Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Ega ma ei tahtnudki Norrat tuua mingi eriti positiivse, või ka negatiivse näitena välja. Vaid lihtsalt näitena, kui vähe suudab üks Soomega rahvaarvult ja rikkuselt enamvähem võrdne riik kaks korda suuremate summade eest ülalpidada. Või siis – kui palju või vähe peab täna mingil põhjusel vajalikuks ülal pidada. Aga see Norra eelarve suuruse vs brigaadide arvu näide peaks siiski kõiki korra vähemalt mõtlema panema, sh meie KV suuruse peale.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

Norral on ka märkimisväärselt teistsugune rõhuasetus oma kaitsevõimete suhtes. Nende merevägi on mitmekesine ja üsna tänapäevase varustusega. Need viis fregatti ja kuus allveelaeva pole kindlasti odavad. Maavägi mängib väikest rolli, sest piir Venemaaga on suhteliselt lühike ja maastik vastase maaväe jaoks keeruline.
Soomel on aga seevastu pikk piir Venemaaga ja maaväe roll oluliselt suurem. Ja eelarveid ja struktuure ei maksa meiega võrrelda, sest tõeliselt suured hanked tulevad ilmselt eelarvevälise rahaga.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Nojah, nagu foorumis kuskil juba öeldud - Norra ja Rootsi on põhimõtteliselt saared. Kui Norra piirilt hakkab vene diviis edasi litsuma, siis suurusjärgus 1000 km kaitsjatele-tõkestajatele väga soodsat maastikku tuleb enne läbida, kui kuhugi välja hakkab jõudma.

Keegi tegi ettepaneku selle arutelu viimane ots eelarve teema alla liigutada. Eks need mõnevõrra kattuvad arutelud olegi.
Tinker
Liige
Postitusi: 157
Liitunud: 19 Nov, 2015 22:38
Asukoht: Sakala
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tinker »

Eesti kaitseväes alustab järgmisel aastal tegevust küberväejuhatus, mis peale kaitse hakkab vajadusel ette võtma ka küberrünnakuid nii virtuaalsete kui füüsiliste sihtmärkide vastu.

“See hakkab täitma küberoperatsioonie kogu spektrumis, mis tähendab nii kaitset kui vajadusel ka rünnet,” selgitas kaitseministeeriumi asekantsler Erki Kodar täna Tallinnas rahvusvahelise pressiga kohtudes. Kodar täpsustas, et Eesti ei plaani kasutada küberväejuhatuse võimekust ainult küberruumis tegutsemiseks, vaid vajadusel ka teistes sõjapidamise valdkondades ehk teisisõnu ka füüsiliste sihtmärkide ründamiseks.

“Kogu selle tegevus peab muidugi lähtuma Eesti seadustest ja olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega,” kinnitas Kodar.

Hetkel käib küberväejuhatuse ettevalmistamine, üksus peaks tööd alustama 1. augustil 2018 ja saavutama täieliku töövõime aastaks 2020. Selleks ajaks peaks küberväejuhatuses teenima 300 inimest.

Küberväejuhatus ehk cyber command pole maailmas ega NATO liitlasriikides väga levinud. Samasugune üksus toimib juba näiteks USAs, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, järgmisel aastal lisandub nimekirja Eesti.

Küberväejuhatuse loomine on osa kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast.
Eesti kaitsevägi loob 300-pealise häkkerite üksuse, mis hakkab vajadusel ka füüsilisi sihtmärke ründama
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kuna siin teemas oli algus, siis on ehk ka jätk õige siia panna.

Kindralmajor Kiili vastus Kunnase kriitikale:

http://www.err.ee/646703/kiili-kaitseli ... nu-osutama

Pikka vaidlust nüüd ei ole, aga positiivne on:

1) et see "60 tunniga Tallinnani" väide sai taas ümber lükatud. Minu meelest tuleb seda ikka järjekindlalt teha, sest seda järjekindlalt ka püstitatakse. Ma nagu pole märganud, et viimast, hollandlaste väidet ametlikul tasandil oleks ümber lükatud. Kaitseminister Luik kommenteeris rohkem seda heidutuse praegust põhimõtet.
2) et ikkagi vastus tuli. Minu meelest kipuvad EV ametisolevad kaitsestruktuuride esindajad järgima põhimõtet, et Kunnasega vaidlemist tuleks vältida. Vähemalt ei ole mina märganud konstruktiivset kriitikat tema "2023-le".
Dona nobis pacem!
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Avatar »

Minu meelest see x tunniga kuhugi jõudmine on selline ümmargune väide, mida ükski pool väga lahata ei soovi. Saab lihtsalt vahutada. VF võib suht kiirelt oma paiskeüksused pea igasse Eesti punkti visata. See ei pruugi lihtsalt olla väga jätkusuutlik. Ka VF mõõtu armee suudab taluda vaid väga piiratud määral selliseid juhtumeid: https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_for_Height_776
Võib-olla peaks avalikus rohkem teadvustama, et sõjalise konflikti korral VF -ga ei teki Eesti territooriumil tõenäoliselt mingit "tagalat" stiilis 2MS. Samas ei ole see konflikti tulemuse jaoks määrav. Eesti kaitsevägi peaks selleks psühholoogiliselt samuti valmis olema.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sa Avatar vaata järelvaatamisest eile hommikust Hommiku TV-d (ETV-s), kus kuskil 7.20 paiku esines antud teemal Jüri Luik.
Kodanik esitas seal justnimelt kontseptsiooni, mis toimub Ukrainas.
Rääkimata muudest, ilmselt ametnike poolt briifitud ebatõdedest tsiviilkaitse kohta.
2) et ikkagi vastus tuli. Minu meelest kipuvad EV ametisolevad kaitsestruktuuride esindajad järgima põhimõtet, et Kunnasega vaidlemist tuleks vältida. Vähemalt ei ole mina märganud konstruktiivset kriitikat tema "2023-le".
Aga mida sa vaidled, kui põhiline süüdistus ehk relvajõudude liiga väike arvukus operatiivülesande täitmiseks on ilmselge.
Kunnasel aga puuduvad vastused küsimusele, kuidas tänastes (poliitiliselt peale surutud) raamides seda soovitatavat arvukust saavutada.
Üks pool arvab, et saadame lahingusse poole suurema arvu logiseva väljaõppega ja puuduliku varustusega vägesid, teine pool, et saadame poole vähem, aga korralikke.
Rahapuudus on universaalne probleem, kui ei jagu raha varustusele, ei jagu seda ka väljaõppele ja kordusõppele.
Ei saa olla nii, et meil on mingi hea väljaõppega kirju röövlikari, kes võtab vastaselt varustuse ja kütab selle abil neil naha kuumaks.
Sellel arvukuse õigsuse teemal vaidlemist vältis isegi Kunnase äge oponent Veiko Palm seal kunagises "Suud puhtaks" saates, piirdudes poliitkorrektse kommentaariga "suurem vägi on alati parem".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Sellel arvukuse õigsuse teemal vaidlemist vältis isegi Kunnase äge oponent Veiko Palm seal kunagises "Suud puhtaks" saates, piirdudes poliitkorrektse kommentaariga "suurem vägi on alati parem".
Mis seal niiväga poliitkorrektset? Nii ongi ju.

Ei eksisteeri mitte mingit Eestile jõukohast maavägede arvukust, mille puhul võiks öelda, et see nüüd tagabki julgeoleku. Suurema (aga ka paremini varustatud, mobiliseeritava, juhitava jne) SA koosseisu heidutusvõime on suurem. Samamoodi ei saa öelda, et meie praegune SA koosseis ei kujutaks ennast üldse mitte mingit heidutust. Ja lõpuks, ka üks brigaad oli parem kui mitte ühtegi. Miks selles küsimuses peakski Kunnas või Palm omavahel vaidlema, ma ei saa aru. Las see jääda kapitulinskitele, kelle arvates peaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk olema võimalikult veretult Venemaa mõjusfääri tagasi jõudmine.
Kapten Trumm kirjutas:Kunnasel aga puuduvad vastused küsimusele, kuidas tänastes (poliitiliselt peale surutud) raamides seda soovitatavat arvukust saavutada.
Mind häirib kogu selle meie arutelu juures väga, et liiga vähe on juttu rahanumbritest. Kui akf Herem või Palm või keegi ikkagi leiaks aega 50 000-mehelise tänasel varustuse ja väljaõppe tasemel SA koosseisu hinnast kirjutada, loeks kindlasti peale minu seda veel hulk akf-e huviga.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Avatar kirjutas:Minu meelest see x tunniga kuhugi jõudmine on selline ümmargune väide, mida ükski pool väga lahata ei soovi. Saab lihtsalt vahutada. VF võib suht kiirelt oma paiskeüksused pea igasse Eesti punkti visata. See ei pruugi lihtsalt olla väga jätkusuutlik. Ka VF mõõtu armee suudab taluda vaid väga piiratud määral selliseid juhtumeid: https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_for_Height_776
Võib-olla peaks avalikus rohkem teadvustama, et sõjalise konflikti korral VF -ga ei teki Eesti territooriumil tõenäoliselt mingit "tagalat" stiilis 2MS. Samas ei ole see konflikti tulemuse jaoks määrav. Eesti kaitsevägi peaks selleks psühholoogiliselt samuti valmis olema.
Ma ei oleks nii kindel, et see II Tšetšeenia sõda on meie oludesse sobiv võrdlus. Siin on olulisi erinevusi:

1) meie ei ole mägedes
2) meil on KL, mis võib õhudessandist teha maandumisel suuri kaotusi kandnud, liikumisvõimetu ja keeruliselt varustatava probleemi

Minu meelest oleks see dessantide teema meie tingimustes vaenlase jaoks ise elu enesele raskeks tegemine. Mägedes tõesti - ülesmäge ründamine on raskem ja vastikum ning mäe otsas olijal suur eelis. Meie üksuste sissepiiramine on lihtsam ülemanööverdamise tulemusel olukorras, kus vaenlasel on tugevalt suurem tulejõud, suurem mobiilsus soomuse all ja õhukontroll või siis ka, kui meie üksus lihtsalt jääb näiteks mingisse asulasse kaitsele. Selles osas nõus, et tagala saab olema suhteline mõiste, sest mingi mõistliku sügavusega tsoonis manööverdatakse ja tagalat kindlasti ka pommitatakse. Oluline on, kui kaua võtab aega rasketehnika Tallinna alla jõudmine, mis peaks olema eeldus linna võtmiseks. See tuleb ikka kas mööda maad või siis äärmisel juhul mingisse sadamasse. Kui meil ikka mingigi liitlaste abile lootus saab olema, siis on ka meredessant mitte väga tõenäoline. Kõik, kes linnalahingut on harjutanud, teavad, et mingi kerge üksusega (mida toetatakse ainult õhust) linna ründamine on tohutult verine ja aegavõttev ettevõtmine ründajale.

Ja to Kriku: 50 000 puhul kahtlen, kas see on juba statistiliselt mõistlik (võrreldes enam-vähem asjakohase väljaõppe saanutega), sest mingi reserv peab olema, et SAK oleks komplekteeritud. Kui ikka jamaks läheb võib suur hulk mehi olla välismaal tööl, parasjagu haiged, viilivad, ei jõua kohale ning väljalangevused tuleb ka asendada. Pigem 35-40 000 võiks küll mõistlik olla.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Küsimus on selles, millise eesmärgi me seame.
Tänase arvukuse+siin asuvate liitlastega pole vastase peatamine sobivail võtmemaastikel (Ida-Viru kitsus ja Emajõe joon) lihtsalt kuigi reaalne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Avatar »

Martin Peeter kirjutas:Ma ei oleks nii kindel, et see II Tšetšeenia sõda on meie oludesse sobiv võrdlus
See oli lihtsalt kui näide, kus kiire ja otsustava edu saavutamiseks võttis VF riske, mis lõppesid katastroofiga. Tolle 6. roodu sündmuse ajaks oli VF tegelikult juba strateegilise läbimurde saavutanud - riskeerides soovis ta lihtsalt konflikti lõppu lähemale tuua. See ei ühildu ka selles mõttes. Lihtsalt näide sündmusest, milline on iga armee õudukas.
Meie puhul on üks stsenaariumide liin, kus VF püüab ajalist akent, ja seetõttu samuti on sunnitud riskima. VF ei ole piisavalt ettevalmistusaega, ei ole piisavalt üksusi, alahindab Eesti võimekust. Selle eelneva saavutamine on Eesti nn. Globaalsel tasandil osaline õnnestumine. Täielik õnnestumine oleks see, kui konflikti üldse ei tuleks. See alahindamise element on väga oluline. Ma ütleks isegi kriitilise tähtsusega. Seetõttu on lühinägelik väita, et Eestis pole mõtet midagi salastada või varjata. Eesti peab globaalsel tasandil saavutama selle, et VF ei oleks aega ja jõudu olla hästi ette valmistatud. Teisalt see on peen mäng, sest Eesti ei saa/soovi ka ahvatleda ennast ründama. Eesti peab välja paistma hea, aga olema tegelikult veel parem. Eesti peab suutma üllatada. Eesti peab suutma vastase killustada, blokeerida, saavutama rea selle Tšetšeenia näitega võrreldavaid tõrjevõite, ning peab suutma sundida vastast võtma operatiivpausi. Eesti riik peab kogu selle aja koos püsima. Kui see kõik on õnnestunud, siis on Eesti kaitseväe esmase valmisolekuga üksused samuti ennast ammendanud. See ei tähenda, et nad on kõik kottides või laatsaretis. Nad on lihtsalt kurnatud, peavad täiendama oma varusid/koosseisu, nende tehnika vajab hooldust/asendamist jne. Selleks ajaks peab Lääs olema suutnud VF edasised katsed blokeerida, ning Eestile sõjaliselt appi jõudma. Kui ei suuda, siis täiendava aja võitmine tuleb Eestile väga kallilt. Ning Eesti poolt taandareneb konflikt jalaväelaste sõjaks.
Kuni me oleme vähegi usaldusväärse kaitseorganisatsiooni liige, siis ma näen seda äärmiselt tõenäolise stsenaariumi-liinina (siis kui üldse konfliktiks läheb). Siia ette käivad veel ohud/riskid, kui VF proovib sarnast akent endale ise tekitada. Rohemehikesed ja muu Riigi kõigutamine, aga see on tükati juba sisejulgeolek.
Kui me ei ole usaldusväärse kaitseorganisatsiooni tiiva all, siis saab VF endale lubada, et võtab aega rahulikult nokkida ja kogu oma sõjalist potentsiaali läbimõeldult rakendada. Kui Tšetšeeniat veel kord mainida, siis 2. kampaania oli suures plaanis just selline. Mulle tundub, et valdavalt inimesed kujutavad Eesti-VF konflikti esmase stsenaariumina ette pigem seda. Kui VF -l õnnestub NATO lammutada, siis võib olla.
Minu nägemus lihtsalt...
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas tommy »

Küsimus pole mitte inimhulga numbris, vaid üksuste arvus.
Kui tahta suurendada SA KV-ge, siis ei räägi, et 23000 on vähe, võiks olla 33000.
Vaid, mitu ja milliseid üksusi juurde oleks vaja.
Veel üks Brigaad..?
Rohkem pataljone, nii lahingu-ja toetavaid/logistilisi???
Nende üksuste pealt saadki teada, millist träni ja tehnikat koos kaadriga juba olemasolevale/planeeritud hulgale juurde oleks vaja.
Ja mis see maksma võiks minna.

Kuid, kui ressurssi tuntavas suuruses juurde ei tule, siis peaks enne vast sellesama planeeritava kogusegi valmis saama. :scratch:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomlaste vanade SA koosseisude juurde selline mõttearendus.
Külma sõja lõppedes oli Soome KV SA koosseis lausa 750 000 tuhat, mis kiiresti vähenes.
Oletame, et täna oleks sama ülesanne.
KV-s on täna ajateenistuses iga aasta 25 000 meest. Nendest jääb reservi alles ehk 20 000 (tervis, välismaale kolimised jne).
750 000 meest 20 000 "produkti" korral tähendab, et kehvemad üksused on koostatud meestest, kelle ajateenistusest on möödas kuni 38 aastat.
Kui ajateenija keskmine vanus võib olla 20 aastat, siis saab olema sõdureid vanusega 50+ aastat.
Kui tahta suurendada SA KV-ge, siis ei räägi, et 23000 on vähe, võiks olla 33000
Kunnas või Laaneots nii harimatud ka pole, et sellist tõsiasja ei taipaks, et arvel olevate automaatide arvu järgi koosseisusid ei arvestata.
Jutt on olnud ikka suuremast arvukusest tänasega võrreldavas organiseerimisastmes, kus kaitseringkond loetakse vaikimisi brigaaditaseme üksuseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://www.postimees.ee/4007693/riigik ... t-arenenud

Riigikontroll väidab, et supi rammusamaks muutmine on andnud tulemusi.
Õigemini seda seost ei väida, aga see peaks olema vist siin kõigile arusaadav.
Üksuste mehitatus ja varustatus tõuseb ka sellega, kui samast algmaterjalist näha ette vähem üksusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kunnase kriitika. Kas keegi võiks täismahu panna?
http://m.epl.delfi.ee/arvamus/article.php?id=80794909
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist