www.militaar.net

6 m pikkune lõbusõidukaater aeglasel käigul, natuke külglainet, hoiab suunda ainult pideva rooli keeramisega, kiiluvesi on siksakiline. Suuremal kiirusel ja vaiksema merega on asi muidugi parem. Võibolla 40 m alusel pole see probleemiks. Mida suurem on aluse pikkuse ja laiuse suhe ning mida sügavam kiilsus, seda rohkem muidugi hoiab kere ise ka kurssi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

"Hea" ilmaga "paiskur", sise-, välismootor, jalaga, trimmiga jne - kõik hoiavad kurssi, sõidavad, manööverdavad.
"Tuul, laine (näit. see 6 meetrine alus nii 2-3-max4m lainet) Läänemerel ,(võimalusel mitte keskel, seal lainetus "kaootiline") ütleks, et vahet pole - oleks ainult mootoril võimsust, hea pilsipump, navi seade, õige riietus, normaalne füüsis ja tehtud
Kapten, käi Merel ära ja kui tervis lubab, just kehva ilmaga
T.
Lisa.parandan. paadi pikkus ca 6m, see 6m lainet oli paljuvõitu, liialt ohtlik

Olen käinud, olen ise paadiomanik ja olen 6m veepaiskuriga teravapõhjalise kaatriga (deep-V) küllalt sõitnud ka.
Loomulikult on kõik sõidetav, ainult tänane välispäramootoriga alus hoiab palju paremini kurssi ega vaja pidevat ühe silmaga plotteri sihtimist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

See võib tõsi olla, kuid kursipüsivus ei sõltu niivõrd tõukejõu tekitamise vahendist, kuivõrd veesõiduki põhja arhitektuurist. Kui kursipüsivusega on eraldi tegeletud, siis võib paiskuriga paat püsida kursil paremini, kui mõni päramootoriga paat. Näiteks vanad puust redaanpõhjaga paadid olid mõnikord üsna isepäised vaatamata sellele, et neil oli lisaks sõuvõllile põhja all veel ka sõuvõlli tugi.

Antud alusel see poleks probleemiks, tegemist on sügav-V tüüpi kerega, uitamine gliseerimisel on lamedapõhjaliste probleem.
Glisseerivatel redaanalustel peab vööris olema üks "laba", mida nimetatakse stabilisaatoriks.
Tagab selle, et suurel kiirusel alus rooli kuulab. Kuigi see ei rooli midagi.
Näiteks WWII aegsel Itaalia MAS torpeedopaadil on selline, asub eesmise redaani ees

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Täitsa hämmastav! Jälle üks teema mida Le Capitan haldab nagu professionaalne. Ta oskab vist kõik. Ime et pole veel Noobel preemiad saanud.

Krt, isegi soome verd austatud kaasfoorumlased saavad aru juba

_________________
Kükki, värdjad!

Millal EMV esimese merepatrulli sea-drooni soetab?

Millest sa seda järeldad, et 90 mm on efektiivsem?



Jutt algas sellest, et samad D-30 nimetus NSVL-s oli omal ajal "kahur-haubits", sellega saab anda ka otsetuld. Kui küsimus on Paldiski kai ääre kippuva Ropucha eemale peletamisest, siis ma hääletaksin küll D-30, mitte selle Rootsi imekahuri poolt. Juba põhjusel, et D-30 laseb kaugemale, laseb täpsemalt (vintraudne relv üle 2 korda suurema algkiirusega) ja moonavalik on suurem kui rootslasel.

Ma olen nende (vene relvastuse omapära) raskete TT kahurite osas skeptiline, venelased neid miskipärast vajalikuks pidasid (100 mm Rapira ja 125 mm Sprut, sõltuvalt mis pearelvaga tankid on, et moon sama oleks). Mujal maailmas see väga levinud pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ma ei hääletaks kumbagi poolt.

Ma pole siinkohal üldse kindel kas D-30 tervisele on korralikult kinnikruvimine täislaenguga laskmise korral tervislik. Arvestatav osa tagasilöögi energiast kulub lasu järel klassikalisele "hüppamisele" kiilude otsas. Kiilude jaoks betoneeritud pesad vms oleks vb teine asi.

Lisaks palju õnne karponiiriga kui sa just ei taha eesmist haara kinni müürida (vt. eelmist lõiku sealjuures). Suudmepidur aga PEAB olema meeskonnast eraldatud kui meeskond paikneb kinnises ruumis.

Relva liigne hüppamine, pehme maapind jne suurendavad kõik tule ebatäpsust, sest raud teeb lasu natuke teises suunas kui ta sihitud oli. Umbes sama, et laskmisel AK4-st pole kaba korralikult õlas.

Karponiirist jääb raua ots välja. Et vastasel liiga lihtne poleks, siis ülejäänu on Soome rannikul juba leiutatud - positsioone on rohkem, otsi siis sealt kihutava lennuki kabiinist, mille küngas õige on. Olen neid penoplastist T-55 torne näinud seal.

Mis kogu selle iva on? Otsetule andmine on lihtne. Fikseeritud (teadaoleva asukohaga) positsioonidel pole vaja maamõõtjat mängida. Paljud probleemid jäävad ära suurema pihtasaamise riski arvelt. Meeskondade õpetamine on lihtsam ja edukalt saab kasutada vanemate aastakäigude reserviste. Sadamasse, mida taoline patarei valvab, pole päris naglalt kai äärde sõita mõttekas, kilomeetri pealt 100 m laevale saab ka kaitseliitlaste kamp pihta igal juhul. 90 mm puhul pole ka efekt laeva vastu tõsine - olemas on ainult kumulatiivmoon.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mulle ikka meeldib su enesekindlus KT.

Vaata nüüd natuke D-30 konstruktsiooni, pööra tähelepanu sellistele osadele nagu lafett, taandurmehhanism ja sihikud ning mõtle pisut.

Või plaanid mingit soomuskupli värki?

Ma hakkasin korraks mõtlema, et kuidas D-30 tule korrigeerimine peale esimest mütakat selle laeva suunas välja näeks. Pea hakkas valutama. Rohkem ei viitsinud mõelda.

Ei tea kuidas patendi(vaidluste)ga lood, aga Baltic Workboats on trummipaadi valmis teinud... Küll ilma rakettide ja laskeseadmeteta, aga kui keeruline nende lisaminegi olla saab

https://bwb.ee/vessel/patrol-12-rib/