www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2019 2:12

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1283 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ... 86  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 10:31 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15572
Asukoht: Viljandimaa
strateegiline sõdur kirjutas:
Ma ei näe, et meil oleks põhjendatud lootust arvata ja uskuda riigikaitse kulude olulist suurenemist. Kui ka suurenemine tuleb, siis pigem sihtotstarbelisena ühe või teise konkreetse asja või võime tarbeks. Kuid kõik ülejäänud meie vajadused peavad olema endiselt tehtavad senise ressursi (2% SKPst) raames. Tahaksin siinkohal sinisilmselt loota, et eksin oma hinnangutes.
Kaks postitust riigikaitse kulude kohta läks riigikaitse eelarve teemasse ja palun jätkata seal: viewtopic.php?p=580301#p580301

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 12:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juul, 2015 15:06
Postitusi: 92
Tsiteeri:
Siinsete, aga mujalgi toimuvate, arutelude raames diskuteeritakse sageli, et missugust kaitseväge soovime ja kas planeeritav kaitsevägi on teostatav, kuid sisuliselt on enamasti jäänud tegemata kahe planeerimismeetodi – ohupõhise ja ressurssidest lähtuva –, lõplikult üheks tervikuks kokku sulatamine. Kokkusulatamine tähenduses, kus ohupildist või sõjamängust väljakooruvaid tulemusi hinnatakse ka ressursikulu mõttes, leidmaks piiratud ressursside raames optimaalseim lahend riigikaitseks ja sõjamängu korratakse piisaval hulgal kordi, hindamaks ühe või teise lahenduse mõju ressursiaspektist.

Millest arvamus, et seda ei ole tehtud ning ei tehta ka edaspidi? See, et mingit kaitseplaneerimise alustegevust avalikult ei lahata, ei tähenda veel, et seda poleks tehtud.

Kohe järgneb loogiliselt küsimus-hüüatus:
Tsiteeri:
Ei paista välja! Miks me siis ikka oleme siin, kus me oleme!?!

Aga selline ongi meie praegune reaalsus, kui paned ohud ressurssidega kokku põrkama.

Peenhäälestusega võib selles reaalsuses üht-teist tuunida, aga kui keegi ämbritega kuldmünte juurde ei too, siis pole ka olulist kvalitatiivset ja kvantitatiivset nihet mõtet oodata. Kõik need kolmandad brigaadid, tankid, keskmaa õhutõrjed, hävitajad, korvetid jne jms on juba ammu läbi arvutatud ja mängitud. Ainult raha ja inimesed ongi puudu, muidu võiks kõik need head mõtted kohe ellu viia.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 12:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1326
Asukoht: Tartu
Siin on katseliidu kohta väljendatud seisukohti, mis tegelikuse või kaitseliidu potentsiaaliga täna hästi kokku ei lähe. Ma üritaks siinkohal sõnastada mõningad tähelepanekud organisatsioonist seest, mis ehk aitaks suure pildi teravustamisele pisut kaasa.

1) Algavad kaitseliitlased ei ole täna reeglina väljaõppeta pekised tsiviilid. Kaitseliidu värbamisväli on täna suuresti ajateenistusest positiivse kogemuse saanud reservistid, kes tahavad samalaadseid kogemusi ka edaspidi saada. Mehed, kel on täispikk ajateenistus seljataga koos kõigi reservistile vajalike erialade ja kogemuste omandamisega.
2) Kaitseliitlase väljaõpe ei sõltu kutselise instruktori kaheksast viieni kestvast tööpäevast viiel päeval nädalas. Tema väljaõppe päev on ajateenija omast pea kaks korda pikem, seda sisustavad tema vabatahtlikud ülemad, kes tahavad samamoodi väljaõppest maksimumi saada, see ei sisalda kasarmu-rutiine, linnalubasid. Erialaüksuse moodustamist kaitseliidus ei pea alustama kaitseliitlastele baasväljaõppe andmisest või allohvitseride/ohvitseride koolitamisest. Neid on kaitseliidus palju. Neile on vaja õpetada vaid konkreetset eriala ja edaspidi tegeleda vastava üksuse kokkuharjutamisega. Selles suhtes ajateenija 8x30 päeva väljaõppe võrdlus kaitseliitlase 2x6 päevase aastaga väga ei päde. Täna väljaõpetatud kaitseliitlastest moodustatud üksuste väljaõppe tsükli pikkus on neli aastat. Nelja aasta pärast ei pea hakkama õpetama välja uut üksust, vaid korratakse olemasolevale üksusele materjali.
3) Olemasolevate üksuste alamehitatus ei tulene mitte motiveeritud meeste puudusest, vaid peamiselt loomulikust rotatsioonist. Mingi hulga aastate järel kaitseliitlane "väsib", loobub aktiivselt väljaõppes osalemast, lahkub üksusest või arvatakse sealt välja. Uut liiget ei võeta mitte organisatsiooni seest "varust" vaid tühje kohti täidetakse väljast saabuvate uute liikmetega. Väljaarvamise ja tühja koha uuesti täitmise vahele jääb paus ning neid pause pole praktiliselt võimalik vältida. Kuni meeste vahetumine ei hakka toimuma organisatsiooni seest, see jääbki nii. Oletan, et Scoutspataljonis on olukord samalaadne. Kaitseväe 15 aastat tagasi tellitud pataljonid on selles mõttes tegelikult ammu täis. Sellepärast on vahepeal tekkinud nende kõrvale nn. kollased kompaniid.
4) Rotatsiooni kollastest kompaniidest rohelistesse põhimõtteliselt ei toimu. Kollastest kompaniidest rühmasid rohelistesse erialarühmadeks ei tooda, vaid üritatakse nullist uusi kasvatada. Kollased kompaniid ei ole meeste reserv roheliste jaoks, vaid eraldi üksused. Organisatsiooni sisest rotatsiooni on väga vähe. See võib ka olla üks põhjusi, miks mehed "väsivad". Kollased kompaniid ei ole koht, kuhu vanad ja vähemotiveeritud kaitseliitlased lähevad. Nendega koos väljaõppel olles ma näen seal täpselt samasuguseid hiljuti ajateenistuse läbinud mehi. Need on värbamise mõttes konkurendid rohelistele üksustele.
5) Pidevalt mehitamist vajavaid üksusi on palju. Ei ole nii, et mehitame ühe ära ja see jääbki nii ning saame tegeleda järgmisega. Selline meeste pidev vahetumine toimub kõigis. Kui tahta et kõigis üksustes oleks pidevalt tabelkoosseisu järgne hulk mehi, siis peavad kõik üksused olema mehitatud ja vähemalt individuaaltasemel ka varustatud ülekattega. Mitte 5-10% ülekattega, vaid 20-25% ulatuses, et meeste väljalangemine ja asendamine toimuks varu arvelt.
6) Tavapärane õppustest osavõtt hästi motiveeritud kaitseliidu üksustes on 60-70%, suurõppustel 90-95%. Teisejärgulistel üksustel märksa viletsam. Teisejärgulisteks satuvad üksused, mille kohta instruktorid, nende endi ülemad, nende liikmed ise arvavad, et nad on teisejärgulised. Selles suhtes üksuste jagamine rohelisteks ja kollasteks võib olla tõsiselt demotiveeriv. Olen olnud ringkonnaõppusel, mis oli argipäevil kohustuslik (kutsetega) ja millele järgnes nädalavahetus vabatahtlikku osalemist. Kollased üksused vajusid tühjaks, kui kohustuslik osa lõppes, rohelised mitte.
7) Õppusel mitteosalenud kaitseliitlased ei jää täielikult väljaõppeta. Nad saavad osa ülejäänud üksuse tagasisidest - mida tehti, mida õpiti, mis vajab parandamist. Normaalselt suhtlevas üksuses ei ole olukorda, kus õppusel mitteosalenud mehed ei tea üldse midagi sellest, mida nad seal omandada oleks võinud.
8 ) Kaitseliidu neli pataljoni, millest siin palju räägitakse, moodustuvad ainult rohelistest üksustest. Ringkondade lahingugrupid, mis sisaldavad endas ka (küll pisut demotiveeritud aga käsukorras siisiki kokkutulevaid) kollaseid kompaniisid tunduvad vähemasti meite oma vaadates olema pea kaks korda suuremad.

Olles ise ühes rohelises erialarühmas 15 aastat olnud, võin täie veendumusega öelda, et vaatamata mõningasele kroonilisele alamehitatusele ja õppustest vaid 60-70% ulatuses osavõtule, ei ole 5-6 nädalavahetust (ja tuumiku aktivistidele veel pea teist samapalju üksikuid päevi lisaks) aastas erialaüksusele mitte ainult taseme hoidmiseks piisav, vaid seda järjekindlalt parandav.

Kõike eelnevat kokku võttes võib oletada, et kaitseliidu puhul rangelt neljast pataljonist rääkimine on selle arengut pidurdav. Selle üksuste rohelisteks ja kollasteks eraldamise lõpetamine ja üksuste vahelise rotatsiooni õhutamine võiks lahingugrupid muuta arvestatavateks tervikuteks. Kui veel uute erialaüksuste loomise raskuste asemel mõelda olemasolevate üksuste ümberprofileerimise mõnevõrra väiksematele keerukustele, siis poleks Borja noored rügemendid enam nii mõeldamatud.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna ... sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 16:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 674
Kinnitan,et Madis22 jutt vastab tõele ja olen näinud sarnast seisu enda malevas. Ülekatet enda eriala rühmas isegi oleme juba üritanud tekitada( kui ametlik või lubatud see ei tea).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 17:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Tsiteeri:
Kõike eelnevat kokku võttes võib oletada, et kaitseliidu puhul rangelt neljast pataljonist rääkimine on selle arengut pidurdav


Senikaua, kui need pataljonid on küsimärgi või miinusega nimetuse taga, tuleb eesmärgina rääkida siiski kõigepealt pataljonidest. Ajakirjanduses võidukaid sõnumeid 120 MP patareide edukast sooritusest Kevadtormil pole veel ilmunud. Senikaua, kui seda pole, pole ka brigaaditasemest põhjust juttu teha, sest brigaadi tase on 2x niipalju kui pataljonitase. Just keerukuse ja väljakutse mõistes. Lihtsalt püssidega elavjõu rindele ajamist üritas võimaluse piires isegi NSVL WWII ajal vältida.

Mina mäletan veel aegu 2000ndate keskpaigas, kui "pataljon" oli 1,5 kompanii suurune, tuletoetus koosnes ühest 81 MPR-ist ja kompaniis oli 40 meest. Kogu asja võitlusvõime ja kokku töötamine tundus juba minu tollaste teadmiste juures kahtlasena, tegeleti põhiliselt iseenda paiknemise julgestamisega või peeti mõni arglik kaitselahing ühtedelt ja samadelt positsioonidelt. Sellise pokasuhha vastu olen ka kohe kategooriliselt.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 18:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1326
Asukoht: Tartu
Mis takistab võtmast üht kollast jalaväekompaniid ja olemasolevat/-vaid 81mm rühma(sid) instruktoreina kasutades neist rohelist miinipildujapatareid koolitamast? Oleks olemas mehed, kes on juba kaitseliitlased ja vähemalt baastasemel väljaõppinud sõdurid, oleks olemas juba toimiv üksus koos käsuahela ja sisemise sidega. Oleks olemas lahingkompaniide miinipildujarühmade näol praktselt igale mehele oma instruktor kõrvale panna. Minu üksusega alustati kunagi kõigepealt kahenädalase reservõppe kogunemisega - esimene nädal juhtidele, teine nädal üksusele koos reakoosseisuga. Saaks samamoodi anda meestele esimese hooga intensiivkursusena elementaarse teooria ja ärksamatele meestele vajalikud erialased pädevuse alged. Järgnevate aastate jooksul oleks võimalik keskmiselt kuuel nädalavahetusel aastas väikese miinusega rühmade või terve patarei kaupa asja läbi harjutada ja kinnistada. Eriala meestele süvendatult teooriat juurde õpetada. Aastaga oleks need mehed võimelised eriala rühma tasemel toimetama, neljaaastase tsükliga ei tohiks olla võimatu jõuda toimiva patareini. Sel ümberprofileeritaval kompaniil oleks olemas kõik muud pädevused peale spetsiifiliste erialaste. Ei oleks neile enam vaja eraldi õpetada orienteerumist, sidet, meditsiini, laagri püstitamist, lähikaitset, automaatide, kuulipildujate või tankitõrjerelvade käsitsemist. Ja kui patarei meeste näol on olemas, siis 81mm pealt 120mm peale üleminek ei tohiks enam olla eriline peavalu.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna ... sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2019 18:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26570
Aga tee ära.
Ma esimese hooga arvaks, et puuduvad lihtsalt mehed, keda seal patareiks koolitada. Kes käiks hulgi nädalavahetusi nt kohal, kes ei vahetuks jne.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 27 Mär, 2019 21:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 183
sang kirjutas:
Tsiteeri:
Siinsete, aga mujalgi toimuvate, arutelude raames diskuteeritakse sageli, et missugust kaitseväge soovime ja kas planeeritav kaitsevägi on teostatav, kuid sisuliselt on enamasti jäänud tegemata kahe planeerimismeetodi – ohupõhise ja ressurssidest lähtuva –, lõplikult üheks tervikuks kokku sulatamine. Kokkusulatamine tähenduses, kus ohupildist või sõjamängust väljakooruvaid tulemusi hinnatakse ka ressursikulu mõttes, leidmaks piiratud ressursside raames optimaalseim lahend riigikaitseks ja sõjamängu korratakse piisaval hulgal kordi, hindamaks ühe või teise lahenduse mõju ressursiaspektist.

Millest arvamus, et seda ei ole tehtud ning ei tehta ka edaspidi? See, et mingit kaitseplaneerimise alustegevust avalikult ei lahata, ei tähenda veel, et seda poleks tehtud.

Kohe järgneb loogiliselt küsimus-hüüatus:
Tsiteeri:
Ei paista välja! Miks me siis ikka oleme siin, kus me oleme!?!

Aga selline ongi meie praegune reaalsus, kui paned ohud ressurssidega kokku põrkama.

Peenhäälestusega võib selles reaalsuses üht-teist tuunida, aga kui keegi ämbritega kuldmünte juurde ei too, siis pole ka olulist kvalitatiivset ja kvantitatiivset nihet mõtet oodata. Kõik need kolmandad brigaadid, tankid, keskmaa õhutõrjed, hävitajad, korvetid jne jms on juba ammu läbi arvutatud ja mängitud. Ainult raha ja inimesed ongi puudu, muidu võiks kõik need head mõtted kohe ellu viia.


Selgitan.

Kaldun arvama, et mõningast arenguruumi sünteesiprotsessiks veel on. Kas seda nimetada peenhäälestuseks või jämekoeks – maitse asi. Üldiselt võimete, üksuste ja alusprintsiipide omavaheline kombineerimine on veel kuigipalju võimalik. Kui see enam võimalik ei oleks tuleks tõdeda, et kaitsevägi on praegusel kujul lõplikul valmis joonistatud ja igasugune edaspidine arutelu oleks asjatu töö ning kõik sedasorti tarbetud arutelu tuleks päeva pealt lõpetada. Sealhulgas lõpetada töö igasuguste uute arengukavadega. Kuid ilmselt nii see siiski pole.

Kokku on tehtud neli kaitseväe arengukava, millel on olnud ambitsiooni tegeleda pikaajalise planeerimisega. Igaüks neist oli valmimise hetkel parim võimalikest.
KSAP 2010 – kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaan kuni aastani 2010
SKAK 2009-2018 – sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009 – 2018
RKAK 2013-2022 – riigikaitse arengukava aastateks 2013 – 2022
RKAK 2017-2026 – riigikaitse arengukava aastateks 2017 – 2026

Kõik neli on lähtunud kahe protsendi pinnalt. Sealhulgas 2004. aastal tehtud KSAP. Kõik neli kava on lähtunud samast ohupildist. Kõik neli on lähtunud Eesti oludest ja arvestanud kollektiivkaitse põhimõtetega. Kõigi nelja kava tulemused on erinevad. See, miks tulemused on olnud erinevad, tuleneb eelkõige arengukavade tegemise vahepeal lisandunud kogemusest, teadmistest ja oskustest. Pole põhjust arvata, et nüüd oleks tarkus otsa saanud ja vahepealse nelja aasta jooksul poleks ühtegi uut ideed tulnud. Võti saamaks teistsugust tulemust peitubki oskuses kombineerida teisel viisil ja selle pinnalt midagi uut välja sünteesida. Loomulikult muudaks lisarahastus sünteesiprotsessi lihtsamaks ja laiendaks valikuvõimalusi ning võimaldaks teha rohkem ja paremini. Kahtlemata senise rahastustaseme najalt kõigele senisele lisaks tervet 3. brigaadi, tanke ja keskmaad välja ei pigista, kuid ühteteist vähemat siiski annab ümber mõtestada. See oli algse kirjutise mõte. Mitte see, et senistes arengukavades poleks tehtud sõjamänge või ressursiplaneerimist. Kinnitan, et on tehtud kõigi nelja puhul. Tõsi on ka see, et tehtud töö kvaliteet on olnud neil üpris erinev. Üldiselt minu väide oli, et kvaliteedi saab veel kuigipalju tõsta ning on veel mõningast arenguruumi just kombineerimise osas. See on ka põhjus miks järjekorras viies pikaajaline arengukava tuleb jälle parim võimalikest ja kui ei tule – noh, siis on kaitseväest tõesti tarkus otsa saanud ning tuleb nentida ammust tõde, et vanasti oli kõik parem, rohi rohelisem ning elu lõbusam.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 11:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7763
Asukoht: Siilis
Kolmas brigaad tehakse ära niikuinii - ja mida varem, seda parem.

Kin TERRASe ametiaja suurim kaitseväesisene saavutus oligi teise brigaadi moodustamine - niisama kui kahe varasema KVJ suurim saavutus oli ajateenistuse (ja sellel baseeruva reservarmee) süsteemi kaitsmine.
Kusjuures parima baasi teise brigaadi tegemiseks jättiski TERRASele just LAANEOTS - kui ta surus läbi 48 x 122mm hanke Soomest (millele kamin ju tigedalt vastu oli).

Tänased kaitseväe juhid (HEREM & PALM) võiksid juba praegu endile teadvustada, et kolmanda brigaadi moodustamise // KLi sõjalise panuse korrastamisega läheksid nad ajalukku tõsiste tegijatena - hetkel on nad aga lihtsalt kaks mõningase "ettemaksuna" kahepeale juba kolm kindralitärni saanud (veel) noort meest.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 15:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1496
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Tsiteeri:
Tänased kaitseväe juhid (HEREM & PALM) võiksid juba praegu endile teadvustada, et kolmanda brigaadi moodustamise // KLi sõjalise panuse korrastamisega läheksid nad ajalukku tõsiste tegijatena - hetkel on nad aga lihtsalt kaks mõningase "ettemaksuna" kahepeale juba kolm kindralitärni saanud (veel) noort meest.
:D
Mitte et sellest Borjale kasu oleks, aga et teised teaksid - Borja võiks endale teadvustada, et tema nõuanded ei ole ammu juba kärbsemustagi väärt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 16:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7763
Asukoht: Siilis
..aeg näitab - ja päris ruttu...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 17:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 660
Borja kirjutas:
Kolmas brigaad tehakse ära niikuinii - ja mida varem, seda parem.
Selles ei maksa kahelda. Ja ei tehta ainult mitte kolmas, vaid ka neljas ja viies ja nii edasi. Borja hale ja lõputu targutamine Eesti kaitsmise võimalikkusest ainult kolme brigaadiga ja selle läbi ka meie kaitseväe ja liitlaste arengule piiri seadmine, on lillelapsest kanepit tõmbava patsifisti lapsik lalin. Palun lugupeetavatel foorumlastel sellised targutused täiesti tähelepanuta jätta.
Borja kirjutas:
Kin TERRASe ametiaja suurim kaitseväesisene saavutus oligi teise brigaadi moodustamine - niisama kui kahe varasema KVJ suurim saavutus oli ajateenistuse (ja sellel baseeruva reservarmee) süsteemi kaitsmine.
Kusjuures parima baasi teise brigaadi tegemiseks jättiski TERRASele just LAANEOTS - kui ta surus läbi 48 x 122mm hanke Soomest (millele kamin ju tigedalt vastu oli).
Kindralite Laaneotsa ja Terrase teened on riigi ja kaitseväe ees suured ja väärikalt hinnatud. Kuid väide, et teisele brigaadile pani baasi 122mm ostmine on näide faktidega vägivaldselt ümberkäimisest ja osutaks pigem algkooliõpilase tasemel seostamisvõimele, kui kunagisele tegevteenistuses olnud kolonel-leitnandile.
Borja kirjutas:
Tänased kaitseväe juhid (HEREM & PALM) võiksid juba praegu endile teadvustada, et kolmanda brigaadi moodustamise // KLi sõjalise panuse korrastamisega läheksid nad ajalukku tõsiste tegijatena - hetkel on nad aga lihtsalt kaks mõningase "ettemaksuna" kahepeale juba kolm kindralitärni saanud (veel) noort meest.
Kibestunud inimesel on raske elada. Ja kas Sina oled midagi andnud, et tead otsustada, kes on auastme ette- või järelmaksuna saanud? Ning selliste kommentaaride puhul tasub alati säilitada ka törts tervet enesekriitikat - milliseid auastmeid Sina ise oled saanud lihtsalt sellepärast, et kellegil läks süda haledaks? Ning viimaseks lihtsalt faktilise märkusena - mina näiteks olen Eesti Vabariigi ajaloos üks vanimaid esimesi kindraliauastme saanutest. Noh, kui nüüd meedikud näiteks kõrvale jätta. Uskumatu, eks?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 17:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7763
Asukoht: Siilis
..mikssiis niiikibestunud, Veiko - sa polegi vist kogu oma varasemas elus niipallu negatiivseid epiteete ritta ladund, kui selles oma viimases postis siin :?

Ja mix need kahe kindrali "üleskutsed foorumlasile" Borja arvamusi siin mitte tähele panna mulle nii meenutavad kajakese poolt EKRE "välistamist" :mrgreen:


Teie "kahebrigaadipõhine" maavägi meenutab mulle kaherattalise jalgrattaga sõitmist - auto asemel siis.. aga Ok, igatahes parem kui varasem "ühebrigaadipõhine" maavägi - too oli ju vaabse tsirkuse trikiratas(-üherattaline siis) :lol:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 28 Mär, 2019 18:00, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 17:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 660
Borja, võin ka lihtsamalt öelda - ära laia.

Palun püsime teemas ja palun ürita argumenteerida. Sinu ideelaps ei ole senini minu jaoks tõsiselt võetav, ei ole plaani, vaid mingid loosungid. Palun proovi midagi siiski esitada või siis tunnista, et olid liiga tormakas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2019 18:00 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15572
Asukoht: Viljandimaa
Teema juurde tagasi tulles meenutan üht oma varasemat postitust:
Kriku kirjutas:
Ma jään enda juurde, et see määratlus
Borja kirjutas:
Tsiteeri:
Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..vähe - kaudtuli olekski ilmselt peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.

Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba läbikäidud etapp..
on umbmäärane.

Ma ei ole kunagi varjanud, et ma rumal inimene olen.

:scratch:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1283 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ... 86  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt