www.militaar.net

"Kas esimesena läheb mees granaadiga?"
"Ei - kõigepealt läheb granaat ja siis mees."

Nõks tagasiside ka 25. STVP A-TuPa RÕKist.

Minu jaoks kolmas kevadine õppus. 2014 ajateenistus, 2016 RÕK ja nüüd taas.

Esialgselt oli ette nähtud, et kutsutakse RÕKile C-TuPa, aga kuna seal ei saadud ei inimesi kätte ega jõudnud kutsed kohale, siis saadeti kiirkorras poolpaanikaga kogu A-TuPale kutse. Vaid 30 päeva enne õppust.

Koos Alpha ja Charliega sai patarei komplekteeritud ning oli ka kerge ülekate. Ühes relvameeskonnas vist oli meeskonnaülemaks reamees ning sihturiks kapral, aga muidu ok. Kõik muud kriitilised positsioonid olid ilusti kaetud - kohal nii rühmaülemad, rühmavanemad kui ka jaoülemad.

Reaalne tulekontakt vastasega oli ainult üks kord. Scoutsi luureüksus oli positsiooni üles leidnud ning tellis kaudtule peale. Lisaks nende avastamisel läksid osad hurraaga luuret ründama ning said samuti hukka. Ühe korra rännakul olles saadeti meid põhimõtteliselt alasse kus vastase luure juba sees oli, oli visuaalne kontakt vastase Hummeritega.

AMAsid olid hulgi, aga AMAde sees positsioone vähe. Puudus võimalus Shoot-and-scoot'i teha. Põhimõtteliselt mängiti see läbi nii, et tehti tuleülesanne ära, mindi rännakusse, tehti väike tiir ja tagasi samale positsioonile.

Minu jaoks jäi negatiivseks tagala toetus. Miskipärast ei raatsita Suurtükiväele ei laskemoona, kütust ja kuluvahendeid väga jagada. Kas probleem on suurtüki tagalas, brigaadi tagalas või Logistikapataljonis? SõduriFM (mitte raadio) metsas rääkis, et näiteks väliköök ei saanud Logistikast kätte jaopakke millest toetavatele üksustele süüa teha. Seetõttu jagati mitmeks päevaks 24h ratsioone. Lisaks olla brigaad tellinud logistikast 50t kütust, aga said ainult 5t. Selletõttu olid meil õppuse keskel kütusega väga suured probleemid. Patarei masinatel, mida oli 18 tükki, keskmine kütuse jääk 20-25%. Mõned juurde allutatud laskemoona vedukid olid üldse aurude peal.

Lisaks - Väga tihti jäime olukorda, kus vastane jäi meist vaevalt kilomeetri-kahe kaugusele ning meie ära võtmise küsimus võis olla vaid poole tunni kaugusel. Ning nagu eelnevalt sai mainitud, saadeti meid alale kus vastane juba sees oli. Väga kahtlane oli mööda sõita sisse kaevanud kaitseliitlastest, kel juba korralikud laskepesad valmis ja kuulipildur kohe saabuvat vastast valmis maha nottima. Näiteks 2016 aastal oli selline teema, kus meie positsioonidest sõitsid mööda suurel hulgal jalaväelaseid. Ainult et suund oli meie seljataha. Et suurtükivägi jalaväelastega samal liinil ei tundu taktikaliselt väga õige lüke.
----
Aga soovitusi kah.

Kui käib brigaadi koostööharjutus, siis oleks soovitav STVPl lasta reaalselt läbi mängida ka lähikontakt vastasega. Lasta harjutada natukene seda jalaväevärki, kuna näiteks minu jaoks on see kolmas õppus kus ma relvast ühtegi paukpadrunit laskma ei pea. Ilma kontaktideta kaob ära ohutunne ja kogu patarei on lihtsalt lebos ning kui lõpuks actionit saab, siis on kõigil pea laiali ja ei oska midagi peale hakata.

Lõpetuseks - olid head kaks nädalat puhkust.

Kuperjanov kirjutas:3 kergelt haavatut vs 7-8 VA surnut. Vapsjee CQB vennad seal Pärnus. Selle rühma tegevust nähes oleks reaalselt laibameri järel olnud...
Ja muidugi need "pantvangidraamad", kus VA ühtegi pauku ei tee ja kõnnime lihtsalt sisse Annaks jumal, et PPA kunagi sellisesse olukorda ei satuks, kus VA ka relvastatud on.

Mõtteainet kõvasti, kui Pärnus polegi muud seltskonda sellise situatsiooni lahendamiseks kasutada, kui Kaitseliidu vabatahtlikud, siis on tegelikult väljakutseid.
Näiteks, kui sama KL gruppi treenida linnalahinguks järgneva 3 aasta jooksul kvartalis korra kahepäevane õppus, kas siis laibameri läheb väiksemaks ?

Või kas üldse KL anda selliseid ülesandeid, ehk piiraksid lihtsalt ala sisse, julgestaksid ja ootaksid K-Komando tulekut või kui aeg kriitiline siis ikkagi laibamerega rünnak kuni vastasel laskemoon otsas ja võit meite.

Saates käis läbi, et perse hoitakse maadligi siis, kui kuulid vihisevad, ehk rohkem airsofti investeerida ?

Logistiliselt oli tulemus ju ilus, mehed saadi relvile ja toodi kohale.

kuido20 kirjutas:

Kuperjanov kirjutas:3 kergelt haavatut vs 7-8 VA surnut. Vapsjee CQB vennad seal Pärnus. Selle rühma tegevust nähes oleks reaalselt laibameri järel olnud...
Ja muidugi need "pantvangidraamad", kus VA ühtegi pauku ei tee ja kõnnime lihtsalt sisse Annaks jumal, et PPA kunagi sellisesse olukorda ei satuks, kus VA ka relvastatud on.

Mõtteainet kõvasti, kui Pärnus polegi muud seltskonda sellise situatsiooni lahendamiseks kasutada, kui Kaitseliidu vabatahtlikud, siis on tegelikult väljakutseid.
Näiteks, kui sama KL gruppi treenida linnalahinguks järgneva 3 aasta jooksul kvartalis korra kahepäevane õppus, kas siis laibameri läheb väiksemaks ?

Või kas üldse KL anda selliseid ülesandeid, ehk piiraksid lihtsalt ala sisse, julgestaksid ja ootaksid K-Komando tulekut või kui aeg kriitiline siis ikkagi laibamerega rünnak kuni vastasel laskemoon otsas ja võit meite.

Saates käis läbi, et perse hoitakse maadligi siis, kui kuulid vihisevad, ehk rohkem airsofti investeerida ?

Logistiliselt oli tulemus ju ilus, mehed saadi relvile ja toodi kohale.

Mul on veidi siseinfot selle konkreetse "lahingülesande" kohta. Minule teadaolevalt oli see ülesanne spetsiaalselt telekaamerate jaoks organiseeritud. Üksus saadeti kohe pärast formeerimist ülesannet täitma, kusjuures selline avatud rünnakukoridor oli etteantud ning reaalsetes oludes ei oleks sellele hoonele nii lähenetud. Kui ülesanne täidetud, ühineti kiiresti põhiüksusega ning alustati põhiülesande täitmist.

Kokkuharjutamiseks või isegi verbaalselt asjade ülerääkimiseks neile aega ei saanud jääda. Iseasi, millal selles üksuses viimati linnalahingut harjutati - toorest tegevust seal kindlasti oli ning tõenäoliselt on seal ka võitlejaid, kes käivadki ainult RÕKkidel. Lisaks, sellel KL üksusel paistsid olevat ka täpsusrelvad ning tankitõrjegranaadiheitjad, mida selles niigi ebarealistlikus stsenaariumis ei saanudki rakendada.

Tõenäoliselt ei oleks ka K-komandol eriline lust jaosuuruse vastasega sellistes tingimustes mähkida ning ilmselt jätkukski seda üksust maksimaalselt ühte kuni kahte koldesse toimetama. Eelise annaks see, kui kogu üksusel oleksid öövaatlusseadmed.

kuido20 kirjutas: Mõtteainet kõvasti, kui Pärnus polegi muud seltskonda sellise situatsiooni lahendamiseks kasutada, kui Kaitseliidu vabatahtlikud, siis on tegelikult väljakutseid.
.

Politsei kiirreageeriate üksus peaks ka juba toimiv olema.

Või kas üldse KL anda selliseid ülesandeid, ehk piiraksid lihtsalt ala sisse, julgestaksid ja ootaksid K-Komando tulekut või kui aeg kriitiline siis ikkagi laibamerega rünnak kuni vastasel laskemoon otsas ja võit meite.
Saates käis läbi, et perse hoitakse maadligi siis, kui kuulid vihisevad, ehk rohkem airsofti investeerida ?
Logistiliselt oli tulemus ju ilus, mehed saadi relvile ja toodi kohale.

Praktikas võib lihtsalt tekkida olukord, et lahinguüksused on seotud lahinguga ja samaaegselt on sul mingi 50 spetsnazi gruppi tagalas - sul polegi muid ressursse kui KL sinna saata. Seejuures isegi mitte lahinguüksused (mis on üldiselt parema väljaõppega), vaid sisekaitseüksused (mis koosnevad sellest, mis lahinguüksustest üle jääb, tavaliselt ei jää suurt midagi).

Seepärast on taolisel puhul lootmine K-komandole vms fantaasia. Hea kui mingi kobedama KL rühma saad. Taoliste intsidentide arv ületab tõenäoliselt terve suurusjärgu meie eriüksuste arvu. Ja sellega tulebki hakkama saada. Ja olen nõus sellega, et on kõvasti mõtteainet. Vastane ründab ikka sealt, kus sa nõrk oled. Antud film leidis kindlasti GRU Balti osakonnas hoolikat uurimist. Kui saata sisekaitseüksused, mille väljaõpe koosneb 1-2 õppusest aastas, hõivama spetsnazi (või lihtsalt VA luureüksuste) hõivatud hoonet, saab laibavirn olema kõrge - kuniks spetsikutel laskemoon lõpeb.

Minu Siili kogemuses sain 2 X surma, esimene kord saime (13 meest) tund aega kaudtuld metsas 81mm, 120mm miinipildujatest ja 155mm haubitsatest mille peale kohtunik kostis,et puudu jäi veel taktikaline tuumalöök.
Teine kord tegime nelja 90mm kahuriga rullimist(esmane kogemus) avatud maastikul taanlaste CV90 ja inglaste tankide ja soomuse vastu mille tulemusel kõik 20 meest surma said. Tegime seda sellepärast,et vastane oli läbimurdnud ning pidime talle vastu liikuma ja läbimurde peatama. Vastast sai surma samas suurusjärgus ning nad kaotasid ka ühe tanki ning mõned CV-d aga kaotuste hulk oli suht võrdne oleks meid 100 miljonit siis võiks niimoodi sõdida. Õnneks jalavägi metsas jäi enam vähem terveks ning nendest vastane jagu ei saanud.
Antud planeerimata lahing oli siis meie kompaniile kõige suurem lahing, sest plaanitud lahingutest jäi praktiliselt 3 tükki ära, korra oli põhjuseks vastase eksimine ning viimane Valga linnalahingus korra prooviti CV-ga tulla mis ebaõnnestus ning saigi õppus läbi.

Tänavuse Siili kohta on tulnud ligi 200 kahjuteadet, mulluse õppuse kahjude likvideerimisele kulus üle 100 000 euro.

http://epl.delfi.ee/news/forte/kui-siil ... d=82168663

Roamless kirjutas:Ka mõned tähelepanekud saatest, teetõket julgestanud Tartu kaitseliitlastel oli paljudel näha Vabadusristist inspiratsiooni saanud märk (et siis kõik aru saaks Leegioni käsi mõõgaga ) Kas tegu mingi ametliku märgi või omaloominguga? Eks peab ka paarilt tuttavalt Tartu kaitseliitlaselt küsima, karta on, et varsti mõni "Õudekki Luune" midagi võib leiutama hakata (lisaks niipalju, et minu arvates 5+ on see märk )
Teiseks, osa saatest sai vaadatud nö poole silmaga ja kõrvu jäi mingisugune Kaitseliidu eriüksus, millel käes olid nagu G-36??? Nägin valesti või oli tegu mingi airsofti relvadega?

Käsi mõõgaga on Tartu Maleva Esimese Malevkonna embleem. Täiesti ametlik ja peastaabi poolt kinnitatud. Kuna kannan seda ka ise siis kinnitan, et avalikel üritustel tullakse tihti küsima miks me Leegioni embleemi kanname...Ent Malevkond kasutas seda juba Wabariigi ajal ja seega enne kui Leegion.

Nähtud relvad ei ole mingid airsoft mänguasjad vaid täiesti reaalsed ja ehtsad G-36K-d.

Tõepoolest: http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... 6&start=30



---

Huvitava tankitõrjejutu liigutasin taktika alamfoorumise tankitõrje teemasse, kus juba varasemaid Siil 2018 postitusi ees oli.

Käsi mõõgaga on Tartu Maleva Esimese Malevkonna embleem. Täiesti ametlik ja peastaabi poolt kinnitatud. Kuna kannan seda ka ise siis kinnitan, et avalikel üritustel tullakse tihti küsima miks me Leegioni embleemi kanname...Ent Malevkond kasutas seda juba Wabariigi ajal ja seega enne kui Leegion.

Eks ma seepärast ka kirjutasin Vabadusristist inspiratsiooni saanud, kuna omal ajal loetud, kust leegionärid idee võtsid.

Nähtud relvad ei ole mingid airsoft mänguasjad vaid täiesti reaalsed ja ehtsad G-36K-d.

Rõõm kuulda, et tegu pole airsofti mänguasjadega, aga kui saladus pole, kas Kaitsevägi/Kaitseliit on need nö spetsiaalselt ostnud või on need kusagil jõustruktuurides nö üle jäänud?

https://www.postimees.ee/4493571/suurop ... tomaatrelv

No andke kannatust ...

paukpadrunite laskmiseks seadistatud relv.

Peastaabi pii-aari tegelaste eufemism, millega üritatakse pehmendada lahingrelva kaotsimineku karmi uudist....?
Justkui tongipüss.

Roamless kirjutas:

Rõõm kuulda, et tegu pole airsofti mänguasjadega, aga kui saladus pole, kas Kaitsevägi/Kaitseliit on need nö spetsiaalselt ostnud või on need kusagil jõustruktuurides nö üle jäänud?

Tegelikult on küll saladus

Kapten Trumm kirjutas: Peastaabi pii-aari tegelaste eufemism, millega üritatakse pehmendada lahingrelva kaotsimineku karmi uudist....?
Justkui tongipüss.

Pigem proksi sõnastus. "Pehmendamise" eesmärk on ilmselgelt vältida spekulatsioone teemal "nüüd on keegi pätt koos teravaga mööda metsi luusimas" ja sellest tulenevat paanikat.