www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Okt, 2020 10:04

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3299 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212 ... 220  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2020 21:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 129
Asukoht: harjumaa
Ma jälle tagasi oma K9-tega.
nende laskeulatus on 40 km, seega piisab kui patareid (4 ühikut)asuvad teineteisest nii 70 km kaugusel, sellega katavad nad omavahelise ala.
järgmiseks---asetame torud rannikust 15-20 km eemale ja katame sellega 20-25 km mereala.

mu arust on need kilomeetrid piisavad, et hoiduda nii laevade tulest kui rünnakrühmlastest.

tuvastatakse pahade dessantalused rannikust 5-10 km kaugusel, mis on torude tuleulatuses.
K9d võivad rahulikult tuld anda vähemalt 30 minuti jooksul, siis on laskemoon otsas ja aeg asukohta muuta, mille kestel täiendatakse varusid.
tule avamine võib alata ju alles pealt aluste peatumist dessandi maabumiseks?

kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.

PS 152 HE moon teeb ikka päris vägeva käraka ja suure augu...kui veel kasutada muid variante mürsus..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2020 22:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1092
tuuba kirjutas:
kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.
Soomlased asendasid 100mm patareid hoopis RBS-15 rakettidega, mitte Spike-idega
https://en.wikipedia.org/wiki/RBS-15 Finland operates the missiles from Sisu trucks for mobile coastal defense


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2020 23:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1246
Asukoht: Tallinn
tuuba kirjutas:
Ma jälle tagasi oma K9-tega.
nende laskeulatus on 40 km, seega piisab kui patareid (4 ühikut)asuvad teineteisest nii 70 km kaugusel, sellega katavad nad omavahelise ala.
järgmiseks---asetame torud rannikust 15-20 km eemale ja katame sellega 20-25 km mereala.

mu arust on need kilomeetrid piisavad, et hoiduda nii laevade tulest kui rünnakrühmlastest.

tuvastatakse pahade dessantalused rannikust 5-10 km kaugusel, mis on torude tuleulatuses.
K9d võivad rahulikult tuld anda vähemalt 30 minuti jooksul, siis on laskemoon otsas ja aeg asukohta muuta, mille kestel täiendatakse varusid.
tule avamine võib alata ju alles pealt aluste peatumist dessandi maabumiseks?

kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.

PS 152 HE moon teeb ikka päris vägeva käraka ja suure augu...kui veel kasutada muid variante mürsus..


Ja aga keegi peab ka tuld juhtima ja see tulejuht peab olema sobivas kohas õigel ajal ja kui põõsas olev tulejuht binokliga laeva horisondil näeb on võib-olla juba liiga hilja ja need võimalikud K9 on sellises olukorras ka ilmselt veel vales kohas, sest ilmselt tullakse mitmest kohast korraga. Nii maad kui vett mööda ja K9 täidavad oma ülesannet maaväe toetamiseks

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2020 7:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 842
tuuba kirjutas:
Ma jälle tagasi oma K9-tega
Rannakaitseks sobivad paljud relvad ja relvasüsteemid. Ka K9. Või siis CV90. Meie mure on see, et neid ei ole piisavalt. K9 kasutatakse eelkõige brigaadide lahingu toetamiseks. Kui meil oleks 24 K9-t, siis kõik läheksid brigaadidele. 36? Ikka suuresti brigaadidele. Võib-olla üle selle arvu hakkaks mõtlema ka muudele ülesannetele, näiteks rannakaitsele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2020 9:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 196
Iga relvasüsteem on mõeldud millekski, kuigi nendega saab hädakorral ka muud teha. Süüria režiimiväed püüdsin nt mässulisi helikopteritelt pommitada ... meremiinidega, aga need ei plahvatanud, sest hüdrostaatiline aktiveerimislüliti lihtsalt ei hakka enne piisavale sügavusele vette jõudmist tööle. Nii ka igasugu maaväe asjadega merel - häda korral saab, aga efektiivsus on väike ja kuna ka numbrid on väikesed, siis võiks neid ikka otstarbekohaselt kasutada seal, kus tulu kõige suurem.

Maaväe relvasüsteemidega on võimalik merele lasta otsesihtimisega. St 40 kilomeetrine laskekaugus pole K9 moona puhul oluline. Põhjus on tulejuhtimise puudumine. Ja otsesihtimist, st distantse silmapiirini, kirjeldatakse meresõjapidamises sõnaga 'lühimaa'. Teiseks piiranguks on mürsu väike lõhkepea, mis ei tee sõjalaevale liiga palju kahju.

Lõpuks ja taaskord, see et soomlased ühtpidi teevad, et tähenda, et ka meie niimoodi saaks teha, sest Soomel on saarestik, mida meil pole. Ja isegi sellise omanduse juures, liigub Soome rannakaitse viimasel ajal saarestikust välja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2020 17:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Kapten Trumm kirjutas:
Dessandile eelneb alati (või enamasti) ettevalmistusgrupi saatmine dessandi rajooni, kelle ülesanne on teha seal luuret, likvideerida rannakaitse rajatised, rajada läbipääsud miiniväljadesse maal, märkida randa maha farvaater dessantlaevale/amfiibsoomukitele (tehakse selliste liinimärkide taolise asjaga) jne. Paljad, katmata raketipositsioonid hävitatakse muidu kiiresti.

Iga VF (NSVL) merejalaväebrigaadi koosseisus on dessant-ründepataljon (DShB), mis taolisi asju teeb. Nad suudavad maanduda õhust (langevarjuga või kopterilt), merelt (väikealustega) või tulla jalgsi kuskilt eemalt kohale. Selleks ongi vajalik rannakaitse koosseisus jalavägi ja õhutõrje.

Ettevalmistusgrupp võib eelneda, aga ei pruugi. Huvitav, milliseid rannakaitserajatisi ja miinivälju nad meil likvideerima peaks? Ja faarvaater on meil ka lihtne.
See ei puutu isegi asjasse: küsimus oli, kuidas jalavägi ja õhutõrje tanki-laevatõrjujaid tuleettevalmistuse eest kaitseb?

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2020 20:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 129
Asukoht: harjumaa
Veiko Palm

arvestades põhipealetungi suunda (narva-tallinn) siis saavad K9d anda tuld nii maale kui merele.

K9 liikumiskiirus on vist 50 km/h , seega pääle esimesi laske võivad nad tunni jooksul liikuda piisavalt, et katta järgmist kriitilist lõiku rannikul,kaotamata sidet maakaitsega.

sihtureid/sihitajaid on vaja nii rakettidele kui tükkidele, need võivad rahulikult istuda kasvõi CV90-tes (liikumiskiirus).

pole vaja reeta sõjasaladusi kui küsin brigaadide kattealasid--Eesti geograafia näitab ise suunad kätte (või on 1.br Hiiumaal ja 2 br. Saaremaal?)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Sept, 2020 21:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 414
Kui dessandiala on tuleulatuses, siis pole sinna tuletellimine mingi probleem. Lahepeal sõitvale paadile teoorias samuti mitte eeldatavalt, kuid praktilkselt piisavalt täpne sihitamine keeruline. Suurtykitule mõte on katta mingi maaala kildudega, vees aga on aga iga mitte-otsetabamus vaid ilus sulpsatus. Otsesihtimisega on aga suurtykk ise haavatav nii kattemeeskonna kui -tule poolt, sest peab asuma nende mõju- ja huvialas. Ma ei ole kindel, kas ta jääks avastamata ja mõjutamata sellises olukorras.

K9 asub tõenaoliselt lahingus kahe-kolmeste (või erandlikult yheste) patareidena, mis peavad pidevalt liikuma ning positsioone vahetama, samal ajal brigaadi/yksusi kattes. A la yks ootab tulekäsku ja teised on liikumises. Tund mööda asfaltit kimamist tundub natuke kahtlane selles kontekstis. Samas ma ei näe võimatuna olukorda, et yks kolmene patarei paiknebki hajutatult dessandiohu korral mingi rannikupiirkonna taga, kuid seda maabuva dessandi tõrjeks, mitte rannikukaitseks ja aluste hävitamiseks. Siis võib kyll olla, et yks relv hakkab dessanti materdama ning teised selle poole liikuma, et jouda tuleulatusse.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Sept, 2020 12:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5129
Meil on kaudtule torusid niigi vähe. K9 kasutamine merekaitseks on ogar isegi siis, kui neid üle on. Liikuva meresihtmärgi tabamine haubitsast on väga keeruline isegi kui seda on harjutatud. Kui sihtijad ei ole selleks harjutanud, on see suhteliselt mõeldamatu. K9 ei ole mingi imerohi.

Endiselt olen sügavalt veendunud, et MLRS koos laserjuhtimisega GLSDB-ga on hädavajalik, kuna võimaldab lasta nii ujuvaid sihtmärke, kui ka juba maabunud dessanti. Unistada, et Spike ER-ga suudetakse tekitada selline tõke, millest dessant läbi ei tule, muidugi võib, kuid targem on valmistuda siiski ka olukorraks, kus vastane on maabunud.

Sellele lisaks võivad olla rannikul nii Spiked kui Javelinid. Mõlemat peaks saama väiksemate meresihtmärkide vastu vajadusel kasutada.

Sellele lisaks peavad olema olemas ka laevavastased raketid soovitatavalt veermikalusel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Sept, 2020 12:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 2010
Tundub, et vaese mehe merekaitseks oleks droonid ikka mõistlikumad. Luuredroonid tuvastamiseks/tulejuhtimiseks ja ründedroonid juhitava moonaga pahanduse tegemiseks. Jah, muidugi iga ilmaga ei lenda aga ega laevad ka halva ilmaga rünnata saa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 17:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29805
Tsiteeri:
See ei puutu isegi asjasse: küsimus oli, kuidas jalavägi ja õhutõrje tanki-laevatõrjujaid tuleettevalmistuse eest kaitseb?


Kohe näha, et mereväelased maismaal toimuvat suurt ei habla :D
Nii kaitsevadki nagu kirjutasin - vene eskaadri mõne 100 mm kahuri ja dessantlaevadel leiduvate Gradi analoogide tulejõust piisab ainult selle koridori segi tuhnimiseks, kuhu dessant füüsiliselt läheb. Seda tulejõudu ei maksa nii hirmsaks ka joonistada. Sihtmärk on vaja leida, tuld on vaja korrigeerida jne jne - sada pisikest probleemi - ja tulistavaid raudasid on 5-6 tükki.

Tanki-laevatõrjujaod seal olla ei tohiks. Seal, kus nad on, ilmselt laevade tulejõust ei piisa, karta tuleb dessanti toetavaid lennukeid-koptereid (milleks vajame õhutõrjet) ja jalgsi liikuvaid ettevamistuse/luure gruppe (mille peletamiseks vajame jalaväge).

Jalaväge ja õhutõrjet on muidu vaja ka mereseire objektide kaitseks.

Üldse on jalavägi selline universaalne asi, et vähe on asju, kus temata hakkama saaks, merevägi kaasa arvatud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 17:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29805
Tsiteeri:
Kui dessandiala on tuleulatuses, siis pole sinna tuletellimine mingi probleem. Lahepeal sõitvale paadile teoorias samuti mitte eeldatavalt, kuid praktilkselt piisavalt täpne sihitamine keeruline. Suurtykitule mõte on katta mingi maaala kildudega, vees aga on aga iga mitte-otsetabamus vaid ilus sulpsatus. Otsesihtimisega on aga suurtykk ise haavatav nii kattemeeskonna kui -tule poolt, sest peab asuma nende mõju- ja huvialas. Ma ei ole kindel, kas ta jääks avastamata ja mõjutamata sellises olukorras.


Dessandi tõrjumise efekt on suurim, kui seda õnnestub tabada enne hargnemist, kanduri pardal (laevas või lennukis).
Kui nad hargnevad juba, siis tekib ühe suure sihtmärki asemele 20-120 väikest.
Selles rollis on kaudtulel selgeid probleeme. Liikuva märgi vastu kaudtule efektiivne kasutamine eeldab sihtmärgi paigale fikseerimist.
Kui seda ei tehta, siis sõidavad enne tule alt minema - võib juhtuda.

Põhimõte on panna vastane dilemma ette - kas teha ühte, on paha või teha teist, on kah paha.
Parim näide kuivalt maalt on TT relvade ja miinide/tõkete kooskasutamine.
Nende kooskasutuse efekt on kümme korda suurem kui ühekaupa.
Kohmitsed tõkete-miinidega, sätid end TT sihtmärgiks. Trügid kiiresti - TT ei saa lasta, aga lendad õhku.

Merel võiks selleks paigale fikseerivaks/aeglustavaks jõuks olla meremiinid. Sõidad aeglaselt ja laveerid - saad kaudtuld kaela. Sõidad kiiresti ja kaudtuli pole efektiivne, aga siis lendad miinidel õhku (sama jutt käib ka tiibrakettide ja miinide kooskasutuse kohta).

Meremiinide puhul AGA tuleb meie rannajoone pikkust arvestades mõelda mineerimistempo tõstmisele. Vastane ei anna seda 72 tundi, mis kulub aeglasekäigulise miiniveeskajaga ukerdamiseks. WWII ajal kasutati aktiivseid tõkkeid, mida poetati otse avastatud formatsioonide ette või leitud faarvaatritesse. Selleks kasutati allveelaevu ja torpeedokaatreid. Ei ole ratsionaalne sõita 20 miini pärast Kundast Tallinna tagasi, edasi tagasi sõiduks kulub terve päev. Miinid tuleb tuua kuivamaa veokideta lähimasse väikesadamasse või sobivasse randa ja laadida väikealustele sealsamas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 20:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 196
Jalaväel on lihtsalt see puudus, et seda on vähe. Ja seda ei tule juurde. Lahesõda on siin hea näide. Üks USA merejalaväe brigaad hoidis kinni ca 5 Iraagi diviisi. Ma pole päris kindel nende mõlema suuruses, aga vahe on igatahes kordades. Ja too brigaad võis 24 tuunises aknas valida maabumiskoha umbes 200 meremiili ulatuses rannikul. Ameeriklased kartsid miine, hiljem selgus et õigustatult, ega maabunud, kuid oma ülesande täitsid väga edukalt. Eestis pole jalaväge piisavalt ka jalaväe töö jaoks, rääkimata nende igaks juhuks Saare- või Hiiumaale saatmisest. Pealegi võib vastane valida käigult täpse maabumiskoha ja pole põhjust arvata, et ta püüaks maabuda just seal, kus kaitsjad end kenasti sisse sättinud.

Üldiselt ei ole merelistele probleemidele maaväelist lahendust ega operatiivtasandi probleemidele taktikalisi lahendusi. Kogu eelnev arutelu TT, K9 ja isegi MLRS-i jms osas on seetõttu üsna teoreetiline (juba palju kordi seletatud põhjustel).
Kapten Trumm kirjutas:
Meremiinide puhul AGA tuleb meie rannajoone pikkust arvestades mõelda mineerimistempo tõstmisele.

Meie rannajoone pikkus ei ole otseses seoses mineerimise kiiruse ega miinitõkete mahuga. Pole ei Läänemeres ega kuskil mujal kunagi olnud – merd ei saa okupeerida ega merepinda kaitsta, sest küsimus on laevades. Meie ülesanne on takistada vastase laevade lähenemist. Järgnev on väga õige:
Kapten Trumm kirjutas:
Dessandi tõrjumise efekt on suurim, kui seda õnnestub tabada enne hargnemist, kanduri pardal (laevas või lennukis).

Lihtsalt kui juba järgmises lauses on lühend ’TT’, siis on syntax error – nii lähedale kui on TT relvade tuleulatus, ei tohi vastast lasta, sest sellisel vahemaal on ta juba ’hargnenud’ ja tema vastu tegutsemine oluliselt ressursimahukam.
Kapten Trumm kirjutas:
Merel võiks selleks paigale fikseerivaks/aeglustavaks jõuks olla meremiinid. Sõidad aeglaselt ja laveerid - saad kaudtuld kaela. Sõidad kiiresti ja kaudtuli pole efektiivne, aga siis lendad miinidel õhku (sama jutt käib ka tiibrakettide ja miinide kooskasutuse kohta).

Et mis mõttes laveerid? Et sõidad aeglaselt ja vaatad, näe miin, ja keerad kõrvale, ja siis uuesti...? Ja kui siis kihutama hakkad, siis ei saa 0,9 MACH-i lendav asi sind kätte? Kas militaar.net-is huumorirubriik ka on – moderaatoril palun see sinna tõsta ja mitte kustutada!

Vabandust, Trumm, aga see on väga naljakas. Siiski, kui semantika kõrvale jätta, siis põhimõte on igatahes õige: tõke+tuli+vaatlus (maakeeles).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 21:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Kapten Trumm kirjutas:
Nii kaitsevadki nagu kirjutasin - vene eskaadri mõne 100 mm kahuri ja dessantlaevadel leiduvate Gradi analoogide tulejõust piisab ainult selle koridori segi tuhnimiseks, kuhu dessant füüsiliselt läheb. Seda tulejõudu ei maksa nii hirmsaks ka joonistada. Sihtmärk on vaja leida, tuld on vaja korrigeerida jne jne - sada pisikest probleemi - ja tulistavaid raudasid on 5-6 tükki.

Tulejõust kirjutan homme, kui paremad allikad käepärast. Sihtmärki pole vaja ja leida ja sihitada pole vaja, kui katta tulega oma maabumiskohast tuletatud ala. Kas sellest väljapool kedagi on, pole esialgu oluline. Kui Sa oleks mu viidet (https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias) vaadata viitsinud (kaart on leheküljel 54), oleksid näinud, et vähemalt maastiku poolest sobivad maabumiseks ka muud kohad kui ainult lahesopid. Ka Su oma lemmik – Sillame ümbrus – pole eriline lahesopp, mille mõlemalt kaldalt maabuvat üksust lasta saab. Arvestades, kui napp meie õhutõrje on, siis kas tõesti jagub igale rannakaitsemalevkonnale või -kompaniile oma Mistral? Küsimusele, kui palju selliseid üksuseid hinnanguliselt vaja võiks olla, ma vastust muidugi ei saanud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 21:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Kapten Trumm kirjutas:
WWII ajal kasutati aktiivseid tõkkeid, mida poetati otse avastatud formatsioonide ette või leitud faarvaatritesse.

Mis on Kapten Trummi erikeeles "aktiivne tõke"? Ja mis on "leitud faarvaater"? Kirjeldus meenutab triivmiinide või poised mine'ide (eestikeelseks vasteks pakub MILITERM "lõhkevalmis miin", aga see on pisut ebatäpne) kasutamist, aga mul ei tule ette, et seda oleks teise maailmasõja kontekstis palju tehtud.
Kapten Trumm kirjutas:
Miinid tuleb tuua kuivamaa veokideta lähimasse väikesadamasse või sobivasse randa ja laadida väikealustele sealsamas.

Meremiinid kaaluvad keskmiselt 500-1000 kg tükk, dessanditõrjemiinid algavad 200 kg-st, pikkus (ümmargustel läbimõõt) on 0,5-3 m. Nüüd saab arvutada, kui suur peab olema väikealuse kandevõime ja tekipind. Miinivälja tihedusest (mitu miini on vaja ruutmiili kohta veesata, et soovitud tulemust saavutada) ma kirjutama ei hakka, sest need arvutused pole avalikud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3299 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212 ... 220  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: maskeerimisvork ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt