Kriku kirjutas:
Elustagem teemat mõne brigaadikindral Ühtegi tsitaadiga
Üks tähelepanek sügavale mõttemustritesse juurdunud arvamustest ja sellest kuidas riigikaitsest rääkimise soopõhine diskursus taastoodab minevikku ja annab tulemuseks olukorra, mis ei ole riigikaitse seisukohast hea. Otsapidi on teema seotud ka Eesti kaitseväe struktuuri ja suurusega ning Kaitseliidu panusega sinna. Teema aluseks KL ülema intervjuu tänases Postimehes
https://leht.postimees.ee/6778653/kaits ... lik-nahtusAjakirjaniku küsimus: „Kui kõikehõlmav peaks Kaitseliit kui riigikaitseorganisatsioon olema?“
KL ülema vastus: „Ideaalne oleks, kui iga Eesti mees oleks Kaitseliidu liige.“
Ja nii edasi. Läbivalt kogu intervjuu annab sõnumi, et Eesti riigikaitse põhineb ja peaks põhinema ainult meestel. Ütleksin, et päris madalad ambitsioonid uuel Kaitseliidu ülemal. Juba ette on välistatud ligemale 53% Eesti inimestest. Arvan, et meie rahvaarv maailma mastaabis on väga väike ja ei ole mõislik sellest väiksest rahvaarvust veel omakorda üle poole jätta riigikaitse hüvanguks kasutamata.
Kui Eesti riigikaitse üritada ainult meestele ülesehitada siis on küll keeruline kogu Eesti territooriumit ära katta. Vaadates KL ja tema eriorganisatsioonide liikmete arv juurdekasvu on näha, et viimastel aastatel on kasv peatunud. Väga halb. Alustuseks vaatame kättesaadavaid arvnäitajaid.
2015. aasta lõpu seisuga oli Kaitseliidus kokku 25 001 liiget, neist 2339 Naiskodukaitse, 3190 Noorte Kotkaste ning 3576 Kodutütarde koosseisus. Tegevliikmeid oli Kaitseliidu malevates 15 896.
2018 aasta lõpul oli Kaitseliidus kokku 26 069 liiget, neist kaitseliitlasi 15 701, naiskodukaitsjaid 2 586, noorkotkaid 3 745 ja kodutütreid 4 037. Tervikuna suurenes 2018 aastal liikmeskond kokku 101 liikme võrra.
Võrreldes 2015 ja 2018 aasta tulemusi on näha, et kolme aastaga on Kaitseliidu osa kaotanud 195 liiget. Väga kehv tulemus. Naiskodukaitse seevastu on suutnud kasvada 555 võrra. Märksa tublimad. Noorkotkad on suutnud kasvada 247 võrra ja kodutütred 461 võrra. Ja endiselt kõlab sõnum, et riigikaitse põhineb ainult meestel. Jättes kogu sõnavahu kõrvale ja vaadates ainult numbreid tuleb paraku tõdeda, et meeste osakaal riigikaitses on kolme aasta jooksul kaitseliidus hoopis langenud.
Arvan, et KL tasandil on siin üks võimalik mõttekoht kuidas oma sõnumitega saab ümberkujundada või taastoota mingeid ühiskonnas juurdunud arvamusi.
Kui kodutütreid on mõlemal viidatud aastal olnud rohkem kui noorkotkaid, siis miks nende huvi riigikaitses osaleda kaob? Võimalik, et osa põhjustest peitub ka sõnumites mida levitatakse. Sealt hakkab kujunema välja arvamus, et naise koht pole riigikaitses ja nii kaobki täiskasvanuks saanud kodutütardel huvi astuda kaitseliidu liikmeks ning nad leiavad enesele muu väljundi väljaspool riigikaitse valdkonda.
Ma pole kindel, et kas me peaks liikuma tulevikus naiste ajateenistuse suunas või mitte, kuid naiste suurem kaasatus riigikaitsesse ei jookseks küll mööda külgi maha vaid oleks tubliks täienduseks senisele. Artiklis toodu sõnumitega on seda keeruline saavutada.
PS. Artiklis on sõna mees/mehi kokku 15 korda. Sõna naine/naisi 1 kord ja seegi ajakirjaniku poolt öeldud. Tegelik suhe Kaitseliidus on märksa teistsugune.
Täiendavat lugemist:
https://icds.ee/wp-content/uploads/2017 ... urides.pdf