Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Kriku

Elustagem teemat mõne brigaadikindral Ühtegi tsitaadiga:

Tsiteeri:

Hea küll, aga kas siin ei teki teatud kattuvust või konflikti, kui kaitseväel peaks tekkima vajadus kutsuda reserviste tagasi püsside alla, sest märkimisväärne osa kaitseliitlasi on ju ka kaitseväelased? Kes jääb siis kriisiolukorras Kaitseliitu ja kes läheb kaitseväkke?

Kaitsevägi on ju kehtestanud oma operatiivreservi ulatuse. Aga Kaitseliit aktsepteerib neid mehi, kes on selles reservis. Praegu kestab see neli-viis aastat. Pärast seda nad tulevad nagunii Kaitseliidu rüppe tagasi ja jätkavad seal.

Ideaalne mudel ongi selline, et kaitsevägi on huvitatud värskelt ajateenistuse lõpetanud meeste kasutamisest, kes saanud vahetult sõjalise väljaõppe, sest neil on kõige värskemad teadmised üldse, kuidas konventsionaalsetes üksustes tuleb sõdida. Nii et kui reservist on selle oma kohustusliku kiirreageerimise aja ära olnud, siis ta saab liituda Kaitseliiduga ja kaitseliitlasena edasi tegutseda.

Ma nüüd veidi sõbralikult torgin. Kas see aga ei jätaks sellist muljet, nagu oleks Kaitseliit üks habetunud meeste klubi?

No te olete ka ju ise habetunud. Aga see ei tähenda, et see oleks halb (naerab – G. B.). Ega habetunud meestel siis midagi viga ole. Elukogemus on tihti väärt asi. Ning endise eriüksuse ülemana võin öelda, et see päris eriüksuse kogemus tekibki 30. ja 40. eluaastates.

Kui on elukogemus, kui on eelnevast sõjalised kogemused, kui on õpitud palju, omandatud teadmisi ja neid rakendatud, siis ma ei näe üldse mingisugust halba külge selles, et Kaitseliidus võiksid mehed olla 50-, 60- või 70-aastased. Seni, kuni neil on silmad peas ja kaks kätt küljes ning nad jõuavad tõsta miini või püssi ja sellest lasta, on nad täitsa omal kohal, sest Kaitseliit on ennekõike staatiline organisatsioon. Kui võrdleme meie konventsionaalseid brigaade ja Kaitseliitu, siis meie eripära võikski olla ennekõike see, et olla staatiline ja katta tervet Eesti territooriumi, nii et need mehed kaitsevadki korda või sõjaajal oma kodukohta ning on hiljem valmis võitlust jätkama oma kodukohas ja vajadusel sealt ära liikuma. See ongi maakaitse omapära. Nad on oma kodus.

https://leht.postimees.ee/6778653/kaits ... lik-nahtus

Borja

Tsiteeri:

Kui võrdleme meie konventsionaalseid brigaade ja Kaitseliitu, siis meie eripära võikski olla ennekõike see, et olla staatiline ja katta tervet Eesti territooriumi, nii et need mehed kaitsevadki korda või sõjaajal oma kodukohta ning on hiljem valmis võitlust jätkama oma kodukohas ja vajadusel sealt ära liikuma. See ongi maakaitse omapära. Nad on oma kodus.

See on päris hästi defineeritud.
Väike "iluviga" on siin ÜHTEGI-l muidugi selles, et "katta tervet Eesti territooriumi" ei ole võimalik - samas, fraasiga "vajadusel oma kodukohast ära liikuda" ÜHTEGI koheselt parandab selle oma kaheldava väite.

Kaitseliidu selline "staatilise olemuse" defineerimine kattub hästi minu ideega moodustada KL baasil KV kahele "konventsionaalsele" brigaadile lisaks kolmas (reserv)brigaad - eelkõige SuurTALLINNa piirkonna staatiliseks kaitseks siis.

strateegiline sõdur · **Liitunud:** 17 Nov, 2016 12:33 **Postitusi:** 299

Kriku kirjutas:

Elustagem teemat mõne brigaadikindral Ühtegi tsitaadiga

Üks tähelepanek sügavale mõttemustritesse juurdunud arvamustest ja sellest kuidas riigikaitsest rääkimise soopõhine diskursus taastoodab minevikku ja annab tulemuseks olukorra, mis ei ole riigikaitse seisukohast hea. Otsapidi on teema seotud ka Eesti kaitseväe struktuuri ja suurusega ning Kaitseliidu panusega sinna. Teema aluseks KL ülema intervjuu tänases Postimehes https://leht.postimees.ee/6778653/kaits ... lik-nahtus

Ajakirjaniku küsimus: „Kui kõikehõlmav peaks Kaitseliit kui riigikaitseorganisatsioon olema?“
KL ülema vastus: „Ideaalne oleks, kui iga Eesti mees oleks Kaitseliidu liige.“

Ja nii edasi. Läbivalt kogu intervjuu annab sõnumi, et Eesti riigikaitse põhineb ja peaks põhinema ainult meestel. Ütleksin, et päris madalad ambitsioonid uuel Kaitseliidu ülemal. Juba ette on välistatud ligemale 53% Eesti inimestest. Arvan, et meie rahvaarv maailma mastaabis on väga väike ja ei ole mõislik sellest väiksest rahvaarvust veel omakorda üle poole jätta riigikaitse hüvanguks kasutamata.
Kui Eesti riigikaitse üritada ainult meestele ülesehitada siis on küll keeruline kogu Eesti territooriumit ära katta. Vaadates KL ja tema eriorganisatsioonide liikmete arv juurdekasvu on näha, et viimastel aastatel on kasv peatunud. Väga halb. Alustuseks vaatame kättesaadavaid arvnäitajaid.

2015. aasta lõpu seisuga oli Kaitseliidus kokku 25 001 liiget, neist 2339 Naiskodukaitse, 3190 Noorte Kotkaste ning 3576 Kodutütarde koosseisus. Tegevliikmeid oli Kaitseliidu malevates 15 896.
2018 aasta lõpul oli Kaitseliidus kokku 26 069 liiget, neist kaitseliitlasi 15 701, naiskodukaitsjaid 2 586, noorkotkaid 3 745 ja kodutütreid 4 037. Tervikuna suurenes 2018 aastal liikmeskond kokku 101 liikme võrra.

Võrreldes 2015 ja 2018 aasta tulemusi on näha, et kolme aastaga on Kaitseliidu osa kaotanud 195 liiget. Väga kehv tulemus. Naiskodukaitse seevastu on suutnud kasvada 555 võrra. Märksa tublimad. Noorkotkad on suutnud kasvada 247 võrra ja kodutütred 461 võrra. Ja endiselt kõlab sõnum, et riigikaitse põhineb ainult meestel. Jättes kogu sõnavahu kõrvale ja vaadates ainult numbreid tuleb paraku tõdeda, et meeste osakaal riigikaitses on kolme aasta jooksul kaitseliidus hoopis langenud.

Arvan, et KL tasandil on siin üks võimalik mõttekoht kuidas oma sõnumitega saab ümberkujundada või taastoota mingeid ühiskonnas juurdunud arvamusi.

Kui kodutütreid on mõlemal viidatud aastal olnud rohkem kui noorkotkaid, siis miks nende huvi riigikaitses osaleda kaob? Võimalik, et osa põhjustest peitub ka sõnumites mida levitatakse. Sealt hakkab kujunema välja arvamus, et naise koht pole riigikaitses ja nii kaobki täiskasvanuks saanud kodutütardel huvi astuda kaitseliidu liikmeks ning nad leiavad enesele muu väljundi väljaspool riigikaitse valdkonda.

Ma pole kindel, et kas me peaks liikuma tulevikus naiste ajateenistuse suunas või mitte, kuid naiste suurem kaasatus riigikaitsesse ei jookseks küll mööda külgi maha vaid oleks tubliks täienduseks senisele. Artiklis toodu sõnumitega on seda keeruline saavutada.

PS. Artiklis on sõna mees/mehi kokku 15 korda. Sõna naine/naisi 1 kord ja seegi ajakirjaniku poolt öeldud. Tegelik suhe Kaitseliidus on märksa teistsugune.
Täiendavat lugemist: https://icds.ee/wp-content/uploads/2017 ... urides.pdf

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29783

Naiste suurt soovi panust anda sõjalises kaitses täna KL-s väga näha tegelikult pole, sestap meestekeskne lähenemine on hetkel pigem õige.
Lahinguüksustes on meil praegu naisi ja mehi ehk suhtes 1:50. Mitte 1:1. Ja tegelikult ka see ca 30 ajateenijat igal aastal räägivad ka üsna sama juttu.

A4 · **Liitunud:** 14 Juun, 2005 0:55 **Postitusi:** 1640

Mina ei oska ega taha Ühtegi intervjuust välja lugeda mingit sihilikku varjatud meesšovinismi vms, aga puhtalt numbritele otsa vaadates on strateegilises sõduril tegelikult õigus. Mis Kaitseliidu naiste kohusetundlikkust puudutab, siis kuuldavasti oli 2018. aasta Siilil kõigist Kaitseliidu all- ja struktuuriüksustest just Naiskodukaitse see, millel oli suurim osalusprotsent, st väikseim dihhotoomia nimekirjades leiduvate nimede ja reaalselt kohale ilmunud inimeste osas.

Õige on ka märkus, et naiste (või ükskõik millise muu seni alaesindatud grupi puhul) mõjutab suuremat panustamist ja osalemist päris palju see, milliseid sõnumeid juhtkond „välja kiirgab“. Nt naiste ajateenistuse osas on neid sõnumeid „kiiratud“ juba paar aastat, ning pakun et peatselt jõuab kätte aeg, kus see senine „30 vabatahtlikku aastas“ hakkab kasvama.

Leo

See, et reservväelane on peale ajateenistust 4-5 aastat KV kuumas reservis ja siis KLis edasi, on asjade loomulik käik. Ise olen KLis näinud kümneid noori mehi ja mõnda naist, kes lähevad ajateenistusse juba kindla sooviga saada võimalikult hea koolitus ja kui selline seersant või lipnik 5 a hiljem KLi tagasi tuleb, siis on sellest ainult kasu. KV reserv ei tähenda ju 24/7 seljakoti otsas istumist vaid 1-2 kordusõppust nende aastate jooksul, selline inimene võib vabalt samal ajal ka oma KL üksuses abiks olla, lihtsalt mobilisatsioonireservis ei saa teda 2 kohale kinnitada.

NKK on selline kummaline organisatsioon, et ühelt poolt nad kiitlevad oma suurte osalusprotsentidega, samas teiselt poolt on nende liikmete arv olnud aastaid väike ja paljud sõjakamad naised on NKKst KLi üle läinud, sest ei jaksa tegelda selle toitlustuse, staabitöö ja logistikaga, mis NKK esiemade arvates on nende peamine eesmärk. Nii et ühelt poolt NKK teeb palju vajalikku, kuid teiselt poolt nende siseelu näinud ütlevad palju kurje sõnu. KLi puhul ongi alati olnud tavaline, et nimekirjas on suur % passiivseid liikmeid. Kui teha näiteks nõue, et iga tegevliige peab 1 nädal aastas väljaõppes osalema, kahaneks enamik malevaid kompaniideks ja mõned suuremad alamõõdulisteks pataljonideks, mis oleks väga halb mõte, sest malevates on palju inimesi, kelle aktiivsus varieerib, näiteks on vaja palju õppida või tööd teha, siis lihtsalt ei jaksa enam nädalavahetusel metsas käia, samas kui kiire aeg läbi saab, siis ikka käiakse ja kordusõppustel osaletakse.

KL uuelt ülemalt ootaks rohkem seda, et lisaks lahingüksuste poputamisele tegeletaks ka sisekaitse ja tagalaga, hübriidkonflikti korral on need esimesed, keda vaja on, kui on vaja objekte kaitsta või PPAd abistada piiri valvamisel. Muide, lugege, mida Postimehe valvekommentaatorid halavad KL ülema intervjuu kommentaariumis, see on päris naljakas.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29783

Sa räägid asjadest, mis olid teemaks 5-10 aastat tagasi. Täna haldab üksuste nimekirju Toetuse väejuhatus ja olukorda, kus KV reservis olev isik on mingi KL üksuse nimekirjas, naljalt olla ei tohiks. Ja korralikku varustust saab jällegi ainult üksuse põhiselt, mitte paraadil käimiseks või muidu lahedatele sägadele nagu vanasti. Ja KV-st tulles on võimalik minna ka oma KL SA üksusesse ja täiesti ametlikult. Ei pea enam mingit kuuma reservi lõppu ootama. TVJ tõstab sind konkreetse KL kompanii nimekirja, eesti.ee alt on see näha ning õppekogunemise kutseid hakkad saama selle KL kompanii kogunemisteks, KV üksustega siis enam pistmist pole. Lisaks saavad inimesed, kes pole mingil põhjusel reservväelased, selleks KL kaudu hakata, tuleb ära käia arstlikus komisjonis ja ongi olemas. Täna on KL-lane samasugune reservväelane nagu iga teinegi, lihtsalt enam pole võimalik figureerida mitmes kohas ja KL üksustes pole enam ise võimalik panna nimekirja inimesi, kes on KV reservi nimekirjades.

Leo

Aitäh, ma ei olnud sellest teadlik, väga hea, et asi korda tehti, sest 1 inimene ei saa olla 2 struktuuris ametikohal.

Health · **Liitunud:** 25 Aug, 2019 15:13 **Postitusi:** 436

https://www.err.ee/998293/helme-saared- ... -pataljoni

Ronitakse jälle nagu teiste kapsaaeda, aga idee pole otseselt vale. Samas öeldi ka et raha pole ja praegult ka ei tule.

Leo

EKRE poliittehnoloogidele peab ette heitma visiooni puudumist. Sisuliselt on ju Saaremaa ja Hiiumaa ning Muhumaa sarnases olukorras kui rootslaste Gotlandi saar ehk kogu kaitse äkkrünnaku korral on kohaliku Kaitseliidu kanda, kes suudab Saaremaal välja panna alamõõdulise pataljoni ja Hiiumaal paarist jalaväerühmast koosneva kompanii. Siis peaks lahendus olema ka sarnane, et Saaremaale 1 CV 90 kompanii koos meeskondadega ja varustus reservpataljonile, Hiiumaale piisaks ehk jalaväekompaniist. Kus kohast need inimesed ja raha võetakse, pole aga EKRE asi, nende asi on lasta fantaasial lennata :write:

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29783

Põhimõtteliselt on Helmel õigus. Lääne-Eesti saared on üks strateegline haavatavus meil.
Muidugi Gotlandi ei plaaninud pataljoniga keegi kaitsta - seal asus külma sõja lõpuperioodil mehhaniseeritud Gotlandi brigaad. Ja mandrilt oleks ühte-teist veel juurde ka toodud kui vaja. Pataljon muidu Saaremaa suuruse saare kaitseks ei piisa, kui terve territoorium eesmärgiks seada. Hiiumaa kohta kompanii veel vähem - selleks, et kindlalt ära blokeerida nt Kõpu poolsaarele maabunud idanaabri merejalaväe pataljoni TG, on see kergejalaväe jaoks vähemalt pataljoni operatsioon. Saaremaal on taolisi huvipakkuivaid poolsaari kõvasti rohkem (kuhu oma asju üles seada), seega ka vägi peab olema suurem.

Kõik see värk jõuab tavaliselt ühte punkti - tänane panustatav ressurss on Eesti territooriumit arvestades liiga väike. Vältimatut tekivad tühjused, mida vastane ära kasutab.

Leo

See, et rootslased paigutasid Gotlandile peale esimese ehmatuse üleminekut ÕT-raketid ja seejärel tõid sinna natuke soomustehnikat koos kutseliste meeskondadega, oli sisuliselt hädavise olukorras, kus Rootsi valitsus sai aru, et ühel kaunil hommikul võivad venelased saare tähtsamad sadamad lihtsalt paari merejalaväepataljoniga üle võtta enne kui rootslased ärkavad. Külma sõja aegne brigaad on muidugi reaalsem number, kuid tänapäeval ebareaalne, sest kogu Rootsi kutseline maavägi ongi mõne brigaadi suurune.

Saaremaa ja Hiiumaa haavatavus on tõsine probleem, kuidas EKJ seda lahendada kavatseb, on muidugi salajane. Oleme näinud, kuidas on korraldatud suure trummipõrina saatel väikesearvulisi dessante saartele, mis oleks pigem teemaks, kui seal on mingi kuritegelik seltskond, kellega kohalikud politseinikud hätta jäävad. Reaalse dessandiohu korral oleks vaja sisuliselt 1 pataljoni lahingugruppi, mille põhitegevus olekski saarte peal passida ja dessanti ennetada. Seda pataljoni meil sisuliselt ei ole, tekiks ehk siis, kui mingil hetkel saaks valmis Borja lubatud kolmas SA brigaad, mis siis tegutseks peamiselt Lääne-Eestis, sealt saaks ehk saarte kaitseks pataljoni.

mart2 · **Liitunud:** 22 Juun, 2014 20:52 **Postitusi:** 2254

Lihtsalt märge -

Leo kirjutas:

...Seda pataljoni meil sisuliselt ei ole, tekiks ehk siis, kui mingil hetkel saaks valmis Borja lubatud kolmas SA brigaad, mis siis tegutseks peamiselt Lääne-Eestis, sealt saaks ehk saarte kaitseks pataljoni.

Borja kirjutas vist ikka Suur-Tallinna brigaadist?
Lisatud: Kas mitte ei pidanud 3Bde saadavad üsused pärinema Tallinna ümbrusest ja kindlasti Lääne-Eestist?

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29783

Strateegilise planeerimise üks rusikareegleid on: üks elanikkonna miljon=üks diviis. Seda pidi olema võimalik ülal pidada ja lahingus hoida ka pikemat aega.
Meie 1,35 miljonit= 1 1/3 diviisi ehk neli manööverbrigaadi (+toetavad asjad). Üks Ida-Virusse, üks Võrumaale, üks Suur-Tallinna ja üks Lääne-Eesti saartele.

Sellest reeglist on ka kõrvale kaldutud - Soomel oli Jätkusõjas 3,6 miljoni elaniku kohta 17 diviisi (täpsemalt 16 diviisi ja 3 brigaadi). See oli tohutu militariseerituse tase, samamoodi militariseerides pidanuks Punaarmeel olema 900 diviisi.

Kriku

Kogu territooriumi hoida me ei jõuaks nagunii ning minu jaoks on vaenlase saartel maabumise puhul küsimus eelkõige selles, kuidas vältida sealt mandrile edasi kulgemist, mitte see, kuidas saari kaitsta.

www.militaar.net

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Kes on foorumil