Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Kapten Trumm]

No ega meil ei oma tähtsust niipalju, mistaseme üksusteks asi jaguneb ja kes kellele allub.
Või kas on rügemendid, polgud või brigaadid. Vabadussõjas olid roodud ja polgud nagu venes, sõda ei jäänud sellest pidamata.

Aga äkki veel selgitad ära, millisena sa seda 3-4000-mehelist brigaadi ette kujutad?

Mekanisoitu taisteluosasto oma 2280 sõdalasega (varasemalt liikus ringi ka 1905 sõdalasega) on küll igati kombekas brigaaditaseme üksus.
Need 4000+ hiidbrigaadid mängivad ehk rolli kuskil Ukraina maastikul, meil tähendab koondise liigne suurus lihtsalt liiga pikki ja haavatavaid kolonne metsavaheteedel.

Pilti kah


Soovib keegi väita, sel asjal pole manöövrivõimet ja tulejõudu.....?
PS. Vastavad jalaväe taisteluosasto'd pole kuigivõrd suuremad.
Nagu näha, polegi mingit pataljoni kui sellist - peamine manööverüksus ongi kompanii. Brigaad, mis koosneb kompaniidest.
Pataljoni taseme üksuseks võiks pidada üksnes seda 18x2S1 divisjoni.
Teooria ütleb, et mida vähem juhtimistasandeid, seda kiirem VOOT tsükkel ja seda kiirem tegevus.

[Veiko Palm]

Mina soovin väita, et soomlaste struktuur ei ole piisavalt manöövrivõimeline. Mis on selle puudused minu hinnangul:
- üksuse lahinguvõime on ikkagi pataljon, võta või jäta, selle jaoks on ta liiga suur (nõuab liiga suurt maa-ala ja pikka aega manööverdamiseks) ja seetõttu nõuab ka suurt logistilist jalajälge;
- liiga vähe on sellise suure hulga (soomus)masinate jaoks hooldust ja nt muid toetavaid elemente (pioneerid-sillad);
- ning kõige olulisemana - jalaväe hulk on kaduvväike. Kui palju neid jalastuvaid jalaväelaseid sellest 2200+ üksusest siis on? 60? 80? 120? Palju neid on selles pealetungilahingu "murdepunktis"? Pigem 60, kui 120.

Kõik need kommentaarid käisid Trummi postituses oleva slaidi kohta. Ja enne, kui keegi juba tahab plärtsatada, et Palm sõimab soomlaseid lolliks, ütlen, et ei anna hinnangut ega tea, milliste konkreetsete taktikaliste ülesannete jaoks see konkreetne struktuur tehti. Suure tõenäosusega on see nendeks piiratud ülesanneteks sobiv.

[Kapten Trumm]

Huvitav, tankide ja jalaväe (lahingumasin+meeskond) suhe 1:1 või sinnakanti on rasketes mehhaniseeritud (tanki-)üksustes üldlevinud. Ka Venemaal muide, kus tankidiviis tähendab praegugi ca 300 tanki ja ca 300 jalaväe lahingumasinat (meeskonda). See suhe pole midagi uut, vaid pärineb WWII ajast, kus tavaliselt jalaväejagu tanki mootorikattel istus ja sealt siis tormas kuhu vaja.

Arvestades, et ülejäänud soomlaste maavägi transformeeritakse "kujundavateks üksusteks", siis pole vast eriti palju vaja riigisaladusi omada, taipamaks, mis nende kahe mehhaniseeritud "osasto" ülesanne on. Esimene probleem, mida ma näen neil tekkivat on see 350 ratasveokit, kujutage ette mitte-kõvakattega teid praeguse ilmaga kuskil Karjala kolkas ja peale seda, kui sealt on see 200+ "vaunu" enne läbi sõitnud - liiguvad vist vintsi abil ainult.

Tegemist ei ole kindlasti vene mõistes motolaskurbrigaadiga, vaid ikka tankibrigaadiga. Esimese puhul on tõesti jalaväge rohkem (kuskil 3:1 suhtes tankidesse).

jalaväe hulk on kaduvväike. Kui palju neid jalastuvaid jalaväelaseid sellest 2200+ üksusest siis on? 60? 80? 120

sa ikka oskad jälle üllatada - kui manööverkomponent on vähemalt (on ka mingid jalaväeosad MTLB peal, olen taolisi slaide näinud) 50 BMP-2, siis väike arvestus näitab, et jalastujaid on 350 (50 BMP-2 a' 7 meest). Aga jällegi - tegemist ei ole ala hoidmiseks ja metsalahinguks kohandatud mehhaniseeritud jalaväega, vaid eelkõige tankiüksusega.

[nimetu]

Suure tõenäosusega on see nendeks piiratud ülesanneteks sobiv.

Nii palju kui mina olen uurinud, siis need lahingugrupid ongi mõeldud kiireks toetuseks seal, kus territoriaalsed üksused (st. peamiselt jalavägi) vajavad abi. Tähendab jalaväge pole sinna eraldi vaja, sest üksuse eesmärk on juba olemasolevale jalaväele vajadusel tulejõudu anda. Selleks otstarbeks ta ongi veidi raskem ja väiksem tehtud. Loomulikult on neil ka kolm põhilist brigaadi, mis siis annavad lahinguväljal kaalu.

[Veiko Palm]

sa ikka oskad jälle üllatada - kui manööverkomponent on vähemalt (on ka mingid jalaväeosad MTLB peal, olen taolisi slaide näinud) 50 BMP-2, siis väike arvestus näitab, et jalastujaid on 350 (50 BMP-2 a' 7 meest).

Näed siis milline üllatus. Palju neid jalaväekompaniisid on? Kaks. Palju kompaniis on soomukeid? Ma usun, et 10. Võib olla ka 14. Esimesel juhul on kompaniis maksimaalselt 60 jalastujat ja teisel juhul ca 85. Loomulikult toetub taoline üksus palju ka kohalikele üksustele, kuid jalaväejõudu on kindlasti vaja (tiibade kaitsmine, reserv jne) ja sel puhul on murdepunktis võitleva üksuse suuruseks ikkagi mõned kümned, mitte rohkem.

Kasutades äraspidist loogikat, siis juhul, kui piirkonnas on palju omi (suuremaid, nii kompanii tasemel) üksuseid, siis oleme selle lahingugrupiga löömas vastase kõige tugevamat osa ja sinna oleks palju jalaväge juurde vaja (sest ka sellise lahingugrupi jaoks on vastase esimesed üksued suure tõenäosusega väga kõva sihtmärk). Kui aga lüüakse "pehmeid" üksuseid, siis oleks tegu ikka ja eelkõige hävitamis-tüüpi ülesandega ja siis muutub lahingugrupi suur suurtükivägi paljuski kasutuks. Kas see mõttekäik on liiga keeruline?

Aga veelkord - iga riik teeb asju omadest ülesannetest lähtuvalt ja oma ülesannete jaoks. See, mida Borja pakkus (ja mida Trumm siin suuresti kaitseb) on minu jaoks arusaamatu sõnaline ekvilibristika. Ma ei saa aru selle taktikalisest eelisest, või õigemini - mõttekuses. Lihtsalt asju ümber nimetada, ümbernimetamise pärast, on on täiesti mõttetu. Ning pataljoni rügemendiks (või minibrigaadiks) ümbernimetamine on minu jaoks sügavalt arusaamatu. Samuti ei taba ma seda, et kuidas siin kastist välja mõeldakse. Ja loomulikult - olen selgelt exceli-tõugu - et millistest taevakraanidest see kõik tulema peaks.

[Kapten Trumm]

Ma ei saa aru, mis "jalaväe masse" sa siin taga nutad? Tankiüksuses sisalduva jalaväe ülesanne on oma tankide kaitse vastase jalaväe eest. Seepärast neid meeskondi seal ongi umbes tankidega samapalju. Kui maastik on tee, kahel pool sügavad kraavid ja edasi on 60 cm tüvedega mets (selline maastik nt Karjalas enamasti ka on), siis jalaväge on vaja tankidest max 100 meetrit. Edasi pole midagi näha ega ka lasta. Ja sellises võssis ka mingi vene mehhaniseeritud pataljon ei istu. Suurt tehnika massi pole vaja, sest "raskuspunkt" on jällegi.....tee, nähtav osa sealt kahele poole 100 m, kontakt vastasega toimub esimese 3-5 masina ja nende meeskondadega.

Mis iva oleks sellisel maastikul nt 150 BMP-2 ja nende meeskondadel? Istuda teeäärses kraavis kontaktist 2 km tagapool ja vaadata, et mõni venelane RPG-ga ligi ei hiili? Seepärast ongi üksused ju väiksed, et pole mõtet neid kilomeetrite pikkusi kolonne metsavahele tekitada, kes tegelikult lasta ei saa.

Minujaoks asi "makes perfect sense", küsisin seda igaks juhuks ka ühelt Parola mehelt järgi ja ütles, et jah - õppima pead veel palju, aga põhimõtteliselt on sul õigus.

Kui brigaadi headust määrab tema suurus, siis võiks ju katsetada 10 000 mehelisega? Jalaväge on nagu saelaudu, eesjulgestus, tagajulgestus, külgjulgestus, tagala julgestus. Katad seal vesises soometsas tiibasid kohe terve kolonni pikkuses, et venelased ootamatult jalgsirünnakut ei saaks teha.

[A4]

No ega meil ei oma tähtsust niipalju, mistaseme üksusteks asi jaguneb ja kes kellele allub.
Või kas on rügemendid, polgud või brigaadid. Vabadussõjas olid roodud ja polgud nagu venes, sõda ei jäänud sellest pidamata.

Täitsa nõus, et pole vahet, kas asja nimetada rooduks või kompaniiks, polguks või rügemendiks jne – peaasi, et hiiri püüab. Aga siiski võiksid need nimetused ikkagi enamvähem vastata üldlevinud arusaamale ühe või teise üksuse struktuurist ja suurusest. Vabadussõjas ei nimetatud ju rühma rooduks, vaid tegemist oli ikkagi 2-4st rühmast koosneva kompaniiga. Vabadussõja aegsed polgud (v.a ratsaväes) ei koosnenud ju 3-8st roodust ja paarist lahingutoetusrühmast, vaid ikka kolmest jalaväepataljonist ning kuulipilduja-, side- ja pioneerikompaniist (toona nimetati neid ’komandodeks’). Seetõttu jääbki mulle pisut arusaamatuks, miks ja kuidas saavad u neljast Kaitseliidu pataljoniekvivalendist ühe suletõmbega brigaad ja kolm rügementi. Kas see ongi Borja pikalt lubatud nägemust sellest, kuidas olemasolevate ressurssidega teha pauku hoopis teistmoodi ja rohkem või?

Samamoodi ei paindu mul keel nimetama 6-8 Kaitseliidu kergejalaväekompaniid rügemendiks, või kahe jalastuva kompaniiga soomlaste mehhaniseeritud lahingugruppi brigaadiks.

[Kapten Trumm]

Kui me teeme täna asju põhimõtete järgi, mida Soome sõjakoolis õpetati 1996. aastal, ei tähenda see automaatselt, et soomlased täna valesti teeksid. Me võime ise enda kontekstis teha õigesti, kuid võime teha ka vananenud arusaamade järgi samahästi. Koondiste/põhilise taktikalise üksuse suuruse vähenemine on muideks ajalooline trend ja võib arvata, et eriti soositud on suurem arv väiksemaid üksusi meie (või siis Soome, vahet palju pole) maastikul pigem parem kui halvem. Noh, loogika järgi.

Ehk ma tahan öelda, et need arusaamad on ajas muutuvad ja alati tasub veenduda, et kuskil pole juba moodsamad. Kui Guderian oleks pidanud 1935. a Briti sõjaväeakadeemias kaitsma oma lõputööd motomehhaniseeritud vägede pealetungist, siis oleks ta kindlasti läbi kukutatud - mis kuradit? Mingite tankidega sügavale vastase tagalasse? Õhukese soomusega??? Lollakas! Tankid on jalaväe toetusrelv (1940 selgitati Prantsusmaal kiiresti välja, et õigus oli Guderianil, mitte brittidel)! Remargi korras - ma ei soovi endale omistada mingi innovaatori tiitlit, lihtsalt märgin, et selliseid sündmusi on küllalt olnud, kui üks või teine lahendus on osutunud enne sündi vananenuks ja taktikalised/operatiivsed arusaamad muutuvad - pole olemas lõplikku tõde.

6-8 Kaitseliidu kergejalaväekompaniid rügemendiks

Ametlik nimetus on õnneks lahingugrupp, soome keelde tõlgituna taisteluosasto

[Veiko Palm]

Kui maastik on tee, kahel pool sügavad kraavid ja edasi on 60 cm tüvedega mets (selline maastik nt Karjalas enamasti ka on), siis jalaväge on vaja tankidest max 100 meetrit. Edasi pole midagi näha ega ka lasta. Ja sellises võssis ka mingi vene mehhaniseeritud pataljon ei istu. Suurt tehnika massi pole vaja, sest "raskuspunkt" on jällegi.....tee, nähtav osa sealt kahele poole 100 m, kontakt vastasega toimub esimese 3-5 masina ja nende meeskondadega.

Kuule, suur taktik ja praktik - milline mõte on sellisel maastikul PATALJONIGA peale tungida (seda enam - selliselt tugevdatud pataljoniga, kus üle paarituhande mehe!)?!? Kas Sa ikka saad aru, millest mina räägin ja millest ise räägid? Veelkord - milline terve mõistusega mehhaniseeritud pataljoni ülem planeerib oma pealetungi murdekohta/raskuspunkti/põhipingutust/pealööki kohta, kus kogu pataljoni võimsusest saab vastast mõjutada Sinu sõnade järgi 2-3 tanki?!? Veelgi enam - sellise suure pataljoni, kus lisaks mehh jalaväe pataljonile veel suurtükid ja muu jant.

Ehk ma tahan öelda, et need arusaamad on ajas muutuvad ja alati tasub veenduda, et kuskil pole juba moodsamad. Kui Guderian oleks pidanud 1935. a Briti sõjaväeakadeemias kaitsma oma lõputööd motomehhaniseeritud vägede pealetungist, siis oleks ta kindlasti läbi kukutatud - mis kuradit? Mingite tankidega sügavale vastase tagalasse? Õhukese soomusega??? Lollakas! Tankid on jalaväe toetusrelv (1940 selgitati Prantsusmaal kiiresti välja, et õigus oli Guderianil, mitte brittidel)! Remargi korras - ma ei soovi endale omistada mingi innovaatori tiitlit, lihtsalt märgin, et selliseid sündmusi on küllalt olnud, kui üks või teine lahendus on osutunud enne sündi vananenuks ja taktikalised/operatiivsed arusaamad muutuvad - pole olemas lõplikku tõde.

See, kallis inimene, on asjatundmatu demagoogia musternäide. Jutlustad siin mingist kivinenud ajudega Palmist ja samas oled ikkagi ilusasti tagasihoidlik - pole Sa ei innovaator ega mingi muu mees. Sellegi eest aitäh.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga äkki veel selgitad ära, millisena sa seda 3-4000-mehelist brigaadi ette kujutad? Kas seal on peale kergejalaväe ja miinipildujate ka mingeid muid lahingutoetusüksusi ja -relvi? Või kui need kunagi hiljem tekivad, siis kas on ikka päris adekvaatne sellist kooslust brigaadiks nimetada?

..aga palun - kui inimene ilusti küsib

KERGEBRIGAAD

A. Brigaadi manöövriosa

Jalaväepataljonid (3÷4). Klassikaline kergejalaväe struktuur staabikompanii-, kolme jalaväekompanii ja raskerelvakompaniiga.
Pataljon manöövrit toetavad 12,7mm raskekuulipildujad, TT-relvad (CG, MILAN, 90mm), 81mm miinipildujad ning lahingupioneeride tegevus. Raskemad TT-relvad, miinipildujad ning lahingupioneerid koondatakse lahingutoetuskompaniisse.
Pataljoni juhtimis- ja logistikakomponent koondatakse staabikompaniisse (sh ka luurerühm). Pataljoni üldsuurus jääb viie kompanii puhul 500-600 piiridesse.

Luurekompanii. Koosneb motoriseeritud luure rühmadest. Võimalusel kindlasti ka UAV-allüksuse lisamine koosseisu.

Tankitõrjekompanii. Koosseisus vähemalt 4÷5 relvarühma (mitte 3, nagu seni).

Pioneerikompanii. Üksuse põhirolliks peab olema jalaväekompaniide manöövri ning kaitsetegevuse toetamine. Siit ka tema vaieldamatu kuuluvus brigaadi manöövrielementi (mitte mingi poolsõltumatu staatus, nagu meil seni kombeks olnud).

B. Brigaadi tuletoetuskomponent

Tuletoetuspataljon. Koondab endas 122mm haubits-kahurid, 120mm miinipildujad ning brigaadi ÕT-relvad. Selliselt optimeeritud struktuur peab tagama kõigi brigaadi raskete kaudtulerelvade maksimaalselt efektiivse kasutuse ning seda eelkõige brigaadi põhisuunal tegutseva manöövrikomponendi huvides.
Arvestades brigaadi õhutõrje põhirolli kui suurtükiväe kaitset õhurünnakute vastu on brigaadi ÕT-üksust samuti mõttekam omada integreerituna tuletoetuspataljoni.
Siin ei ole tegemist mingi eriliselt uudse lähenemisega, vaid eri riikide praktikas ammu omaksvõetud tuletoetuse üksuste optimeeritud struktuuriga.

C. Brigaadi juhtimis- ja tagalakomponent

Staabikompanii. Ühest kompaniist peab piisama brigaadistaabi kogu juhtimistegevuse tagamiseks – eraldi side- ja staabikompaniide praktiseerimine on absurd. Mõelda võiks staabikompanii koosseisus SP-rühma moodustamisele (staabivalve, liikluse kontrolli ja üldise korravalve funktsioonid).

Tagalatoetuspataljon. Tagab lahinguformeeringu esmased tagalatoetusfunktsioonid, mis on varustamine põhiklasside (I, III,V) varudega, hooldus ja meditsiinitoetus. Koosneb vastavalt kolmest kompaniist: varustus-, hooldus- ja meditsiinikompanii.


Summary
Kergebrigaadile omaselt on struktuuris pataljoniekvivalentsed vaid jalaväeosa, integreeritud tuletoetusosa ning logistikakomponent. Kõik muud brigaadi komponendid nagu luure, TT, ÕT pioneerid ja staabi/sideosa on kompaniitasandi üksused.
Kolme manöövripataljoniga peaks sellise brigaadi suurus jääma piiridesse 3 200÷3 300 meest (nelja manöövripataljoniga kuni 4 000).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See, mida Borja pakkus (ja mida Trumm siin suuresti kaitseb) on minu jaoks arusaamatu sõnaline ekvilibristika. Ma ei saa aru selle taktikalisest eelisest, või õigemini - mõttekuses. Lihtsalt asju ümber nimetada, ümbernimetamise pärast, on on täiesti mõttetu. Ning pataljoni rügemendiks (või minibrigaadiks) ümbernimetamine on minu jaoks sügavalt arusaamatu. Samuti ei taba ma seda, et kuidas siin kastist välja mõeldakse. Ja loomulikult - olen selgelt exceli-tõugu - et millistest taevakraanidest see kõik tulema peaks.

Olukord
Meie tänased kaks brigaadi tagavad kahe põhilise sissetungisuuna esmase haldamise, kuid ei taga üldist kaitsetegevust vähegi pikemas perspektiivis.
Näiliselt võimsa vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Kaitseliidu sõjaline panus tema tänasel kujul ei ole piisavalt fokuseeritud ega sõjalisse planeerimisse haaratav.
Meie tänane vaid sügaval rahuajal kujunenud staapide süsteem ei vasta sõjaaja vajadustele ega taga ka sujuvat üleminekut sõjaaja olukorda.

Eesmärgid
Esmaseks eesmärgiks on kolmanda brigaadi kiire moodustamine.
Teine eesmärk on Kaitseliidu organisatsiooni sõjaaja panuse selgem fokuseerimine ja konkretiseerimine.
Kolmas eesmärk on tänaseks väljakujunenud staapide süsteemi ülevaatamine läbi sõjaaja vajaduste prisma eesmärgiga tagada max lihtne üleminek sõjaaja juhtimisele.

..huvitav, et PALM minu olukorrahinnangut mitte veerand sõnagagi ei kommi - käib vaid miski pidetu irin selle üle, kas 1 000 lahinguüksuseks organiseeritud KL reservisti on pataljon // rügement // taisteluosasto

[A4]

6-8 Kaitseliidu kergejalaväekompaniid rügemendiks

Ametlik nimetus on õnneks lahingugrupp, soome keelde tõlgituna taisteluosasto

Vaat ma sellest võin veel täitsa aru saada, miks soomlased ei leidnud paremat vastet kui ’taisteluosasto’ formatsioonile, mille koosseisus on 7 kompaniid, 2 patareid ja veel lisaks terve iseliikurite pataljon. Pataljoniks seda kindlasti nimetada ei saa, brigaadi ei vea kah kuidagi välja. Tingmärkide tabelis on see neil vist tõesti rügemendi ekvivalentne. Aga sellest ma enam küll aru ei saa, miks peaks 6-8 kergejalaväekompaniist, heal juhul ühest MP-patareist ja paarist täiendavast lahingutoetusrühmast koosnevat moodustist nimetama Kaitseliidu rügemendiks? Sisuliselt käib ju jutt väikese plussiga pataljonist – miks mitte selle juurde ka jääda?

[Kapten Trumm]

Kuule, suur taktik ja praktik - milline mõte on sellisel maastikul PATALJONIGA peale tungida (seda enam - selliselt tugevdatud pataljoniga, kus üle paarituhande mehe!)?!? Kas Sa ikka saad aru, millest mina räägin ja millest ise räägid? Veelkord - milline terve mõistusega mehhaniseeritud pataljoni ülem planeerib oma pealetungi murdekohta/raskuspunkti/põhipingutust/pealööki kohta, kus kogu pataljoni võimsusest saab vastast mõjutada Sinu sõnade järgi 2-3 tanki?!? Veelgi enam - sellise suure pataljoni, kus lisaks mehh jalaväe pataljonile veel suurtükid ja muu jant.

No nüüd olen teenitult saanud enda peale suurte gurude viha - aga eks ma katsun siis südilt vastupanu ikka osutada.
Mis mõte on PAT-iga peale tungida? Seepärast, et seal, kus sa mahud tegutsema PAT-ga, ei saa vastane tegutseda diviisiga. Ega brigaadiga. Gruusia sõjas näe sõitsid ka PAT TG-d.

Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. Ma vaatasin ekstra järgi - Kuuturselkä küla, kus toimusid Soome ainsa tankidiviisi suuremad tankilahingud venelastega 1944 - puha metsavaheline, mingi 2x2 km põld, paar liinisihti. Sinna lihtsalt ei mahu mingit brigaadi, isegi pataljoni. Parimal juhul 1 tankikompanii kineetilise jõuna, 1 jalaväekompanii nende (lähi)kaitseks.

Sel põhjusel ongi see "brigaad" väike (ja tegutseb veel väiksemate üksustena - seepärast puudub seal tankipataljon ja jalaväepataljon kui selline. Põhiline manööverüksus on tankikompanii jalaväekompanii toetusel ja vastupidi. Ja sama 2S1 divisjon toetab seda tulega.

Diviisidega tegutsemine Soomes aegus juba Talvesõja ajal, kui soomlased neid maanteedele 25 km peale laiali veninud kolonne mitu tükki kotti võtsid ja jupphaaval hävitasid. Jätkusõjas ründas venelane taktikaliste gruppidena - tankirood+jalaväerood tankide kukil. Oleks neil olnud jalaväe lahingumasinad, siis küllap oleks rood nendega olnud. Või tankipataljon+jalaväepataljon. Või tankirood+jalaväepataljon. Isegi mitte polgu (meie mõistes brigaad) kaupa. Sõtta saadetud tankibrigaadid jagati kiiresti laiali.

[Kriku]

Kuule, suur taktik ja praktik - milline mõte on sellisel maastikul PATALJONIGA peale tungida (seda enam - selliselt tugevdatud pataljoniga, kus üle paarituhande mehe!)?!? Kas Sa ikka saad aru, millest mina räägin ja millest ise räägid? Veelkord - milline terve mõistusega mehhaniseeritud pataljoni ülem planeerib oma pealetungi murdekohta/raskuspunkti/põhipingutust/pealööki kohta, kus kogu pataljoni võimsusest saab vastast mõjutada Sinu sõnade järgi 2-3 tanki?!? Veelgi enam - sellise suure pataljoni, kus lisaks mehh jalaväe pataljonile veel suurtükid ja muu jant.

No nüüd olen teenitult saanud enda peale suurte gurude viha - aga eks ma katsun siis südilt vastupanu ikka osutada.
Mis mõte on PAT-iga peale tungida? Seepärast, et seal, kus sa mahud tegutsema PAT-ga, ei saa vastane tegutseda diviisiga. Ega brigaadiga. Gruusia sõjas näe sõitsid ka PAT TG-d.

Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. Ma vaatasin ekstra järgi - Kuuturselkä küla, kus toimusid Soome ainsa tankidiviisi suuremad tankilahingud venelastega 1944 - puha metsavaheline, mingi 2x2 km põld, paar liinisihti. Sinna lihtsalt ei mahu mingit brigaadi, isegi pataljoni. Parimal juhul 1 tankikompanii kineetilise jõuna, 1 jalaväekompanii nende (lähi)kaitseks.

Nii et siis ikka ei tungigi pataljoniga peale, vaid parimal juhul 2 kompaniiga?

Akf Palm seda ju küsiski, et mida sa sellises kohas teed plussidega pataljoniga...

[Kapten Trumm]

VVP silmis oli probleem, et see on vaid pataljoni suurune.
Ma seepeale, et taolisel maastikul ongi vist nagu soositud väiksemad üksused.