www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Mär, 2021 10:12

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3502 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226 ... 234  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 13:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31192
6 m pikkune lõbusõidukaater aeglasel käigul, natuke külglainet, hoiab suunda ainult pideva rooli keeramisega, kiiluvesi on siksakiline. Suuremal kiirusel ja vaiksema merega on asi muidugi parem. Võibolla 40 m alusel pole see probleemiks. Mida suurem on aluse pikkuse ja laiuse suhe ning mida sügavam kiilsus, seda rohkem muidugi hoiab kere ise ka kurssi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 14:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2014 19:30
Postitusi: 493
Tsiteeri:
6 m pikkune lõbusõidukaater aeglasel käigul...

"Hea" ilmaga "paiskur", sise-, välismootor, jalaga, trimmiga jne - kõik hoiavad kurssi, sõidavad, manööverdavad.
"Tuul, laine (näit. see 6 meetrine alus nii 2-3-max4m lainet) Läänemerel ,(võimalusel mitte keskel, seal lainetus "kaootiline") ütleks, et vahet pole - oleks ainult mootoril võimsust, hea pilsipump, navi seade, õige riietus, normaalne füüsis ja tehtud 8)
Kapten, käi Merel ära ja kui tervis lubab, just kehva ilmaga 8)
T.
Lisa.parandan. paadi pikkus ca 6m, see 6m lainet oli paljuvõitu, liialt ohtlik :oops:


Viimati muutis Turist 47, 29 Dets, 2020 20:29, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 14:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31192
Olen käinud, olen ise paadiomanik ja olen 6m veepaiskuriga teravapõhjalise kaatriga (deep-V) küllalt sõitnud ka.
Loomulikult on kõik sõidetav, ainult tänane välispäramootoriga alus hoiab palju paremini kurssi ega vaja pidevat ühe silmaga plotteri sihtimist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 15:24 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5352
Kapten Trumm kirjutas:
Olen käinud, olen ise paadiomanik ja olen 6m veepaiskuriga teravapõhjalise kaatriga (deep-V) küllalt sõitnud ka.
Loomulikult on kõik sõidetav, ainult tänane välispäramootoriga alus hoiab palju paremini kurssi ega vaja pidevat ühe silmaga plotteri sihtimist.


See võib tõsi olla, kuid kursipüsivus ei sõltu niivõrd tõukejõu tekitamise vahendist, kuivõrd veesõiduki põhja arhitektuurist. Kui kursipüsivusega on eraldi tegeletud, siis võib paiskuriga paat püsida kursil paremini, kui mõni päramootoriga paat. Näiteks vanad puust redaanpõhjaga paadid olid mõnikord üsna isepäised vaatamata sellele, et neil oli lisaks sõuvõllile põhja all veel ka sõuvõlli tugi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 15:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31192
Antud alusel see poleks probleemiks, tegemist on sügav-V tüüpi kerega, uitamine gliseerimisel on lamedapõhjaliste probleem.
Glisseerivatel redaanalustel peab vööris olema üks "laba", mida nimetatakse stabilisaatoriks.
Tagab selle, et suurel kiirusel alus rooli kuulab. Kuigi see ei rooli midagi.
Näiteks WWII aegsel Itaalia MAS torpeedopaadil on selline, asub eesmise redaani ees

Pilt

Pilt

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 16:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1399
Asukoht: Soome
Täitsa hämmastav! Jälle üks teema mida Le Capitan haldab nagu professionaalne. Ta oskab vist kõik. Ime et pole veel Noobel preemiad saanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2020 22:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 651
Asukoht: Tallinn
herman30 kirjutas:
Täitsa hämmastav! Jälle üks teema mida Le Capitan haldab nagu professionaalne. Ta oskab vist kõik. Ime et pole veel Noobel preemiad saanud.

Krt, isegi soome verd austatud kaasfoorumlased saavad aru juba :D

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2020 13:05 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 30 Aug, 2020 10:07
Postitusi: 20
Millal EMV esimese merepatrulli sea-drooni soetab?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2021 13:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31192
Millest sa seda järeldad, et 90 mm on efektiivsem?

Tsiteeri:
Tore muidugi, et D-30 sellist asja võimaldab (ja võib-olla väärib ka harjutamist), kuid see ei ole asi mille peale kaitset tasub üles ehitada. Vastase soomukid võiksid ikka jääda peamiselt meie jalaväelaste ja tankitõrjujate pärusmaaks, sest neil on vastavad vahendid.


Jutt algas sellest, et samad D-30 nimetus NSVL-s oli omal ajal "kahur-haubits", sellega saab anda ka otsetuld. Kui küsimus on Paldiski kai ääre kippuva Ropucha eemale peletamisest, siis ma hääletaksin küll D-30, mitte selle Rootsi imekahuri poolt. Juba põhjusel, et D-30 laseb kaugemale, laseb täpsemalt (vintraudne relv üle 2 korda suurema algkiirusega) ja moonavalik on suurem kui rootslasel.

Ma olen nende (vene relvastuse omapära) raskete TT kahurite osas skeptiline, venelased neid miskipärast vajalikuks pidasid (100 mm Rapira ja 125 mm Sprut, sõltuvalt mis pearelvaga tankid on, et moon sama oleks). Mujal maailmas see väga levinud pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2021 15:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5684
Tsiteeri:
Kui küsimus on Paldiski kai ääre kippuva Ropucha eemale peletamisest, siis ma hääletaksin küll D-30, mitte selle Rootsi imekahuri poolt.

Ma ei hääletaks kumbagi poolt. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2021 20:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1438
Kapten Trumm kirjutas:
Olles hästi natuke neid ka praktikas kasutanud (lahinglaskmistel manöövri toetuseks), siis äksist värisevate kätega lendab seal iga teine lask märgist mööda, kuna relvarauda hoiab märgis sihtur oma keha jõuga. St lahinguolukorras iga säbelemine laskjate poolt toob kaasa möödalasu. Ja mitte 900 m kaugusel (kuhu paberi järgi peaks saama lasta), vaid 350-500 m kaugusel. Minul lihtsalt pole mingit koledat efektiivsustunnet küll tekkinud. Aga muiudugi, Rootsi saatis neid kahureid meile vist 160 tükki, see on ikka kõvasti rohkem kui 42 tk.

Kui me räägime nt sadamakaitseks ülejäägi kasutamisest, siis minu visioonis peaks relvad olema kruvitud korraliku betoonaluse peale ja ümbritsetud pioneeride ehitatud karponiiriga, seal muidugi on igasuguse tagasilöögita relva (v.a uuemad AT4 mudelid) kasutamisega suur probleem.


Ma pole siinkohal üldse kindel kas D-30 tervisele on korralikult kinnikruvimine täislaenguga laskmise korral tervislik. Arvestatav osa tagasilöögi energiast kulub lasu järel klassikalisele "hüppamisele" kiilude otsas. Kiilude jaoks betoneeritud pesad vms oleks vb teine asi.

Lisaks palju õnne karponiiriga kui sa just ei taha eesmist haara kinni müürida (vt. eelmist lõiku sealjuures). Suudmepidur aga PEAB olema meeskonnast eraldatud kui meeskond paikneb kinnises ruumis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2021 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31192
TTA kirjutas:
Ma pole siinkohal üldse kindel kas D-30 tervisele on korralikult kinnikruvimine täislaenguga laskmise korral tervislik. Arvestatav osa tagasilöögi energiast kulub lasu järel klassikalisele "hüppamisele" kiilude otsas. Kiilude jaoks betoneeritud pesad vms oleks vb teine asi.

Lisaks palju õnne karponiiriga kui sa just ei taha eesmist haara kinni müürida (vt. eelmist lõiku sealjuures). Suudmepidur aga PEAB olema meeskonnast eraldatud kui meeskond paikneb kinnises ruumis.


Relva liigne hüppamine, pehme maapind jne suurendavad kõik tule ebatäpsust, sest raud teeb lasu natuke teises suunas kui ta sihitud oli. Umbes sama, et laskmisel AK4-st pole kaba korralikult õlas.

Karponiirist jääb raua ots välja. Et vastasel liiga lihtne poleks, siis ülejäänu on Soome rannikul juba leiutatud - positsioone on rohkem, otsi siis sealt kihutava lennuki kabiinist, mille küngas õige on. Olen neid penoplastist T-55 torne näinud seal.

Mis kogu selle iva on? Otsetule andmine on lihtne. Fikseeritud (teadaoleva asukohaga) positsioonidel pole vaja maamõõtjat mängida. Paljud probleemid jäävad ära suurema pihtasaamise riski arvelt. Meeskondade õpetamine on lihtsam ja edukalt saab kasutada vanemate aastakäigude reserviste. Sadamasse, mida taoline patarei valvab, pole päris naglalt kai äärde sõita mõttekas, kilomeetri pealt 100 m laevale saab ka kaitseliitlaste kamp pihta igal juhul. 90 mm puhul pole ka efekt laeva vastu tõsine - olemas on ainult kumulatiivmoon.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2021 13:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1438
Mulle ikka meeldib su enesekindlus KT.

Vaata nüüd natuke D-30 konstruktsiooni, pööra tähelepanu sellistele osadele nagu lafett, taandurmehhanism ja sihikud ning mõtle pisut.

Või plaanid mingit soomuskupli värki?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2021 13:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5684
Ma hakkasin korraks mõtlema, et kuidas D-30 tule korrigeerimine peale esimest mütakat selle laeva suunas välja näeks. Pea hakkas valutama. Rohkem ei viitsinud mõelda. :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2021 13:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Apr, 2009 18:37
Postitusi: 49
Ei tea kuidas patendi(vaidluste)ga lood, aga Baltic Workboats on trummipaadi valmis teinud... Küll ilma rakettide ja laskeseadmeteta, aga kui keeruline nende lisaminegi olla saab :D

https://bwb.ee/vessel/patrol-12-rib/


Manused:
BWB patrol12.jpg
BWB patrol12.jpg [ 487.41 KB | Vaadatud 1408 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3502 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226 ... 234  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt