www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Mär, 2019 20:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1101 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68 ... 74  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 11:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1460
Arvutame siis meie puhul niipidi: kui ettenähtud struktuur, mida me täna ja nähtavas tulevikus suudame olemasolevate vahenditega relvastada, varustada, tegevväelastest juhtidega tagada jne suudame, vajab kokku u 15 000-t ajateenistuse kaudu ettevalmistatavat reservväelast; ning iga aasta sisestatakse sellesse süsteemi täna u 3300 ja lähitulevikus juba 4000 ajateenijat aastas (miinus väljalangevus u 10%), siis saab suhteliselt lihtsa jagamistehtega välja selgitada, et kui mitu aastat keskmine reservväelane aktiivses reservis on, enne kui pealetulevad „lennud“ ta sealt „välja lükkavad“. St need mõned aastad ei tähenda automaatselt aktiivses reservis oleku lõppu, sest sealt „väljalangejate“ seast määratakse nii inviduaalseid reservväelasi kui ka vajadusel terveid allüksusi uuesti aktiivsesse reservi ülekatteks või tekkinud aukude täiteks, aga suures pildis on küll niimoodi, et nt 10 aastat pärast ajateenistuse lõppu seal väljakoolitatud jalaväepataljoni enam tervikuna aktiivses reservis ei ole. Sealt edasi oleks vähemalt minult küsimus, et kas tingimata on otstarbekas korraldada õppekogunemisi (st kulutada tegevväelaste aega ja palgaraha, RÕK-i teotust, bensiini, laskemoona, varustuse amorti jne) üksustele, kellele sõja ajaks enam (ressursside puudusel) ei ole kohta, relvastust, varustust jne ette nähtud?

See siis n-ö lihtsustatud skeem. Praktikas muudab asja pisut keerulisemaks vajadus ülekatte järele, et tagada komplekteeritus juhul, kui osad reservväelased on välismaal/kadunud/haiged/hoiavad kõrvale/on broneeringu all jne. Kuid suures pildis asi ei muutu. Lisaks – kui ühte üksust liiga kaua püüda aktiivses reservis hoida, siis võib see ülekate aastate jooksul muutuda nii suureks, et üksus hakkab kaotama oma algsest nägu, nn sisemist sidet jne, mis kõik võitlusvõimet ja lahinguvalmidust paremaks ei tee.

Jah, oleks teatud ratsionaalsus selles, et hoida juba väljaõpetatud reservväelasi kauem aktiivses reservis ning hoida rohkem raha kokku seeläbi, et kutsudes selle võrra vähem inimesi iga-aastaselt ajateenistusse. Aga see hakkaks ühel hetkel õõnestama kogu aja- ja reservteenistuse süsteemi, millel on täna (veel) probleem sellega, et ajateenistuse läbinud mehed moodustavad vähemuse oma aastakäigust. Ja selle soov ja otsus on see protsent lükata 60+% peale. Mis esmapilgul on ressursside mõttes kindlasti kallim, kui hoida ajateenijate arv piiratuna – kuid vähegi pikemas perspektiivis tõotab iseenesest lahendada terve rea probleeme, mis täna on seotud kutsealuste motivatsiooni, seadusekuulekuse ja tervisenõuetele „mittevastavusega“.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 18:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Mõlemal süsteemil on oma plussid ja miinused. Sveitsi süsteemis on omaette lisaväärtus väga tihendalt toimuv üksuse kokkukutsumine, mida meil KV reservväelane väga ei koge. Üksuse kokkusaamise kiirus ja ladusus on aga "olukorras" väärtus omaette.

Üksusel, kes koguneb 3-4 korda aastas, on teatud eeliseid üksuse ees, mis koguneb korra 3-4 aasta tagant. Isegi siis, kui esimese väljaõppe latt natuke madalam on.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 20:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 750
Minule on jäänud mulje et ka viimase 10 aasta jooksul reservi läinute kordusõppustele kaasamisega on veel arenguruumi, nii et need veel varasema perioodi PV ajateenijad tundub siinkohal teisejärgulise küsimusena.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 20:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1402
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Tundub, et tuleb minna järjekordsele ringile. Eks foorumiga liitub uusi inimesi, kõik ei loe kõike jne.
Hoiatus: Alljärgnev arutlus on põhimõtteline, mitte alati tegelikke arve kajastav.

Reservväelaste arvudest.
KV SA suurus on täna 21000.
Sellest 3200 on tegevväelased ja ülejäänud reservväelased. Sh teatud osa kaitseliitlasi, kelle baasil on ettevalmstatud SA üksusi. Need varustatakse üksustena ja üksikvõitlejana samal tasemel kui enamus SA üksusi.
Ma ei viitsi enam KRA avalikest andmetest vaadata, kui mälu järgi on viimase 28 aasta jooksul ajateenistuse läbinud umbes 60 000 kodanikku. Neile lisandub tuhandeid kaitseliitlasi, kelle sõjaline väljaõpe on saadud KLis ja kes oma näitajate poolest kvalivitseeruvad reservväelasteks.

Mõne aasta pärast on KV SA suurus umbes 25000. See tuleb palju räägitud riigi ressurssidest, millega on võimalik üksuseid varustada rahuldaval tasemel. Taseme määravad peamiselt KV spetsialistid ja selle kiidab heaks poliitikust minister. Täpsemalt - see on tehtud.
Väga üldistatult tähendab "rahuldav" tase relvastust ja teatud hulka laskemoona sellele, üksuse ja isiklikku varustust, isikukaitsevahendeid, sidevahendeid, väljaõpet jne jne. Kvaliteet ja kvantiteet. Kui 1000 meheline pataljon on relvastatud vaid käsitulirelvadega, ei oma transpordi- ega sidevahendeid, ei suuda tegutseda pimedas, on vastase tule eest kaitstud vaid särgiga mis kodust võetud, siis seda ei peeta "rahuldavaks" ja sellist üksust luua ei taheta. Seda peetakse vastutustundetuks. Pealegi näitab kogemus, et selliselt (või veidi paremini) varustatud sõduril tekib küsimusi ja langeb moraal, kui ta näeb oluliselt paremini varustatud sõdurit. See juhtus 2006 Iisraelis. Minu teada on see põhjus, miks Soome Kaitsevägi on vähenenud sadade tuhendete võrra.
Rõhutan üle, et üksuse formeerimise üheks kiiruse faktoriks on olemasolev varustus, mis on konkreetsele üksusele kiireks väljastamiseks ladustatud. Just sellised on üksused, millel suuruseks on 25000.

25000 struktuuri mehitamiseks on vaja üle 21000 reservväelase. Kuid sellestki piisab vaid paberil. Võttes arvesse, et kõik ei tule kohale ja osad langevad mingitel põhjustel reservväelase staatusest välja, peab nende 21000 ametikoha täitmiseks olema üksuste koosseisu määratud rohkem kodanikke. Ma olen isegi ühe valemi selleks välja mõelnud, kuid olgu see pealegi. Kui see ülekate oleks näiteks 30% (võttes arvesse RÕKidele ja LÕKidele ilmuvate reservväelaste arvu), siis saame SA struktuuri komplekteerimiseks vajalike reservväelaste arvuks 28000. See võimaldab enam vähem täiskoosseisulise üksuse pärast formeerimist ülesandele saata. Pole vaja otsida puudujaid, kaaluda asendamisi vms. Kiirus on tähtis.

Kui see struktuur sõtta läheb, tulevad ilmselt lahingulised (ja mittelahingulised kaotused). Seega peab olema veel üks hulk reservväelasi (täiendusreserv), kes tuuakse kaotuste asendamiseks. Kuid nemadki peavad olema määratud konkreetsete üksuste juurde, täiendamaks kõige kriitilisemaid ametikohti. Seda otsustavad juba SA ülemad. Kui see reserv puudub, siis võib mõne päeva möödudes olla rindel üksus, milles võitlajaid nagu rehal pulki, kuid süsteemid ei tööta üldse või töötavad alavõimsusega.
Erinevates avalikes manuaalides räägitakse lahingulistest kaotustest intensiivsete lahingute ajal isegi 5% ulatuses päevas. Vahet pole, mitu neist järgmisel või ülejärgmisel päeval üksusesse naaseb. 5% 21000st on 1050. Maailma kogemus näitab, et kaua selline "hakklihamasin" ei kesta. Mingi hetk intensiivsus vaibub. Kuid mingil hetkel peab 1000 meest asendusena olemas olema. Ja neil peab olema isiklik varustus. Ja arvestama peaks ka üksuse varustuse-relvastusega. Aga see pole hetkel teema.

Seega 25000-lise kaitseväe formeerimiseks ja alalhoidmiseks on käesoleva teooria järgi vaja:
21000 (SA kiireageerimise suurus)+7000(ülekate)+1000x intensiivsed lahingupäevad(täiendusreserv ehk asendus)=280000 et teisel päeval veel sõdida.
Mis siis 60000-st alles jääb? Üle 30000?
Ei jää.
Iga päev sõda, nõuab 30000-st juurde täiendusi. Raske öelda palju. Aga nõuab.
Kõigist 60000 EKV ajateenistuses väljaõppe saanust, on mingi hulk tänaseks SA ülesannete mõttes sobimatud. Nad pevad kriisi või sõja korral tegutsema mujal. PPA, KOV, päästjad, palju riigiametnikud - riik peab ju edasi eksisteerima. Paljud on riigist lahkunud ega naase mingil juhul. Paljud on haiged või lausa surnud. Mingi hulk lihtsalt ei tule, olgu põhjus mis iganes. Kui suur see hulk on? Kõige lihtsam oleks öelda, et sama mida näeme RÕKidel ja LÕKidel. Ütleme, et see on see sama 30%.
Seega 30000st, mis ise kahaneb igapäevaselt kaotuste asendamise tõttu, võib maha liita 10000. Jääb 20000, mis igapäevaselt kahaneb ja me ei tea mitu päeva või mitu inimest päevas. Intensiivse lahingutegevuse korral 1000 päevas.
Ja see 20000 on üsna optimistlik. Vanemates aastakäikudes on sõdimiseks sobimatuid kindlasti rohkem. Kuid olgu see arvutus siiski põhimõtteline arutlus. Kes arvab numbritest teisiti, tehku oma rehkendus ise.
Kokkuvõttes on Eesti kodanikest reservväelasi, kes jäävad üle 25000 struktuuri komplekteerimisest, reservis alla 20000 ja see kahaneb kui andmiseks läheb. Mina nimetaks seda arvu pigem 10000+.

Mis oleks ettepanek nende 10000+ baasil üksuste loomiseks? Loomine tähendab eelpool mainitud varustamist, varustuse ladustamist, õpetamist ja juhtimist. Võite tuua näiteid Soomest, Iisraelist või Šveitsist, kuid mingi hulk tegevväelasi on ju vaja. Juhtida on üks asi. Rahuajal õpetada ja mobilisatsiooni korral formeerida, on ka vaja. Tänased üksused on umbes 1:30-le. Ma räägin üksustest, mitte arvestades staape ja eluktselisi üksuseid. 1:30 tähendaks 10000 reservväelase puhul umbes 300 tegevväelast. Võtame mõne foorumlase lohutuseks 1:100 ja saame 100.
Täna ei ole me kasvanud tegevväelaste arvus selleni, mida oleme planeerinud 25000 juhtimiseks. 100 sellise otstarbega tegevväelase kasvatamine ei ole kindlasti kahe-kolme aastaga tehtav.

Kui neid ei ole, siis on väga raske viia läbi õppekogunemisi. Juba täna on raske. Ja täna käib igal aastal õppekogunemistelt läbi üle tuhande. Mõnel aastal mitu tuhat. Ka mulle meeldiks, kui reservväelased, sh kaitseliitlased viiksid ise oma väljaõppe läbi. Praktika näitab, et tegevväelasi on ikkagi vaja. Ja 1:100 vahekorras kohe kindlasti. Lisaks õpetamisele-juhtimisele, on vaja ka tagala, side vms spetsialiste, õppuste ettevalmistuseks, hoolduseks, üksuse muuks haldamiseks.
Nüüd jõuan ma aht0 või paljude teiste küsimuse juurde - miks lastakse raisku nii palju reservväelasi.
See palju on 10000+.
Nendega ei tegeleta, sest tänased tegevväelased ei jaksa ja ... rahuldavat varustust pole ka anda. Aga kui mõni tahab sõjalises riigikaitses osaleda, siis see on alati tervitatav ja riigi poolt toetatud. Selleks rahastatakse KLi, selle baasil ettevalmistatavaid üksuseid ja tegelikult isegi üksivõitlejate hobilaadset väljaõpet.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 21:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4416
Martin Herem kirjutas:
Tundub, et tuleb minna järjekordsele ringile. Eks foorumiga liitub uusi inimesi, kõik ei loe kõike jne.
Hoiatus: Alljärgnev arutlus on põhimõtteline, mitte alati tegelikke arve kajastav.


Mis siis 60000-st alles jääb? Üle 30000?
Ei jää.
Iga päev sõda, nõuab 30000-st juurde täiendusi. Raske öelda palju. Aga nõuab.


Olemata nüüd spetsialist, aga julgeks väljendada arvamust. Kui see on seaduslikult võimalik, siis palun ümber lükata.

Arvestades meie olematut territooriumi sügavust, nõrka õhutõrjet ja vaenlase doktriini sõda kohe ka kaitse sügavusse kanda, siis pommitatakse kõiki baase, ladusid, kasarmuid, kogunemiskohti ja - arvestades vaenlast - ka tsiviilinfrastruktuuri, haiglaid, tehakse dessante, lõigatakse läbi transporditeid. Samuti (jälle arvestades meie manöövervõimet) ei jõua ilmselt terve hulk üksusi kunagi tagalasse täiendamisele ega täiendused nendeni - uutest meestest tuleks formeerida uued üksused (mis tõstatab küsimuse, miks seda mitte kohe teha). Karta on, et kõik esimeses laines mittemobiliseeritud vaatavad siis, kuhu end peita, et ellu jääda. Ei saa ju oodata inimestelt, et nad sõja jalust enesele mingit ohutumat paika kusagil tavalisest elukohast kaugemal ei otsiks, kui neid ennast otse ei ole kutsutud. Nõnda on sellest 30 000 st täiendav vajaliku arvu meeste mobilisatsioon juba üsna raske ettevõtmine isegi, kui mingit pahatahtlikku kõrvalehoidmist mittearvestada. Viimane tekib nagunii ka, eriti arvestades karistuste naeruväärsust võrreldes rindel ees ootavaga ja üldise suure segadusega.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 21:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1402
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Sa kaim lihtsalt pole viitsinud lugeda.
A) meil ei ole 30000 millest midagi täiendavat formeerida. Eemalehoidjatest olen ma rääkinud.
B) me ei kavatse luua üksusi, mis ei ole rahuldavalt varustatud - sepärast ei saa me "luua neid täiendavaid üksusi kohe".
C) ladustamine peab tagama kiire väljastamise ja ...seda ma vist tõesti ei maininud - teatud tasemel turvalise ladustamise.

See kuidas täiendusreserv formeeritakse (ka täiendav varustus) ja täiendusena õigeks ajaks õigesse kohta üksuste juurde jõuab, on iga armee küsimus. Mitte kellelgil pole superlahendust. Ja mitte keegi ei jaga seda sinuga siin foorumis :)
Kõik mis puudutab "puruks pommitamist" ja "ära lõikamist" on teoreetiliselt ja emotsionaalselt kohutav ... operatsioonianalüüsiga pehmendatav ja päris elus teatud määral üleelatav.
Omaette küsimus on muidugi, kas KÕIKide ladude, kasarmute, haiglate, tähtsate objektide jne pommitamine on a)võimalik, b)kasulik, c)kasulik.
Ja kui sa ei mõelnud KÕIKI, KÕIKI, KÕIKI ... siis mitu vähem kui KÕIKI ja millist mitte?

Tsiteeri:
Arvestades meie olematut territooriumi sügavust, nõrka õhutõrjet ja vaenlase doktriini sõda kohe ka kaitse sügavusse kanda, siis pommitatakse kõiki baase, ladusid, kasarmuid, kogunemiskohti ja - arvestades vaenlast - ka tsiviilinfrastruktuuri, haiglaid, tehakse dessante, lõigatakse läbi transporditeid.
üks Ühtegi kommenteeris seda oma intervjuus umbes nii: Teil on õigus proovi teha! :lol:

Mul tõesti ei ole vastuseid kõikidele ideedele ja osadele ma lihtsalt ei saa vastata.
Aga oma parima teadmise järgi hakkame me sõdima küll. Selle struktuuriga, mida me peame võimalikuks lahingusse saata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2018 22:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4416
Martin Herem kirjutas:
Sa kaim lihtsalt pole viitsinud lugeda.

See kuidas täiendusreserv formeeritakse (ka täiendav varustus) ja täiendusena õigeks ajaks õigesse kohta üksuste juurde jõuab, on iga armee küsimus. Mitte kellelgil pole superlahendust. Ja mitte keegi ei jaga seda sinuga siin foorumis :)


Lugesin hoolega. Tänan! Usaldan!

EDIT: Ma ei väitnud, et 30 000 meest oleks üle. Ma väitsin, et nende ca 30 000+ ajateenistuse läbinute seast, kes pole veel mobiliseeritud, tuleb see täiendreserv kuidagi suure segaduse tingimustes formeerida. Muidugi teatud stsenaariumite puhul (a la Ida-Ukraina) võib tõesti mõelda lausa rotatsioonidele.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 7:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Ka mulle meeldiks, kui reservväelased, sh kaitseliitlased viiksid ise oma väljaõppe läbi


Eks me juba viimegi. Kui sõdur pöördub minu poole küsimusega, kuidas tehakse kaeviku rullimist või kuidas käib süütenöör detonaatori külge, siis ma pean suutma ammendavalt ja usutavalt vastata. Ja kui ei suuda - siis tuleb ise koolipinki istuda.

Aga noh, selle asja laiemaks tegemiseks tuleb ka reserviteenistuse korraldus muuta sarnaseks meie omaga. Kokku on vaja saada rohkem, teha rohkem ja lihtsamaid asju kui brigaadi manööver.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Piirivalve taastamine
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 9:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7243
Asukoht: Siilis
aht0 kirjutas:
(1) Kas SBK on vahepeal kardinaalselt muutunud? Mille alusel oletate et kvaliteet tollal oli halvem? Ma eeldan et muidu kvaliteedist ei räägiks.
(2) Mille poolest sissiväljaõpe nii väga erinev on? NATO kolleegidele ei pruugi meeldida, terrorismi õpetamise maik man?

Jahh - SBK ongi "vahepeal kardinaalselt muutunud".
SBK asemel käibib täna nn laskurikursus, mis(-hästi lühidalt) keskendub oluliselt rohkem praktilisele relvaga tegutsemisele ning kust on ohtralt välja roogitud varasemale SBK-le omast teoreetilist "segasummasodi" (täpsemalt võib selle kohta lugeda viimase aasta SÕDURi numbritest - arvan mäletavat vähemalt kahte head artiklit).

Jahh - sissivõitlus ongi "nii väga erinev".
Ikka päris erinev tavapärasest allüksuse/üksuse taktikast ning sealjuures väga spetsiifiline ja aeganõudev just väljaõppes.
Ning veel - nn "NATO kolleegidel" on sellest "terrorismi :mrgreen: õpetamisest" küll sügavalt savi.. sest üksuste väljaõpetamine on rahvuslik vastutus ning ainus, mis NATOle tähtsust omab, on rahvuslike üksuste koostegutsemisvõime elik interoperability - ühtsete võitlusstandardite alusel siis muidugi..

Vot tak - loodetavasti ei olnud piirivalvet // piirivalve "taastamist" vaenav post 8)

_________________
Infanterie - königin aller Waffen


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 10:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1409
Akf Heremile seoses EKV suuruse ja struktuuriga küsimus, et kas on mingeid plaane lõpuks muuta ka kehtivat reservohvitseride väljaõppe süsteemi?
Ma arvan, et senine süsteem, kus reservohvitseride kursuse lõpetavad suures osas inimesed, kes ei ole EKV-s päevagi ja teenivad sellega omale ohvitseri auastme.
Miks seda küsin? Eile juhtusin Näoraamatus peale ekspeaminister Taavi Rõivase jagatud uudisele, milles räägiti Reformierakonna valimiseelsetest ideedest kaitsevaldkonnas (2,5%, liitlaste arvu suurendamine) ning mille all oli kellegi kodaniku kommentaar Taavi Rõivasele, et "Taavi Rõivas võiks enne ajateenistuses ära käia.", millele TR poolt tuli vastus "Olen nooremleitnant reservis.".
Ma ei taibanud ekraanitõmmist koheselt teha, kuid see on nii ehe (kurbnaljakas) näide sellest, kuidas ohvitseri auastet ja olemust tegelikult naeruvääristada.
Kunagi ütles kindral Laaneots intervjuus ala sellised sõnad, et ohvitseriks saab siiski ainult läbi sõjalise väljaõppe, ilma sõjalise väljaõppeta ei suuda tegelikult ülem tulla isegi rühma juhtimisega toime.
Tahtmata kedagi solvata, siis minu arvates on selline reservohvitseride tootmine selgelt riigikaitset, eelkõige tegev- ja reservväelaste moraali lõhkuv.
Meenus Molotovi kunagine ütlus Hruštšovi kohta: "Endal 4 klassi külakooli ja kommunistliku partei juht..." Sama on ju nende reservohvitseridega, keda me kiirkoolitustel toodame.
Ukraina sõja järel muutus kaitsetemaatika poliitikas eriti kuumaks, misjärel otsustasid mitmed poliitikud end siduda (tegelikkuses pigem formaalselt) KL-ga, paljud sebisid end ROKile.
Vähemalt peaks paremaks muutuma selliste reservohvitseride kasutamise eesmärgi kommunikeerimise, s.t välja öelda, et need mehed või naised ei hakka reaalseid sõjalisi üksusi juhtima. Sellega muidugi tekib küsimus, et miks me neid üldse sellisel juhul koolitame ja sellisele tegevusele ressurssi raiskame.
Kokkuvõtteks tulevad meelde kunagise Kupi RÜ sõnad: "Pulgad ei peagi kergelt tulema!" ehk siis ainult läbi higi,vere ja pisarate. ROKis peaks vist asi karmim olema kui


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 11:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1504
Asukoht: Tallinn
HeiniR kirjutas:
Akf Heremile seoses EKV suuruse ja struktuuriga küsimus, et kas on mingeid plaane lõpuks muuta ka kehtivat reservohvitseride väljaõppe süsteemi?
Ma arvan, et senine süsteem, kus reservohvitseride kursuse lõpetavad suures osas inimesed, kes ei ole EKV-s päevagi ja teenivad sellega omale ohvitseri auastme.

Võtan endale julguse vastata, kuigi küsimus oli akf Heremile.

Kehtiv reservohvitseride väljaõppe süsteem on see:
Reservrühmaülema kursus ajateenijale (RRÜBKA)
Reservrühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning rühma juhtimise aluseid.
Kursuseid korraldatakse KVÜÕA lahingukoolis.
Kursuse lõpetanud jäävad neile omistatud auastmesse või ülendatakse ühe auastme võrra. Ajateenistuse läbinud arvatakse reservi ning võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Järgmistel aastatel kutsutakse kandidaadid reservõppekogunemisele, kus nende juhtimissooritusi hinnatakse. Positiivse hinnangu saanutele taotleb struktuuriüksus ohvitseri esimese auastme - lipnik.

Reservohvitseride kursus (ROK) on teine asi, vt selle eesmärkide kohta nt siin:
http://www.mil.ee/et/uudised/8604

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 12:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2008 11:03
Postitusi: 79
Asukoht: Tallinna külje all
Taavike unustas ütelda, et tema "nooremleitnant reservis" on puhtalt erialaline, mõeldud erialaohvitseriks staapi (ühel aastal kutsuti reservohvitseride kursusele advokaadid, kohtunikud jne juristid, teisel aastal rohkem avaliku suhtlusega tegelevad isikud nagu Taavike ise, tõenäoliselt PR või CIMIC valdkonda siis lõpuks esindama jne) ja ajateenistuse jaoülem teab ka üksuse juhtimisest rohkem kui tema. Et staabis lipnikele kõõrdi vaadatakse, siis anti seetõttu neile kohe n-ltn peale.


Viimati muutis runno, 26 Okt, 2018 12:25, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 12:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1504
Asukoht: Tallinn
Nii see on, aga teiselt poolt - tegeliku riviohvitseri kasutamine nt CIMICis oleks ju lihtsalt ressursi raiskamine, või kuidas?

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 12:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2008 11:03
Postitusi: 79
Asukoht: Tallinna külje all
Kindlasti.

Probleem on lihtsalt selles, et sellised erialanooremleitnandid jätavad endast mulje kui "lahingohvitseridest". :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Okt, 2018 12:31 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14154
Asukoht: Viljandimaa
Taavi vastus oli muidugi tema tavalisel tasemel ja ohvitseri elukutse naeruvääristamise probleem võib ju samuti olla, aga see kõik ei puutu IMHO enam kuidagi teemasse. Mistõttu palun siinkohal sellega ka lõpetada.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1101 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68 ... 74  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Slash ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt