www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 13 Dets, 2019 0:46

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ... 100  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2019 20:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
Kui kellegi elukogemus asendab nt mitmekümne aasta pikkust meresõidukogemust sõjalaevastikus ja see arvatakse hea olevat merekaitse küsimustes arvamuse avaldamiseks, siis võib poe kinni panna. Kogu Eesti merenduse probleem seni just selles ongi, et otsused ei põhine sisulisel teadmisel ja kogemusel, vaid kõigel muul.

Mis puutub laevaehitusprogrammi, siis on see ’kampaania’ hästi observeeritud. Merevägi ei alga kaldal, vaid ikka merel ja seal saab olla ikka laevadega. Nagu ei saa olla maaväge ilma maa peal viibimata, õhuväge ilma õhus viibimata, ei saa olla ka mereväge ilma merel viibimata. Lauses: ’… algab merekaitse siiski kaldaüksustest, olukorrateadlikkusest ja maaväe toetusest’ on ju vastuolu! Mis moodi sa olkorrateadlikkust ja maaväe toetust ilma laevadeta küll tagad? Kui tänaste Sandownidele midagi muud nende surres ei järgne, on merekaitsega ühel pool. Nii lihtne see ongi.

Kui keegi soovib nii lääne- kui idamaailmas kehtivaid merekaitse ja meresõjapidamise paradigmasid (Mahanist, Corbetist, Gorskovi ja Tillini) falsifitseerida, siis palun tehke seda! Meil on kaks väga head platvormi selleks – Sõdur praktikutele ja Sõjateadlane põhjalikumateks kirjatükkideks. ’Mina ei usu’ ja ’mina arvan’ ei ole ilma loogilise argumentatsioonita oluline. Kui keegi soovib aga oma teadmistepagasit täiendada ja vahutamise asemel merelisse riigikaitsesse panustada, siis KVÜÕA ootab uusi kadette mereväe kursusele juba suvel.

Väikeriigi sõjalaevastiku moodustamise alused on lühidalt lahti seletanud kpt-mjr Urb USNI Proceedings'is: https://www.usni.org/magazines/proceedings/2019/march/small-states-need-balanced-navies


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2019 18:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 523
Asukoht: Tallinn
Et rannakaitse on mõttetu ja ilma selleta funktsioneerivad merel viibivad alused ideaalselt, on juba ette väga "paadikeskne" mõtlemine, aga MeV esindajalt ootuspärane.

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Apr, 2019 20:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 11:36
Postitusi: 188
Ott Laanemets kirjutas:
Mis moodi sa olkorrateadlikkust ja maaväe toetust ilma laevadeta küll tagad?

lennuvahendite ja väiksemate patrull-laevadega?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Apr, 2019 20:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1543
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Mis asi on "väiksem patrulllaev" - 20m? Selle probleem on selles, et temaga saabki ainult vaadata.
Lennuvahendis paradavad olukorda, kuid need ei asenda merel viibimist.
See oli öeldud, et MeV end üksikuna ei tunneks :) , detailse eksperthinnagu andku nad ise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Apr, 2019 21:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8036
Asukoht: Siilis
Martin Herem kirjutas:
See oli öeldud, et MeV end üksikuna ei tunneks :) , detailse eksperthinnagu andku nad ise.

Nad juba andsid sulle oma "experthinnangu" selle teema eelmisel leheküljel:
Tsiteeri:
Kui KV eelarvest ca 90% läheb maa-, 6% õhu- ja 4% mereväele, siis ei ole küsimuseks raha puudus, vaid prioriteetide seadmine. Rahast ja asjade kallidusest/odavusest võib hakata rääkima siis, kui ühendväe proportsioonid paigas. Sedasorti mõtlemine ootab aga oma aega.

Sulle vihjati selle postiga väga selgelt, et meie mereväe arvates oleks norm "ühendväe proportsioon" rikaste ja vaenlastest ohustamata lääneriikide standardrahakulutus väeliikidele a la 40% maaväele, 30% õhuväele ja 30% mereväele.
Sürr muidugi aga kui see peaks meil materialiseeruma, siis taandub sinu tänane niigi keffakene kahebrigaadine maavägi, Martin, vaabse ühebrigaadiseks pseudomaaväeks :mrgreen: aga see-eest saame paar "laeva" - mis sõja puhkedes esimese poole tunniga ära uputatakse :mrgreen: :mrgreen:

Sa ikka eelmisi teemalehekülgi ka vaatad siin, Martin? Mina vaatan - isegi kui kohe vastu kirjutada ei viitsi..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Apr, 2019 21:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4190
Tsiteeri:
20m? Selle probleem on selles, et temaga saabki ainult vaadata.

Tegelikult viletsama ilmaga või jääoludes ei saaks sedagi. Korralik avamere jaoks mõeldud patrull-laev oleks ilmselt kusagil 50 meetrine ja paarsada tonni. Seda 12 miilist rannikuvööndit saaks muidugi ka 20m alustega patrullida, kuid mida see meile väga annaks? :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Apr, 2019 22:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 780
Martin Herem kirjutas:
Mis asi on "väiksem patrulllaev" - 20m? Selle probleem on selles, et temaga saabki ainult vaadata.

No mida me selle laevaga veel teha plaaniksime? Me ei suuda luua pealveelaevastikku mis võiks Balti laevastikuga merel mõõtu võtta. Meile võimalik saavutatav allveetõrje võimekus jääks ilmselt ka reaalsuses vägagi nominaalseks, riigid kes selle teemaga tõsiselt tegelevad investeerivad kõvasti lennuvahenditesse ja ka oma allveelaevadesse. Lihtsalt niisama pole mõtet uut Admiral Pitkat hankida, pigem võiks K9 juurde osta vms.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 11:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
See diskussioon on siin kuidagi kummaline. Kõik kirjutavad justkui samast asjast, aga nagu ei kirjuta ka. Strateegilised eesmärgid segamini taktikaliste detailidega, siis veel portsuke demagoogiat juurde ja saabki tavapärase Eesti avaliku arutelu Delfi kommentaariumis, Vox Poplulis vms.

Algusest. Mis ohustab Eestit merel ja merelt?
1. Ühendusteede äralõikamine. Täna transporditakse Eesti ekspordist ca 70% ja impordist ca 45% meritsi (need on mahu järgi). See on läbi Eesti sadamate. Kui palju meie eksporti-importi läbi Läti-Leedu sadamate veetakse, seda me paraku ei tea. Kui peaks ’juhtuma’ mereblokaad, nagu 1940. aastal, Gruusias või Ukrainas Krimmi puhul, on natuke halvasti. Teiseks, et NATO Baltikumi aidata saaks, tuleb need väed siia kohale toimetada ja seejärel varustada. Et mõistliku ajaga transportida suurt kogust varustust, pole mereteedele paraku alternatiivi, sest üks raud- ja kaks maanteed pole selleks piisavad [1]. Kui palju tarbib nt üks soomusbrigaad kõrge intensiivsusega lahingutegevuse korral ühes ööpäevas moona, toitu, kütust ja muud varustust?
2. Jõu kuvamine merelt. Esiteks igasugune tuletoetus. Paraku oleme haavatavad ka tuletoetusele, mida lastakse Mustal või Valgel merel asuvatelt platvormidelt. Teiseks, meredessant. Sobivaid randu, kuhu dessanteeruda, nagu ajalugu näitab, on meil piisavalt.

Kokkuvõttes, see, mis merel või merelt juhtub, mõjutab nii maaväge kui majandust. Lugupeetud maaväeihalejad, teie maaväest pole suurt tolku, kui teil pole moona, mida lasta ja kütust, millega ringi liikuda! Ehitada majast vaid üks sein ja kutsuda seda majaks on tragikoomiline. 25-25-50 kuni 30-30-40 pärineb külma sõja aegsetest Norrast, Hollandist, Belgiast. Ei saa kuidagi väita, et tegu oli liialt rikaste ja ohustamatute riikidega. Rootsis ja Soomes on merevägede finantseerimise protsent olnud ca 15%, aga vähemalt Rootsit ilmestab teravalt lendav lennuvägi.

Mis puutub Balti laevastikuga lahingu pidamisse, siis kui panna see võrdlusse Läänemere äärsete NATO riikide laevastikega, ei ole olukord üldse nii hull, kui lisada veel Soome ja Rootsi, siis võiks VF Balti laevastiku ära unustada. Ehk kui Balti riigid ja Poola teeks merel ära oma artikkel 3 kodutöö, poleks olukord NATO jaoks nii problemaatiline.

Mereline probleem NATO jaoks on see, et kogu NATO merevägi on umbes poole väiksem külma sõja lõpu aegsest [2], VF allveeaktiivsus Põhja-Atlandil aga ületab kohati juba Külma sõja kõrgaega [3]. Ehk siis puht-matemaatiliselt ei jätku NATO suuri pealvee-sõjalaevu igale poole juba täna, sügaval rahu ajal. Teiseks, suured pealvee-sõjalaevad ei ole optimaalsed Läänemerele. Üle ca 2000 tonniste sõjalaevade siin opereerimine nõuab üsna absoluutse ülekaalu õhus, mis aga tähendab Kaliningradi neutraliseerimist. Kui 3B oma kodutööd ise ära ei tee, ei tee seda keegi – mitte keegi teine peale Läänemere äärsete riikide ei ehita Läänemerre sobivaid väikseid sõjalaevu, meremiine või rannakaitse raketipatareisid. Ehk siis kui kohalikud soovivad oma brigaadidega maapeal midagi korda saata, peavad nad ise investeerima ka mõningatesse eeldustesse.

1. https://icds.ee/wp-content/uploads/2019 ... l_2019.pdf
2. https://www.amazon.com/Decline-European ... 1682473082
3. https://www.stripes.com/news/russian-su ... h-1.516991


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 15:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1543
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Laanemets - no ega ma 100% sind ka ei toeta.
Nii maalt, kui merelt "äralõikamine" ja selle lõikuse hoidmine nõuab väga palju ressurssi. Ka poliitilist.
Minul pole selle vastu midagi, kui meie tõenäoline agressor alustaks Suwalkist - palju õnne poolakatega.
Ja kogu mereliikluse seiskamine Läänemerel, paneks ta vastakuti juba veel enamate riikide ja ressurssidega.
Kui me aga mandril "valusad oleme", siis lõppeb see igal juhul varsti ära. Ja nii nagu vastane võib tulistada muudelt meredelt, nii saab ka meie liitlane.
Kuid see on kõik pigem tunnetuslik targutamine. Ja strateege on meil siin piisavalt. Veendunud oma piiritus tarkuses.
Mereväelasi on väga vähe.
Räägi parem, mida saab teha 20 meetrise ja mida 60 meetrise laevaga. Ja miks UAVd laevu ei asenda.
Siis saad suuremad võimalused nende protsentide muutumiseks
Tsiteeri:
Kui KV eelarvest ca 90% läheb maa-, 6% õhu- ja 4% mereväele
- mis sellises lihtsustatuses tunduvad ka veidi demagoogilisena.

Ja Borjale
Laanemets:
Tsiteeri:
Mis moodi sa olkorrateadlikkust ja maaväe toetust ilma laevadeta küll tagad?

a11:
Tsiteeri:
lennuvahendite ja väiksemate patrull-laevadega?

Herem:
Tsiteeri:
Mis asi on "väiksem patrulllaev" - 20m? Selle probleem on selles, et temaga saabki ainult vaadata.
Lennuvahendis paradavad olukorda, kuid need ei asenda merel viibimist.
See oli öeldud, et MeV end üksikuna ei tunneks :) , detailse eksperthinnagu andku nad ise.

Borja:
Tsiteeri:
... Sa ikka eelmisi teemalehekülgi ka vaatad siin, Martin? Mina vaatan - isegi kui kohe vastu kirjutada ei viitsi..
- see mida sa enne kirjutamist vaatad, on vist eelmine ... silt, mitte lehekülg? :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 16:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17312
Kogu lugupidamise juures...

Tsiteeri:
Ühendusteede äralõikamine.


Tsiteeri:
Jõu kuvamine merelt. 


kas seda tõepoolest tõsiselt mõeldakse??? Et nende rahade juures, mis meil täna (ja hoomatavas tulevikus) kasutada on, suudab merevägi LAEVADEGA takistada ühendusteede äralõikamist ja projektseerida mingit tõsiseltvõetavat heidutusjõudu??? Meenutage nüüd mulle, miks küll see ainus sõjalaeva moodi laevuke taanlastele tagasi anti? Ei või olla, et seepärast, et selle üheainsa alusegi kasutuseshoidmine ressurssi halastamatult ära sõi...

EDIT: Selle jõunäitamise jutu peale tõusis silme ette uhkelt trikoloori kandev lennukikandja...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 17:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
Tõsi, igasugu protsendid on natuke demagoogia, k.a. 2%, millesse on oht lõksu jääda. Nende numbritega püüdsin illustreerida tänaseid prioriteete eeskujuriikide võrdluses. Muide, riikide mere vs maa-ala võrdluses Läänemerel on Eesti esikohal. Ja merevägi on meil Läänemere võrdluses….? 8)

Pealveeplatvormide suurusest. Meresõjaajalugu Läänemerel näitab, et siin on sõdinud nii suured kui väikesed laevad. Ja need suurused on suhtelised. Nt Nelsoni lipulaev HMS Victory ei ole Sandownist palju suurem. Väikesed laevad on olnud aerupaadid, galeerid, kahuripaadid jms, mida on kasutatud saarestike varjust Soomes, Roostis, aga ka Taanis. Kui KVÜÕA merejulgeoleku uuringus räägitakse geneerilisest ’väikesest sõjalaevast’, siis selle platvormi pikkus on ca 50-60 m ja see sobib meie rannikuvetesse. Eesti EEZ ulatub teatavasti Läänemere keskossa ja seal ’väikese sõjalaevaga’ 24/7/365 ilma tõttu kohal ei ole. Sealt tuleb ’suur sõjalaev’. Märgin selle uuringu juures veel seda, et suur ei tähenda veel kallimat. Väike, nt Hamina, võib maksta mitu korda rohkem kui suur, nt Knud Rasmussen. Laevaehitusteras on odav ja õhk selle sees tasuta. Hinda määravaks on sensorid-relvad, mis platvormi peal. See aga tähendab, et kombinatsioone, kuhu panna sensor, kuhu relv on palju. Isegi kui relv paigutada veoautole, on vaja platvormi, mis sensori sihtmärgile suhteliselt lähedale viiks ja seda iga ilmaga.

Suured laevad hakkasid Läänemerelt kaduma 1960-1970. aastatel seoses pealveetõrje raketiasjanduse hoogsa arenguga. Tänased VF Balti laevastiku suured ja vanad DD ja FF on pigem Külma sõja igand, kui Balti laevastiku ülesandeks oli Taani väinadest läbi murda ja muu hulgas ka Põhjamerel opereerida.

Meie platvormi-vajaduse defineerib ühelt poolt Põhja-Eesti liigendatud rannik ja Lääne-Eesti saarestik (väike) ning Läänemere keskosa (suur) teiselt poolt. Merelise ohu suund, muide on Süd-West. Peamine tuule suund Läänemerel on samuti SW. Globaalne kliimamuutus on suurendanud tormide sagedust ja tormid on muutunud intensiivsemaks. 20 jalase CMB-ga, millega Lt Agar, RN, VC 1919 Kroonlinna ründas ja ristleja Olegi põhja lasi, tänapäeval suurt midagi enam teha pole.
Kuskil siin keegi juba mainis, et väikeste paatidega on probleemiks ilm. Soome ja Rootsiga eristab meid paraku saarestiku puurus. Kui keegi on Läänemerel ja nt Turu saarestikus seilanud, peaks teadma, et mis iganes ilm on Läänemerel, juba Utö taga oled varjus. Läti, Leedu ja Poolaga eristab meid aga just saarte rohkus. Teiseks, 20 m pisivenele ei saa ei sensoreid ega relvi peale panna, kuna need võtavad ruumi. Relvade all ei pea ma silmas käest lastavaid Browninguid/TT-süsteeme, vaid efektoreid, millega võimalikku vastast mõjutada. See kõik aga ei tähenda, et pisipaadid üldse unustada võiks. Nt Taani merekaitseliidu näitel on sellised väikesed patrull-laevad omal kohal. Lihtsalt enne võime toetama asumist, tuleb see võime luua. Sama mõttekäik kehtib ka kaldal tegutsevate merekaitseüksuste jms kohta.

Lennuvahendid on samuti merekaitse lahutamatu osa. Õhuvägi teatavasti arendab oma An-28 ühe variandina ka MPA-d. Küll aga ei asenda lennuvahend laeva, sest lennukiga ei saa vee peal kohal olla ja õhuvahend peab üsna varsti maanduma. Ehk siis sea power by air power ei ole võimalik, kuigi mõni üksik erand ajaloost on teada. UXV-d on kindlasti tulevikumuusika, aga täna veel mitte. Nende juhtimiseks on teatavasti vaja kasutada elektromagnetspektrit ja seda me paraku ei valda. Lisaks ei ole tehnoloogia veel seal, et neid ka ilma segamata korralikult käitada, näitab minu pisuke praktika.

Kokkuvõttes – kõik siinpakutavad lahendused merekaitsele – jalavägi kadakate vahel, lennuvahendid, droonid jne, on merekaitset toetavad asjad, aga mitte merekaitse võime tuum.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 17:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4190
Tsiteeri:
EDIT: Selle jõunäitamise jutu peale tõusis silme ette uhkelt trikoloori kandev lennukikandja...

Vahepeal olid ju Mistralid müügis. Oleks võinud küüned taha ajada. :lol:

Aga tõsiselt... meie rahaliste võimaluste juures ongi ainukesed realistlikud variandid veidi mitmekesisemad miinitõrjujad ja võib-olla ka mingid eraldiseisvad offshore patrull-laevad. Miinitõrjujatega jätkaks laevateede puhastamist ning vajaduse korral võiks ka süvalaengutega allveelaevasid peletada (nagu soomlased 2015 tegid) ning kriisi korral enda miinide veeskamist sadamate ümbruses teostada. Patrull-laevad võimaldaksid püsivamat olukorrateadlikust merel ja veidi paremat päästevõimekust. Samas, ega need patrull-laevad ei pea tingimata MeV koosseisu kuuluma, tehniliselt võttes saaks ka PPA seda teha. Eelarve poolest oleks see KV jaoks kasulikum, sest üle 2% SKP-st see lähitulevikus ei paista kasvavat.

Lihtsalt minu arvamus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 20:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 86
Lemet kirjutas:
kas seda tõepoolest tõsiselt mõeldakse??? Et nende rahade juures, mis meil täna (ja hoomatavas tulevikus) kasutada on, suudab merevägi LAEVADEGA takistada ühendusteede äralõikamist ja projektseerida mingit tõsiseltvõetavat heidutusjõudu???


Ott Laanemets kirjutas:
Algusest. Mis ohustab Eestit merel ja merelt?
1. Ühendusteede äralõikamine.
...
2. Jõu kuvamine merelt.


Lugege ikka korralikult. Ma kirjutasin ohtudest, mitte vastustest neile.

nimetu kirjutas:
Aga tõsiselt... meie rahaliste võimaluste juures ongi ainukesed realistlikud variandid veidi mitmekesisemad miinitõrjujad ja võib-olla ka mingid eraldiseisvad offshore patrull-laevad. Miinitõrjujatega jätkaks laevateede puhastamist ning vajaduse korral võiks ka süvalaengutega allveelaevasid peletada (nagu soomlased 2015 tegid) ning kriisi korral enda miinide veeskamist sadamate ümbruses teostada. Patrull-laevad võimaldaksid püsivamat olukorrateadlikust merel ja veidi paremat päästevõimekust.


Just nimelt - ei ole ju nii keeruline. Kuna kogu see krempel, nagu igasugune tänapäevane sõjapidamistehnika, on suhteliselt kallis, peavad kõik otsused olema informeeritud ja läbimõeldud.

nimetu kirjutas:
Samas, ega need patrull-laevad ei pea tingimata MeV koosseisu kuuluma, tehniliselt võttes saaks ka PPA seda teha.

See sõltub ohuhinnangust. Kui Eesti arvab, et suurim, mis merel juhtuda võib on merereostus või SAR sündmus, siis jah. Kui me arvame, et ohuks on minu poolt ülal kirjeldatu ja näiteks kuidagi VF seotud, siis mitte. Keegi ei peaks täna väitma, et me ka nt 30 või 40 aasta pärast oleme sama vaesed ja rumalad kui täna. Eeldame ikka, et oleme rikkamad ja targemad. Seetõttu peavad tänased otsused võimaldama arengut nii ca 40 aasta perspektiivis. See on ühe raudlaeva eluiga. Ehk siis täna oleme vaesed ja ehitame laevakere, mootorlaeva. Sellega tagame esiteks vaid olukorrateadlikkust. Kui natuke veel punnitame, paneme kahuri ka peale. Kuid see laevakere peab olema selline, et nt 15 aasta pärast sinna midagi teravamat peale kruvida. Aga, see laev(astik) on üks komponent süsteemsest merekaitsest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2019 20:05 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16577
Asukoht: Viljandimaa
Ott Laanemets kirjutas:
Lugege ikka korralikult. Ma kirjutasin ohtudest, mitte vastustest neile.
See teema siin on aga justnimelt sellest, mida Eesti tegema peaks. Eesti mereväest ja Eesti rannakaitsest. Ohtudest kirjutada on mõtet ikka selles võtmes, et kas me oleme suutelised neile ise vastama ja kui jah, siis kuidas.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2019 9:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 523
Asukoht: Tallinn
Ott Laanemets kirjutas:
Aga, see laev(astik) on üks komponent süsteemsest merekaitsest.
Aga võibolla siis alustaks sellest, mis meile jõukohane - rannakaitsest? Laevad, sh ka praegused, kääivad meile üle jõu eeskätt rahaliselt, aga rannakaitsekompanii kaotati nagu naksti ära. Tõsi, see oli omamoodi absurdne üritus ka, aga süsteemselt alustades saaks paremini rannakaitseüksustega alustada. Kui keegi pakub, et KL tagab ranniku ja rannarajatiste kaitse, siis sorry, nad ei jõua asulates turvalisuse tagamise kõrvalt sinna.
Vähem pilvedes mõtteid ja rohkem tänase päeva reaalsuses elamist aitaks seda süsteemset merekaitset ehitama hakata ehk. Meeleheitlikult merelviibimist õigustada ei toida, kui kallas puhta paljas on.

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ... 100  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: pikk ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt