Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 26 Jaan, 2018 18:25
Vbl huvitab kedagi veel peale minu.
21.10.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
11.11.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
21.10.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890156738A. Öövel
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selles päevakorrapunktis ma julgen ennast natukene professionaalsemaks pidada kui eelmises. Usun, et kui me iseloomustame viimase kolme ja poole aasta tegemisi riigikaitse vallas, siis ei saa mitte kuidagi mööda minna Balti ühisprojektidest. Tänaseks päevaks on Balti riikide koostöö jõudnud niisugusele tasandile, et me võime rääkida ühise jalaväe algrakukesest ehk Balti rahuvalvepataljonist. Me võime rääkida ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisest. Me oleme loonud projekti, et ühiselt koordineerida välisabi Balti riigikaitsele. 1. septembrist 1999 alustab Tartus tööd esimene Balti riikide ühine õppeasutus ohvitserikoolituse tagamiseks. Täna on teie ette toodud viies ühine projekt ja see on Balti ühise mereväe loomise alus BALTRON. Käesoleva aasta 16. aprillil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite allakirjutatud Balti riikide vaheline leping käsitleb kolme riigi ühise laevastikuüksuse - Balti Mereväedivisjoni - loomist. Üksuse rahvusvahelise lühendina on kasutusele võetud nimetus BALTRON, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Baltic Squadron. Tuleb rõhutada selle ühisprojekti tähtsust, sest kõigi kolme Balti mereväe osa riikliku julgeoleku tagamisel on tähelepanuväärne eelkõige meie pikka merepiiri silmas pidades. Tihe koostöö Balti riikide merevägede vahel on toimunud alates 1995. aastast ning see on eelkõige seisnenud meie ühistes õppustes, merevägede esindajate regulaarsetes kohtumistes ning pidevas infovahetuses. 1997. aasta esimesel poolel algasid ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks ning meil on heameel tõdeda, et käesolevaks aastaks on sellest ühisest ideest ja kavast saanud tegelik üksus. Selle üksuse asutamistseremoonia toimus 28. augustil Tallinna Miinisadamas ning käesolevaks hetkeks on Eesti, Läti ja Leedu mereväe BALTRON-i koosseisu nimetatud laevad osalenud juba ühistel õppustel Open Spirit 98 ja Amber Sea 98. BALTRON-i ülesanneteks on eelkõige osalemine miinitõrjeoperatsioonides, ühine väljaõpe ning osalemine rahvusvahelistes vetes toimuvatel laevastikuõppustel. BALTRON-i kaudu suudame suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet nii isekeskis kui ka suhtlemisel meie NATO partneritega. Laevastikuüksus koosneb kolme riigi merevägede laevadest ning Eestit esindavad selles üksuses miinitraalerid Kalev ja Olev. Samuti koosneb BALTRON-i projekt lisaks laevadele ka laevade ühistegevust koordineerivast kuueliikmelisest staabist ning just nimelt see staap paikneb Eestis, Tallinna Miinisadamas. Kolme riigi kaitseministrid on kokku leppinud, et meie ühise jalaväepataljoni võõrustajarahvuseks on lätlased ja sellest tulenevalt kannavad ka lätlased põhiraskust Balti pataljoni tegevuse õigusliku, administratiivse ja finantsilise tagamise eest. Leedu on võõrustajarahvuseks meie ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisel. Eesti peab kandma raskust kahe projekti läbiviimisel. Need on meie ühine miinitõrjeeskaader ja Balti staabiohvitseride koolitamiseks mõeldud kolledž. BALTRON-i loomisele ja tegevusele on toetust avaldanud paljud välisriigid ning mereväedivisjoni loomise rahvusvahelist abistamist koordineerib Saksa Liitvabariik. Abistajate hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani. Kõikide nende riikide kaitseministrid on alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis tagab BALTRON-ile lääneriikide toetuse. Ja viimase faktina on mul heameel tõdeda, et järgmisel neljapäeval ehk siis juba homme kirjutavad Taani, Inglismaa, Leedu, Läti ja Eesti esindajad alla järjekordsele vastastikuse mõistmise memorandumile, mis reguleerib meie järjekordset ühisõppust Eesti vetes, kus meie kolme riigi laevad annavad oma panuse meie tsiviilkäibes olevate laevateede korrashoiuks ja miinidest vabastamiseks. Aitäh!
J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Selles Balti riikide ühises võidukas mereväeüksuses on tervelt viis alust, kusjuures miinitõrjelaevad - kui neid niiviisi võib nimetada - on Kaitseministeeriumi esindaja ütluse kohaselt moraalselt vananenud. BALTRON-i toetajate riikide nimekiri oli aukartustäratavalt pikk. Palun öelge, kuidas on planeeritud BALTRON-i arendamine lähiajal, tema varustamine uute laevadega, uue tehnikaga?
A. Öövel
Mis puutub laevade kvaliteeti, mis on eraldatud Balti ühise miinitõrjeeskaadri tarbeks, siis ma küll Kaitseministeeriumi juhina tahaksin sarjata väga tõsiselt seda Kaitseministeeriumi ametnikku, kes on öelnud, et tegemist on moraalselt vananenud laevadega, seda nad kindlasti ei ole. Nii Olev kui Kalev on 1997. aastal Saksa Liitvabariigi poolt Eesti Vabariigile just nimelt selle ühise eskaadri loomiseks üle antud. Mõlemal laeval on ellu viidud renoveerimisprojekt, mis on maksnud 8 miljonit Saksa marka, mis on tulnud Saksa maksumaksja, mitte Eesti maksumaksja taskust. Sellest tulenevalt julgen öelda, et küll 1950. aastatel Balti mere tingimustes ehitatud, aga nii, nagu ütlesin, 1996. ja 1997. aastal 40 miljoni Eesti krooni eest renoveeritud laevad on täiesti asjakohased ja meie meremeeste hinnangul väga head alused, selleks et miinitõrjeoperatsioone korraldada. Ma arvan, et lähiajal ei ole kõne all laevade ümbervahetamine ega ka laevade rohkendamine eskaadris. Sellise projekti elluviimine sõltuks eelkõige Riigikogu otsusest, kes peaks sellisel juhul oluliselt suurendama riigikaitse eelarvet ja nägema ette vahendeid uute ja kaasaegsete laevade muretsemiseks. Küll aga on meie toetajariikidega kokku lepitud parandada Balti ühise mereväekaadri varustatust miinitõrjeoperatsioonide korraldamise puhul. Konkreetsed koostöölepingud on eelkõige Rootsi ja Saksa merejõududega. Laevade täiendamise programmi oleme ellu viimas eelkõige Ameerika Ühendriikide kaasabil. Eesti mereväe aluste täiendamiseks on 1999. aastal planeeritud nii piirivalve kui mereväe ühiskasutusse võtta viis Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi poolt üleantavat kiirkaatrit. Need aga ei tule BALTRON-i koosseisu, vaid Eesti mereväe koosseisu. Aitäh!
O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Oli meeldiv kuulata, et see alus, mis sõjalaevana kai äärde ära uppus vähem kui aasta tagasi, ei ole õnneks n-ö kusagil olulises kohas arvele võetud. Aga minu küsimus on väga konkreetne. Mis see asi maksab, kui Riigikogu tema ratifitseerib?
A. Öövel
Aitäh! Kõigepealt remargi korras, et Miinisadamas kai ääres uppunud laev ei olnud sõjalaev, vaid oli abilaev. Mis puutub eelarvesse, siis kõik eelarvelised kulutused on ette nähtud Eesti, Läti ja Leedu riigieelarvetes. Ühisõppusi finantseerivad riigid proportsionaalselt. Kuna iga riik on eraldanud BALTRON-i käsutusse kaks laeva, siis jagunevad ka kulutused nende vahel võrdselt. Kulutused ei ole riigieelarves eraldi välja toodud, vaid on ette nähtud nii mereväe alaeelarves kui ka Balti ühisprojektide alajaotuses.
J. Betlem
Aitäh! Austatud härra minister! Ma tõesti palun väga, et te esimese hooga kohe seda vaest ametnikku ei läheks nuhtlema, sellepärast et eks me riigikaitsekomisjonis küsisime tema käest küllaltki teravalt, mis korras need laevad on, mis on pool sajandit vanad. Väidetavasti puuduvad neil miinide avastamiseks kajaloodid. Neil laevadel lihtsalt puudub kaasaegne miiniotsimistehnika, mis on lääneriikides kasutusel. Kas see info vastab tõele?
A. Öövel
Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni. Tõepoolest tuleb tunnistada, et laevade renoveerimiseks on kulutatud 40 miljonit krooni eelkõige selleks, et tagada laevade navigatsioonikõlblikkus kõikvõimalikes Balti mere ilmastikutingimustes. Mis puutub aga tõepoolest tänapäevastesse miiniotsimis- ja miinitõrjevahenditesse, siis nii, nagu ka eelnevalt nimetasin, on nende vahendite hankimiseks kaks teed. Üsna normaalne ja austusväärne iga riigi jaoks on see, et need vahendid soetatakse riigieelarvest. Selle tarvis riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium ka ühiselt pingutavad, et tõepoolest konkreetsete arvutuste ja loogiliste arengukavade ning põhjenduste varal selgitada lugupeetud parlamendile ja igale maksumaksjale, et 2%-line osa riigi kogutoodangust on see piir, mille puhul riik suudab iseseisva riigikaitse arenguga toime tulla. Senikaua kui Eesti riigikaitse eelarve on toimetulekupiirist poole väiksem, tuleb meil väga tihedalt arendada rahvusvahelisi suhteid meie partnerriikidega ning miini avastamise ja kahjutukstegemise seadmed saavad laevadel kaasajastatud vastavalt sellele, kuidas meie partnerriigid on valmis varustust meile üle andma. Konkreetse varustuse üle on tõepoolest nii Rootsi kui Saksa merelaevastikuga läbirääkimised käimas. Usun, et 1999. aastaks on meie laevade varustatus oluliselt parem, kui see oli 1997. aastal, sest 1998. aastal on ta vähemasti poole parem, kui oli möödunud aastal. Nii et me saame toetuda ainult kas iseenda jõule või oma partnerite pakutavale abile. Küll aga ei sea ma hetkekski kahtluse alla seda, et Balti ühisesse miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad laevad on võimelised oma ülesandeid miinitõrjeoperatsioonides täitma ja nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!
O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Mereväelipu all põhjaminev alus on mereväealus ja igasugune abilaev põhjendusena on umbes samasugune põhjendus, nagu Nõukogude Liit viis 1979. aastal Afganistani abijõude ja jättis need sinna 10 aastaks. Aga minu küsimus on jälle eelarve kohta. Kui te väitsite, et teie huvi on, et asi oleks maksumaksjale selge ja veel selgem parlamendiliikmetele, siis ma ei saa aru, miks on kõik need kulud nii hoolikalt ära peidetud, et kollases raamatus ei ole võimalik välja tuua neid kulusid, mida antud lepingu ratifitseerimine ja BALTRON-i tegevus endaga paratamatult kaasa toob. Kui on vaene aeg, on loomulikult väiksed kulud, aga milleks on vaja neid peita? Ma küsin nüüd teist korda: kas te võiksite öelda selle summa - hea oleks ka, kui te ütleks, millest ta koosneb -, kui palju kulub BALTRON-i Eesti-poolsele kindlustamisele?
A. Öövel
Aitäh! Lugupeetud härra Anton! Kui te võtate selle kollase raamatu lahti ja võtate lahti 132. osa ehk Kaitseministeeriumi osa ning lähete üle Kaitseministeeriumi allasutuse Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväeosade juurde, siis kaitseväeosade all te näete mereväe eelarvet. Ja kui te lähete veel edasi, siis te näete nelja Balti ühisprojekti - Balti jalaväepataljon, Balti ühine mereväeeskaader, Balti ühine õhuseiresüsteem ja Balti ühine kaitsekolledž - kulutusi, mis on üheselt ja selgelt just nimelt nende projektide all välja toodud. Lepime kokku, et me koos vaatame selle raamatu üle.
J. Betlem
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See leping on vajalik leping, sest Balti riikide kaitsealane koostöö kahtlemata suurendab meie kõigi julgeolekut. Konkreetselt Balti Mereväedivisjon annab võimaluse kolme riigi mereväelastel saada mingisugustki väljaõpet vähemalt sellel tasemel, nagu on nendel laevadel ja laevadel paiknevatel seadmetel. Tõepoolest, võib ju küsida, kas selle lepingu artikli 1 üldsätte punkt 2 on täidetav. See tähendab, kas BALTRON on suuteline kiirelt läbi viima mereväeoperatsioone kriisisituatsioonides ning kas ta suudab teha miinitõrjeoperatsioone nende seadmetega, mis tal on? See küsimus jääb paraku õhku rippuma. Kuid nagu kaitseminister ütles, ei sõltu nende laevade varustus kaitseministri ainuisikulisest tahtest, vaid meie kõigi valmisolekust eraldada riigikaitseks sellised summad, et laevad ei läheks kai ääres põhja ja et neil oleks tõepoolest need seadmed, mis võimaldaks teha operatsioone tänapäeva tasemel. Sest vastasel korral on nende laevade peale kulutatud raha raisatud raha. Igasugune rahakulutus peab andma loomulikult ka adekvaatse tulemuse. Ando Lepsi küsimus ei olnud päris ilmaasjata, sest me oleme tõepoolest varasematel aegadel kokku puutunud sellega, et tõlked on teinekord olnud küsitava väärtusega, ebakorrektsed. Seetõttu oleks muidugi parem, kui see prevalveeriv tekst, ingliskeelne tekst, oleks siin kõrval. Nii et üle pika aja tabas Ando Leps seekord märki. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et selle ratifitseerimise seaduse esimene lugemine tuleks täna lõpetada ja me palume parandusettepanekud esitada komisjonile esmaspäevaks, 26. oktoobriks kella 10-ks. Tänan!
11.11.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890158113Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub kaasettekandest? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna riigikaitsekomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnu Kõrdal.
T. Kõrda
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõne all olev leping aitab tõhusalt kaasa Eesti Vabariigi territoriaalvete ja majandustsooni turvalisuse suurendamisele. Leping aitab kaasa Balti mere puhastamisele olemasolevatest võimalikest miinidest. Leping võimaldab meil paremini integreeruda rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse. Seetõttu on komisjon seisukohal, et ratifitseerimise seadus väärib vastuvõtmist. Muudatusettepanekuid komisjonile ei laekunud. Pean vajalikuks märkida, tuginedes Riigikogu juriidilise osakonna arvamusele ja komisjoni varasematele seisukohtadele, et kuna lepingus ei ole fikseeritud varalisi kohustusi, siis piisab selle vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnu Kõrda! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Keegi ei soovi. Lugupeetud kolleegid! Eelnõu kohta ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna ta lõpphääletusele, mille juurde kohe ka asume. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu "Balti Mereväedivisjoni loomise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.