Re: Suurtükivägi
Postitatud: 25 Jaan, 2015 10:09
Väike repliik siia.
Nagu üldteada, siis vahepeal Ukrainas märkimisväärne sõjapidamine hoo sisse saanud. Sõda on kummaline, kuid siiski üsna konventsionaalne.
Ilmselt pole kellelegi märkamatuks jäänud, et kaudtulerelvadel, sh suurtükkidel ja raketiheitjatel, on seal olnud järjest kandvam roll. Võivad nii päeva päästa, kui ka rikkuda. Paika peab isegi suurtükiväe vana juhtlause, et "maavägi jaguneb kaheks väeliigiks - suurtükiväelased ja sihtmärgid" ehk vajadusel tulistavad separatistid-terrorostid isegi enda poolele, et tsiviliste või keda iganes hirmutada või provotseerida.
Näen, et EKV suurtükiväevõimega süvendatult tegelemine pole selles valguses üldse liiast.
Uus RKAK näeb ette maaväena (senise 1 asemel) 2 kiirreageerimisvalmis brigaadi, mis kõigile arenenud vormikandjaile arusaadava loogika järgi tähistab 2 suurtükiväepataljoni (ja muidugi 2 õhutõrjepataljoni, 2 pioneeripataljoni ...). Nagu igaüks aru saada võib, siis senise relvapargi peale vaadates jäävad ühele brigaadile veel lähiviisaastakuks FH-70 ja teisele D-30.
Pole aga muudetud RA pataljoni struktuuri, mis on olnud mõeldud vaid 1 kiirreageerimispataljoni järk-järguliseks tootmiseks. Jalaväelaste tootmist on samas suurendatud. Võrus on tänaseks 3/4 jalaväepataljoni (1/4 ikka Tapal/Jõhvis), Jõhvis Viru pataljonis on ka u 1/2 nn soomuspataljoni käivitatud ja lisaks on veel upitatud Kalevit 1/4 pataljoni suuruseni (kus see paikneb, ei saagi aru - kord siin, kord seal). Kokku saab kaitsevägi igal aastal brigaadidele enam vähem 2 värsket manööverpataljoni - soomukitel 1 + veokitel 1.
Praktiliselt on kokku võttes olukord selline, et RA maaväes tahetakse toota täna ajateenijaist 2 lahingupataljoni aastas, aga sama ajaga vaid 1/3 lahingutoetuspataljonidest ehk poole vähem. Kui jätkusuutlik on see lahendus, on igaühe arvata, aga väidan, et sõja korral on meil piisavalt värsketest ja üldse erialaspetsialistidest vastavate kiirreageerimisüksuste formeerimisel puudus. Samas pole sellele jalaväelembusele tähelepanu pööranud minuteada ka keegi "dissidentidest". Ilmselt tähtsatele visionääridele liiga madal tase.
Ise aga läheksin veel kaugemale. Lisaks 2 brigaadi orgaanilistele pataljonidele vajaksime SA riigikaitseks hädasti ka suurtükiväereservi (vähemalt lisapataljon), mida saaks rakendada tugevdusena raskuspunktis oleva koondise toetamiseks.
Ja see ei oleks üle mõistuse kulukas ettevõtmine.
Nagu üldteada, siis vahepeal Ukrainas märkimisväärne sõjapidamine hoo sisse saanud. Sõda on kummaline, kuid siiski üsna konventsionaalne.
Ilmselt pole kellelegi märkamatuks jäänud, et kaudtulerelvadel, sh suurtükkidel ja raketiheitjatel, on seal olnud järjest kandvam roll. Võivad nii päeva päästa, kui ka rikkuda. Paika peab isegi suurtükiväe vana juhtlause, et "maavägi jaguneb kaheks väeliigiks - suurtükiväelased ja sihtmärgid" ehk vajadusel tulistavad separatistid-terrorostid isegi enda poolele, et tsiviliste või keda iganes hirmutada või provotseerida.
Näen, et EKV suurtükiväevõimega süvendatult tegelemine pole selles valguses üldse liiast.
Uus RKAK näeb ette maaväena (senise 1 asemel) 2 kiirreageerimisvalmis brigaadi, mis kõigile arenenud vormikandjaile arusaadava loogika järgi tähistab 2 suurtükiväepataljoni (ja muidugi 2 õhutõrjepataljoni, 2 pioneeripataljoni ...). Nagu igaüks aru saada võib, siis senise relvapargi peale vaadates jäävad ühele brigaadile veel lähiviisaastakuks FH-70 ja teisele D-30.
Pole aga muudetud RA pataljoni struktuuri, mis on olnud mõeldud vaid 1 kiirreageerimispataljoni järk-järguliseks tootmiseks. Jalaväelaste tootmist on samas suurendatud. Võrus on tänaseks 3/4 jalaväepataljoni (1/4 ikka Tapal/Jõhvis), Jõhvis Viru pataljonis on ka u 1/2 nn soomuspataljoni käivitatud ja lisaks on veel upitatud Kalevit 1/4 pataljoni suuruseni (kus see paikneb, ei saagi aru - kord siin, kord seal). Kokku saab kaitsevägi igal aastal brigaadidele enam vähem 2 värsket manööverpataljoni - soomukitel 1 + veokitel 1.
Praktiliselt on kokku võttes olukord selline, et RA maaväes tahetakse toota täna ajateenijaist 2 lahingupataljoni aastas, aga sama ajaga vaid 1/3 lahingutoetuspataljonidest ehk poole vähem. Kui jätkusuutlik on see lahendus, on igaühe arvata, aga väidan, et sõja korral on meil piisavalt värsketest ja üldse erialaspetsialistidest vastavate kiirreageerimisüksuste formeerimisel puudus. Samas pole sellele jalaväelembusele tähelepanu pööranud minuteada ka keegi "dissidentidest". Ilmselt tähtsatele visionääridele liiga madal tase.
Ise aga läheksin veel kaugemale. Lisaks 2 brigaadi orgaanilistele pataljonidele vajaksime SA riigikaitseks hädasti ka suurtükiväereservi (vähemalt lisapataljon), mida saaks rakendada tugevdusena raskuspunktis oleva koondise toetamiseks.
Ja see ei oleks üle mõistuse kulukas ettevõtmine.