www.militaar.net

Tahavad siis ikka tõsiselt ajateenistust viia 6-le kuule aga SKT tõuseb 2-le protsendile, mis see siis tähendab, kaadrile palgalisa ja rohkem tehnikat??
Mingi osa säästetakse ka ju selle 2 kaduma mineva kuu pealt....
murelikuks teeb.....

LINK:
http://poliitika.postimees.ee/?id=411766

Kunnas: Eesti pole 6-kuiseks ajateenistuseks valmis

Kusjuures, ma antud juhul oleks täiesti Kunnasega nõus. Kui kaadri hulka suurendatakse otsustavalt, väljaõpe muudetakse veel intensiivsemaks, siis miks ka mitte, kui vastutasuks pealt 5000 meest aastas väljaõpet hakkavad saama. Iseasi muidugi, kuidas neid 9 ja 12 kuu mehi kavatsetakse motiveerida.

Kas keegi seletaks, kuidas näiteks 2x suurema rahaga kui täna ja 3x suurema kaadrihulgaga kui täna, saaks 6-e kuuga hakkama tänase 8 asemel?
Minu arvates on nn 6-e kuulise ajateenistuse vastu võitlemisel see ressursside jutt eriliselt jabur. See on minu jaoks nii sama loll jutt, kui et ajateenistus on vajalik noormeeste iseseisvuse ja mehisuse kasvatamiseks.

Aga palun: Kõige militariseeritum riik...

Eks ühe korraliku asja valmistegemiseks kulub ikka üks kindel aeg. Sama siingi. Nagu inimlooma rasedus, mis kindlasti 9 kuud ära kestma peab. Mis enne seda ilmavalgust näeb, on nii või teisiti siit või sealt puudulik. Kust rohkem, kust vähem. Ja pinguta nii intensiivselt, kui tahad - noh, ei saa kuidagi asjast asja kiiremini ja nn. intensiivsemalt tehes.
Paraku pean tunnistama, et varem, kui ajateenistus ka EKV-s poole aasta võrra pikem oli, oli ka tulem (s.t. sõdurid) parem. Teenistusaja lühendamisega langes ka tulemi kvaliteet. Ja seda aega veel lühemaks tehes? Loogiline, et kvaliteet langeb veelgi.
Küsimus on selles, et kui suurt kvaliteedilangust me veel talutavaks peame ja kui madala kaitseväelise ettevalmistusega EV kodanikku me veel saame sõduriks pidada.
Võib ju asja veel absurdsemaks ajada ja nn. teenistuse pikkuseks vaid näiteks 3 kuud teha, mis võimaldaks olemasoleva taristu ja kaaderkoosseisu juures 100% kutseealisest kontingendist "läbi lasta", aga - noh, linnukese vastavasse lahtrisse saame ju panna küll, kuid vaat, üksust sellisest kahurilihast ("abordiohvrid") mina küll teha ei tahaks. Saati siis veel näiteks sellise üksuse ülemaks olla, et päeval X näha kuidas seda nn. kaitseväge oma silma all veriseks hakklihaks hekseldatakse.

Aga muideks! Nii mõneski valdkonnas ongi juba taolisele reservitabelite lahtrite täitmisele mindud, kus vähimagi südametunnistuse piinata täidetakse teadlikult neid nimekohti puuduliku või lausa puuduva sõjaväelise väljaõppeta iskute nimedega.
Millele viitan? Ikka sellele uuele KVTS-le, kus ohvitseritäppide ja allohvitserivinklitega "ülemaks" saamist nähakse mõnel erialal ette vaid tsiviilkõrgkooli lõpetamisega (saame puhtformaalselt lahtrid nimedega täita ja tabelitäitjaile "savi", et päeval X viskame need ujumisoskuseta mehed üle pea vette). Kohe-kohe on algamas ka nn. kursus, kust 2 nädalaga lendavad välja ohvitserid ja vanemallohvitserid, kui vaid tsiviilkõrgharidus (arsti ja õe kutse, nimelt - ja sama kursuse lõpetamise järgselt saavad ühed neist allohvitserideks, teised ohvitserideks) ette näidata on.
Issand, sa näed ja sa ei mürista! Kus on terve mõistus siit Maarjamaalt kadunud?

P.S.
Kuidagi irooniline on see, et seda ajateenistuse lühendamise trummi taovad kõige agaramalt just need nn. intelligendid (just "nn", nende endi arvates), kellede arvates kaitseväeteenistus just nimelt seda "kahuriliha" tootvat ja kelleks nemad mitte saada ei tahtvat. Aga õppimise ja sõduriks kujunemise aega selliselt aina lühendades ja lühendades me just taolise tulemi ju saamegi.

Mõtlesin tükk aega, et kas ikka tasub lasta sedalaadi pajatusi avalikkuse ette tulla, aga - ei saa mitte vaiki olla.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Ma saan ka aru, et tõepoolest, 3 naist ikkagi 3-e kuuga last ei sünnita. Sellegipoolest, mulle väga sümpatiseerib Šveitsi süsteem. Kui selle tulemiks saab olema 90% teenistuse läbinute arv, siis ma pigem oleksin selle poolt, kui et jätkatakse senise 30% tasemel.
Nagu ma aga korduvalt toonitanud olen, siis minu vaimusilmas on siiski ideaaliks IDF k.a. ka naiste ajateenistusega. Igal juhul aga olen ma selle vastu, kui tehakse lühendus ära, mingeid sisulisi muudatusi ei tehta ei väljaõppes, ega reservkogunemistel ning patsutatakse vaid vastu oma rinda...säilis ju ajateenistus nagu lubasin. Vaatame tõele näkku, sellisel juhul oleks tõesti tegemist vaid hiilivalt profiarmeele üleminekuetapiga.

No ma ei tea kas see 6 kuud ikka on nii traagiline- kõik mu sõbrad, kes selle KV kohustuse viimase aasta paari jooksul läbinud on räägivad nagu ühest suust, et 1-3 kuud jääb ikka seda täiesti tühja aega sinna teenistuse hulka.

Qtec - me ei saa vist teineteisest aru.
Nagu hillart ütles - küsimus on selles, kui madalale me lati laseme. Täna on täiesti aktsepteeritav võimalus 7-e kuu pealt ära sünnitada. ... ja ei mongeid abordi ...
Rääkisin mehega, kes apr 44 mobiliseeriti Saksa armeesse. Kolm päeva hiljem oli rindel ... pidas juulini vastu, siis ei lubanud kolmas haavatasaamine enam sõdida.
Ma ei ole 6-e kuu pooldaja aga mõtleme nüüd:
a) sõda on homme väga ebatõenäoline
b) 2-e kuuga õpetab inimese ükskõik millist relva kasutama
c) kui on RÜ, siis suudaksid sellised 2-e kuu väljaõppega mehed juba lahingut pidada
d) kõik see ressurss, mida ei kasuta tänu ainult 2-e kuusele teenistusele, saaksime panna varustusele (sõduri päeva palk, toit, vesi, soe jms on umbes 10EURi, 1 kuu 300EURi, täna ajateenistuses 3000 ehk 1 kuu 300 000 EURi)
e) kui olukord muutub, teeme kordusõppuseid kokkuhoitud raha eest
f) siin foorumis loeme pidevalt väikeüksuste eelistest pataljonide ees - milleks siis 6 või 8 kuud väljaõpet?

Vaata Tiam, see 1-3 kuud ei õpigi enam nemad. Nemad enamasti harjutavad. Õpivad need kes neid juhivad.

Respect. Kui poleks vaid ühte AGA. Nimelt need riigid (Šveits ja Iisrael) pole ka mitte neoliberaalsuse soojas si...s nautlevad õhkõhukesed adminisratiivsed struktuurid.
Nagu enamikus teemades, nii ka siin, tehaks minu arvates erinevate hinnangute andmisel üks oluline (kui mitte otsustav) viga. Nimelt üritatakse kaitsevõime üle otsustades teha seda vaid puhtpragmaatilise "mätta" otsast. Jäetakse arvestamata seda konkreetset kaitsejõudu ümbritsevad komponendid, ilma milleta tegelikkuses poleks tähtsust ka kui tahes suurel rauahulgal. Pean silmas riigi ja erasektori KÕIKI vahendeid ning eelkõige lojaalset ja riigikaitseks motiveeritud kodanikkonda. Need riigid, kes sellist jõudu omavad, on ka piisavalt paksud (vastand sõnale "õhuke"), et oma territooriumil ja oma kodanike üle reaalset mõju saada. Nii imelik, kui see ka meie kõikelubatavusega harjunud inimestele ei tundu, siis vaatamata nende riikide just-kui üleliigsele piiravale võimule oma territooriumi ja inimeste üle (s.t. meie arvates), peavad selle riigi kodanikud sellest riigist lugu ja tahavad selle kodanikud olla. S.t., et riik kasvatab endale teadlikult lojaalseid kodanikke (meil nimetatakse seda igapäevaselt põlglikult ajupesuks) ning seab riiklikud huvid üksikisikute heaolunõuetest kõrgemale. Kodanikud omakorda aga lepivad taoliste teatavate vabaduste riigipoolse piiramisega, kuna teavad (ja on selles veendunud), et nende tugevat riiki on vaja nende endi järjepideva heaolu tagamiseks. Ühtlasi on riigikaitsesse rakendatud kogu riigi kõikvõimalikud valdkonnad. Ja väga koordineeritult.
Seega polegi tõsiseltvõetavad arutelud, kus karmil ilmel vaetakse näiteks EKV mingite isoleeritud võimekuste osade materiaalseid väärtusi. Sellistesse detaile lahkavatesse "tõsiteaduslike" dispuutide mädasohu on sumbunud nii mõnigi esialgu paljulubav teema.
Ja ongi nii. Kui tugev riik võib konkreetsele riigikaitsestruktuurile kulutada riigi samaväärse kaitsevõimekuse saavutamiseks märkimisväärselt vähem (teades, et riigikaitsevajaduse tekkides lisanduvad koordineeritult sellele riigi muude valdkondade vastavad võimekused), siis EV taoline imeõhuke riik sellistele teistele riigikaitseliselt tähtsatele komponentidele loota ei saa ja ainuke, millele ta riigikaitsevajaduse tekkel panustada võib, on vaid kaitsejõud - EKV, KL, Politsei (ja needki on suurtes raskustes omavahelise tegevuste koordineerimisega). Nagu näeme, siis tugeva riigiga võrdväärse kaitsevõime saavutamiseks peab õhuke riik kulutama mäekõrguselt enam.
Meil viljeletav neoliberalism pole hukutav mitte ainult kitsalt riigikaitsele, vaid väikerahva (ja väikeriigi) puhul on selle prognoositav tulem hoopis drastilisem. Eks mõelge ise edasi. Homo Sapiens´id ikkagi.

P.S.
Minu silmis ei tähenda konstateering "väikeriik" hoopistükki mitte nõrka, haledat ja suutmatut. Muideks! Iisrael ja Šveits on territooriumilt Eestist väiksemad. Veel võrreldamatult väiksem on ka selline sõjaliselt (ja ka majanduslikult) ülivõimas riigike, nagu Singapur. See viimane on lausa nii pisi-pisike, et peab oma armee ja õhuväe väljaõpet lepingute alustel välismaal läbi viima, kuna kodus ei mahu pea-aegu et ringigi keerama. Kuid ükski naaber ei ürita isegi verbaalselt tema kallal hambaid teritada. Ja kodanikud on rahul. Kuid meil on "objektiivsed tingimused" ja - kodanikud pole kah rahul.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Tegelikult on asjalood siiski sellised, et ka nemad õpivad. Ainult nad ise ei saa sellest aru (või ei taha aru saada). Nad nimelt harjutavad, et need või teised oskused harjumuse, automatismi ja rutiini tasemele viia. "Ajuhiiglastele" tundub see tõepoolest väga tüütu mittemidagitegemisena (omast arust ju teatakse-osatakse juba seda kõike), aga - teisiti lihtsalt ei saa. Inimese füsioloogia kord juba on selline.
Igasugused vilumused on saavutatavad 3 täiuslikkuse astmena. Esimene neist on teadmise, teine oskamise, ja kolmas harjumuse tase. Just seda kolmadat me sõduri juures põhioskuste osas taotlemegi. Kuid samas on see sõduriks saamise kõige tüütum ja üksluisem osa. Harjumuse taseme saavutamine aga määrabki ära selle sõduri elulemuse lahingutegevuses.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Repetitio mater studiorum est.

Kaitseliitlased kuulevad kaitseväest laenatud instruktoritelt tihti, kui kiiresti nad õpitavast aru saavad ja kui pikk aeg on ajateenijaile õpitava omandamiseks ette nähtud ning kõik noogutavad rõõmsalt, rind eneseuhkusest paisumas. Vähesed mõtlevad sellele, et ajateenijail lihvitakse ka tegevuse konarused maha ja neid drillitakse tasemeni, kus nood ei pea enam elementaarsete SOP-de läbiviimiseks mõtlema ja meenutama, kuidas midagi tehti. Ei möödu kahte aastatki, kui enamus neist kõike lennult haaranud kaitseliitlastest poleks nagu vastavat väljaõpet kunagi saanudki. Vaid aktiivseimad suudavad keskendudes ja pingutades üle kivide ja kändude tegutseda nii, nagu kord õpetati.

Selleks, et kuuldust saaks omandatud oskus, tuleb õpitavat mingi hulk kordi korrata, siis väikse vahe järel uuesti mingi hulk kordi korrata, siis pikema pausi järel uuesti korrata ja siis pikemate pauside tagant kordama jäädagi. Kui selliseid kordusi ja parajaid pause korduste vahel ei ole, siis kuuldu/õpitu/omandatu ununeb. See paneb ka paika ajateenistuse kestuse ja kordusõppuste hulga suhte - mida lühem ajateenistus, seda sagedamini peavad toimuma kordusõppused.

Teisalt ei saa ka väljaõpet piiramatult intensiivistada. Nii nagu sportlased ei tohi keskenduda püsivalt ühele lihasgrupile vaid peavad iga spetsiifilisema treeningu järel andma lihastele paar päeva aega taastumiseks ja treenima poole koormusega või midagi muud, nii ei saa ka ajateenijate lihasmälu piiramatult koormata, vaid tuleb teatud harjutuste järel just nende harjutuste sooritamisest mõned päevad puhata. Et sõduri väljaõpe ei ole tegelikult just väga mitmekesine, siis võib intensiivse väljaõppe tulemuseks olla, et paarinädalase väljaõppe järel ei ole sõdurid enam võimelised midagi omandama.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna ... sest homme võid sa juba kaine olla!

Meegomäe omad ei tea, mis neist aasta lõpus saab. 30 % on ammu palka kärbitud. Tulevik ripub niidi otsas. Ja klassikat kuuleb sealgi: "See siin on miin, kui see lõhkeb, on kogu ilm paska täis, ohvitserid sellest rohkem teadma ei pea."

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Ehk lihtsalt harjutamisest ei piisa, tuleb harjutada nii nagu peab ning palju, et eelpool kirjutajaid korrates konarused maha saada ja õiged liigutused lihasmällu salvestada. Alles siis tekib see oskus, mis ka une pealt elu päästa võib.

KLis on minu arust see häda, et selliseid drillimisi, on see siis patrullide pidamine, linnalahingu elemendid, metsamaastikul viivituslahingu pidamine jne, on liiga vähe, võrreldes klubiliste kokkutulekutega, so ballid ja laskepäevad (ehk enamjaolt suht sisutud 100m täpitoksimised).

6 kuud võib olla isegi piisav, kui õppesüsteem põhjalikult läbi mõelda, niisama mütsiga lüües teeb see tõesti asja hoopis hullemaks...

Minu 2 senti

Vaatasin eile Yle2 pealt mingit Soome sõjaväe-saadet, kus näidati miskite "erikoisjäägrite" metsatreeningut, mis mulle veits meenutas reservohvitseride metsasafarit.

-mingeid kontaktdrille, vastutegevust, julgestamist jne ei olnud (ühe korra näitas öist tunnimeest, kes tukkus püsti)
-lõket põletati suure leegiga pimedas, seltskond pooleldi riidest lahti, julgestust ei paistnud
-mingi metskitse supi tegemine lõkkel - kujutan ette, et see lõhn oli 10 km taha tunda
-magati lumekoobastes
-möla lõkke ääres ja rännakul, sõideti tihedas kolonnis, püss seljas
-peale automaatide muid relvi polnud näha

Kindlasti oli see raske (palju suusatamast), aga seda vaadates tekkis mõte, et kas me peame ikka Soomest kõik pimesi üle võtma? Mulle meenutas see erijäägrite saade veits KL lebolaagreid.

Naine kõrval oli vaimustuses, et vohh, kus karm värk, kas te ka nii teete?
Mina muigasin ja vastasin, et ei, me nii karmid pole Öösel 30 kraadi külma ja pikad vahemaad oli seal karm, ülejäänu täitsa tavaline mitte eriti karm metsalaager telkideta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.