www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Jaan, 2020 17:51

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1619 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ... 108  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 18:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Dets, 2008 21:14
Postitusi: 247
Milleks torpeedo? Kui on juba ligi 100 km/h kihutav kaugjuhitav paat ja silmini trotüüli täus...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 18:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Kilo Tango kirjutas:
No tänapäeval kasutatakse ka nn. "hiilivaid" torpeedosid, mis pärast torust väljumist juhitakse vaiksel režiimil sobivale positsioonile ning alles siis kiirendatakse sihtmärgi poole. Minu poolt toodud kontseptsiooniga selline lähenemine ei pruugi sobida.

Ma ei rääkinud sõnagi soomusest. Tõsiasi on see, et laevavastased raketid teevad hulganisti kahju laeva tekil (või siseruumidesse tungides laeva sees), kuid enamasti säilitab laev ujuvuse. Torpeedotabamuse korral on ujuvuse kadu palju tõenäolisem ja laevale tehtav kahju suurem, sest ümbritsev vesi suunab pea kogu plahvatusjõu laevale. Lisaks järgneb vees toimunud plahvatusele plahvatusmulli kokku varisemisel kumulatiivne veejuga, mis läbistab laeva metalli üsna tõhusalt.

Üldjuhul tänapäevase torpeedo plahvatus murrab laeva pooleks nt. USA Mark 48.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 20:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
paharet kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
No tänapäeval kasutatakse ka nn. "hiilivaid" torpeedosid, mis pärast torust väljumist juhitakse vaiksel režiimil sobivale positsioonile ning alles siis kiirendatakse sihtmärgi poole. Minu poolt toodud kontseptsiooniga selline lähenemine ei pruugi sobida.

Ma ei rääkinud sõnagi soomusest. Tõsiasi on see, et laevavastased raketid teevad hulganisti kahju laeva tekil (või siseruumidesse tungides laeva sees), kuid enamasti säilitab laev ujuvuse. Torpeedotabamuse korral on ujuvuse kadu palju tõenäolisem ja laevale tehtav kahju suurem, sest ümbritsev vesi suunab pea kogu plahvatusjõu laevale. Lisaks järgneb vees toimunud plahvatusele plahvatusmulli kokku varisemisel kumulatiivne veejuga, mis läbistab laeva metalli üsna tõhusalt.

Üldjuhul tänapäevase torpeedo plahvatus murrab laeva pooleks nt. USA Mark 48.


See oleneb. Peamiselt torpeedo ja sihtmärgi suurusest. Mistrali pooleks murda on raske.

See pooleks murdumine vaid kinnitab mu juttu. Näiteks Penguin rakett oma 130 kilose lõhkepeaga seda ei suuda. Samuti Harpoon oma 221 kg-ga. Exocetist rääkimata. Tomahawk ehk suudab mõne laeva pooleks lüüa. Mistrali kindlasti mitte. Mark 48 lõhkepea on küll poole suurem kui Penguinil näiteks, kuid purustused on suurusjärgu võrra suuremad. Ega asjata ei ole NSM disainitud nii, et see tabaks laeva veeliinil või selle lähedal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 21:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Kilo Tango kirjutas:
paharet kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
No tänapäeval kasutatakse ka nn. "hiilivaid" torpeedosid, mis pärast torust väljumist juhitakse vaiksel režiimil sobivale positsioonile ning alles siis kiirendatakse sihtmärgi poole. Minu poolt toodud kontseptsiooniga selline lähenemine ei pruugi sobida.

Ma ei rääkinud sõnagi soomusest. Tõsiasi on see, et laevavastased raketid teevad hulganisti kahju laeva tekil (või siseruumidesse tungides laeva sees), kuid enamasti säilitab laev ujuvuse. Torpeedotabamuse korral on ujuvuse kadu palju tõenäolisem ja laevale tehtav kahju suurem, sest ümbritsev vesi suunab pea kogu plahvatusjõu laevale. Lisaks järgneb vees toimunud plahvatusele plahvatusmulli kokku varisemisel kumulatiivne veejuga, mis läbistab laeva metalli üsna tõhusalt.

Üldjuhul tänapäevase torpeedo plahvatus murrab laeva pooleks nt. USA Mark 48.


See oleneb. Peamiselt torpeedo ja sihtmärgi suurusest. Mistrali pooleks murda on raske.

See pooleks murdumine vaid kinnitab mu juttu. Näiteks Penguin rakett oma 130 kilose lõhkepeaga seda ei suuda. Samuti Harpoon oma 221 kg-ga. Exocetist rääkimata. Tomahawk ehk suudab mõne laeva pooleks lüüa. Mistrali kindlasti mitte. Mark 48 lõhkepea on küll poole suurem kui Penguinil näiteks, kuid purustused on suurusjärgu võrra suuremad. Ega asjata ei ole NSM disainitud nii, et see tabaks laeva veeliinil või selle lähedal.

Katsetatud on Mark48 väiksemate sõjalaevade peal nii umbes 2000 tonnise http://www.youtube.com/watch?v=y863lraJ3F4 aga suurema laeva jaoks oleks vast vaja rohkem kui ühte torpeedot. Mistrali põhja laskmiseks läheks vast 4 või veel rohkem torpeedot.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 22:08 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4764
Kilo Tango kirjutas:
Ma ei rääkinud sõnagi soomusest. Tõsiasi on see, et laevavastased raketid teevad hulganisti kahju laeva tekil (või siseruumidesse tungides laeva sees), kuid enamasti säilitab laev ujuvuse.


Raketitabamusele järgneb tavaliselt tulekahju. Kaasaegne sõjalaev on selle toimimiseks ning levikuks liigagi soodne pinnas. Ujuvus küll säilib, kuid laev ei ole enam kasutatav. Kindlasti mitte käimasoleva op'i käigus, väga suure tõenäosusega ka mitte tulevikus.

Falklandi konflikti ajal tabasid argentiinlased korduvalt brittide laevu lennukipommidega, mis ei plahvatanud (seoses teatud sütikuprobleemidega). Samas olid ka need tabamused piisavad, et tabatud laevad vähemasti selle konflikti ajaks rivist välja viia. Mõned läksid rivist välja ka igaveseks.

Muidugi on palju seksikam, kui laev kohe esimese rünnaku järel pooleks murdub. Tavaliselt saab siiski otsutavaks tegelik tabamise võime, ning selle saavutamiseks vajalike kulutuste suurus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 22:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1376
Asukoht: Pärnu
Huvitav, minu arvates on laeva pooleks murdumine, mitte niivõrd seksikam, kuivõrd kindlam, kui tavaliselt tekkiv tulekahju.
Lõppeks ei usu ma, et laevavastased raketid oleksid kuigivõrd odavamad kui torpeedod. Samas torpeedole võiks nagu ikka saada suurema koguse lõhkeainet panna. Samuti peaks torpeedo, minu lolli loogika järgi, olema tehniliselt lihtsam kui rakett.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 22:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Aug, 2009 10:40
Postitusi: 422
Asukoht: Jõgevamaa
Raketid ja torpeedod. Mõlemad ilmselgelt väärt relvad meile merelt kallalekippujate minemapeletamiseks ja karistamiseks.
Aga suurtükiväespetsialistid: kuivõrd oleks ikkagi meie Läänemere ranniku , keerulistes ja madalates farvaatrites kasutatav suurekaliibriline torusuurtükivägi?Cal 203 mm jne.
Kas on olema praegu maailmas kellegi relvastuses sellise kaliibriga suurtükke?
Milline reaalne laskekaugus ja tabamistäpsus mitmesuguse erineva moonaga?
Ja kas moodsate sõjalaevade lähikaitse ( nt Vulcan-Phalanks) saab nendega hakkama?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 23:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
mutionu kirjutas:
Huvitav, minu arvates on laeva pooleks murdumine, mitte niivõrd seksikam, kuivõrd kindlam, kui tavaliselt tekkiv tulekahju.
Lõppeks ei usu ma, et laevavastased raketid oleksid kuigivõrd odavamad kui torpeedod. Samas torpeedole võiks nagu ikka saada suurema koguse lõhkeainet panna. Samuti peaks torpeedo, minu lolli loogika järgi, olema tehniliselt lihtsam kui rakett.
Torpeedo on küll lihtsam kui rakett kuid juhitav torpeedo on ka piisavalt palju elektroonikat täis topitud ja hind on MK 48 viimasel mudelil Wikipeedia andmetel $3500000
http://en.wikipedia.org/wiki/Mark_48_torpedoMuidugi on ka lihtsama juhtimissüsteemiga ja väiksema kaliibriga torpeedosid mis peaks odavamad olema.Ainuke häda on väiksema kaliibriga torpeedodel,et need kannavad ka vähem lõhkeainet.Panen harimiseks ka ühe Wikipeedia lehe http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_torpedoes


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 23:27 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4764
mutionu kirjutas:
Lõppeks ei usu ma, et laevavastased raketid oleksid kuigivõrd odavamad kui torpeedod. Samas torpeedole võiks nagu ikka saada suurema koguse lõhkeainet panna. Samuti peaks torpeedo, minu lolli loogika järgi, olema tehniliselt lihtsam kui rakett.


Nagu ma juba oma esimeses postituses viitasin - raketi puhul on odavamad eelkõige kohaletoimetamise vahendid. Kuigi jah - torpeedokaater ning raketikaater on ilmselt umbes samas hinnas :roll:

Samas - keegi ei tooda enam tänapäeval torpeedokaatreid, sest laevaradarid avastavd neid juba mõtetult kaugelt, ning torpeedo liikumiskiirus on nii väike, et kaatri uputamiseks ning torpeedo vältimiseks vajalike manöövrite jaoks on aega rohkem kui vaja...

Muidugi võib kasutada torpeedo kohaletoimeamiseks tuuma-allveelaeva. Falklandi konflikti ajal uputasid britid tuumaallveelaevalt "Conqueror" lastud torpeedoga Argentiina ristleja "General Belgrano" ja seal uppunud meremehed moodustasid lõpuks üle 1/2 kogu Argentiina inimkaotustest selle konflikti käigus.

Argentiinlased panid põlema ning (lõpptulemusena) uputasid kordades rohkem brittide laevu, kuid ei saavutanud kuidagi sellist inimkaotuste arvu.

Hoopis teine teema on "targad põhjamiinid", milledel on olemas paljud omadused, mis siin teemas võimalikele tuleviku-torpeedodele omistatakse...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2010 23:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
toomas tyrk kirjutas:
mutionu kirjutas:
Lõppeks ei usu ma, et laevavastased raketid oleksid kuigivõrd odavamad kui torpeedod. Samas torpeedole võiks nagu ikka saada suurema koguse lõhkeainet panna. Samuti peaks torpeedo, minu lolli loogika järgi, olema tehniliselt lihtsam kui rakett.


Nagu ma juba oma esimeses postituses viitasin - raketi puhul on odavamad eelkõige kohaletoimetamise vahendid. Kuigi jah - torpeedokaater ning raketikaater on ilmselt umbes samas hinnas :roll:

Samas - keegi ei tooda enam tänapäeval torpeedokaatreid, sest laevaradarid avastavd neid juba mõtetult kaugelt, ning torpeedo liikumiskiirus on nii väike, et kaatri uputamiseks ning torpeedo vältimiseks vajalike manöövrite jaoks on aega rohkem kui vaja...

Muidugi võib kasutada torpeedo kohaletoimeamiseks tuuma-allveelaeva. Falklandi konflikti ajal uputasid britid tuumaallveelaevalt "Conqueror" lastud torpeedoga Argentiina ristleja "General Belgrano" ja seal uppunud meremehed moodustasid lõpuks üle 1/2 kogu Argentiina inimkaotustest selle konflikti käigus.

Argentiinlased panid põlema ning (lõpptulemusena) uputasid kordades rohkem brittide laevu, kuid ei saavutanud kuidagi sellist inimkaotuste arvu.

Hoopis teine teema on "targad põhjamiinid", milledel on olemas paljud omadused, mis siin teemas võimalikele tuleviku-torpeedodele omistatakse...

"General Belgrano" uputamiseks kasutati vananenud tüüpi Mark 8 torpeedot mis sellegi poolest tegi oma töö hästi ära.
Targad põhjamiinid on jah teema millel oleks perspektiivi aga ega nendegi hind väga odav ei ole ja kogus mida hankima peaks ei ole ka mitte 1või 2.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2010 10:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
krijgsvolk kirjutas:
Raketid ja torpeedod. Mõlemad ilmselgelt väärt relvad meile merelt kallalekippujate minemapeletamiseks ja karistamiseks.
Aga suurtükiväespetsialistid: kuivõrd oleks ikkagi meie Läänemere ranniku , keerulistes ja madalates farvaatrites kasutatav suurekaliibriline torusuurtükivägi?Cal 203 mm jne.
Kas on olema praegu maailmas kellegi relvastuses sellise kaliibriga suurtükke?
Milline reaalne laskekaugus ja tabamistäpsus mitmesuguse erineva moonaga?
Ja kas moodsate sõjalaevade lähikaitse ( nt Vulcan-Phalanks) saab nendega hakkama?


See eeldab, et see suurekaliibriline suurtükk oleks paigaldatud liikuvale platvormile. Statsionaarsete rannakaitsepatareide aeg on ammu möödas, seda peaks igaüks ka iseseisvalt mõistma.

Laevakaitseraketid ja laevakaitsesuurtükid ei saa eriti hästi hakkama ülehelikiirusega lendavate sihtmärkidega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: abc
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2010 14:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
a) kui Mistral klass läheks ametlikult teenistusse, juhtuks see 10ne aasta pärast.
b) Tallinn-Helsingi on 80 km ja juba poole peal on 40 km, ei usu, et nii kaugele jääks kui peab taktikalisi ülesandeid täitma. Ta oleks regulaarselt FH70 tuleulatuses ja sellega on nö arvestatud kuna vastaspoolel "selleks ajaks" pole õhus toimuva üle kontrolli.
c) ükski suuremakaliibriline (üle 155mm) suurtükk või haubits ei mängiks punkt B kohaselt rolli.

P.S. Paraku jääksid nende kopterid välistekil kaartule alla, mis muudaks kogu taktikalise laeva tavaliseks kaubalaevaks hetkega, kui nad täislastiga maabumist sooviksid teha.

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Viimati muutis setu, 04 Mär, 2010 17:06, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: abc
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2010 15:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
setu kirjutas:
a) kui Mistral klass läheks ametlikult teenistusse, juhtuks see 10ne aasta pärast.
b) Tallinn-Helsingi on 80 km ja juba poole peal on 40 km, ei usu, et nii kaugele jääks kui peab taktikalisi ülesandeid täitma. Ta oleks regulaarselt FH70 tuleulatuses ja sellega on nö arvestatud kuna vastaspoolel "selleks ajaks" pole õhus toimuva üle kontrolli.
c) ükski suuremakaliibriline (üle 155mm) suurtükk või haubits ei mängiks punkt B kohaselt rolli.


Kena keik ainult, et kas meil neid FH70-d maismaamärkide jaokski napiks ei jää.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2010 16:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 741
Olgem ausad, Mistrali värk on rohkem poliitiliste kui sõjaliste tagamaadega.

Keegi ei veaks seda Eesti ranniku äärde, nalja teete ? Asi maksab pool miljardit Eurot.

Selleks, et dessant maha panna peab ta olema rannikust paar kilti.

Rauda millega seda rannikult põhja lasta jätkub 155mm, 122mm ja 105mm. Rääkimata tagasilöögita kahuritest ( 90 ja 106mm, mida peaks meil mingi 150tk olema ) + MILAN ja MAPATS.

See ei ole mingi WW2 aegne soomustatud lahinglaev, kujutan ette, et 6 - 7 122mm tabamuse järel on kaks meie kaitse -eelarvet põhjas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2010 16:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Xender kirjutas:
Olgem ausad, Mistrali värk on rohkem poliitiliste kui sõjaliste tagamaadega.

Keegi ei veaks seda Eesti ranniku äärde, nalja teete ? Asi maksab pool miljardit Eurot.

Selleks, et dessant maha panna peab ta olema rannikust paar kilti.

Rauda millega seda rannikult põhja lasta jätkub 155mm, 122mm ja 105mm. Rääkimata tagasilöögita kahuritest ( 90 ja 106mm, mida peaks meil mingi 150tk olema ) + MILAN ja MAPATS.

See ei ole mingi WW2 aegne soomustatud lahinglaev, kujutan ette, et 6 - 7 122mm tabamuse järel on kaks meie kaitse -eelarvet põhjas.


Suured sõjalaevad kannatavad pealveeosa damaget päris kenasti. Mina küll ei usu, et 6-7 122mm laksuga Mistrali ujuvust oluliselt kahjustada suudetakse kui just moonalattu ei lajatata.

Peealegi tiirutavad randumiskoha kohal kopterid, hävitus- ja ründelennukid, mistõttu igasugune otsesihtimisega vms. rannalt kõmmutamine on suitsiid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1619 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ... 108  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt