Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

See on päris algusest saati alates olnud mereväelaste argumentide tuum, vähemalt üks nendest. Minu arust oleks ka üks ühine merejuhtimiskeksus ja ühine merejõu laevastik mereväelaste juhtimisel hea esimene samm, olgu nende suurte laevade või väikeste paatidega kuidas on.

Taoline idee ühendada PV lennusalk ja Õhuvägi (õigemini vist anda lennusalga kopterid ja personal üle ÕV-le) on korra laual olnud, aastat 15 tagasi.
Tõsi, siis põristas lennusalk veel Saksamaalt saadud Mi-8tega ringi.

https://www.postimees.ee/1563765/jurgen ... a-ohuvaega

Tõusis päris kõva lärm, koguti allkirju ja avaldati avalikke pöördumisi - lennusalga personal oli toona resuluutselt vastu. Hiljem, "tänu" EL abiga ostetud Augustadele, kadus taoline erastamismõte laualt (kuna see oleks toonud kaasa abiraha tagasi maksmise). Taustaks veel niipalju, et siis liikusid kamina koridorides veel tõsimeeli ringi fantaasiad transpordikopteritest, mis õnneks ei realiseerunud.

Ehk siis minevik pole just julgustav. Naiivne oleks vist arvata, et PPA-s kaunis suveräänset rolli nautiv PV laevastik MeV rüppe kipub. Ilma tugeva poliitilise toeta (siin peab KVJ kõvasti uksi kulutama) seda imet Eestis ei juhtu.

Taust oli toona analoogne praegusega -nagu oli 2006 ÕV poisike SAR teemadel (PV lennusalgal oli ikka kogemusi mitu suurusjärku rohkem), on täna MeV poisike selles patrull- ja olukorrateadlikkuse teemal. See kõik annab kõvasti argumente "liitumise" vastastele (ehk PPA-le) - et mis lisaväärtust annab mereseire ja laevastiku andmine Mereväele, kui täna asjad enamvähem töötavad, andke pigem MeV ressursid meile ja siis teeme teile sõjalist piirivalvet kah.

[London Bridge]

Taust oli toona analoogne praegusega /.../

See on ikka julge lihtsustatus. Erinevusi on ka omajagu. Näiteks MeV on parem väljaõppe- ning inimressursibaas. Samuti rahvusvahelise koostöö ning operatsioonide kogemus ning integreeritus riigikaitsevaldkonda jne. Ka see, et liitlased nõuavad MRP-d (see sõjaväe tasemel olukorrapilt, mistand lühend nüüd oligi), mida PPA ei suuda anda.

Et sinu näide oleks analoogne, siis peaks õhusõidukite tuvastus-patrulllende teostatama mingite PV Lennusalga relvastamata tsiviil L-39-ga ning seda tsiviilradarivõrgust ja -vajadustest lähtuvalt. Ning seal kõrval oleks ÕV radarid ja lennukid, mis küll head aga väga spetsiifilise rolliga. Ka peaks olema segadus halliaja seadusandlusega ning vastutusega - kas peaksid mõlemate lennukid koos minema, et PV tuvastab ja ÕV turvab? Kes juhib, kes allub, kes otsustab jne. Ning nüüd kerkiks üles küsimus, kas ei saaks neid PV ja ÕV rolle ühendada ühe juhtimise alla, säästes nii raha, saavutades parema olukorrateadlikuse, selgema rollid ja kohaloleku õhus, ja võibolla ka võimekamad teraslinnud. Ning pakkuda liitlastele lõpuks normaalset pilti, mis on mitmete nende tegevuste eelduseks, ning mille puudumise üle nad vaikselt juba nurisevad.

[Kapten Trumm]

See on ikka julge lihtsustatus. Erinevusi on ka omajagu. Näiteks MeV on parem väljaõppe- ning inimressursibaas. Samuti rahvusvahelise koostöö ning operatsioonide kogemus ning integreeritus riigikaitsevaldkonda jne. Ka see, et liitlased nõuavad MRP-d (see sõjaväe tasemel olukorrapilt, mistand lühend nüüd oligi), mida PPA ei suuda anda.

Täna on selles abielus mereseire ja -valve kohapealt PPA-l anda selgelt rohkem kui MeV-l. Selles probleem ongi.
See "integreeritus" on lihtsalt selline fafaa. MeV ei suuda täna anda mingit "sõjalist MRP", mida PPA ei anna. MeV-l pole selleks vahendeidki, kui laevade navigatsiooniradarid välja arvata. Mereväel on täna sinna projekti anda üks sadam ja veits mereväeliselt haritud personali.
Sobivaid aluseid pole täna neil ühtegi, samuti pole MeV-l ainsatki mereseireks sobivat radarit.
Neid pole ka tänastel laevadel (ka Pitkal polnud sellist).

Siit minu küsimus, et mis paneb teid arvama, et see abielu PPA puki otsast võrdne paistab? Ega tegelikult olegi. Ja edasi küsimus, et miks peab allaneelatav asutus olema see, kel on rohkem panustada?

Milles see MeV parem "inimressursibaas" seisneb? Kalda ääres seisvates meeskonnata alustes? Kui täna õhtul anda häire, kas kõik 3 Sandowni lähevad homme hommikul merele koos ühe toetuslaevaga? Minuteada need PPA 4 suuremat alust on kõik mehitatud ja mereleminekukorras.

Palun mind mitte valesti mõista. Kui mina oleks Elmar Vaher või Mart Helme, siis mõtte peale lasta merepiirivalve (koos hulga rahaga) alla neelata piskuma MeV poolt esitaks ma just taolisi vastuargumente. See ülevõtmise plaan on ilus teoorias, paraku praktikas komistab just selliste pisiasjade otsa. Ja mingit arusaadavat poliitilist toetust ei paista sellele MeV ideele olevat.

[gooligan]

Palun mind mitte valesti mõista. Kui mina oleks Elmar Vaher või Mart Helme, siis mõtte peale lasta merepiirivalve (koos hulga rahaga) alla neelata piskuma MeV poolt esitaks ma just taolisi vastuargumente. See ülevõtmise plaan on ilus teoorias, paraku praktikas komistab just selliste pisiasjade otsa. Ja mingit arusaadavat poliitilist toetust ei paista sellele MeV ideele olevat.

Tuleb meeles pidada, et tänane PV tegeleb veel miljoni muu asjaga, kui lihtsalt piiri valvamine.
Talvel hoitakse ühendust väikesaartega (sh posti ja saiavedu), tehakse joobekontrolle, koristatakse reostust, pukseeritakse katkiseid paate jne jne. On ju praegune laevastik ehitatud peamiselt EL rahade eest, kes soovib saada nii piirivalve kui ka reostustõrje võimekust.

Kas nende ülesannetega soovib hakata MeV igapäevaselt toimetama? Kas nende ülesannete jaoks oleks mõistlik kasutada täies relvis ja mehituses sõjalaevu? Kui mitte, siis kes võtab need ülesanded enda kanda?

[klamber]

Kui mitte, siis kes võtab need ülesanded enda kanda?

Tulevane transpordi ühendamet ehk tänasel päeval Veeteede Amet.

[Kapten Trumm]

Lisaks ei toimu merepiiri valvamine Läänemerel, vaid ka Narva jõel, Narva veehoidlal, Peipsi ja Pihkva järvel.
Seal tegeletakse ka sellise ebasõjalise tegevusega nagu kalameestepaatide kontrollimine, kalameeste alkokontrolli tegemine ja päästevestide olemasolu kontrollimine. Seda tehakse trummipaadi taoliste alustega, mis asuvad sadamates laiali.

Lisaks tegeleb sealne "merepiirivalve" ka piirikontrolliga siis, kui järv on kinni jäätunud, kasutades selleks mootorsaane ja hõljuklaevu.

https://lounapostimees.postimees.ee/449 ... ahistamine

[klamber]

Lisaks ei toimu merepiiri valvamine Läänemerel, vaid ka Narva jõel, Narva veehoidlal, Peipsi ja Pihkva järvel.
Seal tegeletakse ka sellise ebasõjalise tegevusega nagu kalameestepaatide kontrollimine, kalameeste alkokontrolli tegemine ja päästevestide olemasolu kontrollimine. Seda tehakse trummipaadi taoliste alustega, mis asuvad sadamates laiali.

Lisaks tegeleb sealne "merepiirivalve" ka piirikontrolliga siis, kui järv on kinni jäätunud, kasutades selleks mootorsaane ja hõljuklaevu.

https://lounapostimees.postimees.ee/449 ... ahistamine

Siseveekogude piiri võib vabalt lugeda maismaapiiriks ja jätta PPA pädevusse koos kõikide sõidukite ja vahenditega.

[London Bridge]

MeV eelisteks oleks loomulikult pidev kaadri juurdetootmine kaitseväe õppeasutustes ning suur ajateenijate kasutamise potentsiaal. PPAl ei ole sellist süsteemi vastu pakkuda.

Fakt on see, et MRP (misiganestootäpseltoli) ON vaja. PPA ei suuda seda pakkuda ja ei olegi politseina ette nähtud seda suutma. MeV PEAB olema suuteline seda pakkuma. MeV selle võimekuse loomise suunas liigutakse juba täna. Nüüd kerkib küsimus, et miks mitte ühendada need merelised tegevused ühise juhtimise alla, et kasutada olemasolevat ressurssi võimalikult effektiivselt, et oleks olemas üks keskus, kuhu jookseb kõik info kokku, ning oleks üks juht, kellele kõik alluvad, ning kes saab võtta vastu piisavalt kiiresti vajalikke otsuseid. Loogika ütleb, et selleks peaks olema mereväeohvitser, mitte politsieametnik, sest viimasel tuleb mingil hetkel pädevuse lagi ette - politseimajor ei tea ega peagi teadma kuidas juhtida pataljoni. Kui sellega kaasneb mõningane restruktureerimine, a la ühendkeskus koos vastavalt MeV ja VTA militaar- ja tsiviillaevadega (ehk kallid Brüsseli-rahade eest soetatud multifunktsilaevad, mida saab ühise juhtimise korral samuti kasutada teatavate-pehmemate mereliste patrullfunktsioonide kasutamiseks), siis las olla. Nii politsei kui merevägi on ühe riigijulgeolekumündi kaks külge ning nende vastandamine on tobe ja kahjulik. Nii akf. sules kui ka siseministri suuläbi. Kui selline samm parandab merelist olukorrateadlikust, kohalolekut ja julgeolekut, siis TULEB see ära teha, olgu see mõnele politsei- või siseministeeriumi ametnikule või austatud kaasfoorumlasele vastukarva või mitte. Riigi ja rahva huvides on pigistada merel välja maksimum ning praegune kolme laevastikuga jukerdamine seda pole mitte.

Ma saan aru "suurte" laevade pelgusest, kuid ma ei saa üldse aru, miks sõditakse merevärginduse ühendamise vastu MeV juhtimise all?

/.../ lasta merepiirivalve (koos hulga rahaga) alla neelata piskuma MeV /.../

No ma ei saa aru sellisest argumendist. Üks püha eesmärk, üks riigikassa kõik. MeV ja PV EI OLE konkurendid, kellest üks "kaotab allaneelamisel" või midagi sellist. Ei ole Eesti Vabariigi põhiseadusega määratud eesmärk politseiline merepiirivalve või politseijuhi merepiirivalveteenuse eest saadud eelarverida. Küll aga on seal kirjas ka merel vabariigi kehtestamine ning kaitsmine. Pigem mulle tundub, et PPA parema meelega ei tegeleks selle merevärginusega, vaid keskenduks hea meelega maismaale. Merepiirivalve ripub justkui ankur kaelas ajal, mil PPAl on niigi tegemist linnades, maal ja riigipiiril oma eesmärkide täitmisega.

Ja mingit arusaadavat poliitilist toetust ei paista sellele MeV ideele olevat.

Jah, millegi pärast. Nagu ma kunagi ütlesin, mulle tundub see kahtlaselt simmindamise moodi.

[URR]

Kapten Trummi analüüsil on kaks vale eeldust:
1. laevastik naudib PPA rüpes suveräänset rolli;
2. merevägi on "poisike patrull- ja olukorrateadlikkuse teemal".
Tegelikult on olukord vastupidine. Veidral kombel võivad järeldused õiged olla. Vähemalt selles osas, et nad peegeldavad "vastaspoole" suhtumist ja maailmapilti. Näiteks integreeritus ei ole fafaa, vaid näib sellisena selle jaoks, kes teemat ei valda. Mis ei tähenda, et otsustajad just nii arvata ei või.
Mõned analüüsivälised eksitused tuleb veel ära klaarida.

samuti pole MeV-l ainsatki mereseireks sobivat radarit.

Muidugi tahaks paremat, aga ma ei väidaks, et olemasolevatega midagi teha ei saa.

Kui täna õhtul anda häire, kas kõik 3 Sandowni lähevad homme hommikul merele koos ühe toetuslaevaga?

Meeskonna poolest on vastus "jah". Kuna enamik hooldusi tehakse aasta lõpus, siis mõni laev on tõenäolisel remondis või hoolduses. Ma ei saa aru, kust tuleb usk kai ääres seisvatesse meeskonnata mereväe laevadesse. Vaadake nädala sees mereväebaasi: tavaliselt on kai ääres üks mereväe laev (ja paar Lennusadamast Miinisadamasse toodud museaali), vahel pole sedagi.

Lisaks ei toimu merepiiri valvamine Läänemerel, vaid ka Narva jõel, Narva veehoidlal, Peipsi ja Pihkva järvel.

Ei Narva jõel ega Pihkva järvel merepiiri kindlasti ei valvata. Sel lihtsal põhjusel, et seal pole merd, vaid piiriveekogud. Meetodid, vahendid ja rahvusvaheline õigus on seal ka teistsugused.

[Ott Laanemets]

Kõigepealt müüdimurded...
Mereväe laevad sõidavad vaid hea ilmaga ega ole relvastatud. Sõidavad sellise ilmaga, millega 50 meetrise kerega sõita saab ja peale. Pealegi, miinitõrje jaoks on vaja pigem head ilma, aga on käidud ka üle Atlandi ja Vahemerel. Täna võib öelda, et Eesti miinijahtijad on väga hästi relvastatud – peale hiljutist võimeuuendust on nende miinitõrje sensorid, miinitõrje juhtimissüsteemid ja miinitõrje relvastus maailma tasemel. Ehk et probleem pole selles, millised on miinijahtijad, vaid selles, et on vaid miinijahtijad.

PPA teeb mereseiret. Kuna igaüks saab sõnadele omi tähendusi omistada, siis semantika vastu on keeruline saada. See, mida PPA teeb, on kirjas PPA põhimääruses. Pigem sõnastaks selle siis nii, et PPA ei soorita mingeid sõjalisi tegevusi, pole selleks loodud, isikkoosseis pole selleks välja õpetatud, laevad selleks ehitatud ja puudub õiguslik alus nii siseriiklikus, kuid mis peamine, rahvusvahelises õiguses. Ehk siis jah, PPA teeb mereseiret. Keskkonnaamet ja TÜ Eesti Mereinstituut teevad ka mereseiret. Igal ühel oma mereseire. Sõjalist mereseiret teeb mingil määral täna juba kaitsevägi (kirjutan teadlikult kaitsevägi, sest panustajaid on rohkem kui merevägi), aga sellel on põhimõttelisi lünki.

Saab vaid nõustuda, et merevägi on mereseire vallas poisike. Eesti on üldse liiga noor riik, et mingi liigse kompetentsiga kekutada. Peab aga lisama, et merevägi on seni ainus, mis sõjalise mereseire ja selle arendamisega on tegelenud. Taaskord, PPA ei tegele sõjalise mereseirega, vaid sellega, mida PPA tegema peab.

... ja seejärel mõningad mõtted.
Jah, sõjaväelased soovivad üht ja konkreetset käsuliini, sest juhtimisühtsus on sõjalise õnnestumise eelduseks. Kui küsiti Läti mereväelaselt, mis on head selles, et neil on merevägi ka merepiirivalve, oli vastus lihtne – ei pea koordineerima, kedagi manguma, ära rääkima jne. Kui PPA tegeleks sõjalise mereseirega, siis peaks nad hakkama opereerima ka soetatavaid miine ja SSM-e, st hakkama osaks riigi relvajõududeks, st alluma KVJ-le.

Samas ei ole küsimus PPA laevastiku ja MeV mehaanilises liitmises, allneelamises vms. Alates piirivalvele demilitariseerimisest kuni ühisameti moodustamiseni on sisejulgeoleku valdkond liikunud eemale sõjaväest. Ei anna hinnangut, kas see oli hea või halb. Sellest tulenevalt mina subjektiivselt küll ei soovi tänast PPA laevastikku KV-le, sest sõjaliselt saab selle eest vaid suurenenud enesekaitse ülesande. Seetõttu soovitati 2016. a merejulgeoleku uuringus riigi mereliste funktsioonide jagamist jõudu (st relvi) kasutavaks e sõjaliseks ja jõudu mittekasutavaks e tsiviilorganisatsiooniks. Sõjalist e relvi kasutavat asutust nimetatakse meil Kaitseväeks. See, kas tsiviilpool peab paiknema PPA-s või VA-s (tulevases liikuvusametis), ei ole merekaitse seisukohast oluline.

Üks kolleeg kommenteeris viimase kuu sündmusi umbes nii, et nüüd naeravad isegi kajakad Eesti merekaitse süsteemitu arendamise peale. Nii riiklike laevastike karjuvalt ebaloogiline ja patsifistlik korraldus kui ka nüüdne otsus kiirkorras kineetikat soetada. Mitte, et otsus lõpuks ka seljataguse eest hoolitseda oleks halb, aga paraku ei ole see süsteemne. Möönan, et ehk pole süsteemsed lahendused meil objektiivsetel asjaoludel võimalikud ja seetõttu ei kritiseeri tehtud otsust. Piltlikult öeldes oleme täna olukorras, kus ostame korstna- ja katusekive, aga vundamenti ja seinu veel pole. Ma loodan väga, et kellelgi mereväes on vähemalt idee, kuidas vundament ja seinad nüüd kiiresti teha.

[nimetu]

Ma loodan väga, et kellelgi mereväes on vähemalt idee, kuidas vundament ja seinad nüüd kiiresti teha.

See ikka ju rohkem kaitseväe ülesanne. Eesotsas KVJ-ga.

[Kapten Trumm]

PPA teeb mereseiret. Kuna igaüks saab sõnadele omi tähendusi omistada, siis semantika vastu on keeruline saada. See, mida PPA teeb, on kirjas PPA põhimääruses. Pigem sõnastaks selle siis nii, et PPA ei soorita mingeid sõjalisi tegevusi, pole selleks loodud, isikkoosseis pole selleks välja õpetatud, laevad selleks ehitatud ja puudub õiguslik alus nii siseriiklikus, kuid mis peamine, rahvusvahelises õiguses. Ehk siis jah, PPA teeb mereseiret. Keskkonnaamet ja TÜ Eesti Mereinstituut teevad ka mereseiret. Igal ühel oma mereseire. Sõjalist mereseiret teeb mingil määral täna juba kaitsevägi (kirjutan teadlikult kaitsevägi, sest panustajaid on rohkem kui merevägi), aga sellel on põhimõttelisi lünki.

Kaua võib peaga vastu seina joosta?
Kui täna võtab end tankerina identifitseeriv (transponderid ju peal) laev ühtäkki kursi Loksa sadamale ja hakkab arendama 30 sõlmelist kiirust, siis seda
1. näevad PPA mereseireradarid ja sündmus fikseeritakse juhtimiskeskuses
2. kui läheduses on mõni PPA patrull-laev, siis antakse sellele (ilmselt raadio teel) korraldus sõita kohale ja teha kindlaks, mis värk on.

Kui see pole mereseire, siis misasi see on?
MeV-l irooniliselt taolisi võimalusi täna pole, ainuke seiresüsteem on laevadel asuvad 2D navigatsiooniradarid. Muu osas tuleb loota PPA peale.
Mina olen ka elus paar tundi mereseirega tegelenud. Pikutasin Türisalu pangal ja vaatasin läbi binokli merd ning panin märkmikku kirja kõik laevad, mida nägin (mis laev, kuhu sõitis, mis kell jne). Õppuse stsenaarium oli, et kohe tulevad paar Ropuchat fregati saatel ja hakkavad dessanti maandama. Kuna neid laevu imiteerida polnud millegagi, siis harjutamise mõttes panime kirja Stochkolmi reisilaeva möödumise kellaaja ja kursi. See on ja muide osa mereseirest.

Seda on siit imelik lugeda, justkui PPA PV laevastik/seire ei viitsi reageerida sellistele seletamatutele käitumismustritele (nt ootamatud territoriaalmerre sissesõidud). Sellised juhtumeid on ja nendega igapäevaselt tegeletakse.

.. ja seejärel mõningad mõtted.
Jah, sõjaväelased soovivad üht ja konkreetset käsuliini, sest juhtimisühtsus on sõjalise õnnestumise eelduseks. Kui küsiti Läti mereväelaselt, mis on head selles, et neil on merevägi ka merepiirivalve, oli vastus lihtne – ei pea koordineerima, kedagi manguma, ära rääkima jne. Kui PPA tegeleks sõjalise mereseirega, siis peaks nad hakkama opereerima ka soetatavaid miine ja SSM-e, st hakkama osaks riigi relvajõududeks, st alluma KVJ-le.

Ma olen reaalselt Soome mereväelaselt (kaptenleitnant) küsinud, et kas PV ja MeV ühinepatrullimine merel on probleem. Ei pidavat olema, on küll eri asutused, kuid alluvad ühtsele juhtimisele ja intsidente lahendavad peamiselt piirivalvelaevad. Põhjusel, et neid on merel üldiselt rohkem. Võibolla osadele inimestele ei meeldi, et neid kontrollivad relvastatud sõjalaevad jne. Ühesõnaga, Soomes on see piirivalve eraldi, neil on sõjaline roll ja ühtne juhtimine. Minuteada pole seal PV politsei osa ka kunagi olnud. Eks Soome ole ka suurem riik ja eraldi asutuste pidamine on õigustatum.

[Dr.Sci]

ps. Mida teevad 7 Nato laeva Lahepere lahes - 5 ankrus, 2 sõidavad? https://www.marinetraffic.com/en/ais/ho ... 64/zoom:14 Kaldalt oli huvitav vaadata....

[Kapten Trumm]

Tähise järgi (M) on tegemist miinitõrjelaevade üksusega.
M313 on üks Eestile kuuluv Sandown.

[Kapten Trumm]

https://www.marinetraffic.com/en/ais/ho ... .4/zoom:11
Lahepere lahel toimub mingi miinitõrje üritus, tuvastas luure.
Viis laeva on lahel ja üks Leedu alus siseneb lahte.