www.militaar.net

Minu jaoks oli selline laevade näitamine mõnevõrra üllatuslik, otsisin kiusliku kannatlikkusega Soome MeV raketikaatreid, aga isegi kai ääres Uppiniemis ei näita. Taoliselt näha oleva laevastiku kogunemise pihta pole eriline küsimus Mustalt merelt mõned Kalibrid lennutada.õ

Muidugi seda saab ka ära kasutada lollitamiseks, kui panna transponderid kummipaadis kuskil lahesopis tööle ja olla ise kuskil mujal.

Kapten Trumm kirjutas:Kaua võib peaga vastu seina joosta?
. . .
Kui see pole mereseire, siis misasi see on?

No mis asi see ikka on. Sa ju ise vastad, mis asi see on:

Kapten Trumm kirjutas:Mina olen ka elus paar tundi mereseirega tegelenud. Pikutasin Türisalu pangal ja vaatasin läbi binokli merd ning panin märkmikku kirja kõik laevad, mida nägin (mis laev, kuhu sõitis, mis kell jne).

See on sama, mis su Soome süsteemne merekaitse rannikubrigaadi näitel, st arusaamatus, vääritimõistmine, kinnisidee, „intellektuaalselt huvitav konstruktsioon“, , soovmõtlemine . . .

Vaata, kin Mattis, USMC on kirjutanud:

If you haven’t read hundreds of books, you are functionally illiterate, and you will be incompetent, because your personal experiences alone aren’t broad enough to sustain you. (Call Sign Chaos: Learning to Lead)

Ehk et ei ole ei üks, ega paraku ka teine!

Kapten Trumm kirjutas: Kaua võib peaga vastu seina joosta?
Kui täna võtab end tankerina identifitseeriv (transponderid ju peal) laev ühtäkki kursi Loksa sadamale ja hakkab arendama 30 sõlmelist kiirust, siis seda
1. näevad PPA mereseireradarid ja sündmus fikseeritakse juhtimiskeskuses
2. kui läheduses on mõni PPA patrull-laev, siis antakse sellele (ilmselt raadio teel) korraldus sõita kohale ja teha kindlaks, mis värk on.

1. Millest usk, et et fikseeritakse? Või millal? Nüüd, kus merevägi on jõudumööda mereseirega tegelema hakanud, on igasuguseid anomaaliaid välja tulnud, mida keegi ei märka ja mis kellegi asi pole.
2. Aga kui ei ole läheduses? Keskmine PPA laev "patrullib" mõnes merelahes ankrus olles.
3. Oletame, et lähebki nii nagu kirjeldatud. Mis edasi saab? PPA sõjalaeva ei peata, vaid fikseerib piiririkkumise tehniliste vahenditega.
4. Oletame, et see ei ole probleem. Kas see tähendab, et sõja ajal hakkab PPA Kaitseväe tuld juhtima? Aga NATO laevade/rakettide? Või seda, et rahu ajal teeb PPA tööd ja Kaitsevägi/merevägi ainult harjutab (st teeb täpselt sama asja mis PPA, aga ilma reaalse väljundita), et siis sõja ajal oma "tööga" pihta hakata?

Kapten Trumm kirjutas: Ma olen reaalselt Soome mereväelaselt (kaptenleitnant) küsinud, et kas PV ja MeV ühinepatrullimine merel on probleem. Ei pidavat olema, on küll eri asutused, kuid alluvad ühtsele juhtimisele ja intsidente lahendavad peamiselt piirivalvelaevad.

Just nimelt alluvad ühtsele juhtimisele: kõiki laevu juhib mereväele alluv mereseirekeskus.

Kapten Trumm kirjutas:Minu jaoks oli selline laevade näitamine mõnevõrra üllatuslik, otsisin kiusliku kannatlikkusega Soome MeV raketikaatreid, aga isegi kai ääres Uppiniemis ei näita. Taoliselt näha oleva laevastiku kogunemise pihta pole eriline küsimus Mustalt merelt mõned Kalibrid lennutada.

Seda nimetatakse kohaloleku näitamiseks. See on üks merejõudude diplomaatilistest rollidest.

1. Millest usk, et et fikseeritakse? Või millal? Nüüd, kus merevägi on jõudumööda mereseirega tegelema hakanud, on igasuguseid anomaaliaid välja tulnud, mida keegi ei märka ja mis kellegi asi pole.

Selliste faktidega (kui need ikka faktid on), tuleks pöörduda kuskile pädevatesse organitesse, sest piiririkkumiste mittefikseerimine lõhnab kriminaalasja järgi? Või lausa reetmine? Kapo näiteks? Või on tegu tavapärase "kui mereväelased asja enda kätte said, siis sai kord majja?".

Loomulikult, osa ajast seisavad PPA alused ankrus, sest kui laevaliiklus on radariväljas ja midagi kahtlast oodata pole, pole suurt mõtet diislit põletada.
Seda ankrus olekut võib nimetada ka eelpositsioneerimine. Laev on minimaalsete kuludega merel vajalikus piirkonnas ja sõidab sealt välja kui vajadus tekib.

Lahesopp on omapärane koht "eelpositsioneerumiseks". Laeva pole vaja millegi radariväljas hoidmiseks (selleks on kaldaradarid), vaid identifitseerimiseks.
Sõidab laev. AIS näitab, et on purjekas ankrus, aga liigub 10 sõlmega. Kaubalaev sõidab AISi järgi Peterburgi, aga ise liigub idast läände. Kas on mingi rikkumine? Võibolla ei olegi või kui on, siis tõenäoliselt hooletusest tingitud. Kelle asi see on? Kellegi asi ei ole.
Sõidab Vene uurimislaev (loe: luurelaev) mööda Soome lahte. AISi järgi sõidab Helsingisse, aga tegelikult kulgeb vaikselt kuhugi lääne poole. PPAd see ei huvita, sest laev ei sõida Eesti territoriaalvetes.
Pukser veab teist "uurimislaeva" läbi Eesti vete. PPA seisukohalt on kõik korras ja juriidiliselt on ka kõik korrektne, sest selleks küsiti ametlikult luba ja ei pukseerita mitte laeva, vaid poolvalmis keret. Aga kui valmis see kere on, mis seal töötab või ei tööta?
Need ei ole välja mõeldud juhtumid (aga detailid on ebatäpsed). Niisiis: kust tuleb usk, et PPA reageerib ülalkirjeldatud juhtumile kiirelt ja adekvaatselt?

Sõidab Vene uurimislaev (loe: luurelaev) mööda Soome lahte. AISi järgi sõidab Helsingisse, aga tegelikult kulgeb vaikselt kuhugi lääne poole. PPAd see ei huvita, sest laev ei sõida Eesti territoriaalvetes.

Aga mis sellega siis teha?
Kui sa sõidad sinna kõrvale "lippu näitama" (kontrollida sa seda ei saa, kuna on RV vetes), siis peale muu luuratava lähevad linti ka sinu kruvimüra, raadiokõnelused, radari sagedused jne. Võibolla ka meeskonnaliikmete isiklike mobiilide numbrid jne. Selle infoga on sind rünnata juba lihtsam.

Kas nendel pidevalt toimuvatel vene laevade sõelumistel on üldse vajadust sabas sõita? Külma sõja ajal tehti merel ja õhus taolisi "sissesõite" just signaaliluure eesmärkidel, et vastane paneks kõik huugama ja saadaks kohale kõik, mis tal on, saab lausa stopperiga mõõta, kaua reageerib, mis radarid ja mis side tuleb eetrisse jne.

Venelased teevad Pihkvas piiri taga alatasa õppusi, ega me ju sellest oma väge piirile rivistama lähe.

Kapten Trumm kirjutas:Loomulikult, osa ajast seisavad PPA alused ankrus, sest kui laevaliiklus on radariväljas ja midagi kahtlast oodata pole, pole suurt mõtet diislit põletada.
Seda ankrus olekut võib nimetada ka eelpositsioneerimine. Laev on minimaalsete kuludega merel vajalikus piirkonnas ja sõidab sealt välja kui vajadus tekib.

Ei kommenteeri kuidagi PPA taktikat oma laevade positsioneerimisel vms. Ma eeldan, et nad teavad, mida nad teevad. Probleem ei ole selles, mida PPA teeb vaid selles, mida kaitsevägi veel liiga palju ei tee.

Kui ülaltoodud Trummi tsitaat olekski kogu Eesti julgeolekualane tegevus ja arusaam merel, siis võiks lõpptulemust seekord nimetada planeeritud hääletuks alistumiseks.

Mulle lihtsalt näib, et mereväelastel pole selget arusaama, kuidas käib 24/7/365 valmisolekuteenistus ja mis see maksab.
Ilmselt sellest ka fantaasiad iga vene uurimislaeva sabas sõitvatest alustest.
Eks sel Lahepere lahel ankrus istumisel on omad, rahalised põhjused, kütusekulus ja masinatundides on päris suur vahe, kas laev tiksub ankrus ja käib ainult elektrit tootev abimasin või peamasin(ad) müttavad täiskäigul.

Laevadiislite elueaks peetakse keskmiselt 30 000 töötundi, 24/7/365 sõitmine toodab ühele laevale aastas 8760 töötundi.

Loomulikult ei tuleks hääletult alistuda, kuid vene laevadel pideval sabas sõitmisel kuluvad laevad ja rahad ära, kui sõda kätte jõuab.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle lihtsalt näib, et mereväelastel pole selget arusaama, kuidas käib 24/7/365 valmisolekuteenistus ja mis see maksab. /.../

Naljakas. Mulle kui seda teemat pikalt jälginud kodanikuna on jäänud küll mulje, et selge arusaama puudumine kummitab kedagi teist.

Mu näidete eesmärk oli demonstreerida, et Eesti vetes ja nende ümber on "anomaaliaid" palju. (Kõik näited on paari nädala seest.) Mis pakub teoreetiliselt kolm loogilist järeldust (õige on neist üks, aga ilmselt ei suuda ma oma vastast veenda):
1. Kuni viimase ajani oli kõik hästi ja "anomaaliad" on nüüd tekkinud. Siis on põhjust muret tunda, sest midagi on ilmselt teoksil.
2. "Anomaaliad" on kogu aeg olnud ja PPA on neist teadlik, aga ei reageeri. (Ma ei väidagi, et peaks reageerima). Kust tekib sel juhul kindlus, et see "õige anomaalia" ära tuntakse ning kiirelt ja adekvaatselt reageeritakse? 30 sõlmega sõidab Eesti piirilt Loksa sadamasse 40 minutiga, laevateelt är akeerates 35 minutiga (ma ei tea, mida see laev Loksal tegema hakkab, see pole minu stsenaarium). Marinetrafficu andmetel on praegu (16.10.2020 1526C) kõik PPA laevad Tallinnas sadamas.
3. "Anomaaliad" on kogu aeg olnud, aga PPA ole märganud.

Kapten Trumm kirjutas:Kui sa sõidad sinna kõrvale "lippu näitama" (kontrollida sa seda ei saa, kuna on RV vetes), siis peale muu luuratava lähevad linti ka sinu kruvimüra, raadiokõnelused, radari sagedused jne. Võibolla ka meeskonnaliikmete isiklike mobiilide numbrid jne. Selle infoga on sind rünnata juba lihtsam.

Jälle tuleb välja, et kogu maailm on täis lolle mereväelasi, kes just nii tegutsevad. Kommentaariks siiski niipalju, et
1. kruvimüra pole nii lihtne lindistada kui Sa arvad, eriti mitte liikuvalt laevalt;
2. muu kiirgamise (ka telefonide kasutamise) vähendamine on osa EMCONist, selleks on oma protseduurid;
3. iga uurimislaeva polegi vaja saata, oluline on teada, et ta on seal (ma ei kirjuta, kes, kuidas ja millal eelpool toodud „anomaaliad“ tuvastas).

Kapten Trumm kirjutas:Venelased teevad Pihkvas piiri taga alatasa õppusi, ega me ju sellest oma väge piirile rivistama lähe.

Mere- ja maakeskkonnad on erinevad, seal kehtivad erinevad seadused, need pakuvad erinevaid võimalusi ja seal järgitakse erinevaid käitumisreegleid. Muide, kust me teame, et Pihkvas õppused toimuvad või väed mingil muul põhjusel kogunevad? Kas PPA ütleb?

Kapten Trumm kirjutas:Mulle lihtsalt näib, et mereväelastel pole selget arusaama, kuidas käib 24/7/365 valmisolekuteenistus ja mis see maksab.

On ikka, neil on ka laevad, mida on vaja käigus hoida, mehitada ja hooldada. Need summad ja muu juurde kuuluv on ammu välja arvutatud.

Kapten Trumm kirjutas:Ilmselt sellest ka fantaasiad iga vene uurimislaeva sabas sõitvatest alustest.

Need on Su oma fantaasiad, lähevad samasse valdkonda liiga kallite kahuritega relvastatud kaubalaevadega.

Kapten Trumm kirjutas:Eks sel Lahepere lahel ankrus istumisel on omad, rahalised põhjused, kütusekulus ja masinatundides on päris suur vahe, kas laev tiksub ankrus ja käib ainult elektrit tootev abimasin või peamasin(ad) müttavad täiskäigul.

Muidugi on (kas nüüd tuleb väide, et PPA laevastik on liiga kulukas ja me ei suuda seda ülal pidada?), aga teine põhjus on see, et ei mõisteta patrullimise vajalikkust. Kui ma mingit vahendit otstarbekohaselt ei kasuta (sest on liiga kallis, ei oska, ei näe vajadust…), siis kuivõrd otstarbekas see vahend minu jaoks on? Laeva koht on merel, mitte ankrus või sadamas.

Kas keegi oskab öelda, miks meil ollakse üldsegi mereliikluse jälgimisel niivõrd kinni aktiivseadmetes (radarites), kui moodsad optoelektroonilised vahendid võimaldavad ehk saada suhteliselt sama pildi kokku. Kangemad võimaldavad infrapunas objekte jälgida, kaugtuvastada, distantsi mõõta ca. 30 km peale. Lisaks suudavad need ka lennukite jaoks pakkuda lasersihitamist. Ma saan aru, et udu ja pilved on radari jaoks paremini läbi nähtavad, kui IR jaoks, kuid teisalt on radaril puudusi palju. Näiteks:
1. Radar on segatav
2. Radari raadiosignaal on väga kaugelt sihitatav (2-4x kaugemalt, kui radari enda nägemisulatus)
3. Radari pilti peab interpreteerima, kuna pildi tihedus on väike (sõltub lainepikkusest)
4. Radar tuvastab hea õnne korral objekti, kuid ei võimalda tuvastada, mida objekt teeb ja mis tegevus selle peal toimub. Samuti ei saa tuvastada lasti nähtavat osa jms.
5. Iga radaripunkt on kallis. Mida segamiskindlam, seda kallim.

Selles osas on optoelektrooniline jälgimine kindlasti rikkam ja aitab meid tuvastatud merepildile lähemale. Ehk siis kui merevägi ehitaks välja optoelektroonilise mereala jälgimise, siis koos piirivalve radarivõrguga annaks see ehk juba üsna hea ülevaate merel toimuvast. Lisaks peaks see tulema kokkuvõttes odavam, kui segamiskindla radarivõrgu ehitamine.

Asja juures on veel üks nüanss - avalikes allikates on kaevatud piirivalveradarite aina tiheneva riketeva sageduse üle ja prognoositud, et 2025 võib minna juba vahetamiseks.

Eks jõudumööda kasutatakse ka neid optilisi vahendeid, kuid üldiselt ikka mingi platvormi pealt. PPA ja ÕV kasutavad näiteks seirelennukeid, kuid selleks võib ka olla patrull-laev. Statsionaarsest seirepunktist on ilmselt vähe kasu, sest nähtavus sõltub ilmast ning alati on võimalik millegi või kellegi varjus mööda hiilida, sest vaatluspunkt on ju teada. Pealegi ei ole optika ulatus niikuinii teab mis hea ning heal tasemel optika pole jällegi odav.

Tuvastamist teostataksegi üldisest järjest täpsemaks minnes.

nimetu kirjutas:... Statsionaarsest seirepunktist on ilmselt vähe kasu, sest nähtavus sõltub ilmast ning alati on võimalik millegi või kellegi varjus mööda hiilida, sest vaatluspunkt on ju teada. Pealegi ei ole optika ulatus niikuinii teab mis hea ning heal tasemel optika pole jällegi odav.

Tuvastamist teostataksegi üldisest järjest täpsemaks minnes.

Sama kehtib ju ka radari kohta. Geomeetriliselt on väga väike vahe optika ja radari nähtavuse vahel. Ja defineeri odav. Ma ei tea, palju need kangema otsa optoelektroonilised seadmed (näiteks https://www.flir.eu/products/seaflir-380-hd/) maksavad, kuid ma ei näe põhjust, miks need peaksid segamiskindlate radaritega samas hinnaklassis või kallimad olema.