www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 08 Dets, 2019 22:07

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 100  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 16:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2005 21:30
Postitusi: 1355
Asukoht: järvamaa
Nn veepolitsei "laevad" on reeglina harilikud plastikkorpusega mootorpaadid.Nende eesmärk on valvata suvel igasuguste paadi ja jeti omanike järele.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 20:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27020
Mulle ei mahu näiteks eriti pähe, milleks on vaja eraldi merepiirivalvet ja mereväge, kui mõlemad on täpselt samade hädadega. Varsti lõpevad need NL aegsed laevad otsa ja edasi on.... :?:

Lootsikaatrid ei ole veeteede ameti omad, selleks on riigi ettevõte AS Eesti Loots, kes elatab end lootsitasudega.

Üksainus jäälõhkuja on natuke nõrk õigustus mitme mereametkonna olemasoluks. Selle võib vabalt anda sellele riigi lootsifirmale ja maksta jää lõhkumise eest.

Minuarust võiks olla ainult merevägi, kelle ülesanne on nii merepiiri valve, hüdrograafia kui ka võimalikud sõjalised operatsioonid.

Naftakoristus merel ei ole mitte EVA, vaid piirivalve ülesanne.

Ja ligi 30 erineva enamikus vana küna asemel on vaja kümmekond moodsat universaalset laeva, millest pool on raskelt relvastatud.

Pole kuulnud ühtki tehnilist ega rahalist argumenti, miks ei võiks raketikaater piiri valvata? Rahu ajal võtad lihtsalt raketid välja. Paistab merelt tulevatele külalistele liiga militaarne või?

Kui praegu esitada küsimus, milliste jõududega kavatsetakse vastu asuda nt võimaliku äkkdessandi ohule, siis vaatavad kõik kuiva pilguga üksteise otsa, siis vaatavad Brüsseli poole ja ei ütle midagi.

Praegusel juhul seisab enamik mereväe laevu kai ääres, käies heal juhul korra kuus merel. Merepraktikat pole ollagi, rääkimata sõdimisest. Kütust vähe, muud hädad, pole ohvitsere, pole kaadrimadruseid.

Samal ajal sõidab kümmekond piirivalvelaeva igapäevaselt, on suur häda, kuskohast saada meremehi. Nende laevadega sõda ei pea, miine ei otsi ja päästetööd ei tee.

Veeteede ametil on miskised natuke sõjaväe dessantlaeva meenutavad kiirekäigulised praami moodi asjad....

Laevade kinnipidamise õigus on nii EVA-l kui Piirivalveametil. Esimene võib kinni pidada laeva enda ohutuse kontrolliks, teine territoriaalvetes viibimise seaduslikkuse kontrolliks. Mõlemal on oma juhtimiskeskused.

Kokkuvõttes vähemalt 30 laeva nime väärivat alust, enamik vanad, tahavad varsti väljavahetamist. Neist pooled seisavad valdavalt kai ääres.

Minu arusaamise järgi peaks miinitraaler tulema toime meremärkide panekuga ja hüdrograafiatöödega, raketikaater piiril patrullimisega.

Mis puudutab ajateenijaid laevadel, siis tasuks meenutada, et kogu NL piirivalve sõitis ajateenijatega, piirivalvekaatril oli ohvitsere väga vähe. Ajateenijad on ilmselt nõus ka rannas naftat koristama, et kasarmus niisama mitte vedeleda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 22:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Nov, 2005 0:19
Postitusi: 190
Asukoht: Tallinn
Eesti mereväe lipulaevaks on Eesti kõige mõttetum laev - Admiral Pitka. Mitte ei saa aru, miks peetakse sellist ressurssineelavat ja nullilähedase sõjalise võimekusega kolakat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 22:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2005 21:30
Postitusi: 1355
Asukoht: järvamaa
Samas on Admiral Pitka minuarvates ainuke EV Mereväe laev mis on sõjalaeva moodi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2006 22:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Nov, 2005 0:19
Postitusi: 190
Asukoht: Tallinn
uusmario kirjutas:
Samas on Admiral Pitka minuarvates ainuke EV Mereväe laev mis on sõjalaeva moodi.

Jah, ta on sõjalaevadega sama värvi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2006 9:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27020
Admiral Pitka tahaks saada ühe 100M moderniseerimise, peale seda võiks osalemise abilaevade eskaadris lõpetada ja osaleda täisväärtusliku liikmena fregattide alalises üksuses (seesama, mis sügisel Tallinnas käis).

8xHarpoon
1x76mm täisautomaatne radarjuhitav OTO-Melara vööris
1x20mm radarjuhitav Vulcan CIWS pealisehitusel
8x Sea Sparrow
Pukseeritav sonar ja kaks ASROC-it
Korralik tulejuhtimissüsteem
Korralik IR ja radari segamissüsteem

Paljud asjad saaks ilmselt relvastust vähendavate riikide laevadelt kasutatuna poolmuidu.

Põhimõtteliselt klassifitseerub see peale sellist kuuri fregatiks.

Pitkat kasutas Taani oma kohaloleku näitamiseks Gröönimaal ning see kahur pidi olema muidu rohke valgustusmürskude laskmiseks, et polaaröös jääpankade vahel laveerida näeks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 10:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27020
Panen siia paar pilti, et saaks ettekujutuse, mida kujutab endast 500 000 dollarit maksev sea-skimmeri tüüpi kerge tiibrakett ja millist kahju tekitab see isegi moodsatele miljardeid kroone maksvatele sõjalaevadele

USS Stark pärast Iraagi Miragedelt lastud 2 Exocet'i 17. mail 1987 (kahjustused umbes 2 miljardit krooni)

Pilt

HMS Shefield 4 mail 1982 peale argentiina Super Etendardi välja lastud ühe Exoceti tabamust
Pilt

HMS Atlantic Conveyor peale argentiinlaste Exoceti
Pilt

Liibüa Nanushka-class korvett peale ühe Harpooni tabamust (uppus hiljem)
Pilt

Sama teed läks peale ühte Harpooni eelmisel päeval üks Combattante-tüüpi raketikaater.

Kõikide "autorid" on lennukid, mida praegu peetaks ilmselt ürgavanadeks - Mirage F-1, A-6 Intruder, Super Etendard.

Lisaks on inglaste Sea Lynx kopterite ja vaid 25 kg lõhkepeadega Sea Skua tiibrakettide arvel ligi 15 tabamust Iraagi laevade vastu Lahesõjas (peamiselt ilmselt kaatrid).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 14:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Tsiteeri:
USS Stark pärast Iraagi Miragedelt lastud 2 Exocet'i 17. mail 1987 (kahjustused umbes 2 miljardit krooni)


Märkus: tabas ainult üks rakett

Tsiteeri:
HMS Shefield 4 mail 1982 peale argentiina Super Etendardi välja lastud ühe Exoceti tabamust



Märkus: rakett ei plahvatanud, vaatamata sellele laev uppus

Tsiteeri:
HMS Atlantic Conveyor peale argentiinlaste Exoceti


Märkus: laev uppus.


Ning üldiselt minul on selline tunne et kaasaegsed alumiinium-sulamitest elektroonika täis laevad on suhteliselt õrnad igasuguste vigastuste juures,

see sama Sheffield vastab oma veeväljasurve IMS aegsele riistlejale..Ma arvan et mingi Exeter oleks ühelt lõhkemata raketti sellest tabamusest paari tunni pärast üle saanud.
Rääkimata Tsusima aegsetele soomuslaevadele..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 14:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27020
Muide Exocet- raketid paistsid 80ndatel silma viletsa töökindlusega - neid mitte plahvatanud rakette ja poole lennu pealt alla kukkunuid juhtus nn tankerisõjas päris mitu korda (ameeriklased õngitsesid neid ise välja).

Ka läks Falklandil neid omajagu kaotsi kerge segatavuse tõttu (umbes pooled sihtmärgi juurde jõudnud).

Käisin vanasadamas vaatamas neid NATO fregatte ja mõtlesin, et vaesed plekist purgid, elektroonika ongi sellise laeva ainuke lootus - kui kolakas pihta tuleb, on aamen.

Ainuke laev kaheksast, kus ma midagi soomuse taolist märkasid oli ameeriklaste Oliver Perry-klassi laev, kus mööda parrast oli mingine 30 cm lai kuulikindel riba. Seal pole kaptenisillal isegi kuulikindlaid klaase.

Kanada ja Hollandi laevad rõhusid lähikaitsel 20mm Vulcanile, kuid sakslaste fregatil olid lähimaa kaitseks 23 mm sergeisid meenutavad Oerlikonid, huvitav mismoodi sellega kavatseti 3500 kmh lendavaid X-22 rakette tabada (kiirus 1 kilomeeter sekundis). :roll:

Ameeriklased muidu kasutasid kalda ligidal kahte WWII aegset lahingulaeva - see on ilmselt kergete rakettide a'la Exocet suhtes kaunis immuunne - tähtsamad asjad on kaitstud vaat et 25 cm terasega.

Tiibrakett on ohtlik relv ja väikeriigile ainuke arvestatav shanss merel sõdida - kerget tüüpi rakett (Harpoon, Exocet) maksab ca 6-7 miljonit krooni tükist, ükikerged Sea Skuad on ilmselt veel odavamad.

Selles mõttes üks piirivalvekaater kahe korraliku raketiga on ohtlikum relv kui leedukate Grisha-tüüpi patrull-laev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 14:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Nüüd ma küll ei saa aru, mis asi on rakett ja mis asi on tiibrakett.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cruise_missile
Ei tee Harpoonist küll tiibraketti, äkki te 2 tarka natuke liiale läinud oma arusaamistega tiibrakettidest???????? Muidu jääb teie kahe tekstidest mulje, et iga rakett mida kasutatakse laevade vasu on TIIBRAKETT! Huvitav teooria!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 16:14 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2005 21:07
Postitusi: 13
Asukoht: Tallina lähistel
Laevad ei ole jah kindlasti mitte kere ning tekiehituse poolest rakettide kindlad,ründe tõrjumiseks suurtel merevägedel (USA,Inglismaa) on selleks battlegroup mis hõlmab siis AAW,ASUW ja ASW osa-kaasatud sinna nii allveelaevad kui kopterid,lennukid+AWACS.
Üksik fregatt (ka mõni muu alus) on üsnagi kaitsetu,oluline ongi info-ettenihutatud radaripilt,sonarid jne.
Taktikalised kontseptsioonid ei tohiks vaenlase lennukit teoreetiliselt laskekaugusse lubadagi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 17:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
ma arvan et Iowa tüüpi battleship peab rahulikult vastu mitukümnele Exoset tüübi raketile.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 18:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3559
Asukoht: Eesti
Exocet,Harpoon,RBS-15 ja teised kuuluvad siiski mitte nimetuse tiibrakett alla vaid neid klassifitseeritakse laevatõrjerakettideks,ASM(Anti-Ship-Missile)
Tiibraketid ikka vähe kõvemad asjakesed(jänkide Cruise,Tomahawk,venelaste Shipwreck jne)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 18:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27020
denis23 kirjutas:
ma arvan et Iowa tüüpi battleship peab rahulikult vastu mitukümnele Exoset tüübi raketile.


Iowa-tüüpi lahingulaevade ja muidu suurte laevade a'la Nimitz-tüüpi lennukikandjad on muidu välja mõeldud X-22 tüüpi raketid, mille kiirus lõppfaasis on ligi 4000 kmh, raketi peal ligi tonnine kumulatiivlaeng (lõhkeainet 600 kg) ja raketi enda soliidne mass annab piisava energia mistahes laevale purustavate vigastuste tekitamiseks ja laeva eluliste siseruumideni jõudmiseks. Selline rakett läheb Iowa pardast läbi nagu paberist (Exocet ilmselt mitte) ja piisab ühest raketist vööri või ahtritornide alla ja 600 kilo lõhkeaine plahvatusest, mis toob kaasa laskemoonakeldrite detoneerimise.

Samas ei ole mõeldav lennata 3000+ kmh merepinnast 3 meetri kõrgusel.
Seega on selline rakett kergesti avastatav, rakettidega kergesti tabatav, kuid nende kasutamise kontseptsioon on vastase õhukaitse ummistamine suure kogusega.

Läänes on laevade ründamiseks kerged tiibraketid, kus peal kuni 250 kilo lõhkeainet (Exocet ja Harpoon isegi 150 kg) ja kuna selliseid hiidlaevu idablokil polnud, siis puudus ka X-22 tüüpi hüperhelikiirusel liikuva raketi vajadus.

Isiklikult kujutan ette nende allatulistamise keerukust, kui rakett läbib Vulcan-CIWS laskekauguse umbes ühe sekundiga.

Raketid jagatakse muidu kaheks
-tiibraketid ehk need, mis lendavad aerodünaamilise tõstejõu arvel (tiibrakett e cruise missile) on tavakeelekasutuses siiski vaid õhk-maa või maa-maa tüüpi relv)
-ballistilised raketid, mis lendavad algkiiruse arvelt mööda ballistilist trajektoori nagu kuul või mürsk

Õhk-õhk raketid on tavaliselt vahevorm tiibraketi ja ballistilise raketi vahel, lennukauguse annavad mõlemad.

Harpoon on tiibrakett seepärast, et ta lendab tiibade tõstejõu arvelt.

On olemas ka sellised ballistilised raketid, mis stardivad lennukilt ehk aeroballistilised raketid, neid kasutab valdavalt Venemaa.

X-22 on pigem tiibrakett kui aeroballistiline.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Tere kõigile
PostitusPostitatud: 24 Sept, 2009 13:28 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 28 Aug, 2009 12:19
Postitusi: 4
Kirjutan esimest korda.
Eestil peaks ikka olema esmatähtis iseseisev kaitsevõime.
Miinijahtijad ei suuda ju ennastki kaitsta, reaalse sõja korral pole nendega ju midagi teha.
Rahaliselt võis ju tehing soodne olla, aga kas ka ta tõstis riigi reaalset sõjalist võimekust, kindlasti mitte. Lennuväele vastast pole(üks rakett ja 800 mill läinud), mereväge takistada ei suuda(isegi mitte häirida).Ma ei tea, võibolla suudavad mõne miini merre lasta(asi seegi), arvestades, et vastasel on ka miinijahtijad, kes on võimelised, need üles leidma ja hävitama(takistada, isegi häirida me seda tegevust ei suuda). Isegi dessantlaevu ei suuda takistada.
Mis on nende laevade ülessanne, sõja korral, mina ei suutnud küll seda välja mõelda?????


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 100  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt