www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Juun, 2019 15:31

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 875 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ... 59  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2019 0:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2472
Asukoht: Tartu
EML Admiral Cowan sai Šotimaal uuendatud, Sakalat veel tehakse.

https://www.babcockinternational.com/Ne ... facilities

Tsiteeri:
...Thales Sonar 2193, an upgraded navigation system, as well as the Thales M-CUBE command and control system – along with several other upgrades and defect rectifications.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2019 12:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9332
Asukoht: Metsas / Ämbris
Eesti keeles siis kah
Eesti mereväe lipulaev läbis Šotimaal uuenduskuuri
https://majandus24.postimees.ee/6514388 ... enduskuuri

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 0:37 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Okt, 2017 21:42
Postitusi: 11
Postimees: Baltimaad peavad ravima merepimedust

Raport: Balti riigid on merekaitses NATOs punaseks laternaks.
Balti riikide merevõimekus pole väljakutse suurusega vastavuses.
Balti riikide mereväe tuumiku moodustavad miinijahtijad vananevad samal ajal.
Ekspert: Baltimaad võiksid osta koos mitmeotstarbelisi korvette ja patrull-laevu

Tsiteeri:
Raporti kaasautorist RKK teaduri Tony Lawrence’i sõnul on praegu samas hea aeg sel teemal rääkida. Nimelt on baltlaste mereväe tuumiku moodustavad miinijahtijad – Eesti puhul Sandown-klassi alused Admiral Cowan, Ugandi ja Sakala – kümne aasta pärast oma aja ära elanud ja merevägi peab uutele suundadele mõtlema. Üks raportis rõhutatud oht on Venemaa hübriidrünnakud. Neile õigel hetkel jaole saamiseks on RKK teaduri sõnul oluline just kohalike mereväelaste töö.

«Hübriidrünnakute puhul on väga raske ennustada, mis stsenaariumid täpselt tulevad. Kindlalt saab öelda vaid seda, et tulev on varem nähtust erinev,» selgitas Lawrence. Minevikunäidetena meenutas ta Vene allveelaevade tembutamist Rootsi ranniku lähedal. Samuti seda, kuidas idanaaber alustas õppust kohas, kus leedulased parajasti merekaablit panid.

«Ette vaadates võib pakkuda, et nad võiksid ära kasutada mere põhjas olevaid lõhkekehi, et korraldada plahvatusi, mida nad siis eitaksid, ning siis keegi ei tea, mis toimub,» pakkus Lawrence. «Või tsiviillaevade kasutamist luureinfo kogumiseks ja muudeks tegevusteks.»

Tsiteeri:
Raporti soovitusi
NATO peaks:

Panema rohkem rõhku ohtudele, mida kujutavad hübriidoperatsioonid merel.
Panema rohkem rõhku strateegilistele sõnumitele selle kohta, kui palju sõltub Venemaa majanduslikult Läänemerest.
Suurendama mereväe kohalolekut Läänemerel, eriti selle idaosas.

Läänemere riigid peaksid:

Tunnistama oma rolli merel Vene vaenulikule tegevusele vastuastumises ning seda, et neilt oodatakse, et nad kehtestaksid kriisi korral merel kontrolli.
Astuma samme parandamaks merel reageerimise valmisolekut ja kindlustama, et see küsimus jääb NATOs oluliseks.
Kaasama otsustajaid mereväeõppustel olulistes rollides, et tõsta nende teadlikkust ja astuda vastu merepimedusele.
Hankima tehnika, mis võimaldab vähemalt radariga ja visuaalselt tuvastada kõik nende majandustsooni läbivad Vene mereväealused.

Baltimaad peaksid:

Investeerima miinide veeskamise võimekusse, et kaitsta tähtsat taristut mererünnakute eest ja takistada pääsu mujale elutähtsatesse piirkondadesse.
Investeerima väikestesse mitmeotstarbelistesse mereväealustesse. Nende endale jõukohaseks tegemiseks hankima ja kasutama laevu ühiselt.
Kaaluma investeerimist ka maismaa rannakaitserakettidesse, et kindlustada meres paiknevaid sidekanaleid ja kaitsta rannikut.

Tsiteeri:
Balti riikide merevägedel on aeg miinitõrje juurest edasi areneda, ütleb RKK teadur Tony Lawrence.

Paistab, et vähemalt NATOs on tähelepanu meie merejulgeolekule viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud.

Kahtlemata.

Miks jääb mulje, et see polnud esimene asi, millele mõeldi, kui NATO hakkas meie piirkonna kaitseks plaane tegema, ega ka mitte kohe pärast 2014. aastat?

Arvan, et küsimus oli merepimeduses. Oli lihtsalt üldine tähelepanu puudus mereväe suhtes, sest see oli vähem tähtis. Külma sõja lõppemise järel jäeti mereline võimekus hooletusse. NATO tegi operatsioone väljaspool oma traditsioonilist tegevusala ning need olid maa- ja õhuväekesksed. Tehti küll piraaditõrjet, aga need kaks piirkonda, millele NATO keskendus – Balkan ja Afganistan – polnud kuidagi merega seotud, mistap kaotati 20 aasta jooksul oskusi ja võimekusi. Nüüd tegeleb NATO selle võimekuse taastamisega. Euroopa kaitses on mereväge vaja kasvõi meresideühenduste kaitsmiseks ja lisavägede toomise võimaluse tagamiseks. See termin oligi merepimedus. Ja siin me oleme – vajalike võimekusteta.

Kehtib selline asjade seis Läänemere piirkonna kohta või…

Ei, see on nii üle NATO.

Mis seisus on NATO võrreldes vastasega?

Võimekuste mõttes on NATO Venemaast kõigis aspektides – nii mereväe osas kui mujal – selgelt üle. Läänemerel on seis aga teistsugune: Balti laevastik on Venemaa väikseim, kuid kui võrrelda teda siinsete lääneriikide laevastikega, on ta Läänemere suurim. Ma ei ütleks, et Venemaal on Läänemerel eelis, ent nad on vaieldamatult võimekamad.

Mida arvate Baltimaade senistest investeeringutest merejulgeolekusse?

Minu arvates on sellega hästi. Kui tuleb merevägi nullist üles ehitada, siis oli hea läheneda sellele nii nagu Baltimaad miinitõrjevõimekust rajades. See aitas nad merele ja võimaldas mereväge luua. Nüüd on aeg lähenemine üle vaadata ja mõelda mitmekülgsemate võimekuste tekitamisele. Juhtumisi saab kõigi [Balti riikide] miinitõrjevõimekuste eluiga läbi samal ajal. Ehk kümne aasta pärast on see läbi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Nüüd on hea aeg vaadata, kuidas kolm Balti riiki saaksid oma mereväge edasi arendada.

Arvestades, et Läänemeres on jätkuvalt palju miine, siis kas Balti riigid peaksid hankima selles valdkonnas midagi uut?

Kahtlemata tuleb miinitõrjevõimekus alles hoida. Kuid meie raport soovitab, et Baltimaad peaksid nüüd edasi liikuma ja pakkuma rohkem eri võimekusi. Üks võimalus on osta mitmeotstarbelisi korvette ja patrull-laevu. Miinitõrje on oluline nišš, kuid see ei võimalda Baltimaid tõsiselt võtta – nad on praegu Läänemere merevägede äärealal, sest teevad ainult miinitõrjet.

Kui vajalikuks peate merejalaväe tüüpi väe loomist?

Meie oma raportis väga amfiibvõimekustele ei keskendunud. Ma ei arva, et see oleks esmatähtis. Esmatähtis on, et mindaks välja merele. Amfiibvaldkond on ehk pigem midagi, mille vastu peaksite olema valmis end kaitsma. Teatud piirini võite improviseerida ning kasutada näiteks rannavalve- ja tsiviilaluseid, et sellistele operatsioonidele maaväeüksusi liigutada. Selline lähenemine pole ehk kõige professionaalsem, kuid võib kriisi korral asja ära ajada. Amfiiboperatsioonide risk Baltimaade vastu on olemas ja nii teie kui ka kõik Läänemere riigid peavad selliste riskidega tegelema.

Meie saared tunduvad üsna kaitsetud.

Seda nad ongi. See puudutab taas kogu Läänemerd. Rootsi näiteks paigutab nüüd rohkem vägesid Ojamaale. Saared võivad olla üsna haavatavad. Vaenlane võib mõne saare enda kätte haarata, paigutada sinna oma relvasüsteemi ja tekitada ligipääsumulli lääne ning lõuna poole. Seda riski tuleb tõsiselt võtta.

Kas peaksime ka Saaremaa või Hiiumaa puhul nii mõtlema?

Baltimaad vajavad rohkem rannakaitsevõimekusi. Osa sellest oleksid eelmainitud mitmeotstarbelised alused. Aga mõelda tuleks ka rannakaitserakettidele ning merel ja maal olevate rannikukaitseks sobivate vahendite tasakaalule.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 9:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Korvetid, patrull-laevad, rannakaitse raketid...

Ma olen võhik, aga see on kindel, et see maksab raha ja nõuab inimesi.

Aga ma ei jäta.

Mina vaatan sellele nii, et ei möödunud nädalatki, kui ma kaitsekulude teemas foorumil kaasa löövalt kahelt kindrali auaastmes akf-lt kommunikatsiooni ja ohuhinnangute (mille suhtes mul tuli vabandada) teemal riielda sain, kui mul ja teistel akf-tel on Eesti ajakirjandust jälgides võimalik teha case study.

Kas edasine kommunikatsioon (mh KV poolne) on kaitsekulude tõusu toetav, neutraalne, puuduv või kontraproduktiivne? Kõik variandid on võimalikud.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 9:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7501
Asukoht: Siilis
Selle "miinitõrje juurest edasiarenemisega" tekkis mul üks veits koomiline paralleel..

Teatavasti veel enne, kui balti aborigeenid NATOsse said, määrisid NATO-issid aborigeenidele selle meile kasutuksosutunud "miinijahtimise"-businessi kaela (ühes oma vanade miiniparsadega muidugi).

Aga milles paraleel - lugesin just Mati ÕUNa // Hanno OJALO viimast raamatut KÜLM SÕDA LÄÄNEMEREL 1946-1994.. seal, lk 206-207 kirjeldab Mati ÕUN, kuda britid moodustasid koheselt peale sõda sunnimeetodil saksa mereväelastest "miinitraalimisteenistuse", mis siis briti admirali juhtimisel aastatel 1945-48 Põhjamerd // Läänemere edelaosa miinidest puhastas.. 348 "miinitraalijast" sõjavangi jõudis seal nende kolme aasta jooksul ka surma saada - eks ta ole.

Lihtsalt niisama.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 10:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3693
Neisse ühiselt hangitavatesse multifunktsionaalsetesse korvettidesse mul usku pole. Üsna mitmel põhjusel. Üheks neist on Balti riikide suutmatus neis asjades kokku leppida. Isegi kui selles vajaduses suudetakse ühisele meelele jõuda, siis nende konstrueerimise osas läheksime kohe nugadele. Leedukad tahaksid ühtesid võimekusi ja relvasüsteeme, lätlased teisi ja eestlased kolmandaid. Rääkimata siis sellest, et iga riik kindlasti tahaks, et laevad ehitatakse nende ettevõtetes. Sellest tuleks igavene jama. Rääkimata siis veel sellest, et korvetid ei pruugiks meie vajadustele ikkagi korraliku lahendust pakkuda, sest sellest "multifunktsionaalsusest" saaks praktiliste asjaolude tõttu üsna kähku monofunktsionaalsus ja selliste suurte ning kallite platvormide piiratud arvu tõttu jääks osad asjad ikkagi tegemata. Fakt on see, et laevade radarid, juhtsüsteemid ja relvasüsteemid on äärmiselt kallid ning üks laev ei saa olla korraga kahes kohas. Rootslaste Visby korvetid on mõnes mõttes hea näide multifunktsionaalsuse liigsest koormast. Laevad on toredad, kuid minu teada on nad praeguse seisuga ilma õhutõrjeta. Vähemalt algselt nende hankimine tühistati Ja üks laev maksis 150-200 miljonit eurot! Võrdluseks - Soome maksis kolme samas kaaluklassis miinitõrjuja eest kokku 250 miljonit eurot. Relvastuse poolest jäävad nad alla ainult torpeedode ja laevatõrje rakettide poolest, kusjuures esimese puudumist kompenseerib (vähemalt rahuajal) mingil määral süvalaengute kasutamise võimalus.

Mina näen tuleviku horisondil parimal juhul miinitõrje laevu, millel on mõningane miinide ja süvalaengute veeskamise võime ning veidi paremini relvastatud patrull-laevu. Võib-olla leedukad katsetavad natukene multifunktsionaalsete alustega (umbes nagu nende praegused Taani laevad), kuid seegi jääb reaalsuses piiratuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 22:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 37
Borja kirjutas:
Teatavasti veel enne, kui balti aborigeenid NATOsse said, määrisid NATO-issid aborigeenidele selle meile kasutuksosutunud "miinijahtimise"-businessi kaela (ühes oma vanade miiniparsadega muidugi).

Tea jah, kes need aborigeenid olid ja kus nad küll täna on? Se´s mõttes hea kommentaar, et meie teadmised kõikidest vajaminevatest sõjapidamise komponentidest, rääkimata ühendoperatsioonidest, on endiselt kasinad. Õnneks on KV teinud selle ajaga võrreldes olulise arenguhüppe ja enamus aborigeene on pensioneerunud. Siin foorumis tekib mul alatasa küsimus, et mille pealt see teadmine (või kogemus) küll tuleb, mille najalt hinnanguid antakse.

Mis puutub korvettidesse, siis raport nendest ei räägi. Jutt käib väikestest multifunktsionaalsetest platvormidest (ref väike ja suur sõjalaev KVÜÕA RUKi merejulgeoleku uuringus). Tõenäoliselt on tegu ajakirjaniku keelevääratusega.

Rahast aga pole mõtet liiga palju rääkida, sest pahatihti jõutakse mere- ja õhuväe teemal rahaga demagoogia sohu. Väide, et nendeks meil raha pole, on paraku demagoogia. Kui KV eelarvest ca 90% läheb maa-, 6% õhu- ja 4% mereväele, siis ei ole küsimuseks raha puudus, vaid prioriteetide seadmine. Rahast ja asjade kallidusest/odavusest võib hakata rääkima siis, kui ühendväe proportsioonid paigas. Sedasorti mõtlemine ootab aga oma aega.


Viimati muutis Ott Laanemets, 17 Apr, 2019 16:46, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Apr, 2019 12:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3519
Asukoht: Eesti
Kohalik tootja juba valmistub Mereväele paari patrull-laeva pakkuma... :D
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 10:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Mulle näib juba mõnda aega (ka lugedes nt Sõdurit), et käimas on teatud kommunikatsiooniprotsess, mille eesmärk pole niivõrd süsteemse ja loogilise merekaitse rajamine, vaid mereväele uute ja ägedamate laevade ostmine.

Tsiteeri:
Neisse ühiselt hangitavatesse multifunktsionaalsetesse korvettidesse mul usku pole


Ei saagi olla. Vähemalt "NATO kompatiibel" miinitõrje siis eriti asja sisse ei mahu.
Soome "multifunktsionaalsed korvetid" (Laivue 2020) multifunktsionaalsus seisneb selles, et ühildatakse tänaste miinipanijate (mitte tõrje - need on täiesti eri laevad) ja raketikaatrite funktsioonid. Miinitõrje nende eesmärk pole (ja küllap saavad soomlased ka hästi aru, et selle võimalikkus on küsitav). Miinitõrjelaevad jäävad Soomes ka peale seda programmi edasi.

Soome uute laevade ülesanded on siin:
https://www.defmin.fi/en/administrative ... _corvettes

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 10:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
tommy kirjutas:
Kohalik tootja juba valmistub Mereväele paari patrull-laeva pakkuma... :D
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol


Antud alus on praktiliselt koopia Soome mereväe Jehu-tüüpi maabumisalusest, mida ehitatakse alates 2014 ja mida on relvastuses praegu 12 tk.
Mingit pealveesõja või miinipaneku võimet mõistagi need ei anna. Laev kannab täna praktikas relvastust, mis on mõeldud maabumisel selle 2 jao tuletoetuseks.
https://en.wikipedia.org/wiki/Jehu-class_landing_craft

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Tsiteeri:
Aga milles paraleel - lugesin just Mati ÕUNa // Hanno OJALO viimast raamatut KÜLM SÕDA LÄÄNEMEREL 1946-1994.. seal, lk 206-207 kirjeldab Mati ÕUN, kuda britid moodustasid koheselt peale sõda sunnimeetodil saksa mereväelastest "miinitraalimisteenistuse", mis siis briti admirali juhtimisel aastatel 1945-48 Põhjamerd // Läänemere edelaosa miinidest puhastas.. 348 "miinitraalijast" sõjavangi jõudis seal nende kolme aasta jooksul ka surma saada - eks ta ole.Lihtsalt niisama


Taolist sundust tegid WWII järel ka venelased soomlastele põhiliselt Soome lahe piirkonnas - ja õhku lennati ka siin.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 10:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16917
Tsiteeri:
Siin foorumis tekib mul alatasa küsimus, et mille pealt see teadmine (või kogemus) küll tuleb, mille najalt hinnanguid antakse.


Järsku on selle asja nimi elukogemus? Läbi aegade on siin ju ka näha olnud, kuidas kimedad kiljatused stiilis "ma ei näe põhjust, miks VF peaks meile kallale tungima", "milleks meile soomus, meil on liitlastel tanke piisavalt", " meie asi on tagada niššivõimekused, ülejäänu tuleb liitlastelt", rääkimata NATO abi pühaduses kahtlemises on järjest õhulisemaks ning kaalutumateks muutunud. Ning kogu retoorika on selle 13 aasta jooksul, mil mul on olnud au seda foorumit väisata ning kõiki neid eelpool toodud hüüdl auseid kahtluse alla oanna, ikka tublisti muutunud. Tänasel päeval ei kahtle vist enam keegi, et idanaaber oma ettearvamatuses võib meie kallal hammast proovida, tankid on plaanis, liitlaste abi on nagu ts on ning NATO abi ei ole teps mitte midagi iseenesestmõistetavat. Vabandust OT pärast mõistagi.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 11:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Minu teadmised (et pealvee sõjalaevad pole meil esmavajadus) tulevad küll samade MeV härrade artiklitest, mida ma hoolikalt loen, kus räägitakse merekaitse kihilisusest.

Omast üldistusvõimest ma saan ikka niipalju aru, et nii nagu maavägi algab jalaväest, algab merekaitse siiski kaldaüksustest, olukorrateadlikkusest ja maaväe toetusest kaldaoperatsioonides. Seda enam, et taolisi võimeid meil täna samahea kui pole, need "multifunktsionaalsed korvetid" aga saavad omama hinnasilti nii 100 miljoni ringis tükist. Meenutame siinkohal, need paljukirutud plastpaadid maksid koos remondiga Inglismaal omal ajal vaid tühine 17 miljonit tükist. Seega tohutu summa tuleb ainuüksi ostuhinnalt. Soomlased arvestavad ühe, relvastuse mõttes tänasest Hamina klassist natuke kibedama korveti hinnaks 300 miljonit tükist. Vot sedasi on lood.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 11:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Kapten Trumm kirjutas:
Mulle näib juba mõnda aega (ka lugedes nt Sõdurit), et käimas on teatud kommunikatsiooniprotsess, mille eesmärk pole niivõrd süsteemse ja loogilise merekaitse rajamine, vaid mereväele uute ja ägedamate laevade ostmine.



Ei mina aru saa, mida püütakse kommunikeerida. On selge, et Kaitseuuringute Keskus on suhteliselt suure tegevusvabadusega asutus, mis on väga tänuväärne. Lisaksin, et Välismini alluvuses olev Välispoliitika Instituut on teine samasugune. Selle kohta, et need maailma asjad väga head ei ole, on just need kaks asutust midagi öelnud.

Tegelikult on ideaalne võimalus ilma igasuguse paanikata avalikkust informeerida, millised on meie võimalused rannikukaitse lahendamiseks ja et see on kallis, kui palju see läheb kokku muude prioriteetidega ning, et ilma lisarahata midagi palju rohkem ei saa.

Aga uudis on juba "mattumas" uute kaitsevalkonna uudiste alla, mida kahtlemata peab ka kommunikeerima. Kuid kokkuvõttes jääb tavalisele meediatarbijale see mulje, et kõik toimetavad tublisti (mis on ju iseenesest õige), aga järeldus tuleb selle peale tõenäoliselt see, et seetõttu pole mingit põhjust rahastamist suurendada (mis pole nii hea sugugi).

Kommunikatsiooni eesmärgistamine ja koordineerimine on peenike teema. Kamin võiks sellele mõelda.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 13:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Ma ei räägi kaitseuuringute keskusest, vaid sellest juba mõni aasta toimuvas hiilivas selgitustöös pealvee sõjalaevade kui MeV esmavajaduse kohta. Mis tegelikult ei haaku eriti samades allikates ilmuva jutuga süsteemsest ja kihilisest merekaitsest.

Kui täna ütleks siin keegi, et 1991 pidanuks maaväe loomist alustatama relvaliikidest tankivägi või taktikaline raketivägi, siis ilmselt naerdakse sind välja.
Tänase merekaitse olukorras tähendabki see multifunktsionaalne korvetitamine umbes sellist loogikat.

siit https://newwars.wordpress.com/warship-costs/
leiab selliseid arve

Tsiteeri:
FAST ATTACK CRAFT

Ambassador MK III (Egypt/USA)-$325 million
Cyclone patrol craft-$31 million
Hamina (Finland)-$101 million
Rotoiti (New Zealand)-$25 million
Skjold (Norway)-$133.5 million
M80 Stiletto-$6 million


M80 Stiletto on relvastamata prototüüp merekatsetusteks, Cyclone on patrull-laev, mis on põhimõtteliselt relvastatud TT rakettide ja Stingeriga lisaks kahuritele (st mõõduvõtmiseks idanaabriga konkurentsivõimetu koguses, mida meie jaksame osta), Rotoiti klass on kuulipildujatega relvastatud Uus-Meremaa patrull-laev.

Puhtalt laevade (ja nendel asuvate relvasüsteemide soetuskulu) teeb selle ürituse kaunis kalliks. Üks laev maksab põhimõtteliselt hävituslennuki hinna.
100 km lennukaugusega tiibraketid, 3D radar, SHORAD taseme õhutõrje (10-15 km), mingi kahurisüsteem ja selle integreeritud juhtimine kisub hinnasildi miljonites kolmekohaliseks. Mille võime ära jätame? Ahjaa, müütilisest kaugjuhitavast miinihävitamise süsteemist ja miinide panekust pole veel juttu tehtud.
100 miljonise hinnasildiga hävituslennukiga saab teha erinevaid asju. Sellise laevaga ei saa.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 875 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ... 59  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt