Borja kirjutas:Et millega see (ilmselt) KLi põhine "põhijuhtimispunkt" tegeles - millist sõda // osa sõjast juhtida(-mängida) üritas? Kas oli tema kavandet tegevus kuidagi geograafilislt piiritletud või mitte? Kui mitte, kas ta siis üritas (midagi) juhtida risti-rästi brigaadide vahel? Ses mõttes, et ühte ja sama sõda kunstlikult "viilutada"?
Et mis oli sellise juhtimispunkti roll ja pädevus KevadTormil?
Tänan vastuse eest aga selline asjade seis KLi kavandatud SA tegevuse // selle juhtimisega tundub mulle enam kui murettekitav (et mitte öelda mitterahuldav).Martin Herem kirjutas:Esiteks tuleb tunnistada, et MKS tegutses Kevadtormi ajal hoopis oma stsenaariumi järgi ja seepärast piirdub “osalemine” pigem kattuva ajavahemikuga.
..
MKS ülesanne on juhtida KL baasil ettevalmistatud ja moodustatud üksuseid ning koordineerida nende ja tsiviilstruktuuride tegevust.
Alluvateks üksusteks Maakaitseringkonnad - neil on alluvuses lahingugrupp + kompaniid / rühmad ja nende ülesanne on kaitseväe tegevuse korrdineerimine kohalike tsiviilstruktuuridega.
Peamine koordinatsioon toimub loomulikult Siseminiga, TVJga ja kõige muuga, mis seotud kujundavate või tagavate tegevustega. Lisaks veel ülasanded liitlaste toetamisel.
Kaitseliit ei saa sõdida mingit „oma sõda“ kahe põhilise operatiivsuuna sees/vahel/taga – kui operatiivsuundade juhtimine peab olema jäigalt ühtne ja tsentraliseeritud.
Ei ole võimalik selline olukord, kus regulaarbrigaadi staap hoiab operatiivsuunda ja tõrjub vastast aga sealsamas on veel miski ebamäärane maakaitseringkond(-staap), kes üritab eiteamida eiteakellega „koordineerida“ ja ei allu brigaadile vaid allub miskile müstilisele maakaitsestaabile eiteakus..
Ainuvõimalik lahend operatiivsuunas vähegi eduka SA juhtimise teostamiseks on kogu juhtimise üleandmine operatiivsuunas teotseva regulaarbrigaadi piisavalt kogenud staabile – ühe ja sama sõja „viilutamine“ ametkondlikke piire pidi ühel ja samal kitsal sõjateatril ei ole võimalik. Meie oludes tähendab see seda, et brigaadi staap teotseb kogu operatiivsuuna juhatusena ning kõik operatiivsuunal // seal ligiduses asuvad KLi üksused alluvad vahetult brigaadistaabile.
Teine nonsenss on maakaitseringkonna staap kui selline – sisuliselt nähakse ju ühe pataljoni ekvivalendi juhtimiseks ette korraga 2 x staapi. „Maakaitsepiirkonnas“ peaks olema ju vaid üks põhiline üksus – KLi lahingupataljon (oma staabiga) ning ebamäärane arv väikesi hajutatud KLi allüksusi. Selline „maakaitsepiirkonna staabi“ idee ongi surnult sündinud, sest kolistab läbi kin LAANEOTSa aegse „paberringkondade“ ämbri toonasest oluliselt jaburamal kujul – nüüd oleks siis sellises pseudoringkonnas juba 2 x staapi üheainsa irregulaarse pataljoni "targaks juhtimiseks".
Ühe vahekokkuvõttena võibki öelda, et volontääride // irregulaaride max tase staabimajanduses ongi pataljon – ning ka selles vajab KL pidevalt kaitseväe ekspertide abi. Fantaasiad miskitest ringkondadest, kus ühteainsat pataljoniekvivalenti juhitakse korraga kahe kohaliku staabiga pluss veel miski ebamäärane „koordineeriv maakaitsestaap“ nende peal(-millest ei saa üldse aru mida see juhib) – kõik need surnult sündinud „ideed“ vaid sellest kõnelevadki, et (a) volontääride tase omaenda SA struktuure // nende juhtimist disainida on olematu ning (b) KVPS on KLPSi nõrgukesel operatiivosal fantaasiad kontrollimatult vohama lasknud.