Martin Herem kirjutas:Äkki strateegilinesõdur viitsib hinnata nende ägedate jagude maksumust.
500 000 jao eest, kus 2xManpads, mingi TT, UAV, raadiod, öövaatlus ja palju muud toredust, ei ole minu hinnangul isegi sõbrahind.
Artiklis olnud väide oli järgmine: „Selle raames saaksid kolm riiki kokku luua sada kõrgtasemel ja 300 madalama intensiivsusega sõjalist vastupanu osutavat rühma, mille varustamine läheb maksma kokku vastavalt 51 ja 35 miljonit dollarit.“
Ehk kui 51 miljonit jagada 100 kõrgtasemel rühmaga on tulemuseks rühma kohta 0,51 miljonit dollarit ja 35 miljonit jagada 300 rühmaga on tulemuseks 0,116 miljonit dollarit. PS. Dollarid veel eurodeks.
Teeme nüüd paar arvutust. Meil on 100 000 eurot madalama intensiivsusega sõjalist vastupanu osutavat rühma loomiseks. Ütleme, et see on 30 inimest. Ostame neile kõigepealt automaadid 30x1500=45 000. Kui relvad on, siis võiks järgmiseks osta laskemoona. Ütleme, et padruni hinnaks on 0,6 eurot ja ostame näiteks 30 päevaks iga automaadi kohta 100 padrunit ehk siis 0,6 eurot x 30 relva x 30 päeva x 100 padrunit = 54 000 eurot.
Kogu ülejäänud varustuse, väljaõppe, treeningu, side, ladustamise, transpordi, relvastuse, jne peale jäi meil üle 1000 eurot. Selle ülejäänud 1000 eurot soovitaks ma neil võitlejatel kulutada pigem laevapileti peale Rootsi. Ilma igasuguse väljaõppeta ja ainult automaadiga varustatud sõduril pikka pidu ei oleks.
Ühesõnaga selliseid väiteid, mis artiklis on toodud, on vähegi arvutada oskaval inimesele raske tõsiselt võtta. Missuguseid väiteid võiks pisut tõsisemalt võtta – sellest kohe järgnevalt.
Tavaline kergjalaväejao varustuse, relvastuse ja laskemoona maksumus on 0,5 mln. Artiklis kirjeldatud tavatu sõjapidamise jagu maksaks 4 kuni 12 miljonit. Lisaks iga-aastane ülalpidamiskulu.
Räägime toodud väite pikemalt lahti.
Tavalise ainult reservväelastest (ajateenijatest) koosneva kergjalaväe jao, kus on 10 meest saab 0,5 mln eest. Sellises kergjalaväe jaos oleksid automaadid, kuulipilduja, CG TT, ühekordne TT lask, isiklik varustus, kuulivest ja jaol oleks võimekus kuigipalju pimedas näha. Muu vajalik varustus oleks samuti. Nt käsigranaadid, jao telk, meditsiinivahendid, üks veok, käsiraadiojaam. Kokkuvõttes täitsa tavaline jalaväe jagu, nii nagu teist enamus on neid õppustel näinud. Ei midagi erilist ega luksuslikku. Põhiosa maksumusest, eelpool nimetatud 0,5 miljonit, tuleb laskemoonast. Hind muidugi sõltub väga palju sellest, et kui suured varud osta.
Pool miljonit on ühekordne kulu, lisaks sellele tuleb jagu ülalpidada. Osa tegevusi toimub iga aasta, näiteks varustus tuleb kuhugi ladustada, ladu nõuab kulusid, harjutusväljade hooldamine, jne. Mõned ülalpidamisega seotud tegevused sõltuvad väljaõppest, näiteks väljaõppeks kuluv laskemoon, sõiduki kütus ja remont, kasarmukulud, õppuste kulu, instruktorite kulu, jne. Kogu ülalpidamine kokku, koos ladustatud varustuse amortisatsiooniga, on aastas suurusjärgus 0,1 mln.
Palju ägedama jao, sellise, mis viskab mõned saltod, oskab teha kukerpalle ja tunneb ning mõistab mängida kõiki tavatu sõjapidamise instrumente ja tegemist ei oleks väga spetsiifilise erioperatsioonide meeskonnaga, saab kakskümmend korda suurema summa eest. Selline äge jagu suudaks pikema aja vältel iseseisvalt ja piisava tihedusega teha vastase mõjutamiseks erinevaid lahinguoperatsioone. Mis üksuse hinna kõrgeks ajab on õhutõrje raketid. Üks Mistral rakett maksab üle 300 000 euro. Teeme selles osas artiklis kirjeldatud ägedale jaole piirangu ja paneme neile ainult kaks õhutõrje raketti. Kui mõlemad raketid on kulutatud peavad nad ilma hakkama saama või läbi ajama sõjasaagiks saadud rakettide ning laskeseadmetega.
Jao hinna vähendamiseks teeme veel ühe kõrge lennuga ulmekirjaniku sulest pärit eelduse ning ärme anna neile Mistraleid vaid ostame hoopis Poola GROMe, umbkaudse hinnaga 150 000 (summat ei maksa väga tõsiselt võtta, see oli esimene, mis ma Googlist leidsin). Selliste piirangute puhul oleks ägeda jao hind umbes 4 miljonit.
Mulle näib (jätkuvalt), et probleem on rahas ja veel suurem probleem peitub elementaarses arvutamisoskuses.