugi tunduvalt, kui selle 400M sees sisalduks ka laevatõrjevõime. Seda on võimalik saada taolises raamistikus kalda raketipatareiga või kergete rakette kandvate alustega (trummipaadid), aga mitte OPV-dega, kuna seal sööb alus relvastuse raha lihtsalt ära. Taolist põhimõtet demonstreeris elavalt hiljutine "väekaitsekaatrite" hange, kus vastast mõjutava relvastuse raha pandi magama one-off disainile, Rolls-Royce Kamewa veepaiskuritele ja konditsioneeritud olmeruumidele.

Kindlasti maaväelaste üks skepsise allikatest ka seesama vastase tulega mõjutamise võime - kui maaväel on see alates 1991 olnud absoluutne prioriteet, siis kui märgatavate summade eest kerkib kõrvale nishivõimekus, mis vastast eriti mõjutada ei suuda, tekitab see loogiliselt trotsi ja vastuseisu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 9:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Tsiteeri:
Kui vastandame omavahel ming eriti kerge jalaväebrigaadi ja 4 kahurrelvastusega patrull-alust (mõlemad 400M)

Mis on "eriti kerge jalaväebrigaad" ja kes neid vastandab?

Ausõna, siin teemas võetakse neid numbreid täiesti laest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 9:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Selline post on kui ignorantsi musternäide. See vaidlus ju viimane 10 lk käibki.
Kas osta soovitud alused või saab midagi kasulikumat.
Fregati-laadne patrullalus maksab 100M suurusklassis, näiteid eespool mitmeid.
Jalaväepataljoni loomise investeering varustuse osas on ca 150M (ka läbi jahutud), kui loobuda osadest relvadest (nt väga kallist Javelin tankitõrjest), ja piirduda second hand kraamiga, siis 100M saab ehk hakkama.
Summad on täitsa usutavas klassis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 9:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1703
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Ma pean vajalikuks märkida, et kõik see mida Trumm eelistab (Borja jt ka), on tema väitel alati odavamalt tehtav. Odavamalt kui siiani, odavamalt kui mina arvan, odavamalt kui .... Peamiseks lahenduseks on talupojatarkus.
Merel on aga kõik kallis. Ja isegi suure raha eest saab vaid haleda tulemuse. Kuni see muidugi pole talupojatarkusest tulenev "erilahendus".
Kahjuks pole ma seda geniaalsust kohanud päris elus ja hindadest on mul erinev arusaam.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 9:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1703
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Oma eelmist juttu kirjutades ei teadnud, et Trumm samal ajal enda viimast kommentaari koostab :lol:
Millised paralleelmaailmad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 10:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 282
A. Meeldetuletuseks teema algus:
Ott Laanemets kirjutas:
Klambri postitus juhtis muuseas tähelepanu veel ühele teemale, millega keegi seni tegeleda ei taha (ega tõenäoliselt hakkagi tegelema) – paadindus. Ja Klambri pakutud lahendus, mis puudutab vähemalt SiM haldusala, on üsnagi mõistlik. Kui laevu on riigil vähe (võrreldes geograafilise merealaga), EEZ võimega veelgi vähem, siis paate (st väikelaevu) on riigi erinevatel ametitel üle mitmesaja. Meenub ühe veeteede ameti töötaja kummastus, kui ta rannikumeres kalal käis. Teda käis pooletunnise vahega kontrollimas kolm erineva ametkonna inspektorit (PPA pani puhuma, Keskkonnainspektsioon kontrollis kalastusluba ja Veeteede amet paadi merekõlbulikkust), kõigil sarnased paadid koos mootoritega istumise all. Kui natukenegi riiklikult mõelda, saaks kolm inspektorit ühte paati panna. Kui suisa mereriiklikult mõelda, saab ühele inspektorile ühe paadiga anda volitused kontrollida kõike, mida riigil kontrollida vaja (meenub Iiri mereväe mudel).

strateegiline sõdur kirjutas:
Ma natuke intrigeeriks ja hakkaks kinni Ott Laanemetsa näitest ja keeraks vinti peale. Esmapilgul mulle tundub, et see mõte on jäänud lõpuni mõtlemata. Ilmsetamaks, et kuhu suunas edasi mõelda toon paralleeli kõigile arusaadavamast keskkonnast ehk maismaalt.
Eesti riigiasutustel on tuhandeid autosid. Kas saaks teha nii, et kuna iga auto mahutab enamasti viis inimest saaks ühte riigiautosse kokku panna politseiniku, päästetöötaja, keskkonnainspektori, tehnilise järelvalve ameti inimese ja meediku. Veel parem, kui seda kõike teeks üks ja sama inimene.

Ott Laanemets kirjutas:
See näide on tõesti üle võlli keeratud sel lihtsal põhjusel, et meri ei ole inimese loomulik keskkond. Mulle hakkab üha rohkem kangastuma, et inimesed, kes pole ise merd sõitnud, ei suuda ega taha ette kujutada, millega tegu. Ja seda hirmutavalt kõrgel tasemel. Tänana KVJ on siin suur erand. Põhimõtteliselt võib ju autopargiga võrrelda, Norras näiteks on paate rohkem kui autosid ja selline teemapüstitus/võrdlus poleks seal juba seetõttu päevakohane. Norra on aga selle sõna sisulises tähenduses mereriik, meil on olukord siiski niruvõitu. Liigagi tihti võrdeme merekeskkonda mismaaga seal, kus seda vaja pole ja seal, kus võrdlus valiidne oleks, me seda ei tee.
Selle paadinduse näitega ma tahtsin lihtsalt öelda, et tegelikkuses on meil raha küll ja veel, nii et iga asutus saab selliseid omale soetada, ja riigi arusaama oma merealal toimetamisest ja alusülesandest (MSA) pole olemas.

B. Teema edasiarendus
Eks nende näidetega muust valdkonnast olegi see häda, et nad on küll efektsed, kuid fookus kipub oluliselt hajuma. Kuid et minu jutt ei jääks tühipaljaks targutuseks, selgitan põhjalikumalt mis mind Sinu tekstis pisut nõutuks muutis.
Algsed väited:
1. Paate (st väikelaevu) on riigi erinevatel ametitel üle mitmesaja. Ehk siis suurusjärk 200-300. On see tõsi? Viide laevaregistrile, mis on avalik andmebaas. Sealt peaks andmed üles leidma. https://veeteedeamet.ee/et/laevandus-sa ... aregistrid
2. Ametite ja/või funktsioonide ühendamisel on võimalik neist olulisest osast loobuda. Ehk siis 100-150 väikelaevast. On see tõsi? Kellelt ja kui palju siis vähemaks peaks võtma?
3. Kõik see annab niivõrd palju säästu, et selle eest saab soetada suuri laevu. On see tõsi? Siin oleks abiks viide asutuste eelarvetele, mis on samuti avalikud. Palju siis seni on kulunud paadindusele ja palju siis sääst oleks. Tõsi, paadinduse osa eelarvest otse välja ei loe. Kui natuke tööd teha siis muidugi loeb, kuid tunnistan, et see on liiga tüütu ja ajamahukas. Kuid mida loeb kohe välja on üldine eelarve suurus, kulud personalile, majandustegevusele ja investeeringutele. Mulle tundub, et kui teed selle analüüsi ära ilmneb fakt, et ega seal senistes eelarvetes ikka väga palju läbi aastate seda raha pole olnud, mida kokku hoides hakata suuri laevu ostma. Siinkohal ma ei sea kahtluse alla suurte laevade vajadust. See on hoopis teine teema.

C. Järeldused
Toodud näide, kus ühel korral ja ühel päeval kontrollisid kolme eri ametkonna inspektorid järjest ühte inimest, on klassikaline harvaesineva, kuid eredalt meeldejääva juhtumi üle ekspluateerimine ja selle põhjal suure üldistusjõuga järelduse tegemine. Kõik need päevad, kui teda ei kontrolli keegi, ja neid päevi on valdav osa, ei jää oma tavalisuse tõttu meelde. Ehk tavapärane inimmõtlemises tuntud kognitiivne nihe (või taju- ja mõtlemisviga), mis põhjustab täiesti vale järelduse. Sünnib järeldus mis põhineb emotsionaalsel, mitte ratsionaalsel mõtlemisel. Vähemalt mulle tundub nii. Võin loomulikult eksida, ega mul tõsikindlaid fakt pole ja hetkel vaid spekuleerin oma senise kogemuse põhjal teistest valdkondadest.
Eraldi vajaks sisulisemat hinnangut väide, et kas ikka saab ühele inspektorile ühe paadiga anda volitused kontrollida kõike, mida riigil kontrollida vaja. Vaatamata sellele, et meri ei ole inimese loomulik keskkond ja mere peal on kõik asjad kuidagi teismoodi. Kõige ülejäänuga Ott Laanemetsa postituses olen nõus, eelkõige postituses lõpus olnud kolme tuumikküsimuse osaga. Niipidi sõnastatuna tundub parem.
Ott Laanemets kirjutas:
1. Mida Eesti riik merel teha soovib, millised on need huvid – kommunikatsiooniliinid, rannakaitse, huvilaevandus jne –, mida tuleb edendada ja kaitsta?
2. Kuidas neid huve kõige parem oleks kaitsta? Millised on riigi sooritatavad tegevused ja kas neid teha ühe, kahe, kolme mereväega, ühe või kahe õhuväega, maaväega, PPA-ga või hakkab neid tegema nt põllumajandusministeeriumi allasutus jne?
3. Milliste vahenditega neid huve peaks kaitsma: suured laevad, väikesed laevad, paadid, kaldaüksused, baasid jms?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 10:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5138
Noh, teine variant oleks kolme väiksema aluse asemel hankida üks veidi suurem ja kõik kolm inspektorit n-ö ühte paati panna. Kas see midagi ka efektiivsemaks muudaks on muidugi iseküsimus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 12:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Ma pean vajalikuks märkida, et kõik see mida Trumm eelistab (Borja jt ka), on tema väitel alati odavamalt tehtav. Odavamalt kui siiani, odavamalt kui mina arvan, odavamalt kui .... Peamiseks lahenduseks on talupojatarkus.
Merel on aga kõik kallis. Ja isegi suure raha eest saab vaid haleda tulemuse. Kuni see muidugi pole talupojatarkusest tulenev "erilahendus".
Kahjuks pole ma seda geniaalsust kohanud päris elus ja hindadest on mul erinev arusaam.


Nüüd sa liialdad.
Aluste hinnanumbreid (ja lõpus ka käitamise kulusid) olen siin teemas ikka peamiselt mina lauale pannud.
Mereväelased ise kommenteerivad (õigemini viitavad) ühte enda publikatsiooni, kus on otsesõnu kirjas et "raud maksab vähe ja õhk ei maksa midagi".
Tegelikult maksab küll ja mitte vähe. Suurte laevade ostmine toob kaasa selle, et meil ei jätku raha nende relvastamiseks. Selle tagajärjel muutub üritus liikuvate sihtmärkide projektiks.

Kui palju väärt on downsizing, näitab nende 100M 1500t/100m OPV-de ja Soome Hamina klassi hinnavõrdlus. Mõlema hinnasilt on jämedalt 100M.
Põhimõtteliselt tühi kest vs lahinguvõimeline (kuid väike) alus. Niipalju siis "raud maksab vähe ja õhk ei maksa midagi".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 12:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1703
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Tsiteeri:
Nüüd sa liialdad.
Aluste hinnanumbreid (ja lõpus ka käitamise kulusid) olen siin teemas ikka peamiselt mina lauale pannud.
Mereväelased ise kommenteerivad (õigemini viitavad) ühte enda publikatsiooni, kus on otsesõnu kirjas et "raud maksab vähe ja õhk ei maksa midagi".
Tegelikult maksab küll ja mitte vähe. Suurte laevade ostmine toob kaasa selle, et meil ei jätku raha nende relvastamiseks.

Nagu hiline hommikuvõimlemine ...
Trumm, sinu lauale pandud numbreid on siin ka kahtluse alla seatud. Need on sama ebausaldusväärsed nagu kogu muu võimearenduse hindade pakkumine - sest sa ei ole sellega päriselt tegelenud ja keeldud uskumast mida räägivad ... praktikud.
Mina ei googelda asjade hindasid. Mina ei räägi oma rikkalikust kogemusest tsiviilpaadinduses. Mina räägin numbritest mis on käinud läbi päris elus (teenistuses). Viimati rääkisin ma siin numbritest alles eile.
Ma olen mitu korda öelnud, et tänase 2% SKT eest ei saa teha seda, mida MeV võiks teha. Seda saab teha ainult lisarahastusega. Kas lisarahastada, on VV otsustada. Mida rahastada, on minu "nõustada"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 12:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Trumm, sinu lauale pandud numbreid on siin ka kahtluse alla seatud. Need on sama ebausaldusväärsed nagu kogu muu võimearenduse hindade pakkumine - sest sa ei ole sellega päriselt tegelenud ja keeldud uskumast mida räägivad ... praktikud.


Praktikud pole siia midagi kvaliteetsemat ka ise andnud. Mis viib mõttele, et ega nad ise ka täpselt ei tea. Pean silmas laevu.
Viimati seati kahtluse alla Briti mereväe andmeid laevade ülalpidamiskulude kohta.
Üldist juttu "nagunii on kallim" oskan ka mina ajada. Nagu ka kahtluse alla seada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 13:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 282
Kassipiltide taustal kruusist kraanivett juues tuli meelde ühe eelmise sajandi olulisema liberaalse mõtleja tsitaat II maailmasõja aastailt: „Me kõik lepime vastumeelselt sellega, et asjad, mida igaüks ülimalt soovitavaks peab, jäävad tegemata. Et kõiki sääraseid projekte pole võimalik üheaegselt ellu viia, ning et igaüks neist on saavutatav ainult teiste tegematajätmise hinnaga, on võimalik näha ainult tõsist intellektuaalset pingutust nõudva pilguheiduga oma erialalt väljapoole. Taoline mõttetöö on raske, kuivõrd see sunnib meid oma erialast tegevust laiemas kontekstis vaatlema ja hindama seda teiste, väljaspool meie otsest huviala asuvate ja meile seetõttu vähem kordaminevate tegevuste taustal.“ – Friedrich Hayek.

PS. Kapten Trumm – mõned hinnad on sendise täpsusega teada. Samuti see, mis sinna sisse kuulub ja see, mis sinna sisse ei kuulu. Samas mõned asjad on veel ebaselged. Kuid ka see osa on teada. Küll saab selle ka selgeks :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 15:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1718
Kui raha on otsas ja talv tulekul siis tuleb Puujumala jutule minna, loogiline! Puujumalal on muidugi väike Soome aktsent. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 16:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 395
Strateegilise sõduri eelviimane kommentaar on täiesti õige, aga on minu meelest on ta Laanemetsa näidet liiga sõna-sõnalt võtnud. Näite mõte oli selles, et meil on (merel) palju üksteist dubleerivaid struktuure. Kõigi inspektorite sama paadi peale panemisega palju raha kokku ei hoiaks, aga see näitab üldist mõtlemist: selle asemel, et vaadata, kus saaks vahendeid ühiselt kasutada, üritab iga asutus oma hankida. Mõnes teises riigis on täiesti normaalne, et navigatsiooni õppesõitu tegevale mereväe laevale võetakse peale kalakaitseinspektor ja veepolitseinik, tuvastatakse ette sattunud alused ja vaadatakse üle, ega seal röövpüügiga tegeleta ja kas laevajuht ikka kaine on. Vajadusel vormistab vastav ametiisik protokolli. Kas need ametnikud ühte inimkehasse mahutada saab (haridus, juriidika, võimude lahusus jms) ei tea.

Kui nüüd mööda Eestit ringi vurava politse-keskkonnakaitse-päästeameti bussi võrdluse juurde tagasi tulla, siis PPA on juba selles suunas liikunud: liiklust reguleerivad nii politseinikud kui piirivalvurid. Muus osas hakkab võrdlus merel patrulliva laeva ja maal patrulliva bussi vahel lonkama, sest maa peal ametkonnad väga ei patrulli, vaid pigem reageerivad sündmustele. Isegi need, kes patrullivad, teevad seda eri kohtades: politsei maanteel ja keskkonnaametnik järveäärses võsas. Neid on raske sama auto peale panna. Aga päästeameti suitsuandurite kontroll koos kohaliku konstaabliga ei pruugi üldse rumal mõte olla. Mu noorsoopolitseinikust naine kinnitab, et ühiskondlikud hädad esinevad tavaliselt komplektina ning politse, lastekaitse, valla sotsiaalametnik, päästeamet jt võiks sageli meeskonnana tegutseda.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 16:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Kuidas sa URR aga kommenteerid seda, et kui Eestis on riigisektoris 200-300 väikelaeva, siis Soome mereväe 200-st alusest on umbes 30, mis kannataks laevaks nimetada, ülejäänud 170 on väikelaevad. :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 190, 191, 192, 193, 194, 195, 196 ... 206  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt