23. leht 309-st

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 18:25
Postitas Fucs
Vbl huvitab kedagi veel peale minu.

21.10.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
A. Öövel
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selles päevakorrapunktis ma julgen ennast natukene professionaalsemaks pidada kui eelmises. Usun, et kui me iseloomustame viimase kolme ja poole aasta tegemisi riigikaitse vallas, siis ei saa mitte kuidagi mööda minna Balti ühisprojektidest. Tänaseks päevaks on Balti riikide koostöö jõudnud niisugusele tasandile, et me võime rääkida ühise jalaväe algrakukesest ehk Balti rahuvalvepataljonist. Me võime rääkida ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisest. Me oleme loonud projekti, et ühiselt koordineerida välisabi Balti riigikaitsele. 1. septembrist 1999 alustab Tartus tööd esimene Balti riikide ühine õppeasutus ohvitserikoolituse tagamiseks. Täna on teie ette toodud viies ühine projekt ja see on Balti ühise mereväe loomise alus BALTRON. Käesoleva aasta 16. aprillil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite allakirjutatud Balti riikide vaheline leping käsitleb kolme riigi ühise laevastikuüksuse - Balti Mereväedivisjoni - loomist. Üksuse rahvusvahelise lühendina on kasutusele võetud nimetus BALTRON, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Baltic Squadron. Tuleb rõhutada selle ühisprojekti tähtsust, sest kõigi kolme Balti mereväe osa riikliku julgeoleku tagamisel on tähelepanuväärne eelkõige meie pikka merepiiri silmas pidades. Tihe koostöö Balti riikide merevägede vahel on toimunud alates 1995. aastast ning see on eelkõige seisnenud meie ühistes õppustes, merevägede esindajate regulaarsetes kohtumistes ning pidevas infovahetuses. 1997. aasta esimesel poolel algasid ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks ning meil on heameel tõdeda, et käesolevaks aastaks on sellest ühisest ideest ja kavast saanud tegelik üksus. Selle üksuse asutamistseremoonia toimus 28. augustil Tallinna Miinisadamas ning käesolevaks hetkeks on Eesti, Läti ja Leedu mereväe BALTRON-i koosseisu nimetatud laevad osalenud juba ühistel õppustel Open Spirit 98 ja Amber Sea 98. BALTRON-i ülesanneteks on eelkõige osalemine miinitõrjeoperatsioonides, ühine väljaõpe ning osalemine rahvusvahelistes vetes toimuvatel laevastikuõppustel. BALTRON-i kaudu suudame suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet nii isekeskis kui ka suhtlemisel meie NATO partneritega. Laevastikuüksus koosneb kolme riigi merevägede laevadest ning Eestit esindavad selles üksuses miinitraalerid Kalev ja Olev. Samuti koosneb BALTRON-i projekt lisaks laevadele ka laevade ühistegevust koordineerivast kuueliikmelisest staabist ning just nimelt see staap paikneb Eestis, Tallinna Miinisadamas. Kolme riigi kaitseministrid on kokku leppinud, et meie ühise jalaväepataljoni võõrustajarahvuseks on lätlased ja sellest tulenevalt kannavad ka lätlased põhiraskust Balti pataljoni tegevuse õigusliku, administratiivse ja finantsilise tagamise eest. Leedu on võõrustajarahvuseks meie ühise õhukontrolli- ja õhuseiresüsteemi loomisel. Eesti peab kandma raskust kahe projekti läbiviimisel. Need on meie ühine miinitõrjeeskaader ja Balti staabiohvitseride koolitamiseks mõeldud kolledž. BALTRON-i loomisele ja tegevusele on toetust avaldanud paljud välisriigid ning mereväedivisjoni loomise rahvusvahelist abistamist koordineerib Saksa Liitvabariik. Abistajate hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani. Kõikide nende riikide kaitseministrid on alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis tagab BALTRON-ile lääneriikide toetuse. Ja viimase faktina on mul heameel tõdeda, et järgmisel neljapäeval ehk siis juba homme kirjutavad Taani, Inglismaa, Leedu, Läti ja Eesti esindajad alla järjekordsele vastastikuse mõistmise memorandumile, mis reguleerib meie järjekordset ühisõppust Eesti vetes, kus meie kolme riigi laevad annavad oma panuse meie tsiviilkäibes olevate laevateede korrashoiuks ja miinidest vabastamiseks. Aitäh!


J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Selles Balti riikide ühises võidukas mereväeüksuses on tervelt viis alust, kusjuures miinitõrjelaevad - kui neid niiviisi võib nimetada - on Kaitseministeeriumi esindaja ütluse kohaselt moraalselt vananenud. BALTRON-i toetajate riikide nimekiri oli aukartustäratavalt pikk. Palun öelge, kuidas on planeeritud BALTRON-i arendamine lähiajal, tema varustamine uute laevadega, uue tehnikaga?

A. Öövel
Mis puutub laevade kvaliteeti, mis on eraldatud Balti ühise miinitõrjeeskaadri tarbeks, siis ma küll Kaitseministeeriumi juhina tahaksin sarjata väga tõsiselt seda Kaitseministeeriumi ametnikku, kes on öelnud, et tegemist on moraalselt vananenud laevadega, seda nad kindlasti ei ole. Nii Olev kui Kalev on 1997. aastal Saksa Liitvabariigi poolt Eesti Vabariigile just nimelt selle ühise eskaadri loomiseks üle antud. Mõlemal laeval on ellu viidud renoveerimisprojekt, mis on maksnud 8 miljonit Saksa marka, mis on tulnud Saksa maksumaksja, mitte Eesti maksumaksja taskust. Sellest tulenevalt julgen öelda, et küll 1950. aastatel Balti mere tingimustes ehitatud, aga nii, nagu ütlesin, 1996. ja 1997. aastal 40 miljoni Eesti krooni eest renoveeritud laevad on täiesti asjakohased ja meie meremeeste hinnangul väga head alused, selleks et miinitõrjeoperatsioone korraldada. Ma arvan, et lähiajal ei ole kõne all laevade ümbervahetamine ega ka laevade rohkendamine eskaadris. Sellise projekti elluviimine sõltuks eelkõige Riigikogu otsusest, kes peaks sellisel juhul oluliselt suurendama riigikaitse eelarvet ja nägema ette vahendeid uute ja kaasaegsete laevade muretsemiseks. Küll aga on meie toetajariikidega kokku lepitud parandada Balti ühise mereväekaadri varustatust miinitõrjeoperatsioonide korraldamise puhul. Konkreetsed koostöölepingud on eelkõige Rootsi ja Saksa merejõududega. Laevade täiendamise programmi oleme ellu viimas eelkõige Ameerika Ühendriikide kaasabil. Eesti mereväe aluste täiendamiseks on 1999. aastal planeeritud nii piirivalve kui mereväe ühiskasutusse võtta viis Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi poolt üleantavat kiirkaatrit. Need aga ei tule BALTRON-i koosseisu, vaid Eesti mereväe koosseisu. Aitäh!

O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Oli meeldiv kuulata, et see alus, mis sõjalaevana kai äärde ära uppus vähem kui aasta tagasi, ei ole õnneks n-ö kusagil olulises kohas arvele võetud. Aga minu küsimus on väga konkreetne. Mis see asi maksab, kui Riigikogu tema ratifitseerib?

A. Öövel
Aitäh! Kõigepealt remargi korras, et Miinisadamas kai ääres uppunud laev ei olnud sõjalaev, vaid oli abilaev. Mis puutub eelarvesse, siis kõik eelarvelised kulutused on ette nähtud Eesti, Läti ja Leedu riigieelarvetes. Ühisõppusi finantseerivad riigid proportsionaalselt. Kuna iga riik on eraldanud BALTRON-i käsutusse kaks laeva, siis jagunevad ka kulutused nende vahel võrdselt. Kulutused ei ole riigieelarves eraldi välja toodud, vaid on ette nähtud nii mereväe alaeelarves kui ka Balti ühisprojektide alajaotuses.

J. Betlem
Aitäh! Austatud härra minister! Ma tõesti palun väga, et te esimese hooga kohe seda vaest ametnikku ei läheks nuhtlema, sellepärast et eks me riigikaitsekomisjonis küsisime tema käest küllaltki teravalt, mis korras need laevad on, mis on pool sajandit vanad. Väidetavasti puuduvad neil miinide avastamiseks kajaloodid. Neil laevadel lihtsalt puudub kaasaegne miiniotsimistehnika, mis on lääneriikides kasutusel. Kas see info vastab tõele?

A. Öövel
Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni. Tõepoolest tuleb tunnistada, et laevade renoveerimiseks on kulutatud 40 miljonit krooni eelkõige selleks, et tagada laevade navigatsioonikõlblikkus kõikvõimalikes Balti mere ilmastikutingimustes. Mis puutub aga tõepoolest tänapäevastesse miiniotsimis- ja miinitõrjevahenditesse, siis nii, nagu ka eelnevalt nimetasin, on nende vahendite hankimiseks kaks teed. Üsna normaalne ja austusväärne iga riigi jaoks on see, et need vahendid soetatakse riigieelarvest. Selle tarvis riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium ka ühiselt pingutavad, et tõepoolest konkreetsete arvutuste ja loogiliste arengukavade ning põhjenduste varal selgitada lugupeetud parlamendile ja igale maksumaksjale, et 2%-line osa riigi kogutoodangust on see piir, mille puhul riik suudab iseseisva riigikaitse arenguga toime tulla. Senikaua kui Eesti riigikaitse eelarve on toimetulekupiirist poole väiksem, tuleb meil väga tihedalt arendada rahvusvahelisi suhteid meie partnerriikidega ning miini avastamise ja kahjutukstegemise seadmed saavad laevadel kaasajastatud vastavalt sellele, kuidas meie partnerriigid on valmis varustust meile üle andma. Konkreetse varustuse üle on tõepoolest nii Rootsi kui Saksa merelaevastikuga läbirääkimised käimas. Usun, et 1999. aastaks on meie laevade varustatus oluliselt parem, kui see oli 1997. aastal, sest 1998. aastal on ta vähemasti poole parem, kui oli möödunud aastal. Nii et me saame toetuda ainult kas iseenda jõule või oma partnerite pakutavale abile. Küll aga ei sea ma hetkekski kahtluse alla seda, et Balti ühisesse miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad laevad on võimelised oma ülesandeid miinitõrjeoperatsioonides täitma ja nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!

O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaitseminister! Mereväelipu all põhjaminev alus on mereväealus ja igasugune abilaev põhjendusena on umbes samasugune põhjendus, nagu Nõukogude Liit viis 1979. aastal Afganistani abijõude ja jättis need sinna 10 aastaks. Aga minu küsimus on jälle eelarve kohta. Kui te väitsite, et teie huvi on, et asi oleks maksumaksjale selge ja veel selgem parlamendiliikmetele, siis ma ei saa aru, miks on kõik need kulud nii hoolikalt ära peidetud, et kollases raamatus ei ole võimalik välja tuua neid kulusid, mida antud lepingu ratifitseerimine ja BALTRON-i tegevus endaga paratamatult kaasa toob. Kui on vaene aeg, on loomulikult väiksed kulud, aga milleks on vaja neid peita? Ma küsin nüüd teist korda: kas te võiksite öelda selle summa - hea oleks ka, kui te ütleks, millest ta koosneb -, kui palju kulub BALTRON-i Eesti-poolsele kindlustamisele?

A. Öövel
Aitäh! Lugupeetud härra Anton! Kui te võtate selle kollase raamatu lahti ja võtate lahti 132. osa ehk Kaitseministeeriumi osa ning lähete üle Kaitseministeeriumi allasutuse Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväeosade juurde, siis kaitseväeosade all te näete mereväe eelarvet. Ja kui te lähete veel edasi, siis te näete nelja Balti ühisprojekti - Balti jalaväepataljon, Balti ühine mereväeeskaader, Balti ühine õhuseiresüsteem ja Balti ühine kaitsekolledž - kulutusi, mis on üheselt ja selgelt just nimelt nende projektide all välja toodud. Lepime kokku, et me koos vaatame selle raamatu üle.

J. Betlem
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See leping on vajalik leping, sest Balti riikide kaitsealane koostöö kahtlemata suurendab meie kõigi julgeolekut. Konkreetselt Balti Mereväedivisjon annab võimaluse kolme riigi mereväelastel saada mingisugustki väljaõpet vähemalt sellel tasemel, nagu on nendel laevadel ja laevadel paiknevatel seadmetel. Tõepoolest, võib ju küsida, kas selle lepingu artikli 1 üldsätte punkt 2 on täidetav. See tähendab, kas BALTRON on suuteline kiirelt läbi viima mereväeoperatsioone kriisisituatsioonides ning kas ta suudab teha miinitõrjeoperatsioone nende seadmetega, mis tal on? See küsimus jääb paraku õhku rippuma. Kuid nagu kaitseminister ütles, ei sõltu nende laevade varustus kaitseministri ainuisikulisest tahtest, vaid meie kõigi valmisolekust eraldada riigikaitseks sellised summad, et laevad ei läheks kai ääres põhja ja et neil oleks tõepoolest need seadmed, mis võimaldaks teha operatsioone tänapäeva tasemel. Sest vastasel korral on nende laevade peale kulutatud raha raisatud raha. Igasugune rahakulutus peab andma loomulikult ka adekvaatse tulemuse. Ando Lepsi küsimus ei olnud päris ilmaasjata, sest me oleme tõepoolest varasematel aegadel kokku puutunud sellega, et tõlked on teinekord olnud küsitava väärtusega, ebakorrektsed. Seetõttu oleks muidugi parem, kui see prevalveeriv tekst, ingliskeelne tekst, oleks siin kõrval. Nii et üle pika aja tabas Ando Leps seekord märki. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et selle ratifitseerimise seaduse esimene lugemine tuleks täna lõpetada ja me palume parandusettepanekud esitada komisjonile esmaspäevaks, 26. oktoobriks kella 10-ks. Tänan!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890156738

11.11.1998 / 14:00 VIII Riigikogu , VIII Istungjärk , täiskogu korraline istung
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas valitsus loobub kaasettekandest? Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna riigikaitsekomisjoni aseesimehel kolleeg Tõnu Kõrdal.

T. Kõrda
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõne all olev leping aitab tõhusalt kaasa Eesti Vabariigi territoriaalvete ja majandustsooni turvalisuse suurendamisele. Leping aitab kaasa Balti mere puhastamisele olemasolevatest võimalikest miinidest. Leping võimaldab meil paremini integreeruda rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse. Seetõttu on komisjon seisukohal, et ratifitseerimise seadus väärib vastuvõtmist. Muudatusettepanekuid komisjonile ei laekunud. Pean vajalikuks märkida, tuginedes Riigikogu juriidilise osakonna arvamusele ja komisjoni varasematele seisukohtadele, et kuna lepingus ei ole fikseeritud varalisi kohustusi, siis piisab selle vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest. Tänan!

Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnu Kõrda! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ettekandja? Kaasettekandja? Keegi ei soovi. Lugupeetud kolleegid! Eelnõu kohta ei ole esitatud muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna ta lõpphääletusele, mille juurde kohe ka asume. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu "Balti Mereväedivisjoni loomise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!Hääletustulemused Ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... -890158113

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 18:35
Postitas nimetu
Ma tooksin oma varasemast postitusest välja ka veel selle:
Ehk siis me panime välja põhimõtteliselt kõik, mis meil tol hetkel pakkuda oli. Väga olulist osa oli selles mänginud Saksamaa - esiteks, kujundades ja suunates meie ja teiste Balti riikide merevägede arengut ning teiseks, kujundades ja suunates EL laiemat koostöö- ja kaitsepoliitikat. Meie miinitõrjevõimekus ei ole juhuslik, vaid integraalne osa meie püüdest nii NATO kui ka EL liitumise suunal ning mängib endiselt olulist rolli nende organisatsioonide raames toimuva koostöö osas.
Saksamaal paistis olevat selge huvi suunata meie merevägseid miinitõrje poole. BALTRONi üheks organiseerijaks oligi Saksamaa, andes muuhulgas varasemalt meile ka laevad. Mereväe loomise osas oli muidu päris korralik vaidlus kahe leeri vahel. Kõuts ei tahtnud sellest kuulda, sest ta arvas, et see hakkaks vähendama juba enam-vähem toimiva piirivalve tähtsust ja osutuks muuhulgas kulukaks. Laaneots oli aga üks pooldajatest, pidades mereväge oluliseks. Miinitõrje oli algselt lihtsalt üks variantidest millest oleks saanud pihta hakata mereväe võimekuse arendamisel. Tegelik visioon oli ju palju suurem.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 18:55
Postitas Fucs
No Laaneots jt seal 1993 paiku enamuses ikka viitasid ja rääkisid erinevatest mereväevõimekustest kompleksselt (s.h. rannakaitsest) ja ainult ühe osana esineb kohati ka see miinitõrje võimekus.
Igaljuhul ei ole kusagil tuvastatav, et see oleks esikohal. Või teisel kohal. Isegi nimetamise ja loetlemise järjekorras pole see esikohal kusagil. Aga see muutus... nihkus esikohale jah just siis, kui meile kingiti Saksamaa poolt need esimesed miinitõrje alused, millel polnud miinitõrje võimekust (ehk nagu A. Öövel ilusasti ütles: Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni.....nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!"

Miks just need alused (seal kingiti ja anti erineval ajal igasuguseid erinevaid aluseid) said määravaks, et kogu meie nn "merevägi" sai omale teiseks nimeks "miinitõrjevägi" on endiselt segane.

Pärast siia kopitud stenogrammides toimunut/räägitut ütles lp. president (siis veel välisminister) aasta hiljem ilusasti välja, et...
25.11.1999 / 10:00 IX Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu korraline istung
T. H. Ilves

Mereväe areng keskendub miinitõrjevõime suurendamisele, kusjuures tuleb välja arendada ühendatud merejõudude kontseptsioon. Õhuväe areng keskendub õhuseirele, mis hõlmab ka Ämari lennuvälja väljaarendamise. Piirivalve osas kavatseb valitsus üle minna professionaalsele kaadrile, kusjuures on tarvis täpsustada piirivalve sõjaaja ülesandeid. Sama puudutab ka päästeüksusi. Valitsus kavatseb täiustada kaitseväe juhtimisstruktuuri nii rahu- kui sõjaaja tingimusis, samuti tahetakse reorganiseerida praegune Kaitsejõudude Peastaap väeliikide ühendatud staabiks. Viimane kava sisaldab endas ka maaväestaabi loomist.
Siit edasi tulevad nüüd küsimused, et kas oleks olnud vahepeal mõistlik see projekt lõpetada? Või nüüd? Või millalgi tulevikus? Või jääbki nii igavesest ajast igavesti?

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 19:01
Postitas Poti soldat
Eks NATOsse peaks vastavalt oma kaalukategooriale panustama, täiesti õige. Aga samas minu arusaamist mööda NATO kasutuses on ju ainult üks osa sellest üksusest millega panustatakse, ehk miinijahtijate näitel üks kolmest, samas kui ülejäänu peaks vist olema hoolduses/väljaõppes. Kui kõik halvad asjad ventilaatorisse lendavad siis mis saab neist miinijahtijatest ja mereväelastest kes ei ole parasjagu NATO kasutuses? Ma oletan et heal juhul on neil laev sõidukorras ja nad kihutavad sellega minema, halval juhul põlveotsas improviseeritud jalaväeüksus? Kas ei saaks panustada NATOsse sellist tüüpi üksustega mille parasjagu kodumaal olev osa oleks kriisiolukorras ka kodumaal maksimaalselt produktiivselt kasutatav oma erialases valdkonnas?

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 19:29
Postitas nimetu
Miks just need alused (seal kingiti ja anti erineval ajal igasuguseid erinevaid aluseid) said määravaks, et kogu meie nn "merevägi" sai omale teiseks nimeks "miinitõrjevägi" on endiselt segane.
Üheks põhjuseks võib olla see, et Saksamaa oli saavutanud mõningast edu varasema rahvusvahelise koostööga miinitõrje valdkonnas. Kuna seal olid kogemused olemas, vastavad ressursid olemas, võimekus iseenesest Balti riikidele igati sobiv (arvestades meie merede seisu) ja esialgu suhteliselt jõukohasem kui muud võimekused, siis otsustatigi ilmselt meid sinnapoole suunata. Peale 1999 enam tagasiteed põhimõtteliselt polnud, sest just siis olime ära lubanud, et panustame Euroopas miinitõrjega. Peale seda muutus see ka osaks NATOsse panustavatest võimekustest, mis tsementeeris miinitõrje meie Kaitseväkke üsna kindlalt.

Praegusel hetkel ma pole kindel kas selles vallas midagi muuta saaks... või peaks. Miinitõrje on põhimõtteliselt jõukohasem ja asjakohasem kui teised variandid mereväe arendamiseks. Ja selles suhtes on asi kindel, et merevägi ei kao kuhugi, sest lisaks NATOsse panustamisele peetakse siinpool väga oluliseks säilitada erinevate väeliikide sidusus selle organisatsiooniga ja vastav kompetents. Mereväe kaotamisel kaotaksime ka selle kompetentsi juhtida mereoperatsioone siin piirkonnas, mis kriisiolukorras võib olla vägagi oluline.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 21:02
Postitas kaur3
Sama loogika jägi võiks maavägi keskenduda demineerimisele? Oleks 1990. lõpus alustanud, oleks Afganistani sõja ajal loonud NATO IED kompetentsikeskuse? Skaudid sõidaks Buffalotega ringi ja ootaks oma tarkuse rakendamist, sest varem või hiljem mineerib vastane endale ligipääsuteed? II MS ajast on pärit olulised laskemoona kogumid, mis iga-aastaselt kurnavad päästeteenistust ja segavad uute magistraalide ehitust ning kinnisvaraarendust. Kogu selle aja jooksul õpiks ise tegema paremaid pomme ja arendama nende rakendamist lahinguväljal.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 22:14
Postitas mart2
Miinitõrje valis Eesti ise, sest oli ja on kohustus tagada turvaline laevaliiklus territoriaalvetes. Sellise meremiinide ja lõhkekehade kontsentratsiooniga alasid teistel riikidel eriti pole jäänud.
Üks eesmärk oli miinitõrjelt võimaluse tekkimisel edasi liikuda miiniveeskamise arendamisele.
Teadsid Laaneots ja Kunnas seda ennem ning teavad ka nüüd, ainult vajadusel on mälu väga selektiivne.

Kas praegu on õige aeg ja head võimalused? Ei tea, rahakoti kontrollimiseks puudub teadmisvajadus. Usaldan siinkohas spetsialiste, mitte foorumit või Delfit.
Ei tea rahalist seisu, ei ole pädev otsustama.
Ja nii ongi ...

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 22:38
Postitas kaur3
Kui ma õigesti aru saan lk 58 kirjeldusest, siis tänane merevägi täidab 1990. aastate piirivalvurite ühendlaevastiku visiooni põhifunktsiooni. Hilisem KV juhataja Kõuts arendas seda kvalitatiivselt edasi :)

https://issuu.com/sodur/docs/sodur0415/60?ff=true

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 22:47
Postitas kangelaspioneer
mart2 kirjutas:Sellise meremiinide ja lõhkekehade kontsentratsiooniga alasid teistel riikidel eriti pole jäänud.

Ja nii ongi ...
Belgia ja Hollandi demineerijad on rääkinud mõlema maailmasõja laskemoonajääkidest, mis nende ranniku lähedale merre on uputatud. Tuhandeid ja tuhandeid tonne. Esimese ilmasõja aegsed gaasimürsud kipuvad praeguseks läbi roostetama, demineerijad näevad kurja vaeva nende leidmise, teiste hulgast eraldamise ja kahjutuks tegemisega.
Belgial on lisaks pärandusena maapealsed laod mõlemast sõjast, samuti hulga gaasimürskudega, veel suurema hulga tavalistega.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 26 Jaan, 2018 23:21
Postitas Fucs
Nii hea oli vahepeal uuesti lugeda seda vana teemat siin
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58&start=0

1999 ja edasi materjalid ma viisin sinna teemasse üle, kuigi seal on ka palju juttu ka EKV struktuurist ja suurusest.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 54#p535854

Re: Uued miinjahtijad

Postitatud: 27 Jaan, 2018 12:35
Postitas Fucs
Kuna ma siin otsisin välja ja lugesin läbi terve rea materjale, mis puudutab neid miinijahtijaid, tänu sellele teemale siin, siis oleks patt seda mitte jagada.

Jätkuks siis viidatud teemas käsitletud arengutele kuni aastani 1999-2000.
Ehk kuidas meie mereväe prioriteediks sai miinijahtimine.

Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste heakskiitmine
Vastu võetud 06.03.2001
...Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise keskkonna areng on euro-atlandiline integratsiooniprotsess: Euroopa Liidu ja NATO laienemise jätkumine. Eesti jagab täielikult EL ja NATO loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning on seadnud endale eesmärgiks nii EL kui NATO täisliikmeks saamise....

...Esmaseks ja vahetuks ülesandeks Eesti julgeoleku kujundamisel on sellise riigikaitsesüsteemi arendamine, mis tagaks:
1) Eesti Vabariigi sõjalise kaitsmise võime;
2) osalemise rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja julgeolekukoostöös, seal hulgas tulevases ühises kaitses, vastavalt oma kohustustele ja võimalustele;
3) valmisoleku nii rahvusvaheliste kui siseriiklike kriiside lahendamiseks vastavate kriisihaldusstruktuuride arendamise kaudu.

Julgeolekupoliitika elluviimisel juhindub Eesti valitsus Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi seadustest (Välissuhtlemisseadus, Rahuaja riigikaitse seadus, Sõjaaja riigikaitse seadus, Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadus, Kaitseväeteenistuse seadus jt) ning rahvusvahelistest lepingutest, konventsioonidest ja normidest. Konkreetse tegevuse määratlevad Riigikogu otsused, sh 1996. aasta otsus «Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad», ning otsused Eesti üksuste osalemisest rahuoperatsioonides, samuti valitsuse otsused ja programmid. 1994. aastal otsustas Eesti ühineda NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP), kirjutades alla PfP raamdokumendile, 1997. aastal Euro-Atlandi partnerlusnõukoguga (EAPC), kiites heaks EAPC põhidokumendi, ning 1999. aastal NATO liikmelisuse tegevusplaaniga (MAP), võttes vastu vastava NATO tippkohtumisel kinnitatud ja partneritele pakutud MAP dokumendi. Viimase alusel kinnitab valitsus rahvuslikud aastased tegevusplaanid (ANP). Lisaks on Eesti sõlminud kaitsekoostöö lepingud, sh eriti ulatuslikku tegevusala hõlmavad lepingud Läti ja Leeduga.

Eesmärk NATO-ga ühineda on kinnitatud 1996. aasta mais Riigikogus ning NATO liikmelisus kui eraldi eesmärk on lülitatud kõigisse vastavatesse valitsuse programmidesse.

Rahvusvahelises kriisihaldamises, rahuloomes ja -valves ning katastroofiabis osalemise aluseks on Välissuhtlemisseadus, Rahuaja riigikaitse seadus, Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadus, Hädaolukorraks valmisoleku seadus ning Eesti riigi poolt võetud rahvusvahelised kohustused....

...Sõjalised riskid

Eesti ei näe oma julgeolekule praegu ega lähemas tulevikus otsest sõjalist ohtu. Külma sõja lõpp on vähendanud kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalust ning ka konfliktiohtu Läänemere regioonis. Sõjalise ohu jätkuv vähenemine sõltub rahvusvaheliste suhete arengust, seal hulgas euro-atlandilise integratsiooni jätkumisest, ning Eesti kaitsevõime arengust. Piirkondlikult on oluline regiooni riikide majanduslik ja poliitiline areng ning heanaaberlike suhete tihenemine. Piirkonna ainus tuumariik Vene Föderatsioon on vastu võtnud uue julgeolekupoliitilise kontseptsiooni ja sõjalise doktriini ning vähendanud Eesti vahetus naabruses Loode-Venemaal oma vägede arvukust. Ka kõik teised Eesti naaberriigid reformivad praegu oma relvajõude vastavalt muutunud julgeolekukeskkonnale. Eesti jälgib tähelepanelikult edasisi arenguid, säilitades valmisoleku võimalikeks muutusteks tulevikus ja võime muutustele reageerida....

....Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide elluviimiseks kavatseb Riigikogu tõsta kaitsekulutusi aastaks 2002 2%-ni SKT-st. NATOga liitumise ettevalmistamise protsessi juhib kõrgeimal poliitilisel tasandil ministrite valitsuskomisjon eesotsas peaministriga, ametkondlikul tasandil toimub kooskõlastamine asjatundjate komisjoni kaudu.....

...Eesti jätkab osalemist NATO rahupartnerlusprogrammis (PfP) ja EuroAtlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) töös. Tegevus PfP ja EAPC raames on osa NATOga liitumise ettevalmistustest ning võimaldab laiemat koostööd, hõlmates ka neid NATO partnerriike, kes ei taotle täisliikme staatust. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö suurendab üldist stabiilsust.

Eesmärgiga saavutada koostegutsemisvõime NATO-ga on Eesti algusest saadik osalenud PfP planeerimis- ja ülevaateprotsessis (PARP), mille raames on Eesti ja NATO kokku leppinud konkreetsed koostegutsemisvõimelisuse ülesanded (IO), esialgsed partnerluseesmärgid (IPG) ja partnerlusülesanded (PG). PARP/PG kuueaastane tsükkel sisaldab riigi sõjalise kaitse arengu ja NATOga liitumise ettevalmistuse põhiülesandeid. Nende ülesannete täitmist analüüsitakse koos. Samuti lepitakse igal aastal Eesti jaoks kokku individuaalne partnerlusprogramm (IPP). Partnerlusülesanded ja individuaalne partnerlusprogramm kajastuvad Eesti valitsuse aastases tegevusprogrammis (ANP), moodustades sõjaliste ja riigikaitse küsimuste peatüki põhisisu. Koostegutsemisvõime saavutamine on osa NATO-ga liitumise ettevalmistamisest, kuid on vajalik juba praegu osalemiseks rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel.....

...Eesti riigikaitse ülesehitamine lähtub Eesti julgeolekupoliitika eesmärkidest. Riigikaitse peab tagama valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks. Sellel eesmärgil loodud iseseisev kaitsevõime ning elluviidav rahvusvaheline koostöö peavad looma agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse.

Eesti toetab ja jagab NATO strateegilise kontseptsiooni eesmärke. Riigikaitse ja seal hulgas Kaitsejõudude arendamise aluseks on koostegutsemisvõimelisus NATOga ja NATO liikmesriikide vägedega ning EL-ga EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Eesti otsene kohustus rahvusvahelises julgeolekusüsteemis on üles ehitada iseseisev kaitsevõime. Euro-atlandilistesse struktuuridesse integreerudes ühendatakse Eesti riigikaitse ühisesse kaitseorganisatsiooni vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

Juhul kui sõja või konflikti ärahoidmine ei osutu võimalikuks ning riigi vastu pannakse toime agressioon, siis vastavalt põhiseaduse paragrahvile 128 kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. Eesti Kaitsejõud alustavad sõjalist tegevust Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja terviklikkuse taastamiseks ning suveräänsuse tagamiseks. Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõuallikad. Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti suveräänsus on võõrandamatu, seetõttu Eesti ei alistu.

Eesti riigikaitse aluseks on kogu ühiskonda haarav totaalkaitse, mis rahvusvaheliste struktuuridega integreerudes toetab ka ühist kaitset. Riik peab tagama kõigi struktuuride ettevalmistatuse ohtude tõrjumiseks, sealhulgas kaitseväe, Kaitseliidu, teiste sõjaväeliselt korraldatud struktuuride ning reservväelaste ajakohase väljaõppe ning nende alalise valmisoleku riigi kaitseks, ning kindlustama kõigi ressursside otstarbeka kasutamise....

...EKJ on riigi totaalkaitsesüsteemi tähtsaim osa võimalike sõjaliste ohtude tõrjumisel. Usutava sõjalise heidutuse aluseks on EKJ igakülgne väljaarendamine tänapäevasteks, nõutavat valmisolekut ja sõjalisi oskusi ning nii sisemist kui rahvusvahelist koostöövõimet omavateks vägedeks. Totaalkaitse sõjaline osa on üles ehitatud territoriaalse kaitse ja mobiilse kaitse printsiipide kombineeritud kasutamisele, mis on Eesti võimaluste seisukohalt riigikaitse efektiivseim viis. Ühiskondlikud ressursid selleks tagatakse kaitseväeteenistussüsteemi ning ülesehitatava totaalkaitse süsteemi kui terviku kaudu.

EKJ väljaarendamise esimene ülesanne on vajalikul tasemel iseseisva kaitsevõime loomine, mis muuhulgas tähendab koostöövõimelisust NATO ja/või NATO riikide vägedega nii tulevases ühises kaitses kui rahuoperatsioonides.

EKJ koostegutsemisvõimelisuse väljaarendamine ja NATO-ga liitumise ettevalmistamine toimub vastavalt NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammile (ANP). Programmi sõjaliste ja riigikaitseliste põhiülesannete täitmisel tuginetakse muuhulgas NATO-ga PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmärkidele (PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele.

Lisaks EKJ otsestele ülesannetele tuleb suurendada kaitsejõudude võimet osutada rahuajal vajaduse korral tsiviilvõimudele vajalikku abi, eriti kaudsete julgeolekuriskide tõrjumisel. See tõstab riigi võimet kiiresti ja adekvaatselt reageerida suurõnnetustele (looduslikele ja tehnoloogilistele katastroofidele jms) ning võidelda nende tagajärgedega. EKJ on osa riiklikust kriisihaldamise süsteemist.

EKJ koosnevad kaitseväest, vabatahtlikkusel rajanevast Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud asutustest ja üksustest. Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: ajateenijad, kaadrikaitseväelased ning teenistusse kutsutud reservväelased. Põhiosa kaitseväe isikkoosseisust moodustavad mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutavad reservväelased. Kaitseväes on kolm väeliiki: maa-, mere- ja õhuvägi.

Eesti sõjalise kaitse lahendi ja Eesti kaitsejõudude struktuuri määratleb detailselt Eesti sõjalise kaitse strateegia.
https://www.riigiteataja.ee/akt/72805

10.09.2003 / 13:00 X Riigikogu , II Istungjärk , infotund
M. Hanson
Aitäh! Esiteks, seoses NATO missiooni tähtajaga ma palun vabandust, ei ole tahtnud Riigikogu funktsiooni üle võtta. Ma andsin lihtsalt omapoolse hinnangu üldse missiooni, mitte Eesti üksuste viibimise aja kohta, kestuse kohta. Ajakirjanduses käsitletud teema on üles tulnud seoses kaitsejõudude arengukava 2010 koostamise protsessiga ja selle protsessi läbiviimisega Kaitseministeeriumi poolt. Iga riigi kaitsepoliitika muudatused tulenevad eelkõige muutustest tema välispoliitilises olukorras ja rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Kui me järgmise aasta maikuus saame NATO liikmeks ja selle organisatsiooni kollektiivkaitse osaks, siis rahvusvahelist julgeolekukeskkonda määravad pärast külma sõja lõppu mittekonventsionaalsed, asümmeetrilised ohud, mille tõrjumine ei ole otseses seoses riikide sõjalise võimsusega. Eesti kaitsepoliitika kohandamine NATO liikmesusega algas siis, kui NATO töötas kandidaatriikide vastuvõtmiseks välja protseduuri ja põhilised julgeolekualased kriteeriumid. Ja need on kõige kokkuvõtlikumalt toodud liikmesuse tegevuskavas, mille viienda versiooni annab Eesti üle lähiajal. NATO ega ükski liikmesriik eraldi ei ole Eestile esitanud mingeid kategoorilisi või Eesti huvidega vastuollu minevaid nõudeid. Eesti ja tema tulevaste liitlaste eesmärk on jätkuvalt Eesti kaitsevõime igakülgne tõstmine. Veebruaris käivitatud ...

Aseesimees P. Kreitzberg
Aeg.

M. Hanson
Vabandust! Veebruaris käivitatud arengukava koostamise protsess nägi ette ka teavitamist protsessist ehk valitsuse teavitamist kulust ja sealtkaudu see asi on ajakirjandusse jõudnud.

Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Andres Tarand, täpsustav küsimus, palun!

A. Tarand
Suur tänu! Aga mis te arvate sellisest asjast, et kui me nüüd tinglikult nimetame kaitseväe arutatud küsimust (vähendada ja suurendada ja professionaliseerida jne) ühiskondliku leppe osaks - see tähendab muidugi minu kontekstis, et selle tähendus on laiem kui ühe koalitsiooni valitsuse otsustamise piirid -, siis kas peaministri heakskiit Kaitseministeeriumi kavale ei oleks pidanud järgnema pärast riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus?

M. Hanson
Aitäh! Koalitsioonileppes on eesmärk sõlmida pikaajaline kaitsekokkulepe poliitiliste jõudude vahel. Aga diskussioon, mis on ka ajakirjandusse jõudnud, on kerkinud n-ö töötasandilt. Ministeerium on saanud valitsuselt korralduse ette valmistada järgmiseks veebruariks arengukava. Diskussioon, mis on ühiskonnas alati tervitatav ja viib parema lõpptulemuseni, oleks seejärel tekkinud niikuinii. Mida varem me asjade üle arutame, seda parem. Kindlasti on nendes ajalehtedes, ajakirjanduse väljaannetes palju ebatäpsusi. Ei ole võetud mingisugust suunda palgaarmeele üleminekule. Jutt on meie kaitsejõudude professionaliseerimisest ja ajateenijate arvu mõningasest piiramisest selles olukorras. Aga nagu öeldud, kava peaks valmis saama veebruarikuuks.

Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt. Palun!

T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Kas Eesti kaitseväge ei ähvarda oht kukkuda kahe tooli vahele? Ühelt poolt peab kaitsevägi täitma meie liitlaskohustusi mujal ja teiselt poolt on meil kohustus tagada usutav riigikaitse endistviisi kodumaal, näiteks Alutaguse metsades. Ilmselt ei ole väga lihtne mõlemat kohustust täita üheaegselt samasuguste kulutuste piires. Seetõttu ma küsin teie käest, kuna teie paremal käel istub juhtumisi ka härra rahandusminister, kas te olete põhimõtteliselt kaalunud võimalust selles olukorras, kus tuleb need mõlemad kohustused täita ja mõlemad on olulised kohustused, võib-olla ajutiselt tõsta riigikaitse kulutusi üle 2% sisemajanduse kogutoodangust, näiteks 2,2%-ni ühe, kahe või kolme aasta jooksul, kuni Eesti riigikaitse jõuab n-ö orbiidile? Kiirendus on tehtud ja võib-olla siis hiljem tulla tagasi 2% juurde?

M. Hanson
Aitäh! Sellises võtmes seda teemat käsitletud ei ole. Möönan, et nende kahe ülesande täitmine on tänaste ressursside juures küllaltki keeruline ülesanne. Üritame siiski teha parimat, kuid ma tean ka, kuivõrd raske on olnud eelnevatel aastatel kaitsekulutuste tõstmine 2%-ni. Ja tänasel hetkel mulle siiski tundub, et see on lagi. Aga kui võetakse vastu otsus neid mõlemaid aspekte riigikaitses arvestada täies mahus, mis tähendab, et ühest küljest me muudame enda kaitsejõud mobiilseks, professionaalseks, kiiresti reageerivaks ja teisest küljest arendame vastavalt nendele plaanidele, mis aastal 2001 on maha pandud, ka oma territoriaalväge, siis tuleb lisaressursside probleem päevakorda, millisel kuupäeval, ei oska täna öelda.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900274873

20.10.2003 / 15:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu arupärimised, vaba mikrofon
T. Matsulevitš
Aitäh, proua juhataja! Härra minister! NATO on esitanud meile terve hulga ettepanekuid, minu teada umbes 57. Need on NATO arvates prioriteedid, mida peab arvestama Eesti Vabariik, kui ta astub NATO-sse ja kui ta hakkab tegema oma kaitsejõudude reformi. Milline on Kaitseministeeriumi jaoks järjestus, millised on kõige tähtsamad küsimused, sest päris selge on, et eelarvelistel põhjustel ei saa me kõiki neid 57 ettepanekut kohe realiseerida? Kas oskate nimetada mõne prioriteedi, millest me alustame?

M. Hanson
Aitäh! Praegu käivad veel läbirääkimised. Septembri lõpus oli ekspertide grupp NATO staapidest ja ka peakorterist Tallinnas. Nendest ettepanekutest niipalju, et oluline osa või, ütleme, suur osa nendest ettepanekutest tuleks täita ka NATO-ga liitumata. Võib-olla on mõne ettepaneku osas NATO-liikmesus meile sellist ohtu või teatud võimekuse arendamise vajadust meelde tuletanud. Tuletan meelde näiteks õhuturbe küsimusi. Me ei oleks praegu iseseisvalt võimelised selle valdkonnaga tegelema. Kui prioriteetidest rääkida, siis esimene prioriteet on kindlasti ESTPAT-i pakkumine koos tagala toetusega nii ühisoperatsioonideks kui ka Eesti riigi kaitsmiseks, teiseks ongi õhuturbe küsimused ja kolmandaks vastuvõtva maa toetuse süsteemi väljaarendamine.

T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kõnelesite konkreetsetest praktilistest tegevustest, mis teie ajal on alanud. Ühest valdkonnast, kus praegusel kaitseväe reformil on kindlasti ka oma praktilised tagajärjed, kultuurilistest aspektidest ja haridusvaldkonnast, te eriti ei rääkinud, ainult riivasite neid. Te ei rääkinud ka näiteks sellest, kas meil siis, kui teenistusse kutsutute arv väheneb, on võimalik teha seda esmast valikut, mille baasil meie rahvuslikud kaitseväeõppeasutused kannaksid tulevikus tugeva ja kõrge taseme välja. Kas kaitseväe, kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani aluseks olev konkreetne, meie oludele vastav ja normatiivne ohuhinnangu dokument, mis peaks kogu tegevuse aluseks olema, on Eestis olemas? Ma ei mõtle siin NATO üldist ohuhinnangut.

M. Hanson
Aitäh! Sellist ühte dokumenti, mis kannaks pealkirja "Eesti ohuhinnang" ja käsitleks näiteks järgmist kümmet aastat, ei ole. Küll aga selle arengukava n-ö põhimõtetepaberi ettevalmistamiseks küsiti erinevatelt eriorganisatsioonidelt, Teabeametilt, kaitsepolitseilt, ka peastaabi sõjaväeluure inimestelt oma asutuse keskset ohuhinnangut. Ohuhinnangut on üldse raske anda väga pika perioodi peale. NATO dokumendis MC 161 on öeldud, et nähtavas tulevikus ehk kümne aasta jooksul ei ole konventsionaalset sõjalist ohtu ega vastasseisu ette näha. Ma usun, et meie eriorganite ohuhinnangutes on võetud aluseks seesama mall ja sama ajaperspektiiv. Aga ma soovin siiski veel kord ette lugeda osa sellest põhimõttedokumendist, kus öeldakse, et kaitseväe komplekteerimise alusena säilib kohustuslik ajateenistus, kuid ajateenijate, reservväelaste arvu vähendatakse nõnda, et see tagaks eraldatud ressursside piires kaitseväe prioriteetide täitmise. See peaks andma vastuse ka Tõnis Lukase küsimusele, kas meie kõrgemad sõjaväelised õppeasutused saavad piisavalt kaadrit.

T. Velliste
Proua esimees! Kallid kolleegid! Eesti on julgeolekupoliitiliselt tõepoolest väga olulise valiku ees. Poole aasta pärast oleme me NATO täisliikmed, samuti Euroopa Liidu täisliikmed. Selles olukorras muutub kahtlemata meie identiteet. Enam ei räägi me "meie ja nemad", vaid NATO puhul räägime ainult meist. See tähendab aga, et kui NATO - see oleme meie -, siis peab ka analüüs, planeerimine olema ühine nii tehnilisel-sõjalisel tasandil kui ka senisest palju enam poliitilisel tasandil. Kindlasti ei tohi me teha mitte midagi sellist, mis seaks kahtluse alla Eesti usaldusväärsuse NATO uue liikmena. Seetõttu on väga paljud nendest asjadest, millest äsja rääkis kaitseminister, enesestmõistetavad ja kindlasti tuleb need punktid täita. Me peame muutma oma kaitseväe mobiilsemaks, tõhusamaks, ta peab olema võimeline täitma neid ülesandeid, mille täitmist rahvusvaheline olukord meilt nõuab. Kuid on üks suur küsimus, millele me peame kõik üheskoos püüdma vastata. Küsimus on nimelt ohuhinnangust kaugemas tulevikus. Suhteliselt lihtsam on teha prognoose kümne aasta peale, kuid kes suudab öelda, missugune on olukord Euroopas või meie lähinaabrite juures 15 aasta pärast? Küsimus on selles, et kui ohuhinnang peaks niimoodi muutuma, et näiteks 15 aasta pärast, aastal 2018, kui Eesti Vabariik pühitseb oma 100. aastapäeva, on ohuhinnang ähvardav, kui taevarannale on tekkinud musti kõuepilvi, siis ei ole meil tagantjärele enam võimalik parandada näiteks strateegilisi vigu, juhul kui me oleme neid teinud. Kui me näiteks oleme jätnud välja koolitamata terve hulga aastakäike ja mitte mingil muul põhjusel, vaid rahapuuduse tõttu. Kui me peame tuhandeid mehi koolitama kutselisteks sõjaväelasteks, siis ei jätku meil selle 2% raamides - 2% sisemajanduse kogutoodangust - võimalusi selleks, et koolitada välja reservarmeed. Kogu küsimus on tegelikult taandatud kuldsele keskteele. Seda kuldset keskteed peame meie, siin esindatud erakonnad, otsima üheskoos. See ei ole erakonnapoliitiline küsimus selle sõna tavalises mõttes. See on tegelikult analüütiline töö, kus tuleb väga palju arvutada, arvutada rahanumbreid ja meeste arvu. Arvan, et see töö on riigikaitsekomisjonis, Kaitseministeeriumis, peastaabis tegelikult juba ammu alanud. Ma väga loodan, et me suudame selle töö koosmeeles lõpuni viia, et me tegelikult suudame üheskoos tegelda optimeerimisega. See on optimeerimise küsimus. Me peame selle raha piirides, mis meil on, ja selle meeste arvu piirides, mis meil ka on (me teame meeste arvu ette aastakäikude kaupa), toime tulema. Me peame vaatama, et me ei kukuks kahe tooli vahele, nii et me ei saavuta õieti ühte ega teist eesmärki, sest kummagi jaoks ei jätku raha, vaid me peame otsima optimumi, et me vähemalt rahuldaval viisil, kui mitte heal või hiilgaval viisil, saavutaksime oma rahvusliku julgeoleku ja kaitsepoliitilised eesmärgid. Ma väga loodan, et me selle koosmeele siin saalis säilitame. Aitäh!

P. Tulviste
Proua juhataja! Härra minister, suur tänu vastuste eest! On hea, et see arutelu jätkub. Tahan lisada veel mõne asja. Esiteks, see arutelu peaks olema nii avalik kui vähegi võimalik, niipalju kui teema seda lubab. Osalema ei peaks mitte ainult poliitikud ja mitte ainult sõjaväelased, nende reeglite järgi, mis nende jaoks ette on nähtud, vaid see peaks olema võimalikult lai, võimalikult avalik arutelu. Ei tohi korrata seda viga, et väga olulised asjad tulevad inimestele ootamatult. Selles asjas on üks asi ootamatult tulnud, nimelt see, et ei olnud võimalik võtta teenistusse nii palju ajateenijaid, nagu alguses oli mõeldud, sest raha oli kulunud erioperatsiooniks. Loodame, et selline juhtum jääb viimaseks. Usun ka, et inimeste hoiakuid nendes asjades tuleb võtta äärmise tõsidusega, eriti siis, kui soovitakse midagi muuta. Neis asjus ei saa olla küllalt ettevaatlik. Ma ütleksin ohuhindajate kohta, et kui meile toodaks siia saali ette mees, kes ütles, et 11. septembril 2001 pommitatakse sel viisil, nagu see pärast sündis, New Yorki, siis me võiksime teda usaldada. Sellist meest siia tuua ei ole ja sellepärast peame olema äärmiselt ettevaatlikud. Eriti tähtsaks pean, et me ei vaataks neid ohtusid mitte Ameerika, vaid oma pilgu läbi, oma ajaloolise kogemuse ja oma suuruse seisukohast. Meile, jah, öeldakse, et veel vähemalt kümme aastat ei ole Venemaa kellelegi ohtlik. Nõrk Venemaa ei pruugi olla ohtlik Ameerika Ühendriikidele, aga ka nõrgast suurriigist, olgu see Venemaa või mõni teine, on täiesti küll, et see võiks olla surmavate tagajärgedega Eesti riigi jaoks. Meil on seni valitsenud erakondadevaheline konsensus riigikaitseasjus. Härra minister, loodan koos teiega, et me saavutame uue konsensuse. Aitäh!

S. Mikser
Austatud proua esimees! Head kolleegid! Olen eelkõnelejatega nõus selles osas, et kindlasti peab riigikaitseküsimustest rääkides olema ettevaatlik, vaja on hästi läbi mõelda ja tulevikku vaadata. Aga tahan öelda ka seda, mida ei tohiks teha. Selleks, et meil säiliks üksmeel või minugi pärast koosmeel, kui soovitakse, ei tohiks kindlasti olla niimoodi, et koalitsioonis olles käitutakse nagu riigimees ja opositsioonis olles käitutakse nagu opositsionäär. Seda võib enamikus poliitikavaldkondades lubada, aga seda ei tohi kindlasti lubada riigikaitseküsimustes. Võib rääkida sellest, kas me suudame ette näha, millised on meie ohud rohkem kui kümne aasta pärast, näiteks 15 või 20 aasta pärast. On võimalik mitte reformida kaitsejõude seetõttu, et äkki 15 aasta pärast osutub praegune reform ebaõigeks. Samal ajal arvan, et oleks patt jätta need reformid tegemata, kui me näeme, et reformide puudumine või reformide tegematajätmine on juba praeguseks osutunud ebaõigeks ja osutub selleks kindlasti palju lähemas perspektiivis. See on kindlasti aja nõue, et me oma kaitsejõude väga põhjalikult reformime, et me viime nad vastavusse NATO nõuetega. Meie jõupingutus NATO suunal osutuks põhjendamatuks, kui me praegu hakkaksime rääkima jälle seda, et hea küll, me oleme nüüd NATO-s sees, aga peame olema sedavõrd kavalad, et jätame NATO liikmetele, oma partneritele ja liitlastele mulje, et me tahame Eesti riiki koos nendega kaitsta, aga tegelikult ehitame salaja siin oma kodukamaral üles sellise kaitseväe ja saavutame sellise kaitsevõime, et tuleksime selle ülesandega toime ilma liitlaste abita. Ma arvan, et see ei ole kindlasti tulevikku vaatav ega jätkusuutlik. Tahan rääkida ka avalikkuse ees või ajakirjanduses toimuvast debatist. Kaitsevägi ja kaitseväe reform on selles mõttes sensitiivne teema, et kui me räägime näiteks ohuhinnangust, siis saame kõik aru, et kui see ohuhinnang täna siit Riigikogu kõnetoolist avalikult kaamerate ees teile kõigile ette lugeda, siis see ohuhinnang muutuks. Selles mõttes on see kindlasti sensitiivne teema, millesse tuleb ka sedavõrd sensitiivselt suhtuda. Lõppkokkuvõttes tahan loota, et meie koosmeel ja koostöövõime säilib, aga loomulikult on selle eelduseks vastutustundlik suhtumine, mitte ainult meie suhtumine siin saalis - nii koalitsioonis kui ka opositsioonis -, vaid tegelikult ka Eesti ajakirjanduse suhtumine....

T. Alatalu
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahan öelda kahte põhimõttelist asja. Lugupeetud akadeemik Tulviste mainis kahel korral, et keegi ei osanud ette näha 11. septembrit. Lubage lihtsa teaduste kandidaadina vastu vaielda, sest kõik need, kes jälgisid vahetult enne seda toimunud konverentsi, mis leidis aset Lõuna-Aafrikas, milleks kümned riigid ja organisatsioonid valmistusid tervelt kümme aastat, pidid eeldama, et kui see konverents lõpeb sellise tulemusega, siis midagi järgneb. Et järgnes just konkreetselt see, on juba teine küsimus. Ma ei juhi mitte juhuslikult teie tähelepanu suurele poliitikale, sest rääkides praegu pakutud uuendustest Eesti kaitsepoliitikas, mida pakutakse välja ka mujal, me tegelikult unustame ära suure maailmapoliitika või ei oska neid asju seostada. Kuigi ma isiklikult ei usu, et praegu käib Kolmas maailmasõda, tasuks ikkagi meenutada, kuidas käitusid riikide juhid ja poliitikud Esimese ja Teise maailmasõja ajal. Kui siis oli vaja kardinaalselt muuta poliitikat sõjandus- või kaitsevaldkonnas, siis - kes tulid välja, kes rääkisid esimestena, kas ministrid või peaministrid, kas leitnandid või kindralid? Vastus on ainult üks: rääkisid peaministrid ja rääkisid kindralid. Minu arvates ongi meil praegu tehtud lihtsalt see põhimõtteline viga, et esimeses järjekorras saadeti välja, ma palun väga vabandust - teise e_eloni mehed. See tekitaski olukorra, et tipptasemel oli öeldud ühte, järgmisel tasandil hakati ütlema teist ning siis tuli iga kolmas ja neljas leitnant välja oma arvamusega. Kui me tahame olla maailmapoliitika tasemel, siis peab ka uute sõnumite viimine rahvale kriisiolukorras - aga see, mida maailm praegu üle elab, on kriisiolukord - olema maailmapoliitika tasemel. Aitäh!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900277830

03.11.2003 / 15:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu arupärimised, vaba mikrofon
Arupärimine kaitsepoliitika kohta
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900278442

04.11.2003 / 10:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu korraline istung
Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
K. Ojuland

....Eestis on praegu väljatöötamisel kolm omavahel seotud dokumenti. Need on julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava ning kaitsejõudude struktuur ja arengukava aastani 2010. Vajadus uue julgeolekukontseptsiooni väljatöötamise järele tuleneb sellest, et eelmised julgeolekupoliitika alused on välja töötatud meie euroatlantilise integratsiooniprotsessi peatselt lõppeva faasi tarbeks. Nüüdseks on see etapp seljataha jäämas ja on vaja selgeid suuniseid edasiseks toimimiseks. Samuti tuleb arvestada uute ohtudega, mis ei olnud eelmise julgeolekukontseptsiooni väljatöötamise ajal veel niivõrd aktuaalsed....

.... T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te pühendasite osa oma ettekandest Eesti NATO-suunalisele poliitikale. Sellel aastal on olnud kõneks Eesti kaitseväe reform ja see seondub nii või teisiti NATO-sse minekuga. Kui opositsioon on küsinud, miks selle reformiga on plaanis nii ja nii palju vähendada ajateenistusse kutsutavate arvu või kuidas lahendatakse ühte või teist probleemi, siis on hirmunult öeldud, et oi, sellest ei maksa rääkida, muidu meid ei võetagi äkki NATO-sse. Minu küsimus on: kas nüüd, kui me oleme NATO lävepakul, ei tohi me enam teatud teemadest rääkida, meil peab olema nendel teemadel jänes püksis, või me ikkagi võime rääkida? Kas see diskussioon võib kahjustada meie saamist NATO-sse?

K. Ojuland
Aitäh! Ma alustan viimasest küsimusest. Kahtlemata on avatud ja läbipaistev debatt avatud ja demokraatlikus riigis ainuvõimalik lähenemine. Kindlasti ei kahjusta siseriiklik debatt meie saamist NATO liikmeks. Küll aga tuleb meil tõsiselt mõelda selle peale, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, et me peame suutma enda jaoks selgelt lahti mõtestada, mida tähendab tegelikult NATO liikmesriigiks olek, mida see meile annab ja milleks see meid kohustab. Arvan, et meil läheb veel mõnda aega mõtlemiseks, kuni me taipame või kuni saame aru, et me peame mõtlema tõenäoliselt samas julgeolekuvõtmes, nagu mõtlevad näiteks türklased NATO liikmena. Me peame tunnetama samasuguseid ohte nagu nemad ja peame olema valmis samasugusteks arenguteks, samasugusteks võimalikeks kohustusteks, mida NATO liikmesus ükskõik missugusele NATO riigile kaasa toob. Et selliseks vajaduseks valmis olla, ei saa me loota sellele, et me massiivselt jätkame seda kontseptsiooni, mis meil siiamaani kehtib noorsõdurite värbamise osas. Ma arvan, et siin tekiks meil tõesti tõsine probleem NATO liikmesriigi rolli täitmisega. Kusagil ei ole öeldud, et Eestis ei hakka ka edaspidi toimima tavalise, nn sundteenistuse süsteem. Selge on, et ükski professionaalne kaitseväelane ei kuku kuskilt teab kust kohast, vaid loomulikult on väljaõppeprotsess omaette oluline. Ka need professionaalsed kaitseväelased, kes meil olemas on, need mõnisada meest, eks nemadki on kunagi läbi teinud selle n-ö noorsõduriprotseduuri. Ma ei taha siin võtta ei kaitseväe ülemjuhataja ega kaitseministri rolli, kuid julgen arvata, et selline koolitusmehhanism, kui seda nii tohib nimetada, peaks ikkagi jätkuma ka tulevikus. Need 3000 või 2000 ajateenijat on tõenäoliselt ka edaspidi baasiks professionaalsetele kaitseväelastele, kes nendest meestest peaksid välja kasvama.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900278475

10.12.2003 / 13:00 X Riigikogu , II Istungjärk , infotund
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu me kõik teame, on seoses Eesti muutunud julgeolekupoliitilise olukorraga meil käsil kaitseväereform. Kaitsejõudude Peastaap on esitanud Kaitseministeeriumile oma ettepanekud variantide tasemel. Nüüd tuleb teha poliitiline valik võimalikest variantidest. Mul on palve. Kas te kirjeldaksite lühidalt peamisi valikuid ja tooksite välja, kus on kõige olulisemad murdepunktid nende valikute tegemisel?

M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, vastavalt Vabariigi Valitsuse ja NATO ministrite komisjoni ning ka kaitseministri poliitilisele juhendile esitas peastaap peaaegu tähtaegselt arengukava, kuidas öelda, dokumendi. See on niisugune elav dokument, millega töötatakse edasi. Ta sisaldab nelja varianti. Kaitseväe juhataja pooldab selle kava neljandat varianti. Kõigi nende variantide kallal töötavad töögrupid edasi. On loodud kaks töögruppi, üks on ressursside, teine võimekuste töögrupp. Vastavalt ohuhinnangule (seda ohuhinnangut käsitleb veel sellel kuul ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon) võrreldakse või mõõdetakse neid variante ka ressurssidega, sealhulgas rahaliste ressurssidega. Poliitilise juhendi üks väga tähtis punkt oli, et need plaanid peavad ära mahtuma 2% sisemajanduse koguprodukti sisse. Praegu kõik need neli pakutud varianti ületavad seda piiri. Põhiline on maavägede ja õhuväega seonduv, õhuväes õhuturbeküsimus ja maaväes territoriaalväe suuruse küsimus. Me peame tagama, et selle kavaga viiakse ellu need võimekusettepanekud, mida NATO-ga liitumine meile kaasa toob.

T. Velliste
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Üks oluline aspekt selles reformis on kahtlemata küsimus ajateenistuse jätkumisest ja sellest, millises mahus see toimub. Kas te kommenteeriksite ajateenistuse jätkumise seost meie noorte kaitsetahte arenguga?

M. Hanson
Konkreetselt selles dokumendis seda seost minu teada selles faasis, milles me praegu oleme, ei ole välja toodud. Pigem on ajateenijate arv seoses võimekuste ja nende üksustega, mida tuleb arendada. Aga küsitlusandmed näitavad, et see seos on tõepoolest olemas. Need noored, kes on ajateenistuse läbi teinud, teavad rohkem meie kaitsejõududest, nad on valmis ohu korral riiki kaitsma asuma ja, mis kõige tähtsam, nad on selleks võimelised, neil on vastavad oskused.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900281824

21.01.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
M. Hanson

Praegu on, osaliselt ka seoses kaitsejõudude "Arengukava 2010" väljatöötamisega, Kaitseministeeriumis väljatöötamisel missioonidel osalemise strateegia....
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900283295

25.02.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000010553

10.03.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , täiskogu korraline istung
J. Parts

...Valitsusse on jõudmas lähinädalatel uus sõjalise kaitse strateegia ja kaitsejõudude arenguplaan aastani 2010. Need dokumendid määratlevad meie kaitsejõudude ülesanded ning eesmärgid Eesti jaoks juba täiesti uues julgeolekuolukorras. Lõpule on jõudmas ka Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste väljatöötamine, mille valitsus pärast omapoolset heakskiitmist esitab arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks teile, austatud Riigikogu.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900286315

Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010" kinnitamine
Vastu võetud 27.03.2004 nr 212
....
SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID

13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;
– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
– võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.
https://www.riigiteataja.ee/akt/730333

P.S.
Selle arengukava sisu, muudatuste, ettepanekute, küsimuste ja kinnitamise arutelude kohta Riigikogu stenogrammi avalikuks kasutuseks ei õnnestunud leida.


07.04.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000010744

02.06.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
M. Hanson

Aitäh! Tõepoolest, valitsus on saatnud Eesti julgeolekupoliitika alused Riigikokku arutamiseks. Ka enne seda valitsuse otsust on toimunud konsultatsioonid nii riigikaitse- kui ka väliskomisjonis ning tõenäoliselt veel sel kevadel hakkab Riigikogu suur saal seda dokumenti arutama. Selle dokumendi koostamisel osales Kaitseministeerium ainult ühe osa - 3. peatüki, mis käsitleb sõjalist riigikaitset, "Eesti sõjaline kaitsmine" on peatüki nimi - koostamisel. Need küsimused, mis puudutavad julgeolekukeskkonda üldisemalt, on Välisministeerium kokku pannud ja neid küsimusi saab esitada välisministrile nii selle dokumendi arutamise käigus kui ka näiteks välispoliitika arutamise käigus, mis tuleb järgmisel nädalal. Ma arvan, et selles dokumendis on Eesti julgeolekusituatsiooni küllaltki tasakaalustatult käsitletud, meie liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus on esikohal. Välja on toodud ka meie suhted, n-ö bilateraalsed suhted riikidega, tõepoolest on toonitatud, et kõige tähtsama garantiina näeme me häid suhteid Ameerika Ühendriikidega....

V. Linde
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas te võiksite siin meile praegu lühidalt ja konkreetselt öelda, kelle esmane põhiinitsiatiiv ja idee see ikkagi on, et Pärnust kaitsevägi välja viia, kas see on Kaitseministeeriumi või Kaitsejõudude Peastaabi soov?

M. Hanson
Aitäh! Kaitsejõudude arengukava koostamine toimus alljärgnevalt: ministeerium pani paika üldised arengusuunad, andis üldised arengujuhised ja nende juhiste raames Kaitsejõudude Peastaap pakkus välja konkreetsed lahendused. Nende lahenduste pakkumise käigus esitati ka ettepanek Pärnu väljaõppekeskuse sulgemiseks.

T. Leinatamm
Kelle pädevuses miski asi on Kaitseministeeriumis ja Kaitseväe Peastaabis? Kelle pädevuses on määrata, kus asuvad Eesti Vabariigis üksikud või hulgakesi sõjaväeüksused?

M. Hanson
Vabariigi Valitsus määrab üksuste loomise ja likvideerimise.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000011005

20.10.2004 / 13:00 X Riigikogu , IV Istungjärk , infotund
M. Hanson
Plaanid olid tehtud juba kevadel arengukava koostamisel ja seetõttu on Kaitseministeeriumi 2005. aasta eelarve nendes piirides, mida see plaan ette näeb. Nüüd on jutt pigem sellest, kui kaugele 2% eesmärgi saavutamine edasi lükata. Nagu öeldud, kevadel kinnitatud plaanide järgi pidanuks selleni jõutama aastal 2007, meie ettepanek on lükata see aastani 2010. Sel ajal, mil Siseministeeriumi piirivalveüksuste reorganiseerimine käib, on Siseministeeriumi sõjaväestatud üksuste sõjalise kaitse kulusid siiski veel umbes 240 miljoni krooni ulatuses planeeritud järgmisel aastal ka Siseministeeriumi haldusalasse.

T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Aitäh, härra minister, vastuse eest! Ma küsiksin veel niimoodi. Juhul kui tõepoolest õnnestub see eesmärk saavutada, nii nagu te selle püstitasite, kas ministeeriumil on olemas mingisugune hinnang, mida see tähendab reaalselt kaitsejõudude kvaliteedis? Sest see tähendab ju absoluutarvudes raha suuremat kasvu, kui me siiamaani arvasime. Mida see sisuliselt kvaliteedis võiks tähendada?

M. Hanson
Jah, oma arengukava tehes olime sunnitud arvestama neid eelarvepiiranguid, mis toonaste prognooside järgi olid. Me ei saanud rahuldada ega valitsusele arutamiseks esitada kõiki projekte, kõiki võimekuste väljaarendamisi, mis on vajalikud ja mida Kaitsejõudude Peastaap on meie ette toonud. Seetõttu jäi osa projekte n-ö joone alla. See, mida lisaraha saamine alates aastast 2007 või õigupoolest aastast 2008 võimaldaks, on seotud mõne projekti ettepoole toomise ja mõningate projektide käivitamisega, mis tänastes kavades ei kajastu.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900297975

30.11.2005, 00:00
MARTIN HURT, kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler: Lähiaastate erivarustuse hanked
...Teine, õhutõrjehankega samast suurusjärgust hange hõlmab miinitõrjelaevade väljavahetamist. Vajadus tuleneb asjaolust, et Saksamaalt aastate eest saadud laevade kasutusiga hakkab lõppema, ent samas on miinitõrje arendamine üks mereväe põhieesmärke. Muuhulgas oleme lubanud ühe miinijahtija NATO reageerimisjõudude käsutusse – ja seda ülesannet Admiral Pitka staabilaevana praegu ka täidab. Nüüd peab kaitseministeerium läbirääkimisi mitme NATO riigiga, et hankida miinijahtimisvõimekuse säilitamiseks vajalikud laevad käesoleva kümnendi lõpuks. Kokku on selleks planeeritud kuni 800 miljonit krooni....

...Tõsiasi, et kaitseväe investeeringud on äärmiselt kallid, ei üllata tänapäeval ilmselt kedagi. Juba lähiajal lisandub ainuüksi tavalise jalaväelase varustusse mitmesugust tipptehnikat, mis ei ole kaugeltki odav lõbu, rääkimata siis suurtest relvasüsteemidest.

Sestap on väikesel riigil nagu Eesti ülimalt oluline hoolega kaaluda, millist varustust hankida ja millist mitte, et saada võimalikult vähese kuluga võimalikult suurt sõjalist efekti ning säästa inimelusid.

Kaitsealaste hangete plaan vastab otseselt Eesti kaitseväe üldistele arengueesmärkidele. Mis tähendab, et me ei hangi kaitseväele mingit varustust edevuse või ilu pärast ega igaks juhuks mustadeks päevadeks, vaid selleks, et saavutada konkreetseid kaitsepoliitilisi eesmärke, sh täita NATO liikmesriigina võetud kohustusi.

Seega ei ole kaitseministeeriumil ilma väga selge kaitsepoliitilise ja sõjalise põhjenduseta plaanis hankida näiteks hävituslennukeid või tanke. Laoplatsil või garaažis niisama roostetavat, üle jõu käiva ülalpidamiskuluga tehnikat pole meile vaja.

Kaitsealased hanked tehakse vastavalt kaitseväe arengukavale – Eesti valitsuse kinnitatud dokumendile, mis kannab nime “Kaitsejõudude struktuuri arenguplaan aastani 2010”. Seda täiendab igal aastal kaitseväe esitatav ning kaitseministri kinnitatav detailsem hankeplaan.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/martin-h ... d=51024950

Kaitseväe arengukava läheb hingusele.
20. september 2007
Valitsus tühistab ilmselt järgmisel nädalal ajale jalgu jäänud kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani (KSAP) – Eesti kaitseplaneerimise ühe põhilise alustala, mis pidi algul kehtima 2010. aastani.

Homsel kabinetinõupidamisel kavatseb kaitseminister Jaak Aaviksoo anda valitsusele ülevaate, millises järjekorras hakatakse lähiajal uuendama Eesti kaitseplaneerimise alusdokumente, ning järgmisel nädalal peaks valitsus tühistama 2004. aasta märtsist kehtiva KSAPi.

Selle asemel peaks kaitseminister lähinädalatel kinnitama uue arengukava aastateks 2008–2011, mille tööversioon kannab nimetust «sõjalise riigikaitse arengukava» (SRAK).

Jäi ajale jalgu

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Lauri Tummi sõnul on KSAPi tühistamise peamiseks põhjuseks see, et mitmed seal märgitud eesmärgid olid ajale jalgu jäänud ning plaan ei vastanud enam reaalsusele.

«Põhimõtteliselt oleks KSAP võinud kehtida ka aastani 2010, kui seda oleks igal aastal uuendatud, mida aga kahel viimasel aastal ei tehtud,» nentis Tumm.

Uuendused jäid KSAPi sisse viimata peamiselt kaitseministeeriumi ja peastaabi omavaheliste tülide tõttu, mis väidetavalt on lahenenud pärast kaitseminister Aaviksoo ja uue kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa ametisse astumist.................

Arengukavad

2004. aastal kehtestas valitsus kaitseväe struktuuri arenguplaani (KSAP), mis pidi kehtima 2010. aastani.
2007. aasta sügisel asendatakse see uue, keskpika arengukavaga ehk sõjalise riigikaitse arengukavaga (SRAK) aastateks 2008-2011.
2008. aasta jooksul plaanitakse välja töötada uus, kümneaastane arengukava aastateks 2009-2018, mis ühtiks ka NATO planeerimistsükliga.
https://www.postimees.ee/1705151/kaitse ... -hingusele

*

Riigikogu toimetised 2017
Eesti riigikaitse sünd.
1991–2017
ANTS LAANEOTS
kindral, Riigikogu liige, Reformierakond
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... aneots.pdf

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 27 Jaan, 2018 14:00
Postitas nimetu
Miinitõrje valis Eesti ise, sest oli ja on kohustus tagada turvaline laevaliiklus territoriaalvetes.
Kindlasti oli see kokkuvõttes Eesti valik. Samas, siis kui seda hakati arendama, polnud meil veel mingit kohustust selle suhtes. NATO ja EL olid enamuse jaoks veel väga kauge võimalus ja otseselt ei mõelnud ilmselt keegi Eesti kohustustest nende organisatsioonide raames. Ma arvan, et põhimõtteliselt miski poleks keelanud meil tõstma käed üles ja ütlema, et las ümberkaudsed tegelevad nende miinidega. Moraalselt ja maine poolest ehk mitte kõige targem valik, kuid sisuliselt igati võimalik variant. Vähemalt ma ei tea, et tol hetkel oleks olnud kusagil kirjas, et Eesti peab just nii laevaliikluse turvalisuse tagama.

Muidugi ei taha ma öelda, et see lugu iseenesest nii lihtne oli. Sellel nö valiku kujunemisel pikemas perspektiivis siiski palju erinevaid aspekte. Nii Eesti soov arendada mereväge ja mereturvalisust, välisriikide ootused mereturvalisuse suhtes, sakslaste tugi miinitõrje arendamisel, EL ja NATO liitumisega seonduvad kohustused jne jne.

Re: Uued miinjahtijad

Postitatud: 27 Jaan, 2018 14:23
Postitas nimetu
Toon siia välja ühe oma varasema postituse sellel teemal:
Kuidas see kõik meisse puutub? Noh, Eesti otsustas 1999. aastal koos Läti ja Leeduga liituda Helsinki Headline Goal'iga, mis on ESDP üheks väljundiks ning mis seadis nõuded ja vahendid Petersbergi ülesannete täitmiseks. Miks see oluline on?
Veebel, V. Riim, T. (2004). [i]Eesti julgeolekuperspektiivid Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valguses[/i], lk 18 kirjutas:Teatud mõttes võib ESDP tähtsust kõrvutada 2004. aastal toimunud EL-i viimase laienemisvooruga – kui ühel juhul avardati oluliselt liidu geograafilist territooriumi, siis teise puhul poliitilist toimeala.
Mida me siis lubasime?
Veebel, V. Riim, T. (2004). [i]Eesti julgeolekuperspektiivid Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valguses[/i], lk 30 kirjutas:Eesti panustab Euroopa Liidu sõjalise tegutsemisvõime eesmärkide (Headline Goals) raames järgmiste maa- ja mereüksustega, mille ettevalmistamisel lähtuti eelkõige NATO nõuetest:

Merejõud:
1. Kolm miinitõrjelaeva (MCMV), valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
2. Juhtimis- ja toetuslaev (MCCS), valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames. Valmisolek kuni 44-päevaseks järjepidevaks missiooniks.

Maajõud:
1. Kergejalaväe pataljon, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
2. Kergejalaväe kompanii, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
3. Sõjaväepolitsei, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
4. Demineerijate üksus, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
5. CIMIC spetsialistide grupp, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
Kui nüüd tagantjärgi vaadata, mida me lubasime ja mis meil praegu olemas on, siis tundub, et Eesti on täitnud miinimumprogrammi. Ei sentigi enamat sellest, mida lubasime. Võrreldes näiteks Läti ja Leeduga, oleme oma kohustusi täitnud täpselt punkti pealt.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 27 Jaan, 2018 17:01
Postitas Fucs
Et siis ma ei teagi kummas teemas midagi kokku võtta... ja teeme seda siis lühidalt praegu siin.

Esimene (?) katse defineerida mereväe vajadusi (vajadusi/eeldusi mereväe loomiseks)
1993 Annab Tarmo Ojamets kaitseminister Hain Rebas`ele üle analüüsi/kirja/midaiganes dokumendi, kus märgitakse ära, et EV mereväe loomiseks ja arendamiseks oleks meil vaja:
a) 1 või 2 fregatti või korvetti
b) 2 või 3 torpeedo- või raketipaati
c) 2 või 3 kiir- patrullpaati
d) 2 või 3 miinitraalerit
e) 1 tanker/toetuslaev
f) maabumislaevad rannakaitse brigaadile

1992-1993 tulevad abisaadetistena Rootsist ja Soomest esimesed alused. Edasi muud alused kuni 1997. Nendega hakatakse (on plaanis hakata) m.h. panustama NATO PfP (The Partnership for Peace) koostöösse.
* 1990-ndatel oli laevastiku koosseisu arvatud ka Nõukogude päritolu patrullkaatrid (Zhuk klass) P401 „Grif“ ja P402 „Leopard“ ning Soomest saadud patrullkaatrid (Rihtniemi klass) P421 „Suurop“ ja P422 „Ristna“.
* Piirikaitseamet sai 1992. aastal merepiiri valvamiseks esimesed kaatrid.
* Esimene ujuvvahend, abilaevaks mõeldud Laine, anti mereväele üle 1993. aasta sügisel.
* 1994 aastal võttis merevägi vastu veel kaks laeva – Taani laeva Mallemukkeni, millele anti nimeks Ahti ja endise Ida-Saksa Kondor-klassi laeva Komet, millele anti nimeks Sulev.

* Saksamaalt saadi endise Saksa DV laevastikust (Kondor II klass) M411 „Vambola“ ja M412 „Sulev“, Lääne-Saksa miinitraalerid (Frauenlob klass) M413 „Olev“, M414 „Kalev“ ja M415 „Vaindlo“ ning miinijahtijad/traalerid (Lindau klass) M311 „Wambola“ ja M312 „Sulev“.

Võib väita, et mereväge on vähemalt 21. sajandi algusest arendatud teadlikult kui peamiselt miinitõrjele pühendunud organisatsiooni.
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/mv-ajalugu

1994 sügisel saadab Kaitseminister või Kaitseministeerium (KVPS-ile? Riigikogule?) läbivaatamiseks "Kaitseväe arengukava 1995-1997", mis sisaldab ka mereväe arendamise/taasloomise osa. Miinitõrjest ei räägita midagi. Küll aga esmase kaitsevõime vajadusest ja kodumaise tööstuse võimekusest alustele relvastust paigaldada.
1994 valmis Eesti kaitsejõudude arengukava aastateks 1995–1997, mida ametlikult ei kinnitatud, kuid oli valdkonda laiemalt kaardistav ja analüüsiv dokument. Sõjaaegses koosseisus nähti ette lahingu- ja maakaitseüksusi, mille suuruseks oleks olnud 50 000 meest, plaaniti isegi reaktiivhävitajate ostmist. Kaitseväe arendamise lähtepunktidena fikseeriti NATO-liikmelisusele suunatud sõjalise koostöö kõrval elementaarse relvastatud kaitse väljaarendamine ja riikliku kaitsekontseptsiooni vastuvõtmine.

Esimese ametliku kaitsekontseptsioonina kiitis riigikogu 1996. aasta mais heaks “Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad”, mis sõnastas Eesti riigikaitse aluspõhimõtte – iseseisva kaitsevõime arendamise seotuna rahvusvahelise koostööga, mis ei välista üksteist, on tihedalt seotud ja teenivad seadusandja fikseeritud eesmärki liituda NATO-ga.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/hellar-l ... d=50983748

Seega seda "Kaitseväe arengukava 1995-1997" ei kinnitaud, kuid võeti aluseks ja esimeseks ametlikuks alusdokumendiks, mille järgi kaitseväge (s.h. mereväge) arendada, sai 1996 “Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad”. Selles on kirjas mereväe kohta:
Mereväe väljaarendamine toimub eesmärgiga valmistada ette territoriaalvete kaitse, territoriaalvete merekommunikatsioonide ohutus ning mereväe ohvitserkond ja infrastruktuur ning tagada nende osalusvõime rahvusvahelises koostöös.

Mereväe, piirivalve ja Veeteede Ameti käsutuses olevad laevad koondatakse mereväe ühendatud süsteemi, mille sõjalist väljaõpet ja valmisolekut kontrollib kaitseväe juhataja. Selle süsteemi otstarbeka tegevuse korraldamiseks luuakse ühtne kaldateenistus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13009161

1997. aasta esimesel poolel algavad Balti riikide ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks.
BALTRON-i loomise rahvusvahelist abistamist koordineerib Saksa Liitvabariik.

1997 saame me Saksamaalt kaks miinitraalerit, "Kalev" ja "Olev". Laevad läbivad enne kapitaalremondi Saksamaal. Seega otsus nende Eestile andmiseks peab olema tehtud enne 1997 a.
Saksamaa andis 18.06.1997 Eesti mereväele üle miinitraaleri Olev, mis koos Saksamaa poolt suve lõpul üle antava miinitraaleriga Kalev viib Eesti merekaitse uuele tasemele.

"Me saame nüüd alustada praktilist riigikaitselist tööd," ütles Eesti mereväe ülem mereväekapten Roland Leit. "Seni tegeles merevägi miinilaeval Sulev rohkem väljaõppe ja treeninguga ning osales õppustel." Leit ütles, et Olev ja Kalev hakkavad tegelema miinitõrjega ning on Eesti panuseks Läti ning Leeduga ühiselt loodavasse mereväeeskaadrisse Baltron. Eesti mereväel on veel väiksemad jäälaev Ahti ja kiirkraater Griff, millel on samuti kahur, ning abilaevad Laine ja Mardus.
https://www.ohtuleht.ee/5088/saksamaa-a ... nitraaleri

1998 16. aprillil allkirjastatakse Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite poolt Balti riikide vaheline leping mis käsitleb kolme riigi ühise laevastikuüksuse - Balti Mereväedivisjoni - loomist. Üksuse rahvusvahelise lühendina võetakse kasutusele nimetus BALTRON. BALTRON-i ülesanneteks on eelkõige osalemine miinitõrjeoperatsioonides.

21.10.1998 küsib Jaanus Betlem Riigikogus kaitseministrilt Andrus Öövel`ilt
Austatud härra minister! Selles Balti riikide ühises võidukas mereväeüksuses on tervelt viis alust, kusjuures miinitõrjelaevad - kui neid niiviisi võib nimetada - on Kaitseministeeriumi esindaja ütluse kohaselt moraalselt vananenud. Palun öelge, kuidas on planeeritud BALTRON-i arendamine lähiajal, tema varustamine uute laevadega, uue tehnikaga?
ja saab vastuseks
Mis puutub laevade kvaliteeti, mis on eraldatud Balti ühise miinitõrjeeskaadri tarbeks, siis ma küll Kaitseministeeriumi juhina tahaksin sarjata väga tõsiselt seda Kaitseministeeriumi ametnikku, kes on öelnud, et tegemist on moraalselt vananenud laevadega, seda nad kindlasti ei ole. Nii Olev kui Kalev on 1997. aastal Saksa Liitvabariigi poolt Eesti Vabariigile just nimelt selle ühise eskaadri loomiseks üle antud. Mõlemal laeval on ellu viidud renoveerimisprojekt, mis on maksnud 8 miljonit Saksa marka, mis on tulnud Saksa maksumaksja, mitte Eesti maksumaksja taskust. Sellest tulenevalt julgen öelda, et küll 1950. aastatel Balti mere tingimustes ehitatud, aga nii, nagu ütlesin, 1996. ja 1997. aastal 40 miljoni Eesti krooni eest renoveeritud laevad on täiesti asjakohased ja meie meremeeste hinnangul väga head alused, selleks et miinitõrjeoperatsioone korraldada.
J. Betlem
Aitäh! Austatud härra minister! Ma tõesti palun väga, et te esimese hooga kohe seda vaest ametnikku ei läheks nuhtlema, sellepärast et eks me riigikaitsekomisjonis küsisime tema käest küllaltki teravalt, mis korras need laevad on, mis on pool sajandit vanad. Väidetavasti puuduvad neil miinide avastamiseks kajaloodid. Neil laevadel lihtsalt puudub kaasaegne miiniotsimistehnika, mis on lääneriikides kasutusel. Kas see info vastab tõele?

A. Öövel
Aitäh! Nüüd oleme jõudnud laevade juurest varustuseni. Tõepoolest tuleb tunnistada, et laevade renoveerimiseks on kulutatud 40 miljonit krooni eelkõige selleks, et tagada laevade navigatsioonikõlblikkus kõikvõimalikes Balti mere ilmastikutingimustes. Mis puutub aga tõepoolest tänapäevastesse miiniotsimis- ja miinitõrjevahenditesse, siis nii, nagu ka eelnevalt nimetasin, on nende vahendite hankimiseks kaks teed. Üsna normaalne ja austusväärne iga riigi jaoks on see, et need vahendid soetatakse riigieelarvest. Selle tarvis riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium ka ühiselt pingutavad, et tõepoolest konkreetsete arvutuste ja loogiliste arengukavade ning põhjenduste varal selgitada lugupeetud parlamendile ja igale maksumaksjale, et 2%-line osa riigi kogutoodangust on see piir, mille puhul riik suudab iseseisva riigikaitse arenguga toime tulla. Senikaua kui Eesti riigikaitse eelarve on toimetulekupiirist poole väiksem, tuleb meil väga tihedalt arendada rahvusvahelisi suhteid meie partnerriikidega ning miini avastamise ja kahjutukstegemise seadmed saavad laevadel kaasajastatud vastavalt sellele, kuidas meie partnerriigid on valmis varustust meile üle andma. Konkreetse varustuse üle on tõepoolest nii Rootsi kui Saksa merelaevastikuga läbirääkimised käimas. Usun, et 1999. aastaks on meie laevade varustatus oluliselt parem, kui see oli 1997. aastal, sest 1998. aastal on ta vähemasti poole parem, kui oli möödunud aastal. Nii et me saame toetuda ainult kas iseenda jõule või oma partnerite pakutavale abile. Küll aga ei sea ma hetkekski kahtluse alla seda, et Balti ühisesse miinitõrjeeskaadrisse kuuluvad laevad on võimelised oma ülesandeid miinitõrjeoperatsioonides täitma ja nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused. Tänan!
Seega saadud miinitraalerid ei olnud neid saades 1997a komplekteeritud. "nende laevade tehniline varustus vastab sellele, missugused on meie riigi tänased võimalused". Millal need laevad siis lõplikult komplekteeriti jääb segaseks praegu. Muus osas olid kapremonditud alused aga nagu prillikivid (nii võib kaitseministri jutust aru saada). Igati head ja väärt alused, mida võtta EV mereväe arendamise alustaladeks ja prioriteediks. Selle vaatamata võeti esimene neist "Kalev" teenistusest maha juba 2003a. Olev kaks aastat hiljem, aastal 2005.

Muude Eesti mereväe aluste loetelu ja kasutusaastad
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index. ... ev%C3%A4gi

5. septembril 1997 arvati "Kalev" Eesti Mereväe koosseisu, kus oli teenistuses kuni 2003. aasta juunini (5 aastat ja 9 kuud) (WIKI)
"Olev" oli Eesti mereväe teenistuses 18.06.1997-2005 (ca 8 aastat).
Kaitseministeerium müüb avaliku kirjaliku enampakkumise korras miinitraalerid „Vaindlo" ja „Olev", mis võeti Eesti mereväe kasutusest maha seoses uute Sandown-klassi miinijahtijate hankimisega.

1967. aastal valmistatud Frauenlob-klassi miinitraalerid kinkis Eestile Saksamaa ning need olid kuni 2005. aastani kasutuses Eesti mereväes, teatas Kaitseministeerium.

Sõjalise riigikaitse arengukava kohaselt jääb Eesti mereväe operatiivkoosseisu staabi- ja toetuslaev „Admiral Pitka", tuukri- ja toetuslaev „Tasuja", kolm Sandown-klassi ja üks Lindau-klassi miinijahtija.
https://www.ohtuleht.ee/287410/kaitsemi ... ja-vaindlo

25.11.1999 teatab Riigikogus välisminister T. H. Ilves, et
Mereväe areng keskendub miinitõrjevõime suurendamisele, kusjuures tuleb välja arendada ühendatud merejõudude kontseptsioon.
See on esimene minu poolt leitud ametlik väljaütlemine miinitõrje võimekuse suurendamise kohta, kuid samas ei kinnitata, et see on prioriteediks saanud. Kas see "miinitõrje võimekuse suurendamine" peaks tähendama seda, et Saksamaalt 1997 saadud miinitraaleritele hangitakse endiselt puuduolevad võimekused (materiaaltehnilised vahendid), või midagi muud, jääb selgusetuks.

06.03.2001 võetakse Riigikogus vastu "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste heakskiitmine".
Miinitõrjest eraldi pole kusagil juttu.

2003. aastal kirjutab kaptenmajor Igor Schvede Balti Kaitsekolledžis uurimuse „Advantages and Disadvantages of Assigning Coast Guard Duties to the Estonian Navy”

2003 kantakse maha esimene Saksamaalt saadud laev "Kalev"

27.03.2004 võetakse vastu "Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010" kinnitamine"
Sealt leiame:
SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID

13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;
– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.
Miinipuhastus- ja tõrjeoperatsioonid on esimest korda otseselt ära toodud, kuid prioriteetsuselt viimasel kohal.
Esmane iseseisev kaitsevõime on üldse 4-ndal kohal. :shock:

2005 kantakse maha teine Saksamaalt saadud laev "Olev"
Teenistusse jäävad miinijahtijatest veel "Sulev" ja EML Wambola M311

30.11.2005 räägib MARTIN HURT, kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler:
Miinitõrjelaevade väljavahetamise vajadus tuleneb asjaolust, et Saksamaalt aastate eest saadud laevade kasutusiga hakkab lõppema, ent samas on miinitõrje arendamine üks mereväe põhieesmärke.
:shock:
Et siis hiljemalt novembriks 2005 oligi meie mereväe põhieesmärgiks saanud miinitõrje.
Kes, kus ja millal seda otsustas, jääb endiselt selgusetuks.

Üks aasta ja 10 kuud hiljem (septembris 2007) läheb see 2004a vastu võetud Kaitseväe arengukava hingusele. Seesama, kus miinipuhastus- ja tõrjeoperatsioonid olid esimest korda otseselt ära toodud, kuid prioriteetsuselt viimasel kohal.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm:
Positiivse külje pealt nentis Tumm, et pea täielikult suudeti läbi viia ettenähtud suured relvastuse- ja varustusehanked, millest kallimad on kolme miinijahtija ostmine Suurbritanniast 800 miljoni krooni eest ning ligi miljardikroonine õhutõrjerakettide hange.
7. aprill 2006 kiidab valitsus heaks Eesti ja Suurbritannia vahelise eellepingu eelnõu ja hankelepingu tingimused kolme Sandown-klassi miinijahtija ostmiseks.

19. oktoober 2006
Elizabeth II: Eesti rahva loovus, dünaamilisus ja optimism on nähtav kõikjal

Briti kuninganna Elizabeth II ütles oma tänases kõnes, et Eesti rahva loovus, dünaamilisus ja optimism on nähtav kõikjal.

"On väga sümboolne, et meie riikide vaheline mereväekoostöö taastub teie otsuses osta Briti mereväelt kolm miinijahtijat, millest esimese olete alati jätkuvas lahkuses otsustanud nimetada admiral Cowani järgi, kes juhatas kõrvuti Eesti kaitseväega võidelnud Briti ristlejate eskaadrit."
2007. aastal kirjutas vanemleitnant Liivo Laanetu Kuningliku Taani Mereväeakadeemia II taseme ohvitserikoolitusel lõputöö „Totalforsvarets maritime komponent i Estland”

05.07.2007 jõuab Eestisse miinijahtija Admiral Cowan.

2008 arutab Riigikaitsekomisjon, kuidas hääldada admirali perekonnanime viisipäraselt.


Tehtud.

Sõjalise kaitse arengukava 2009 – 2018
Merevägi jätkab ka edasipidi miinitõrjevõime arendamist, mis on vajalik nii osalemiseks rahvusvahelistel operatsioonidel kui ka vastuvõtva riigi toetuse tagamiseks. Uue arendusprogrammi osana hangitakse Mereväele kiirkaatrid, mis on mõeldud Eesti territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja mereseire tõhustamiseks, sh vaenulike aluste tuvastamiseks. Rahaliselt on tegemist arengukava ühe odavaima võimearendusprojektiga. Samuti on kiirkaatrite võime mõeldud toetama maaväe tegevusvabadust, sh taktikaliste üksuste transporti.
2010. aastal kaitseb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes magistrikraadi vanemleitnant Kalle Kõlli tööga „Kiirkaatrite võimeanalüüs”
2011. aastal kaitseb kaptenmajor Mati Terve Sisekaitseakadeemias magistrikraadi tööga „Soovitused mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks Eesti näitel”
2011. aastal kirjutab vanemleitnant Taavi Urb Läti Riigikaitseakadeemia Balti riikide mereväeohvitseride II taseme kursusel Läänemere riikide merevägede ja rannavalvete koostööd puudutava uurimuse.

Sõjalise kaitse arengukava 2013‒2022
Merevägi keskendub jätkuvalt miinisõjale. Mereväes jätkatakse miinisõjavõime arendamist, mereväe koosseisu jääb kolm Sandown-klassi miinijahtijat, tuukrigrupp ja üks toetuslaev.
2014. aastal kaitseb V-ltn OTT LAANEMETS magistrikraadi tööga „Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid"
Siiani pole käsitletud merejõudude teemat terviklikult ega süsteemselt, samuti on olnud puudu asjakohasest teoreetilisest ja doktriinialasest taustast
21.01.2016 aastal tunnistab Riigikogu kõnepuldist riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Karilaid, et
Ma tõin just näite selle kohta, et meie võimekus merel on väga nõrk. Kuid toetugem ka ekspertide hinnangutele. Eelmise aasta algul kirjutas mereväe vanemleitnant Ott Laanemets ajakirjas Sõdur põhjaliku analüüsiva artikli Eesti rannikuseire ja -kaitse olukorrast. Sellest ilmneb, et puudulik pole mitte ainult meie seire ja reaalne kaitsevõime vaenulike laevade ja dessantide vastu, vaid puudub isegi kõige elementaarsem visioon, kuidas olukorda parandada, seda kõrgeimal tasemel.
Nüüd peaks olema enam-vähem kokku võetud see teema.

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitatud: 27 Jaan, 2018 17:05
Postitas Kriku
Täname suure põhjalikkuse eest!

Ma vahepeal vaatasin seda "Uued miinijahtijad" teemat, mis oli "Tehnika" all. Seal oli väga vähe juttu tehnikast ja palju kaitsepoliitikast: et milleks neid ikkagi vaja, kuidas kulutus ennast õigustab jne. Mistõttu tõin tolle teema ka siia "Kaitseväe" alla ja liitsin praegusega.