Postitatud: 09 Apr, 2006 12:06
Lennukeid ja traalereid ma omavahel ei võrdleks. Et lennukeid on vaja, on EKJ juhtkond aru saanud ja juba tegutsetakse. Neid on vaja õhuturbeks, so igapäevaseks piiri valvamiseks, nagu valvavad maismaapiiri piirivalvurid koertega ja merepiiri radarid koos piirivalvelaevadega.
Ise küsimus on see, millist rolli nähakse nendel saabuvatel L-39-tel. Kui nende rollina nähakse rahuaegseid intercept- ja air-policing'i missioone, siis varsti saadakse sellest aru, et selleks on tarvis võimsamat ja kiiremat masinat. See on vaid aja küsimus, millel niikaugele jõutakse. Usun, et varsti öeldase Brüsselist see ära, et vennad, olete niisama kingitusi küll saanud - nüüd vaadake, kuidas ise toime tulete. Jällegi vaid aja küsimus. Pool muna on parem kui tühi koor ja asi liigub vähemalt õiges suunas.
Sellise traaleriga pole aga väljaspool missiooni midagi teha. Piiri sellega suurt ei valva ja kuskil kivises madalmeres nii kalli laevaga ukerdada mingite kalameeste jääpangalt päästmiseks on selgelt liigne luksus, selleks on odavamaid ja efektiivsemaid variante.
Mis puudutab laevade vastaseid löögisüsteeme, siis praeguse relvastusega, kus maapind on küll enam-vähem teoorias kaitstud, on õhuruum ja meri suhteliselt lahti. See mängib agressorile taktikalise eelise - meie maavägi suudab katta heal juhul lõigu Narvast Vasknarvani ja Räpinast Võruni, kuid mitte ligi 400 km mererannikut koos vähemalt kümne sadamaga. Esiteks puuduvad täielikult rannakaitse relvad, selleks ette nähtud väeosad (kui üks Mereväe rannakaitsekompanii välja arvata) ja ka üldine sõjaplaan sellises olukorras tegutsemiseks.
Olukorras, kus põhjarannik on üpris lage ja sobivaid maabumiskohti kuhjaga, ei päästa siin ka miinid. Miinid päästavad soomlasi, kus rannik on raskesti ligipääsetav, saarekesi täis ja sopiline. Samuti on näiteks õhkpadjal dessantalustel, mis sõidavad merel ca 80 kmh, Kroonlinnast Kundani natuke üle tunni aja sõitu. Selle ajaga ei jõua veoautodel jalavägi isegi kohale sõita.
Et sellist ohtu tõrjuda, on tarvis kiire reaktsiooniga relvasüsteemi, mis suudab uputada dessantalused koos dessandiga kaldast kaugel. Sellist ülesannet täidavad kõige paremini tiibrakettidega lennukid, isegi helikopterid. Arvestades, et sõjalaevade PVO laskeulatus on praktikas ca 50 km, on vaja 50-100 km lennukaugusega korralikke tiibrakette. Seejuures mida kiirem on rakettide kandja, seda suurem sanss on tabada ja seda suurem on raketi laskekaugus.
Teadmine, et sul hakkavad merel kahtlase liikumise peale ilmselt raketid tulema, sunnib dessantlaevu sõitma koos sõjalaevadega, kuid viimaste sõidukiirus ei ole 80 või 100 kmh, vaid heal juhul 50 kmh - see tähendab, et sõiduaeg on kaks korda pikem ning sul on hindamatu tund aega, mille jooksul jõuavad Saksamaa Marine Tornadod juba siia ning jalavägi ohtlikku kohta kohale.
Teadmine, et dessant tossutab kohale 3 tundi ja selle jooksul jõuab EKJ ohtlikud kohad vähemalt teoorias katta tingib ründajale järgmise probleemi - maabumiskoht tuleb "ette valmistada". See tähendab õhurünnakuid, tuld merelt - see reedab tavaliselt jällegi operatsiooni mitu tundi ette, samuti ka maabumiskoha(d).
Selle kahe sammu järel muutub kogu dessantoperatsioon selliseks ürituseks, et kahtlen sügavalt, kas BL suudab praegu seda üldse teha, kui selleks on vaja enne nädal aega laevu koondada - st reeta oma üritused vaenlase luurele aegsasti ette.
Niiet ka teoreetiline võimalus saada tiibrakette annab EKJ-le suuremaid sansse ja paneb ründaja taktikaliselt keerulisse olukorda - kiire välkrünnak ei õnnestu ja suure ründe korraldamine on liiga ajamahukas ja see lekib enne välja.
Nüüd mõtleme kahele asjale, mida meil pole a) õhuturve b) rannakaitse relvasüsteem.
Milline relva kandja suudab mõlemat korraga ja miks ajan ma kangekaelselt oma jura nn raskehävitajate vajadusest. Sobivaid lennumasinaid, mis mõlemat ilusti teevad on tegelikult vaid kolm kuni neli.
F/A-18, Viggen, Gripen, F-4F. F-16 on Harpooni lastud vaid üks kord ajaloos. Ja neist neljast on kahe mootoriga vaid kaks ning kannavad 4 tiibraketti vaid 2 masinat......
Sama universaalsuse põhimõtet tuleb kasutada kogu kalli tehnika ostmisel. Näiteks üks universaalsemaid koptereid on inglaste Lynx, millega võib teha kõike, piirivalvest ja päästest kuni anti-tank ja anti-ship missioonideni.
http://www.army.mod.uk/equipment/ac/ab_lnx.htm
Ise küsimus on see, millist rolli nähakse nendel saabuvatel L-39-tel. Kui nende rollina nähakse rahuaegseid intercept- ja air-policing'i missioone, siis varsti saadakse sellest aru, et selleks on tarvis võimsamat ja kiiremat masinat. See on vaid aja küsimus, millel niikaugele jõutakse. Usun, et varsti öeldase Brüsselist see ära, et vennad, olete niisama kingitusi küll saanud - nüüd vaadake, kuidas ise toime tulete. Jällegi vaid aja küsimus. Pool muna on parem kui tühi koor ja asi liigub vähemalt õiges suunas.
Sellise traaleriga pole aga väljaspool missiooni midagi teha. Piiri sellega suurt ei valva ja kuskil kivises madalmeres nii kalli laevaga ukerdada mingite kalameeste jääpangalt päästmiseks on selgelt liigne luksus, selleks on odavamaid ja efektiivsemaid variante.
Mis puudutab laevade vastaseid löögisüsteeme, siis praeguse relvastusega, kus maapind on küll enam-vähem teoorias kaitstud, on õhuruum ja meri suhteliselt lahti. See mängib agressorile taktikalise eelise - meie maavägi suudab katta heal juhul lõigu Narvast Vasknarvani ja Räpinast Võruni, kuid mitte ligi 400 km mererannikut koos vähemalt kümne sadamaga. Esiteks puuduvad täielikult rannakaitse relvad, selleks ette nähtud väeosad (kui üks Mereväe rannakaitsekompanii välja arvata) ja ka üldine sõjaplaan sellises olukorras tegutsemiseks.
Olukorras, kus põhjarannik on üpris lage ja sobivaid maabumiskohti kuhjaga, ei päästa siin ka miinid. Miinid päästavad soomlasi, kus rannik on raskesti ligipääsetav, saarekesi täis ja sopiline. Samuti on näiteks õhkpadjal dessantalustel, mis sõidavad merel ca 80 kmh, Kroonlinnast Kundani natuke üle tunni aja sõitu. Selle ajaga ei jõua veoautodel jalavägi isegi kohale sõita.
Et sellist ohtu tõrjuda, on tarvis kiire reaktsiooniga relvasüsteemi, mis suudab uputada dessantalused koos dessandiga kaldast kaugel. Sellist ülesannet täidavad kõige paremini tiibrakettidega lennukid, isegi helikopterid. Arvestades, et sõjalaevade PVO laskeulatus on praktikas ca 50 km, on vaja 50-100 km lennukaugusega korralikke tiibrakette. Seejuures mida kiirem on rakettide kandja, seda suurem sanss on tabada ja seda suurem on raketi laskekaugus.
Teadmine, et sul hakkavad merel kahtlase liikumise peale ilmselt raketid tulema, sunnib dessantlaevu sõitma koos sõjalaevadega, kuid viimaste sõidukiirus ei ole 80 või 100 kmh, vaid heal juhul 50 kmh - see tähendab, et sõiduaeg on kaks korda pikem ning sul on hindamatu tund aega, mille jooksul jõuavad Saksamaa Marine Tornadod juba siia ning jalavägi ohtlikku kohta kohale.
Teadmine, et dessant tossutab kohale 3 tundi ja selle jooksul jõuab EKJ ohtlikud kohad vähemalt teoorias katta tingib ründajale järgmise probleemi - maabumiskoht tuleb "ette valmistada". See tähendab õhurünnakuid, tuld merelt - see reedab tavaliselt jällegi operatsiooni mitu tundi ette, samuti ka maabumiskoha(d).
Selle kahe sammu järel muutub kogu dessantoperatsioon selliseks ürituseks, et kahtlen sügavalt, kas BL suudab praegu seda üldse teha, kui selleks on vaja enne nädal aega laevu koondada - st reeta oma üritused vaenlase luurele aegsasti ette.
Niiet ka teoreetiline võimalus saada tiibrakette annab EKJ-le suuremaid sansse ja paneb ründaja taktikaliselt keerulisse olukorda - kiire välkrünnak ei õnnestu ja suure ründe korraldamine on liiga ajamahukas ja see lekib enne välja.
Nüüd mõtleme kahele asjale, mida meil pole a) õhuturve b) rannakaitse relvasüsteem.
Milline relva kandja suudab mõlemat korraga ja miks ajan ma kangekaelselt oma jura nn raskehävitajate vajadusest. Sobivaid lennumasinaid, mis mõlemat ilusti teevad on tegelikult vaid kolm kuni neli.
F/A-18, Viggen, Gripen, F-4F. F-16 on Harpooni lastud vaid üks kord ajaloos. Ja neist neljast on kahe mootoriga vaid kaks ning kannavad 4 tiibraketti vaid 2 masinat......
Sama universaalsuse põhimõtet tuleb kasutada kogu kalli tehnika ostmisel. Näiteks üks universaalsemaid koptereid on inglaste Lynx, millega võib teha kõike, piirivalvest ja päästest kuni anti-tank ja anti-ship missioonideni.
http://www.army.mod.uk/equipment/ac/ab_lnx.htm