www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Okt, 2019 6:48

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 11:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3934
Tsiteeri:
Laevavastased tiibraketid ja VSHORAD õhutõrje on täna paigaldatav ka 20 meetrisele alusele mingi probleemita. Kuna aluse suurus on piiratud, siis on ju ka võimalik lahendada probleemid sedasi, et radar on ühel alusel, ÕT relvastus formatsiooni kaitsmiseks nt 4-l teisel alusel ja ülejäänud 30-l ongi vaid lühimaa laevavastased raketid+enesekaitse (BMG näiteks). Neid ei ole vajadust toppida ühele alusele.

Väga tõsiselt kahtlen selles idees. Esiteks ülalmainitud põhjustel. Laevade suurus siiski loeb. Teiseks see, et relvasüsteemide jaotamine rohkematele alustele ei tee seda asja odavamaks, pigem vastupidi. Samuti piirab see oluliselt kasutatavate süsteemide valikut. Need lühimaa laevavastased raketid, mis niivõrd pisikestele alustele mahuvad on tõenäoliselt mõeldud kaatrite, mitte päris laevade vastu. Suurematel laevadel on aga selliste aluste vastu igas mõõdus kahureid, mis on väga kuluefektiivsed võrreldes nende rakettidega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 12:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Loomulikult loeb suurus, lihtsalt suur(ema)te aluste osas jääb jällegi vastasele suur arvuline ülekaal. Lisaks veel merelennuvägi.
Selles kontekstis on ainus võiduvõimalus tegutseda nii, et vastane oma tugevusi ära kasutada ei saaks.
2-4 korveti, mille relvastus on 100 km klassi tiibraketid, tõrjeks (ka nende rakettide tõrjeks) on vene suured sõjalaevad ja merelennuvägi küllalt hästi varustatud. Et tõrjuda 50 sisselendavat väiksemat raketti, mis on lastud lendu 25-lt aluselt kauguselt 8-12 km (mis on juhuslikult ka meie perepiiri kaugus laevatatavast rannaveeost), mitte nii väga. Miks? Vene tiibrakettidele on sihtmärke liiga palju ja need on raskesti jälgitavad. Laevadel asuvad kahurisüsteemid, sh 30 mm Gatlingid, omavad efektiivset kaugust massi tõrjumiseks mitte üle 5000 m. Suured 100 ja 76 mm kahurid on jälle väikemärkide vastu liiga väikese tuletihedusega. Merel algab (lainetuse) tõttu üldiselt usaldusväärne radarivaatlus 1 m kõrgemalt. Selleks, et väiksemad alused oleksid nähtavad, on neil nõutav radaripeegeldite kasutamine.

Lihtsalt konstanteerin, et kui meil oleks 4 Haminat kõige värgiga ja lahing toimuks meie merealal (mitte Soome skäärides), siis tänase seisuga (st muude vajalike võimete olemasolul/puudumisel), siis vähemalt iseseisva kaitsevõime kontekstis lõpeks selline merevõitlus kiiresti ja meie kaotusega. Ühte-teist me saavutaks, aga saaksime lüüa. Lihtsalt vastane on analoogne, kuid palju arvukam.

Seda, mis toimub kuskil 100 km Saaremaa rannikust, on meil ka tulevikus probleemne mõjutada, kui me ei oma lennuväge. Las need vene laevad seal sõidavad. Meid huvitab eelkõige see, mis ronib ranna lähedale ja kust võib lähtuda akuutne oht maismaasõja käigule. Oht on seal. Seda kujutelma, et me saadame oma laevad mingeid "varustusteid lahti hoidma" Gotlandi alla, võiks nimetada kahjulikuks fantaasiaks.

Lisaks - vene uuemat mereväerelvastust vaadates ei maksa väga kõrgeks hinnata mittevargse-pealvee sõjalaeva võimalusi merele jõuda (Kalibr, Lasnamäe elanikkonna meelsus, binokkel tornmaja aknalaual, mobiiliga kuskile helistamine jne) pluss muidugi see, et kas vastane selleks merelahinguks üldse need laevad siia toob. Või laseb Kroonlinnast raketid tulema. Näiteks Haminal oleva laevatõrje relvastusega pole sellises olukorras mõmmigi teha, sest see eeldab ikkagi raadiokontrastset sihtmärki merel ja raketimasin kuskil Kroonlinna majade vahel pole lihtsalt tabatav (ka siis kui laskekaugus võimaldab).

Tsiteeri:
Need lühimaa laevavastased raketid, mis niivõrd pisikestele alustele mahuvad on tõenäoliselt mõeldud kaatrite, mitte päris laevade vastu


Laevavastane (mitte kaatrivastane nagu Spike-ER) tiibrakett kaalub alates 400 kilost, kaalu poolest on kaks sellist raketti võimalik panna ka 10 m RIB paadi peale. Muu värgiga läheb muidugi juba kitsaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 13 Mai, 2019 12:30, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 12:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3934
Tsiteeri:
Loomulikult loeb suurus, lihtsalt suur(ema)te aluste osas jääb jällegi vastasele suur arvuline ülekaal.

Ma arvan, et meie võimaliku vastase puhul on see niikuinii eelduseks - nii väiksemate alustega kui ka ilma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 12:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Tänast vene mereväe relvastust vaadates on neil sellise swarming-rünnaku tõrjumisega selgelt probleeme, Hamina-tüüpi rünnakuga mitte nii väga.
Ega tegelikult USA laevastik pole ka paremas seisus (seepärast Iraan teebki nii nagu teeb), lihtsalt seal tasandab asja laevade suur arv ning lennukikandjatel olevad lennukid. Esimeseks puhuks laevadel sobivaid relvasüsteeme samahea kui pole (kui ründaja suudab õiget distantsi hoida), ainuke võimalus oleks ilmselt panna laevastikku katma lahingukopterite eskadrill, kes hakkavad neid pisialuseid õhust jahtima (seks puhuks on muidugi Mistralid hea asi).

Teiseks ma tahaks ikkagi tuua mängu kaldaoperatsioonid maaväe toetuseks. Soomes on see küsimus lahendatud ja enne Haminaid juba. Väikealuste arv on seal päris suur.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1881
Asukoht: Tallinn/Muhu
Laevavastane (mitte kaatrivastane nagu Spike-ER) tiibrakett kaalub alates 400 kilost, kaalu poolest on kaks sellist raketti võimalik panna ka 10 m RIB paadi peale. Muu värgiga läheb muidugi juba kitsaks.

Kui palju need 400kg raketi laskmiseks vajalikud alused ja sihtimisseadmed kaaluvad, ilmselt pole tegu balsapuust raamistikuga? 10m RIB puhul võime rääkida .50 kuulipildujast mitte laevavastasest raketist.

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 14:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
http://www.ribcraft.co.uk/wp-content/up ... in_rib.pdf
10 meetrine alus, kandejõud 14 inimest (1,5 tonni) ja 1,5 tonni lasti. Sellest 10 meetrist taolised alused enamvähem algavadki.
Seepärast ma RIB tüüpi alusest kirjutangi - nende kandevõime ja sõidukiirus on omakaalu kohta fenomenaalselt suured.

3D radarit igale alusele pole vaja panna. Piisab, kui ründeformatsioonis on 1 radariga alus nt 20 ründealuse kohta. Ja nt 2 õhutõrjealust. Kui me võtame nt Norras leiutatud Penquin raketid (ühed lihtsamad ja odavamad antud valdkonnas). Lendab laeva soojussignatuuri peale (raketi ninas on analoogne "silm" nagu õhutõrjerakettidel). Või Briti Sea Skua (30 kg lõhkelaeng, 25 km kaugus, 145 kg raketi kaal. See muidugi eeldab sihtmärgi radariga "valgustamist".

Iraan kasutab oma väikealustel Hiina raketti, nimega C-704, 130 kg lõhkepea, lennukaugus 35 km, kaalu pole

Pilt

Sellise Mersu jaotusveoki kandejõud on 6,5 tonni. "Olukorrateadlikkus" näib põhinevat tsiviilsel 2D navigatsiooniradaril

https://www.furuno.com/special/en/radar ... ifications
Kuni 96 meremiili, kahjuks hinda pole (ise arvan, et viiekohaline arv eurodes on).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 15:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 664
Kapten Trumm kirjutas:
Seda, mis toimub kuskil 100 km Saaremaa rannikust, on meil ka tulevikus probleemne mõjutada, kui me ei oma lennuväge. Las need vene laevad seal sõidavad. Meid huvitab eelkõige see, mis ronib ranna lähedale ja kust võib lähtuda akuutne oht maismaasõja käigule. Oht on seal. Seda kujutelma, et me saadame oma laevad mingeid "varustusteid lahti hoidma" Gotlandi alla, võiks nimetada kahjulikuks fantaasiaks.
Mõtlen samas suunas (muidugi, see ei pruugi tähendada, et see väga viljakas oleks). Gotland on strat. oluline, aga eks me pea oma plaane seadma selliselt, et vaenlane end Saare- ja Hiiumaal sisse ei seaks. Kiired paadid, millega vajadusel jõudu juurde tuua, oleks siin samuti asja eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 15:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Meil on ikka tunduvalt akuutsemaid probleeme kui Gotland. :)

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 18:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
Mis on eelmiste "mõttearenduste" eesmärk? Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et kui välistada teadliku trollimise kavatsus kellegi poolt, siis soovitakse tõestada kahte asja:
1) sõjaväelased ei jaga seda va sõjapidamise asja kohe üldse mitte, alates taktikast ja lõpetades strateegiaga, võimeplaneerimisest rääkimata;
2) otsingumootori kasutamine ja pildiotsing internetis, see on lihtne nagu labakinnas!
:lol:

Muuseas, psühholoogid on leidnud seose inimeste võhiklikkuse ja põhjendamatult kõrge enesehinnangu vahel. Teadlased tõdesid ühtlasi, et taolised inimesed pole ise suutelised oma võhiklikkust adekvaatselt aduma. (Unskilled and unaware of it: How difficulties in recognizing one's own incompetence lead to inflated self-assessments. https://psycnet.apa.org/record/1999-15054-002)

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2019 19:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
Überpolkovnik kirjutas:
Ei ole paraku viidata meie mereväelaste kirjutatud teaduslikule ja 'see on sulatõsi, sest we is experts' artiklile; viitan seeasemel meie suurima liitlase kõrge diplomaadi sõnadele, omavahelises vestluses: "Väikesel riigil sõjalaevastikku pidada on väga kallis, ebamõistlik."

Lugemisvara otsingul võin aidata:
1) Alustada võiks näiteks Kaitseväe Akadeemias kasutusel olevate õpperaamatutega, mis on saadaval ka raamatukogudes:
Meresõda. Autorid: Ott Laanemets, Liivo Laanetu. Toimetaja: Elo Kuuste. Illustratsioonid: Roland Jaagomann. Tallinn: Grenader, 2014. 241 lk
2) Mereväe relvastusteooria alused. Autor: Ott Laanemets. Joonised, kaanekujundus: Roland Jaagomann. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2015. 120 lk.
3) Teooria osas: Ott Laanemets. Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid. ENDC Occasional Papers, Volume 3, 2015, pp. 97–187
https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf
4) Strateegilise planeerimise valdkonnast: Eesti merejulgeolek : uuringu raport. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, rakendusuuringute keskus; töögrupi juht Jaan Murumets. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2016.
https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf

Mis aga puudutab eelmainitud väidetavat vestlust väidetava diplomaadiga, siis tõepoolest, täiemahulise sõjalaevastiku väljaehitamine ongi kallis ja sellepärast väikeriikide laevastikud polegi sama suutlikud kui suurriikide omad. Suurusest hoolimata on aga riikidel huvid, mida tuleb esindada ja kaitsta nii merel, maal kui õhus.

Überpolkovnik kirjutas:
Seega ma väga ei närveeri, et kas ja kui palju meil sõdivaid pealvee platvorme vaja soetada ja ülal pidada. Tunnustan hoopis mitte-tegevteenistuses olevaid riigikaitsjaid, kes omatahtsi targemate tarkuseid ahmivad ning juba täna põlve otsas rannaku-vete mineerimist harjutavad (pärismerevägede pärismereväelaste praktilistele soovitustele tuginedes, kust-kuidas alustada roomamist, enne kui tõkkejooksule minna).


Omal algatusel rannikuvete mineerimist harrastavatest eraisikutest tuleb koheselt politseisse teada anda, mitte siia kirjutada!

Seda "pärismerevägede pärismereväelaste" statementi lugedes tekib kahtlus, kas tegemist pole mitte teatud sorti alaväärsuskompleksiga? Ärge unustage, et meie merevägi pole mitte omaette riigiasutus, vaid lahutamatu osa kaitseväest. Siit edasi saab järeldada üksnes seda, et ka meie kaitsevägi pole nagu "päris"? :shock:

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 12:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Tsiteerin eespool viidatud artiklit, mida peaks kordamise mõttes läbi lugema isikud, kelle jaoks selgelt merekaitse võrdsustub universaalsete pealveelaevade valikuga ja kes miinijahtijate aegumise valguses seda tarkust igale poole toodavad, kus vaid saab:

(tärnidega minu kommentaarid, vt allpool, et mitte sorgeldada asjalikku teksti:

Tsiteeri:
Rannikuriigi jaoks, mida ähvardab rünnakuoht merelt, on mereala
valdamise takistamise strateegiaks rannakaitse. Tõrjutav oht on vastase jõukuvamine:
laevastiku tuletoetus maaväeüksustele ja meredessant. Laevastiku
tuletoetuse eesmärk on meredessandi või maaväe toetamine või siis oluliste
sihtmärkide hävitamine iseseisvalt (nt sillad, elektrijaamad jne). Kuna
kasutatavateks relvadeks on nii laevasuurtükid kui rakettrelvad, saab suurt
osa Eestist mõjutada merelt lähtuvate rünnakutega*. Seetõttu tuleb kaitset
merelt lähtuva ohu vastu pidada Eesti sõjalise riigikaitse lahutamatuks osaks,
milleta pole võimalikud ka maaoperatsioonid.

Vastase meredessanti on kõige efektiivsem tõrjuda merel, kui maabumisüksus
on laevadel ja laevad kompaktses formatsioonis. Kuigi taktikaliselt
on maabumisüksus kõige haavatavam siis, kui liigutakse dessant laevadelt
rannale, on dessandi lõppeesmärk üllatusmomenti kasutades vältida vastutegevust
või seda edasi lükata. Meredessanti püütakse alati sooritada rannalõigul,
kus ei ole vastase tõrjeüksusi. Nii saab otsustavaks kiirus: edu
saadab seda, kes jõuab tuua dessandikohta kiiremini oma lahinguüksusi**.
Peale maabumist ja dessanti toetava laevastiku tuleulatusest väljumist on
dessant üksuse tõrjumiseks vaja vähemalt kolmekordset jõudude ülekaalu.
Meredessandiga kaasneb alati laevastiku tuletoetus nii suurtükkide kui
rakettrelvadega. Seetõttu on väär Eestis levinud arusaam, et ohtu merelt
on võimalik tõrjuda rannal paikneva jalaväega***. Esimeses Lahesõjas olid
Iraagi poolel Pärsia lahel seilava USA 5. merejalaväe ekspeditsioonibrigaadi
tõrjeks valmiduses vähemalt neli diviisi, sest polnud teada, kus ameeriklased
kavatsevad maabuda210. Konflikti korral pole Eestil sellist ressurssi võimalik
leida, arvestades Venemaa pikaajalist ühendoperatsioonide kogemust, mis
tähendab rünnakut kõikides sõjapidmiskeskkondades.

Rannakaitse strateegia rakendamise peamised meresõjalised võimed
on pealveetõrje- ja miiniveeskamisvõime. Sõjapidamist rannikumeres
nimetatakse rannikuala sõjapidamiseks (littoral warfare). Taani omaaegse
kapten leitnandi Tim Sloth Jørgenseni sõnul koosneb tänapäevane rannikuala
sõjapidamine keskkonnaga integreeritud kihtidest, et tagada kaitse
sügavus. Välimise kihi moodustavad geograafilistesse pudelikaeltesse ja
vastase mereteedele paigutatud konventsionaalsed allveelaevad, mis on
nende avasta matuse tõttu tänapäevalgi asümmeetrilist mõju omavad relvasüsteemid.
Nii olid külma sõja ajal Taani ja Norra mereväe ainus meresõjaline
võime, mida Nõukogude Liit tõsiselt võttis, just konventsionaalsed
allveelaevad. Järgmine kiht koosneb koordineeritud õhurünnakutest ning
raketikaatrite ja liikuvate kalda-raketipatareide rünnakutest. Sellele järgnevad
kaitse-miinitõkked (defensive minefield), mida võib veesata nii sõja- kui
tsiviillaevadelt, samuti allveelaevadelt ja lennukitelt. Sisemise kihi moodustavad
kalda suurtükid ning maaväeüksused.
****
Eraldiseisvana ei taga ükski nendest kihtidest tõhusat kaitset merelt
lähtuva ohu vastu: edu on saavutatav vaid nende koostöös. Nii tuleb näiteks
rannikuvetesse veesatud miinivälju kaitsta pealveetõrje abil213. Niisiis on
mineerimise üheks eelduseks pealveetõrjevõime.
Nagu esimeses peatükis mainitud, on Eesti asukohast võimalik häirida
vastase merekommunikatsioone. Vene Föderatsiooni Balti laevastiku peamine
tugipunkt asub Eestist läänes, Kaliningradi oblastis, ja sellel puudub
maismaaühendus emamaaga. Meretransport Kaliningradi ja Soome
lahe idasopi vahel on võimalikule vastasele strateegilise tähtsusega. Geograafiliselt
pakub Soome laht head võimalust pudelikaela kontrollimiseks,
mille eeldus on tihedam sõjaline koostöö Soome Vabariigiga. Teoreetiliselt
on võimalik häirida vastase tsiviilmeretransporti, kuid esimeses peatükis
mainitud meretranspordi globaliseerunud omandisuhted teevad selle juriidiliste
ja poliitiliste tagajärgede etteaimamatuse tõttu äärmiselt keerukaks.
Seega on ka mereala valdamise takistamise sõjalised võimed pealveetõrjeja
miinisõjavõime (st mineerimisvõime). Selle tarvis kasutatavad platvormid
võivad olla allveelaevad, raketikaatrid ja liikuvad kalda-raketi patareid ning
relvad meremiinid, pealveetõrjeraketid ja torpeedod (vt alapeatükk 3.2.2.).


* - vastase laevadel asuvate, peamiselt laevatõrjeks ettenähtud rakettrelvade mõju-ulatust maismaale ei saa väljendada vaid nende laskekaugust illustreerivate ringidena. Maismaaobjektide mõjutamiseks sobivad relvad on VF laevastikku tekkinud viimastel aastatel (peamiselt Kalibr-tiibraketid). Varasemad, peamiselt P-tähisega, aga ka nt lipulaeval Jaroslav Mudrõi leiduvad H-35 tüübi subsoonilised tiibraketid on mõeldud kasutamiseks teadaolevate koordinaatidega raadiokontrastse sihtmärgi vastu (pealveelaev) ja need on maamärkide vastu praktikas kasutamatud. Laevade pardal leiduvad, üksikud 57, 76 ja 100 mm kahurisüsteemid (Neustrashimy klassi fregatil on üks 100 mm kahur) pole aga maapealseks tuletoetuseks kuigi tõsiselt võetavad.

** - kui teha rõhk kiirusele, siis mis paneb meid arvama, et me suudame pealveelaevu (Soome lahes asuvad saared tõenäolise sõjateatri põhjatiival kuuluvad VF-le) piisavalt kiiresti sündmuskohale saata? Kui me tahame reageerida meie merealale (12 miili kaldast) sisenevale laevale, kes läbib vahemaa rannani umbes 30 minutiga (õhkpadjal maabumisalused 15 min ja vähem), siis kuidas reageerida ca 55 kmh maksimaalkiirust arendavate laevadega?

*** - "rannal paikneva jalaväega" on kahjuks oma elu elama hakanud ebatõde. Mina väidan, et seda meil keegi tegema ei hakka (mida kinnitab ka koolitused, kus olen osalenud, kui ka praktilised õppused).

NB! Eraldi märgin ära, et kirjeldus Iraagi maaväe sidumisest dessandiohuga on õige, kuid objektiivne olnuks ka märkida, mis saatus tabas Iraagi laevastiku tuumikut Pärsia lahel. Otsige netist "Battle of Bubiyan".

Tsitaat wikipediast:
Tsiteeri:
The battle was completely one-sided. Lynx helicopters of the British Royal Navy using Sea Skua missiles were responsible for destroying 14 vessels (3 minesweepers, 1 minelayer, 3 TNC 45 Fast Attack Craft, 2 Zhuk-class patrol boats, 2 Polnocny-class landing ships, 2 salvage vessels, 1 Type 43 minelayer, and 1 other vessel) during the battle.[1] The battle saw 21 separate engagements over a course of 13 hours. A total of 21 of the 22 ships that attempted to escape were destroyed.[2] While Canadian personnel were present, only British and American personnel ended up actually engaging Iraqi forces during the firefight.[3] However, a Canadian CF-18 Hornet fighter was able to record an official victory in the beginning of the battle against the Iraqi Navy.[4]


**** - antud diskussioonis ja temaatilistes kirjutistes praktiliselt puudub MeV nägemus nende muude kihtide sisustamiseks. Kirjutised jõuavad enamasti kokku ühte ja samasse punkti - vajalikud on (aeguvate miinijahtijate asemel) mitmeotstarbeliste pealvee sõjalaevade soetamine. Seda ideed (laevade vajadus) ise siin keegi ei vaidlusta, vaid vaidluskohaks on merekaitse (mis on enamasti MeV vastutusala) "kihtide" puudumine ja katse suunata MeV rahavoog peamiselt selle ühe kihi loomiseks, mis toob kaasa selle, et "muud" kihid jäävadki tegemata.

Ja nüüd tules tagasi Lohetapja posti juurde, siis:

Tsiteeri:
1) sõjaväelased ei jaga seda va sõjapidamise asja kohe üldse mitte, alates taktikast ja lõpetades strateegiaga, võimeplaneerimisest rääkimata;


Näha on, et probleemiks on hoopis see, et teooria poolt hästi toetatud mereväelased, kasutades teooriat ja ajalugu valikuliselt, on asunud lihtsalt otsustajaid "ära rääkima". Ehk võitluses oma komponendi eluõiguse pärast, kistakse kogu vankrit kraavi suunas (milleks ressursside kinni panek üheainsa, ühe kulukaima merekaitse "kihi" peale kahtlemata on).

Milleni ma tahan välja jõuda, on tõsiasi, et lähituleviku rahastuse juures, kui MeV sisustab paberil oma kahtlemata muljetavaldava teooria põhjal ära rahanumbritega kõik vajalikud kihid, ei saa see laevaost olema palju targem siin kirutud lätlaste Skrunda "kinniostmisest", sest on üsnagi ette näha, et peale esmavajalike, kaldal asuvate "kihtide" sisustamist jääb vahendeid alles heal juhul kergeteks kaldavetes tegutsemiseks sobivateks alusteks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 14 Mai, 2019 12:28, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 12:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Suurus loeb. Laine kõrgus Läänemerel võib olla kuni 9 meetrit. 2-4 meetrit on päris tavaline ja kui lainetus on alla meetri, on see juba ilus ilm. Kui lisada talvine temperatuur koos tuule ja sadametega, siis RIB või RHIB kauaks välja ei jää ja kaugele ei sõida. Tõenäoliselt ei tõsteta seda vettegi. Aga see oleks suur puudujääk, sest rannikulaevastik saab tegutseda asümmeetriliselt ja edukalt ainult siis, kui suudab kohalikke olusid, halba ilma ja pimedust enda kasuks pöörata. Lisaks peab sel laeval olema piisavalt vaba tekipinda. See on üks lätlaste Skrunda klassi praegustest probleemidest: kandevõimet justkui on, aga pole kohta, kuhu relva või radarit panna. Kumbagi ei saa lihtsalt "katusele kruvida", sest konstruktsioon ei pruugi küllalt tugev olla, püstuvus läheb paigast ära, antennid-radarid-mastid jäävad ette ja mis raketti puutub, siis see põletab välja lastes ümberringi kõik puhtaks. Kui mõelda sellele, et äkki oleks odavam pidada kolme laevastiku asemel ühte, siis selleks, et rahu ja kriisi ajal korrtagamisülesandeid täita, peab laeval olema piisav merekindlus ja autonoomsus.
Üks radariga tulejuht-paat ja palju "pimedaid" raketilaskjaid ei ole hea lahendus. Pardakõrgusest sõltumata avastatakse kõigepealt radariga paat - ESM vahendeid kasutades kuni kaks korda kaugemalt kui tema enda radar näitab. Kui see "nägija" ära lasta, võivad ülejäänud pimesikud koju minna. Rakette kandvate platvormide arv ei ole nii oluline. Paremad raketi saab välja lasta kogupauguna ning programmeerida nad eri suundadest sihtmärgile lendama. Ka kaldalt.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 12:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
VF pealveelaevade nappivast võimest mõjutada maismaal toimuvat just kirjutasin.
Kui laine on 4+ meetrit, siis ei tule sulle mingit meredessanti, st noore tormi oludes, kus Eesti väikealused ei saa sõita, ei kujuta ka vene laevad märkimisväärset ohtu.

1500 km lennukaugusega Kalibr tiibrakette meile laskmiseks (kui nad leiavad sobiva sihtmärgi) ei ole aga venelastel siia lähivetesse laevu vaja saata. Seda saab teha kas Kaliningradist või Kroonlinnast ja selleks pole praeguse seisuga enam sõjalaeva ka vaja. On vaja vaid viienda kolonni esindaja, kes märkab metsas kerkivat brigaadi mastimetsa, helistab vajalikku kohta, ütleb koordinaadid ja edasine toimub ilma laevade ja rannakaitseta. Täpselt sama "süsteemiga" tulevad need raketid su kallihinnaliste "suurus loeb" kaatrite pihta, nagu need Miinisadamast välja sõidavad.

Tsiteeri:
Rakette kandvate platvormide arv ei ole nii oluline. Paremad raketi saab välja lasta kogupauguna ning programmeerida nad eri suundadest sihtmärgile lendama. Ka kaldalt.


Sa pole eelnevat üldse lugenud? Proovi uuesti. Küsimus pole ainult rakettide arvus, vaid vastase tulejõudu eitavate platvormide valikus. Vene laevastik on 4 korveti hävitamiseks palju paremini varustatud kui 50 väikealuse hävitamiseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 14:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kalibr on üldnimetus. See rakett, millega lastakse maismaasihtmärke, laevade pihta laskmiseks ei sobi. Laeva peab ikkagi sihitama, sest ta ei püsi paigal ja 10 meetrit mööda läinud Kalibr teeb lihtsalt "sulps".
Lugesin küll. Küsimus ei ole aluste, vaid rakettide, raketiplatvormide ja sihtismisseadmete arvus. 50 raketisüsteemi me ilmselt kokku ei saa? Nii et rõhuv enamik laevu oleks siis decoyd? Nagu ma eespool mainisin, oleks esimesed ohvrid vastast radariga kiiritavad laevad (mereväes on selleks oma termin - picket). Relvade ja sihtimisseadmete eraldi platvormidele paigutamine ei saa küll kuidagi tõhus lahendus olla. Ja koos (aga ka eraldi) nõuavad nad nii ruumi kui kandevõimet. Pealegi, ja seda ma nüüd rõhutan, peaks merevägi täitma ülesandeid rahu ja kriisi ajal, millest kõige olulisem on kohalolek, ja selleks on vaja merekindladi laevu. Muidu on ikka topeltlaevastik.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 14:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Tsiteeri:
ja sihtimisseadmete eraldi platvormidele paigutamine ei saa küll kuidagi tõhus lahendus olla.


Kuigi ühel platvormil on omad eelised, on ka eri platvormidel oma eelised. See, mida siin väidetakse lahendus olevat (selline Hamina-stiilis alus), hakkab vastase arvulises ja kvalitatiivses paremuses tööle meie enda vastu. Eri platvormidel radari ja relvastuse asumise peamine eelis on selles, et radar demaskeerib suuresti ründajat, mittekiirgavaid ründajaid on keerukam leida. Eriti kui nt poolsaar vahepeal on. Vene radarid pole veel õppinud kaarega kiirgama. Kui me plaanime vastasele ligineda 8-12 km kaugusele (sellise kaugusega relvad on meile üldiselt kättesaadavad, 100 km mitte), on tegelikult sihtmärk juba silmaga ka näha ja taolisel kaugustel on juba mitmeid relvasüsteeme, mille kasutamine ei eelda radari kiirgamist. Radarit me vajame silmaga mittenähtava vastase lokaliseerimiseks, kui asukoht on kliki täpsusega juba teada, siis pole seda enam nii hädasti vaja.

Kui me räägime radarite hävitamisest, kui vastane suudab tabada Hamina-taolise aluse radarimasti, mis siis paremini oleks? RIBI puhul on raketilaskja endiselt alles, Hamina puhul jääb üle vaid päästeparvedesse ronida. Või arvab keegi, et 8 tk 15 km laskekaugusega SHORAD raketti suudab laeva reaalse rünnaku vastu kaitsta?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt