Borja kirjutas:
Veiko Palm kirjutas:
Asjast aru saav peaks ju ometi taipama, et iseseisva riigi KV SA struktuur ei saa koosneda ainult brigaadidest (ja lahingugruppidest). Aga kui seda ei taipa, siis pole ka proffessionaal. Kasutades Borja sõnu - nii lihtne see ongi.
"Proffessionaal" kirjutatakse ühe "f"-ga.
Ning üks selline professionaal võiks ka teada, et Eesti suguse asupaigaga väikeriigis peab max arv reservarmeest olema organiseeritud lahinguformeeringutesse ning miinimum arv mehi tegelema kogu muu tiluliluga.
Kui teil on vastupidi - et 25k-st suudategi vaid 2 x brigaadi moodustada ning lahinguformeeringutesse panna seega vaid ca 40% (kõvasti alla poole!) reservarmeest, siis oletegi täiega latialt läbi jooksnud.
Norm proportsioon 25k puhul (ja Eesti kontekstis) oleks 2/3 sellest meestemassist kolme formeeringustaabi all ning 1/3 kõige muu jaoks. Ning kogu seda tilulilu a la baaside(-loe: iseenda) valvamine, tõkkepuude tõstmine-dokumentide kontrollimine, laadurite-tõstukite käitamine, punase pollabaretiga ringiajamine jne jne - seda kõike võivad sõjaajal edukalt ka rivitud seltsimehed teha.
Ja nii lihtne see ongi - Veiko. Auditit on teie SA koosseisule vaja (ning sealt tagasiulatuvalt ka RA koosseisudeni)

Seda vingumist, et 25k sees ei saa kolmandat brigaadi tehtud, on siin juba lihtsalt hale lugeda.
Mis siis selle 25K sees on? Tegemist on struktuuriga, mis peaks meil olemas olema uue aastakümne keskpaigaks, kui kehtiv arengukava täies mahus ellu viiakse. Seal on minu teada:
- 1. brigaad u 5000 mehega;
- 2. brigaad u 6-7000 mehega (üks täiendav jalaväe- ja üks suurtükiväepataljon võrreldes tänasega);
- Kaitseliidu poolt ettevalmistatav maakaitsestruktuur kokku u 6000 inimesega, eelkõige lahingüksused, mitte mingi „tagala admin ballast“ vms;
See kõik on kokku u 17-18 000 meest n-ö eesliini üskustes, või kuidas iganes seda siis nimetada. Igal juhul tunduvalt rohke kui 40%. Ülejäänu 7-8000 meest moodustavad mh:
- KVPS;
- Väikesed õhu- ja merevägi, mis koos isegi oma baasikaitseks ettenähtud reservüksustega pole kokku ilmselt suuremad kui 1000-1500 inimest;
- Üsna suur, kindlasti neljakohalise inimeste arvuga Küberväejuhatus, millest enamiku omakorda moodustab Staabi- ja sidepataljon;
- Samuti neljakohalise SA-koosseisuga Toetuse väejuhatus, millest omakorda enamiku moodustab ilmselt Logistikapataljon jms;
- Paari kompanii suurune SP;
- Luurekeskus;
- Erioperaatorid;
Siin on sulle siis auditeerimiseks enamvähem tänane SA-struktuur ja koosseisud. Mis seal selle „saba“ sees on nüüd selline, mis on sõjapidamiseks täiesti ebavajalik ja saaks rahuliku südamega maha tõmmata? Ja kui maha tõmmata, siis kui palju allesjäävatest inimestest ja tehnikast on kasu selle 3. brigaadi moodustamiseks? Ja kust veel tulevad lisaks need kolm Kaitseliidu lahingurügementi?
Ja kui ennist oli jutt, et 2. brigaadi loomiseks tuli ainult märgukirju kirjutada ja lollide ülemuste tagurlikkust murda, siis tuletaks meelde, et 2. brigaad ei sündinud viis aastat tagasi tühjale kohale. Vaid toimus samaaegselt nelja paberi peal brigaadiekvivalentse kaitseringkonna „likvideerimisega“ ja „optimeerimisega“ ning SA-struktuuri vähendamisega 40 000+ pealt 21 000 peale. St siis oli inimesi, tehnikat, relvastust, ressursse, mille arvelt see 2. brigaad kuidagi kokku panna (kuigi hanked selle täiskoosseisu viimiseks käivad tänaseni). Täna väga enam ei näe, kust saaks samamoodi veel 3. brigaadi kokku optimeerida.