Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 27 Jaan, 2018 17:12
Seal on veel kirjavigu ja puuduvaid tähti jms.
Aga ma ei hakka enam parandama, muidu jäängi...
Aga ma ei hakka enam parandama, muidu jäängi...
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
See võib olla seotud mereväe tolleaegse seisuga. Väljaõpe ei olnud jätkusuutlikult korraldatud ja oli ka probleeme laevade hooldusega. Sellest tulenevalt kippusid need laevad seisma jääma ja meeskonnad valgusid laiali. See muidugi tähendas laevade seisukorra kiiret halvenemist. Ütleme nii, et prioriteetide seas oli merevägi tõesti viimane. Kõutsi ajal hakati asja tõsisemalt organiseerima. Nagu ma varem olen välja toonud, siis Kõuts ise, olles piirivalves, polnud mereväe loomise pooldaja, kuid ta suhtus võetud kohustustesse tõsiselt.Selle vaatamata võeti esimene neist "Kalev" teenistusest maha juba 2003a. Olev kaks aastat hiljem, aastal 2005.
Ma usun, et kummagi inimesed on seda kõike kogu aeg teadnud ja otsuseid ka teinud.Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et nii KM-s kui KVs on inimesi, kes suudaks selle pealt adekvaatseid otsuseid teha.
Ma arvan, et hetkest, kui need praegust olukorda tekitanud otsused tehti, on palju vett merre juurde voolanud. Julgeolekuolukord on muutunud. Tõmmelda pole vaja, aga tark arvestab muutunud olukorra ja tulevikuprognoosiga (mis minu hinnangul paranemist ei näita).Kriku kirjutas:Ma usun, et kummagi inimesed on seda kõike kogu aeg teadnud ja otsuseid ka teinud.Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et nii KM-s kui KVs on inimesi, kes suudaks selle pealt adekvaatseid otsuseid teha.
Hetkel me siiski arvestame, et meie laevastik on NATO osa. See tähendab, et eraldiseisvana pole seda asja mõtet vaadelda. Ühes FTP Fucsi poolt välja toodud stenogrammis oli isegi räägitud sellel teemal. Me kas teeme näo, et oleme osa NATOst, arendades samal ajal seda müütilist iseseisvat kaitsevõimet, või me ka tegelikult arendame oma võimekusi, lähtudes NATOst kui tervikust. Kui me lähtuksime ainult sellest nö iseseisvast kaitsevõimest, siis poleks meie mereväel niikuinii erilist võimalust, ükskõik milliste laevadega. Sellisel juhul oleksin igati nõus, et meie mereväel pole mingit mõtet. Kuna me aga oleme NATO liikmed ja eeldame, et NATO tegutseb tervikuna, siis antud juhul ongi meie valik selline. Me panustame olemasolevasse tervikusse.4. Kriisi puhul on kahtlane, kas Tallinnas paiknevad laevad üldse jõuaks oma ülesannet täitma: näiteks võib vaindlane nad kusagil lähivetes kuulsusetult üle võtta.
5. Iseseisvale kaitsevõimele ei suuda see võime hetkel midagi lisada.
Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
Just, ja Rail Balticast pole mingit abi Eestisse vägede toomises sõjatingimustes kui sillad üle Daugava, Koiva, Salatsi ja Pärnu jõe on õhku lastud. Seega me peame tagama ikkagi korraliku õhu ja merekaitse, sealhulgas miinide paigaldamise võimekuse loomisega, et ei juhtuks sedasi et tõsise sõjaohu korral kõrgem juhtkond toksib googlesse "meremiin+valmistamine+veeskamine" (ja saab vastuseks et meie praegune võimekus on betooniga täidetud miinikestadnimetu kirjutas:Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
http://armypubs.army.mil/epubs/DR_pubs/ ... fm4_01.pdfThere are two transportation modes of operation, surface and air, available to support military operations. The surface mode includes motor, water and rail.
There are three different types of surface modes of transportation; motor, waterway and rail. Each surface mode uses fundamentally different solutions in a separate environment. The highway mode uses ground transportation assets to travel across land. The waterway or sea mode of transport consists of assets such as ships, boats and barges which transport commodities over a body of water like a sea, ocean, lake, canal or river. The rail mode is a conveyance that moves cargo and passengers by way of a railway or railroad.
Motor transport is a ground support transportation function that includes moving and transferring units, personnel, equipment and supplies by vehicle. Army motor transportation units are the single largest provider of land surface movement within joint forces and include organic and contracted assets. Motor transport is also the most flexible mode of transportation. This mode can incorporate multi-stop schedules as well as making rerouting or diverting assets less difficult than other modes. Motor transportation provides essential distribution capabilities to sustain forces, prolong endurance, and extend operational reach. Motor transport is an integral aspect of the Army’s support and force sustainment.
Rail operations are limited to fixed routes that will traverse areas outside the non-contiguous operational environment protected by combat forces. Establishing rail in a theater is based on broad, initial planning that includes the assessment of a HN’s rail capabilities and infrastructure. The Army’s expeditionary railway center can provide this assessment and provide a feasibility study on the HN rail capability. The expeditionary railway center can also advise on the employment of those rail capabilities.
Once operations are established, there are several methods of operation, which can be used depending on the theater’s environment and circumstances. Rail, when available, is the most cost effective and expeditious means of moving large quantities of cargo. For additional information on rail and the expeditionary railway center, see paragraphs 4-12 and 4-13 and ATP 4-14, Expeditionary Railway Center Operations.
Praegu käigus olevate aluste ressurss saab nii 2030ks aastaks otsa. 5-6 aasta pärast peavad algama arutelud, kuidas Mereväega edasi.Raskemad elemendid on kulutatud ja kulutatava papi korstnasse kirjutamine (murdepunktid, kus oleks olnud kõige valutum sellest võimekusest loobuda või võimekust piirata on korduvalt mööda lastud), KOHE võrdväärse või parema aseaine leidmine "vabaneva" raha kulutamiseks (mereväge säilitades peaks alustama mõne uue võimekuse loomist nullist, kusjuures kui lõpetada miinitõrjevõimekus hääbumisega, siis seda raha vabaneb alguses vähe, kui päevapealt, siis on miinitõrjevõimekusele veel päev enne otsust kulutatud raha maha visatud ja seda ka oma tegevusega tunnistatud), ning miinitõrjevõimekuse asemel mõne muu NATO-sse panustamise võimekuse leidmine (kui liitlased seda nõuavad/miinitõrjest loobumise tingimuseks seatakse panustamine võrdväärselt mõnes muus valdkonnas). Viimases küsimuses vbl on võimalus ka meie panustamine ümber mängida panustamiseks siinsamas meie regioonis, millele vihjas ka Martin Peeter oma eelmises kommentaaris.
Õhutranspordi ilmselt ilmaasjata. See saab ka tulevikus suurt rolli mängima.Fucs kirjutas:Ma püüdsin siin arvutada mingeid aegu, mis kuluks teoreetiliselt punktist A punkti B liikumisel ühte või teistmoodi.
Õhutranspordi ja rongi jätan välja.