www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2019 1:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1402 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 94  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 16:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
See on õige värk need Tiger-paadid - need ühe korra ju Tallinnas ka käinud, nii 1995-96. :idea:

Need ise olid ilmselt sakslaste jaoks kasutu kraam, sakslased sõitsid ise Type 143A Gepard-klassiga, millel oli ka lühimaa õhutõrje raketisüsteem RAM peal tagumise kahuri asemel

Neid on kokku kolm klassi, Albatros, Gepard ja Tiger. Tiger peaks kõige vanem olema (need erinevad ilmselt rohkem tagumise kahuri poolest ja on üksteisest edasi arendatud).

Tiger-klass (148) on ehitatud 1972-1973 (Luchs 1973)
Albatros-klass (143) on ehitatud 1976-1977
Gepard-klass on ehitatud 1982-1984

Gepard kõige uuem ja moodsam ning ainuke arvestatava tiibrakettide tõrje võimalusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 17:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
mina arvan et mitte midagi ei asenda normaalseid:

1. Õhutõrje (Stinger+HUMRAAM)
2. MLRS-id (sobivad ka kasutatud idaploki omad)
3. Suurtükid
4. Integreeritud luure- positsioneerimise- ning tulejuhtimissüsteemi
5. Sapöörivägi
6. Suure tulejõuga kergrelvad: automaatgranaadiheitjad, miinipildujad
7. Diversioonivarustuse

Kui need asjad on olemas ei ole midagi muud vaja arvestades praeguse olukorra. Kui nendega aga lood sitasti siis ei aita kolm vana alust ning kümme reaktiivlennukit.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 18:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2006 21:59
Postitusi: 150
Sa Kapten Trumm mõtle ka veidi.

Eesti tahab hankida L- 39- si sellepärast, et koolitada välja reaktiivlennukitega lendajaid. Ega see asi ei ole nii lihtne, et võtad piloodi ja paned ta kohe hävitaja kabiini ja ongi valmis MiGe alla tulistama. Reaktiivlennukiga lendamine nõuab harjutamist ka.

See on, nagu see miks lätlastel on paar tanki, sellepärast et sõja ajal oleks olemas tankiga sõitjaid. Sama tuleb eestlastel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 18:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1008
Asukoht: Tallinn
Lidar on laser seade mis töötab radari põhimõttel, sõnast radar on ka tema nimi tuletatud. Töötab ta siis sedasi, et laserkiir väljub aparaadist ja peegeldub veepinnalt tagasi. See laservalgus mis tagasi peegeldub püütakse kinni ja sellele tehakse siis spektraalanalüüs. Kuna laseri puhul on spekter mis aparaadist lähtub väga täpselt teada, siis analüüsides seda valgust mis tagasi peegeldub saame teada peegeldava pinna omadused. Osa laseri spektrist neeldub, aga osa peegeldub ka vahetult veepinna alt tagasi ja valgustab nii vee molekulid alt poolt läbi. See läbivalgustav osa kannab endas siis ka vees olevate ainete spektrit. Kui me teame puhta vee peegeldumis ja neeldumisomadusi ja võrdleme seda lidarisse peegeldunud valgusega, siis ongi selge mis veepinnal ringi ujub.

Sonaritest...
Veeteede Ameti Hüdrograafiateenistusel on kasutusel AS AHERO mitmeandurilised rõht- ja lehvikasetusega hüdroakustiliste antennidega kajaloodid, mis on paigaldatud siis EVA 320, EVA 308, EVA 321 ja AMA 080 peale. Seega midagi ikka osatakse ka meil teha.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 18:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Rebasepoeg kirjutas:
Sa Kapten Trumm mõtle ka veidi.
Eesti tahab hankida L- 39- si sellepärast, et koolitada välja reaktiivlennukitega lendajaid. Ega see asi ei ole nii lihtne, et võtad piloodi ja paned ta kohe hävitaja kabiini ja ongi valmis MiGe alla tulistama. Reaktiivlennukiga lendamine nõuab harjutamist ka.


Jaburamat ja kulukamat asja kui ise koolitada reaktiiv-hävituslendureid annab Eestis välja mõelda. Ja ei usu, et Eesti ÕV ohvitserid seda ei tea. L-39 hangitakse eelkõige hädapärase õhuturbevahendina ja patrull-lennukina, selle versiooni kõrvad paistavad siit tagant välja, kui asja sisusse süüvida. Korralikud lennukoolid on olemas Rootsis, Saksamaal, Inglismaal ja USA-s. US Air Force Academy's on ka eestlased juba õppinud. Kas sa kujutad ikka ette, milline tehniline baas selleks peab olema ja et paar L-39-t on selle kuludes kaduvväike osa.

Igal juhul on odavam käia mõne NATO riigi akadeemias kui ise punnitada. Juhul kui eesmärgiks on hävituslenduri väljaõpetamine. Kui eesmärgiks on välja õpetada L-39 patrull-lennuki lendureid nii, et nad kunagi hävitajale ei istu, on võib-olla mingi loogika siin olemas, kuivõrd L-39 iseseisva lennu taseme saavutamine ei ole midagi kosmilist.

L-39 lendurile vajalik vastab umbes 25% hävituslendurile vajalikust. Ja L-39 ei ole hävituslennuk, vaid õppelennuk, vaheetapp propelleriga õppelennukilt kahekohalisele treeninguks kasutatavale hävitajale.

L-39 on piisavalt odav ostja ja pidada, seepärast kasutatakse teda läänes palju amatöörlendurite poolt nagu Cessna'd või Piperit. Üks L-39 tuntuim
omanik on praegune General Motorsi asepresident Robert Lutz, kes kasutab seda ärilennukina, diplomaat paberitega tagumises kabiinis.

Selleks, et saada hävituslendurit, tuleb mehed saata Colorado Springsi ning saada 3 aasta pärast kodanikud, kellel on F-16 lahingulenduri paberid, mitte üritada mingite mängulennukitega õhujõude mängida. Vahepealsel õpiajal tegelda lennukite otsimisega. Selleks, et selekteerida välja tänapäeva hävitajale sobivaid inimesi, on vajalik teha kõigepealt elementaarsed füüsilis-vaimsed testid ja vähemalt ülekoormustest, sest elu näitab, et USA-s lennukooli heade tulemustega lõpetanutest 90% 9G testi ei läbi ja F-16-l lendamiseks ei kvalifitseeru. Eestis L-39-ga lendama õppinutest 90% tänapäeva nõuetele vastavat hävitaja pilooti ilmselt ei saa, sest selleks on vaja üpris häid omadusi, mis paljudel juhtudel pole õpitavad või treenitavad. 400 miljonit krooni maksva lennuki kabiini ei saa panna inimest, kes esimese järsu pöörde peale pildi tasku paneb. Samuti puudub igasugune mõtte kulutada miljoneid lenduri väljaõpetamiseks, kellel puuduvad vajalikud eeldused, et pärast hävitajaga lennata. USA-s lähevad need lendurid B-52 ja C-130 peale peale lennukooli, aga meil? Raiskame 50 miljonit lenduri kohta ära, et ta läheks peale kooli Estairi transalennuki lenduriks või? Lennukooli lõppetapis ehk spetsialiseerumisel on väga olulised kandidaadi omadused ja kui on vaja vaid hävitajaid, siis tuleb alguses need kohe välja sõeluda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 19:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
denis23 kirjutas:
mina arvan et mitte midagi ei asenda normaalseid:

2. MLRS-id (sobivad ka kasutatud idaploki omad)
3. Suurtükid
5. Sapöörivägi
6. Suure tulejõuga kergrelvad: automaatgranaadiheitjad, miinipildujad
Kui need asjad on olemas ei ole midagi muud vaja arvestades praeguse olukorra. Kui nendega aga lood sitasti siis ei aita kolm vana alust ning kümme reaktiivlennukit.


Nimetatud positsioonid on ilma elementaarse õhukatteta üpris EKV-le üpris kasutu mugava sihtmärgi loomine vaenlasele. Sinna alla lähevad teatud mööndustega kohe ka seniitraketid, mis muutuvad vaenlaste lennukitelt lastavate anti-radari rakettide sihtmärgiks seni, kuni need on puruks lastud.

Eriti MLRS-d, mis reedavad oma positsiooni selge ilmaga lennukikabiinist vaadatuna ca 50 km kauguselt.

Denis, sa pole vist Eesti kohal 10 000 meetri kõrgusel kunagi viibinud - hea ilmaga on nähtavus selline, et Võrus tulistav BM-13 positsioon on mürsu lendamiste järgi näha juba Paide kohalt.

Senikaua kui pole elementaarset õhukatet, peab EKJ liikuma enamasti jalgsi ja võtma kaasa vaid neid relvi, mida suudab üks veoauto vedada ja mida saab minuti jooksul kokku pakkida ja positsiooni vahetada.

Sa vist unustad, et VF relvajõududel on veel olemas nõuka-aegsed luurejaamad tulistavate suurtükkide positsioonide välja selgitamiseks?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2006 20:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Tsiteeri:
Nimetatud positsioonid on ilma elementaarse õhukatteta üpris EKV-le üpris kasutu mugava sihtmärgi loomine vaenlasele. Sinna alla lähevad teatud mööndustega kohe ka seniitraketid, mis muutuvad vaenlaste lennukitelt lastavate anti-radari rakettide sihtmärgiks seni, kuni need on puruks lastud.


Mina siiski arvan et ainuüksi Stingerid suudavad täiesti väljalülitada mängust kõik lennuaparaadid kuni Su-24M. Ja Su-24M kõrgusel 6000 m iga ülesanne täita ei saa. HUMRAAM on üldse väga hea asi, arvan et cost/efficienc on kõige parem.

Tsiteeri:
Eriti MLRS-d, mis reedavad oma positsiooni selge ilmaga lennukikabiinist vaadatuna ca 50 km kauguselt.


MLRS-i pauk kestab 10 sekundit, selle aja jooksul kui lennuk need 50 km on läbilennanud suudab MLRS oma positsiooni muuta.


Tsiteeri:
Denis, sa pole vist Eesti kohal 10 000 meetri kõrgusel kunagi viibinud - hea ilmaga on nähtavus selline, et Võrus tulistav BM-13 positsioon on mürsu lendamiste järgi näha juba Paide kohalt.


Eestis on muuhulgas 300 päeva aastas selline ilm millal 10 000 meetri kõrgusel ei näe sa mitte midagi peale pilvesid.


Tsiteeri:
Senikaua kui pole elementaarset õhukatet, peab EKJ liikuma enamasti jalgsi ja võtma kaasa vaid neid relvi, mida suudab üks veoauto vedada ja mida saab minuti jooksul kokku pakkida ja positsiooni vahetada.


Kas kaks tuhat Stingerit ning mitukümmend HUMRAAMi ei ole piisav kate selleks et välistada ründelennukite ning helikoptrite massilist kasutamist.

Tsiteeri:
Sa vist unustad, et VF relvajõududel on veel olemas nõuka-aegsed luurejaamad tulistavate suurtükkide positsioonide välja selgitamiseks?


Mina isegi arvan et kui need on üksord nii tugevad ja desperate et eestisse tungida, siis neil on ka sellised luurejaamad/integreeritud positsioneerimistsüsteemid millest NLiidu ajal võis ainult unistada. Sellepärast mina räägingi MLRS-idest ning luure-tulejuhtimissüsteemidest et kaasaegses sõjas suurtükid ei saa tümitada ühelt samalt positsioonilt kuni laskemoon lõpeb. Aega on sul alates esimesest mürsust kolm-neli minutit ning peale seda tuleb positsioonilt lahkuda. See tähendab umbes kümmenond lasku per toru, või MLRS kogu laskemoon. Tulistamiseks pimesi selline kogus moona ei mängi mingit rolli. Sellega peab välitulejuhtimine olema. kas GPS või lasersihimise baasil. Näiteks, kinniselt positsioonilt ühe tulepesa allasurumise normatiiv on umbes 150 suurekaliibrilise mürsu. Kui sul olemas näiteks laaservalgustus siis piisab ühest. Ning LOE PALUN MINU EELNEVAD POSTITUSED. mina juba kolm korda olen öelnud, et ilma kaasaegse tulejuhtimise-luure-sihtmärkide "valgustamise" süsteemita need saksa haubitsad on üpris kasutud, kuna lihtsalt "pommitamine" IIMS stiilis on võimatu. Ainuke taktika mis võib edukas olla on hit-and-runaga selleks nagu oeln öelnud juba vaja vastavasisulised süsteemid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 7:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Praegu põhineb riigikaitse järgmistel asjadel

1. Teenistuses olevad 3500 meest+3000 KL meest (kohene valmidus)
2. Erinevate aastakäikude reservväelased kuni 50 000 meest (valmidus 72 h)
3. Reservväelaste relvad, moon ja varustus kuskil laos
4. Staabid, mopipunktid ja komandokeskused, samuti sadamad ja lennuväljad ilma praktilise kaitseta.

Mingit üleriigilist partisanisõda VF ei soovi, tsetseenias ja afgaanist piisavalt kogemusi, laipu ja põlenud tanke.

Edasi - milline on rünnakustrateegia, et pääseda lühikese operatsiooniga, mitte ärritada oma avalikkust ning mitte kanda liigseid kaotusi?

Enamik Eesti sõlmpunkte on piirist kahe tunni autosõidu või 4 minuti lennuki lennu kaugusel.

Vastus - ainuke võimalus on kiire välksõda, mis tuleks lõpetada enne, kui reservistid kokku saab ja asi jamaks läheb. Esialgu tuleb ju võidelda maksimaalselt 6000 mehega, kes katavad heal juhul 10 km lõigu, mitte rohkem. Klassikline saksa Schwerpunkte taktika. Lennuväe toel liiguvad mehhaniseeritud väeosad teadaolevatest tugipunktidest mööda, dessandid vallutavad nende kiireks edasitungimiseks sõlmpunktid (sadamad, lennuväljad, suured sillad).

Mida on vaja teha, et vältida reservistide kokkukutsumist, et EKV ei kasvaks kümnekordseks?

Millega saab segada reservistide kokku kogumist
1. massikommunikatsioonivahendite hävitamine (lennuvägi) - et takistada mobilisatsioni läbiviimist
2. relva- ja varustusladude hävitamine (lennuvägi) -et takistada reservistide relvastamist
3. sildade hõivamine (kopteridessant) - et takistada vägede liikumist
4. sadamate hõivamine (meredessant) - et kiiret abi ei tuleks
5. lennuväljade hõivamine (õhudessant) - et kiiret abi ei tuleks
6. olemasolevate baaside hävitamine (lennuvägi) - et esimese päeva vastupanu oleks minimaalne

Need kuus asja on absoluutne prioriteet, ilma selleta siia ei roni keegi - kaotusi saab siis kõvasti olema ja tõenäoliselt võidab vastupanu piisavalt aega, et toetus kohale jõuab.

Edasi mõtleme, milline relvasüsteem on siin vajalik.

1. Õhudessanti võivad kohale tuua vabalt mingid Aerofloti värvides lennukid - need on vaja siiski enne tulistamist tuvastada, et Korea lennuki lugu'83 ei korduks. Millega sa seda teed (Eesti õhuruumi läbib ööpäevas sadu tsiviillennukeid) - milliste relvadega?

2. Meredessant võib vabalt tulla suvalise rekvireeritud tsiviillaevaga ja kui see välja tuleb (laev suundub kahtlasele kursile vms) - on ta vaja tuvastada, peatada ja/või uputada vähem kui 15 minuti jooksul - milliste relvadega?

3. Õhurünnakutele, kui vastasel on õhutõrjeraketid, eelneb alati rünnak radaritõrjerakettidega ning ründajad tulevad segajate katte all - ei saa välistada, et õhutõrjeraketid ei saagi lasta või lasevad visuaalselt - so siis, kui pommid kukuvad.

Sellise stsenaariumi korral, kui sa ei suuda mõne minutiga reageerida, hävitatakse su raskerelvad ja pooled väeosad, samuti laod esimese 20 minutiga.

Kogu toodud nimestikust on esmalt tarvis siiski raskeid õhutõrjerakette ja kõike muud selle järel.

Õhutõrjeraketid ei ole üheski viimases 50 aasta sõjas taganud maavägedele arvestatavat katet lennukite eest - isegi mitte Vietnamis, rääkimata Lähis-Ida kolmest sõjast, Lahesõjast jne. Samas maksab raketikompleks umbes samapalju kui hävituslennuk.

Et ülalnimetatud sõda alustada, on tarvis ca 2 lennuväepolku, kaks õhudessantdiviisi koos dessanteeritava rasketehnikaga ning üks merejalaväebrigaad (2 polku).

Need väeosad on võimalik sokutada siia lähikonda mõne õppuse raames ja nende hulk ei ole nii suur, et tähelepanu äratada.

Kui sõlmpunktid on käes ja abi saamine keerukas, on aega siia tanke ja muid väeosi tuua.

Analoogilise operatsiooniga vallutati ühepäevase operatsioonidega 1940 Holland ja Taani - isegi pauku ei suutnud kaitsjad eriti teha.

Denis võib ükskõik millist sofistikat kasutada, aga usun, et enamikule on praeguseks täiesti selge, et praegu on põhiline probleem kiirrünnaku välistamine, mitte kadreeritud MRLS-de olemasolu kuskil laoplatsil. Õhutõrje raketikompleksid on selleks üks vähemuses olev osa, pealegi on
Eesti territoorium radariga vaadeldav ca 100 meetri kõrgusest alates - taktiklise lennuväe lennukõrgus lähenemisel 20 meetrit pole midagi erilist.
Ainuüksi rakettide kasutamisel on vaja palju väikesekõrguselisi radareid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 10:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Minu arvates pole mõtet siin jälle mingit vastavat vaidlust alustada, kuid väikestviisi spetsialistina võin öelda, et 10 sekundiga suudab raketiheitja MLRS teha minu piltmälu järgi umbes 3 lasku (terve "salve" saab tühjaks vast alla minuti), millest üks maksab vähemalt õige mitu miljonit EEK. Olen selle aparaadiga küll kohtunud, kuid laskmas olen näinud vaid õppevideotel.

MLRS-id on diviisi või korpusesuurtükiväe osa ja neid kasutatakse peamiselt miiniväljade paigaldamiseks vaenlase tagalasse või kassett-kobarmoona laskmiseks eriti oluliste operatiivtaktikaliste sihtmärkide pihta. Selliste rakettidega liikuvaid merelaevu põhimõtteliselt ei lase, sest ei saaks pihta ja läheks jube kalliks. Dessandi maabumisala rannikuvett võib muidugi tuuseldada. Umbes sama kehtib ka tavasuurtükiväe kohta. Maabumisala üleskündmine eeldab vahetult rannikul tulejuhtide olemasolu.

Muide ka meie suurtükivägi kasutab liikuvat taktikat - ei jää passima ühele kohale, vaid igakord peale lühikest tuletegevust, vahetavad allüksused positsiooni. Suurtükiväele on aga alati problemaatiline positsioonide ettevalmistamistöö, mis nõuab alati kuigipalju aega ja vaeva ning seetõttu on petlik ette kujutada, et torud saabuvad kuhu iganes, asuvad kohe kohale ja paugutamine lähebki laksust lahti. Positsioonide luure, ettevalmistamine ja hõivamine on (nii väli-, kui liikur-) suurtükiväe keerukamaid ja mahukaimaid tegevusi. Seda eriti meie maastikuoludes.

Mingit merejõudu me ujuvvahendite näol kindlasti vajame. Küsimus on, et millist ja mina arvan, et 75% miinilaevadest koosnevast laevastikust ei ole meile riigikiatselisest seiukohast konfliktsituatsioonis märgatavat abi. Lennukikandjaid ja ristlejaid me nagunii muretseda ega ülal pidada ei jaksa, aga küllap väikeste ja kiirete kaatritega suudaksime vaenlasele nati ikka hirmu nahavahele ajada ja ennast demonstreerida.
Seal peaks siis olema nii laev-laev raketisüsteem, kui teatav õhutõrjevõimekus ning sonar. Kiirus vähemalt 30+ sõlme. Seega alla 40 m pikkusest laevakerest juttu vist ei tule.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 11:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 673
Kapten Trumm sa unustad ära kõige reaalsema stsenaariumi milleks on, et VF õhujõud annavad õhulöögid militaarobjektide pihta millele järgneb meredessant ( võimalusel ka õhu, loobitakse kusagil alla kas või paarsada eriüksuslast ) ning narva ja võru poolt hakkavad liikuma paar diviisi.

Selline tegutsemisviis tähendab niigi väikese rahuaegse Eesti sõjaväe ülimat hajutamist.

Kui rünnak toimub ootamatult siis ei jõua ükski lennuk startida. Oletame, et on korralikud betoon varjendid ei hävitata neid maapinnal. Startida on neil alles siis võimalik kui vene lennukid ei sõelu taevas enam.

Ühesõnaga asja point on ikkagi selles, et vaja on korraliku õhukaitset nii linnadele, militaarobjektidele, lennuväljadele ja piiri äärde. Sellisel juhul on ootamatud õhulöögid ja õhudessandid välistatud. Pealegi annaks korralik õhukaitse nii palju aega juurde, et suudetaks lennukid ülesse saata. Kui lennukitel on olemas laevade vastased raketid ning paar ründehelikopterit siis ei riskitaks ka meredessandiga.

Seega jääks alles tavapärane maismaarünnak narva ja pihkva suunas. Selle tõrjumiseks ainult jalaväe ja lennukite kasutamine oleks võimatu. Vaja oleks tanke, MLRS-id, suurtükke, liikuvaid õhutõrjemasinaid, korralikult relvastatud raskejalaväge.

Ilma lennukiteta ei saa tõesti. Kuid samas peavad olema tasemel ka muud väeliigid ( välja arvatud merevägi mille ma saadaks üldse laiali ja hangiks piirivalvele juurde mõne mehisema laeva ) kui tahetakse efektiivselt ja iseseisvalt vastu astuda rünnakule.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 12:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
mis puudutab suurtükipositsioonide ettevalmistusse siis selleks on meie sõjaväel olnud 15 aastat aega ning ilmselt päris palju aega ka tulevikus. Ei pea see olema selline ülitõsine insenertehniline rajatis, eksole?

Mis puudutab suurtükiväe jooksvat taktikat siis see on muidugi õige, kuid ilma juhitavate mürsudete või vähimalt välise sihitmissüsteemita see on absurd, vaenlane lihtsalt ei märgi selle eksisteerimist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 14:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
denis23 kirjutas:
mis puudutab suurtükipositsioonide ettevalmistusse siis selleks on meie sõjaväel olnud 15 aastat aega ning ilmselt päris palju aega ka tulevikus. Ei pea see olema selline ülitõsine insenertehniline rajatis, eksole?

Mis puudutab suurtükiväe jooksvat taktikat siis see on muidugi õige, kuid ilma juhitavate mürsudete või vähimalt välise sihitmissüsteemita see on absurd, vaenlane lihtsalt ei märgi selle eksisteerimist.

Välikindlustused suurtükiväele on tänaseks ilmselt ressursiraiskamine, kui ei sõdita just mudjaheedidega vms primitiivse seltskonnaga. Teede kontroll, laskesektorite ülemõõtmised ja topogeodeetilised ning meteoroloogilised tööd, ning siirdumise planeering on aga päevakorras. See kõik aga võtab tahes-tahtmata alati aega. Meredessant jõuab enne ilmselt maabuda ja kusagilt kaugemalt ei hakkagi keegi sinna mingisugust suurtükiväeüksust lähetama (isegi, kui midagi tõesti lähetada oleks).

Rahuajal me võime planeerida üht-teist, kuid lampi ilma ettevalmistuseta kuhugi x kohta kihutada ja kohe saabudes laskma hakata ikkagi ei ole praktikas võimalik.
Lisaks ei tegutse suurtükivägi üksikult kusagil kolkas, vaid koos lahingüksustega, keda ta toetab.

Ja mingeid hirmkalleid ja haruldasi imemürske me ilmselt lähiaegadel ka omama ei hakka ning suurtükivägi täielikult puuduvat mereväge samuti ei asenda.


Tean, et meile on pakutud ka saksa allveelaevu, millest aga ära öeldi. Ilmselt klass 205. Eeldatav põhjus oli võimaluste puudumine väljaõppeks ja ülalpidamiseks. Need siis olla lõigatud hiljem saksas vanarauaks.
Olen ühelt spetsilt kuulnud, et allveelaevad oleksid meile Läänemeres ja eriti Soome lahes lähtuvalt siinsetest merebioloogilistest iseärasustest ja anomaaliast päris arvestatav vahend.

Hinnad muidugi soolased. Klass 206 = 2 miljardit EEK tk (uuena nagu aru saan), aga ehk saksmannid teeks meile tõsisemat alet ja amortisatsioon võtaks vast ka hinda tõsiselt alla. Teab, kas selle miinipaatide raha eest 2 sellist oleks saanud, kuid riigikaitseks oleks neist kindlasti enam abi olnud...

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 15:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Ründelennukid ilmuvad VF poolt radaritesse ilmselt mõni minut enne piiri ületamist, edasi on veel ca 5 minutit lendu.

Kui valveteenistus on korralikult organiseeritud, siis kõige kõrgem valmisolekuaste, mida lääneriigid muidu kasutavad on muidu õhkutõus 70 sekundit häire saamisest. See eeldab lennuki varjet raja alguses ning lennuriietuses lähedal viibimist.

Lennukid ja ÕT raketid peavad üksteist täiendama - õT positsioonide ründamine võidab lennukitele aega.

Mis laevastikku puudutab, siis kõige soodsam meile on siiski õhutõrje, tiibrakettide ja süvaveepommidega ca 40 meetrised sõjalaevad (suured kaatrid). Umbes Osa- või Gepard-laeva suurused. Neid kasutatakse rahuajal merel patrullis.

Eesti on vaene riik, kuid riiklikke arvestatavaid laevastikke on tervelt kolm tükki, igal ühel ülimalt kallid laevad - on keegi kokku lugenud neid?

Veeteede amet oma EVA-dega
Piirivalveamet
Merevägi
Hiljuti tehti veel mingi veepolitsei ka :shock:

Minuarust nonsess....igaüks vajab sadamaid, personali, madruseid, väljaõpet jne jne jne

Igatahes piirivalvest ja mereväest piisab täiesti, piirivalve koristab naftat nagunii juba, kas nad ei võiks omada mingit veeteede osakonda, kes hoiab meremärke korras?

Igatahes laevade arvu järgi jõuame varsti Balti laevastikule järgi, kuid sõdida pole ikka millegagi.

Heaks näiteks, kui vilets argument on üks 25 mm kahuriga piirivalvelaev oli see uurimislaeva lugu, kes nahhaalselt tegi oma tegemisi gaasitrassi asjus ja kellele see piirivalve küll muljet vist ei avaldanud :?

Eeskujuks soomlaste laevad
Helsinki-klass - 4 laeva - raskelt relvastatud oma suuruse kohta (kahurid, tiibraketid, õhutõrjeraketid)
Pilt

Rauma-klass- samamoodi raskelt relvastatud - 4 laeva
http://en.wikipedia.org/wiki/Rauma_class_missile_boat

Hamina klass - pooleldi Stealth - 4 laeva
http://en.wikipedia.org/wiki/Hamina_class_missile_boat

Lisaks on praegu 1 Tuuli-klassi raketikaater õhkpadjal

Soomlaste rannakaitse ja raketilaevad kasutavad kaunis muljetavaldavaid Saabi tiibrakette lennukaugusega 200 km.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 16:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Xender kirjutas:

Kui rünnak toimub ootamatult siis ei jõua ükski lennuk startida. Oletame, et on korralikud betoon varjendid ei hävitata neid maapinnal. Startida on neil alles siis võimalik kui vene lennukid ei sõelu taevas enam.


Siin on väike aga. 10 lennukit koos 10 meeskonnaga eeldavad aastas a' 200 tundi, esialgu isegi 250. See tähendab, et aastas on lennutunde kokku
200-250*10=2000-2500 lennutundi.

Aastas on astronoomilisi tunde 8760 - st. et iga paari tunni tagant on lennuk õhus. Et mitte ilmaasjata kütust raisata, siis tuleks ilmselt tegeleda enda "näitamisega" piiridel.

Soomlastel ei olegi sellist hetke, kus mõni Hornet õhus pole - st üllatusrünnak lennuki enda baasi vastu on seal samahea kui võimatu.

Soomlastel on 58 lahingulennukit - need vajavad aastas vähemalt 12 000 lennutundi, et rääkida elementaarselt piloteerimisvormist. See tähendab, et harjukeskmiselt on 1,5 lennukit õhus 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas.
See tähendab, et enamasti on hea radar ja korralikud raketid igal hetkel valmis lahingut alustama.

Selles point ongi, et lennuväeüksus nõuab niipalju treeninglende, et need väga palju lennuvälja kaunistada ei saagi. Kui need on kaunistuseks, siis pole mõtet osta. Kui aga 10 masinat vajab aastas 250M kütuseks ja juppideks, siis see raha on küll leitav.

Polgu suuruses väeosas käib lennukimürin ööpäev läbi - see, mis Eestis kuni 1991 oli, on lennuväeüksuse rutiinne treening, mis toimub 24/7 ja see on igal pool sedasi.

Kui sul lendab lennuk piiril iga 2 tunni tagant, siis mingist üllatuslöögist ilmselt keegi ei mõtle. Selleks on vaja kaugelt suuremaid jõude ja nende koondamine paistab kohe välja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 16:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Kapten Trumm kirjutas:
Eesti on vaene riik, kuid riiklikke arvestatavaid laevastikke on tervelt kolm tükki, igal ühel ülimalt kallid laevad - on keegi kokku lugenud neid?

Veeteede amet oma EVA-dega
Piirivalveamet
Merevägi
Hiljuti tehti veel mingi veepolitsei ka :shock:
...

Igatahes laevade arvu järgi jõuame varsti Balti laevastikule järgi, kuid sõdida pole ikka millegagi.

Hee! Minuteada oli mingi aeg tagasi oma laevu veel keskkonnainspektsioonil!
Laevastike arv on meil jah mitte just väike, kuid ilmselt peaks 3 laevastikku siiski jääma: Merevägi, EVA ja Piirivalve. Veepolitsei ülesanded võiks vabalt EVA-le panna. Siin tuleks kehtestada aga kindlad ülesanded eri laevastikele. Näiteks
1) EVA teeb kogu reostustõrje, meremärginduse, lootsimise ja veepolitsei töö - seega reostustõrjelaevad, jäälõhkujad, päästelaevad, meremärgipanijad, lootsikaatrid;
2) Piirivalve valvab puhtalt vaid piiri ja omab vaid vastvaid kergelt relvastatud valve- ja patrullkaatreid (näit a la kuni 35 m pikkuseid), mitte aga siiski mingeid suuri tavalisi laevu. Lisaks võiks kaatritel peal olla sonar. Need kaatrid oleks ilmselt sagedasti liikumises.
3) Suuremad ja raskemalt relvastatud laevad kuuluksid aga kõik juba mereväele.
Kui kehtestatakse mingi eriolukord, on mõlemad laevastikud kohe mereväe juhtimise all ning vajadusel on merevägi kohustatud oma raskemini relvastatud laevadega teistele appi tulema. Samas ma arvan, et taoliste kiirete olukordade puhul oleks palju enam abi relvastatud helikopterist või ründelennukist.

Aga tegelt see on meie kääbusriigis ikka üks segane värk! Ja tulem oli hiljuti näha.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1402 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 94  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt