See Soome Jätkusõja aegne väliarmee oli pool miljonit 3,7 milj inimese kohta, et siis sisuliselt kõik võitlusvõimelised mehed olid mobiliseeritud. Lisaks oli üle 200 000 sakslase. Nii paljude meeste mobiliseerimine tähendas, et paljud tööstusettevõtted ja talud jäid naiste pidada, olukorra parandamiseks oli kombeks talumehed kevadel ja sügisel koju põllutööle lasta, samuti töötas Soome taludes söögi eest tuhandeid sõjavange. 1 diviis ehk 10-20000 võitlejat on arvestatud ilmselt pika-ajalise konflikti korral nii, et tööstus ja põllumajandus ei kannataks oluliselt. Saama matemaatika alusel oleks soomlaste väliarmee Jätkusõjas pidanud olema 50-700000 võitlejat. Viienda kolonni olemasolu ja lojaalsus on Eesti sõja korral Venemaaga muidugi väga tähtis, sest kui on vaja kõik tähtsamad objektid diversantide vastu valve alla võtta, läheb vähemalt 1 brigaad sisekaitse peale. Kui viies kolonn otsustab passiivseks jääda, siis on rahulikum, kuid mõistlik oleks ikka paari pataljoni sisekaitseks hoida.
Saared on ju sõjalises mõttes uppumatud lennukikandjad. Sisuliselt piisab 1 sadama ja selle ümber mõne ruutkilomeetri kontrollimisest, et sinna sõjaväebaas ehitada, vajalikud vaatlusseadmed ja relvasüsteemid püsti panna. Kui veel 1 lennuväli tervelt kätte saadakse, on täiesti pidu. Ülejäänud saarel võivad aborigeenid edasi toimetada, kuid kui kohalikel puudub raskerelvastus, siis on väga raske vastaseid mõjutada, sest iga rünnaku peale vastatakse ülekaaluka tulejõuga, a la 81 mm MP tulelöögile küntakse kogu see hektar, millelt lasti, Gradi 122 mm mürskudega üle.
Samas on täiesti õige ka see, et kui liitlased baltlasi merelt ja õhust toetavad, siis on saarele võõrast baasi raske tekitada. Samas ei saa ka venelasi alahinnata, kui mingi merejalaväe pataljon on juba maabunud ja venelased ise neile õhuväe ja laevastikuga katet teevad, on olukord keeruline ja mandri-Eestis olevate üksuste järelvedu takistatud. Teine küsimus on, kas tänapäevaste rakettrelvade laskekauguste puhul on üldse mingit suuremat vajadust Saaremaale ja Hiiumaale baasi loomiseks pingutada, kui enamik Eesti territooriumist on lastav merel rahvusvahelistes vetes või Venemaal asuvatest baasidest? Näiteks 500-meheline pataljon kannab kaasas varustust mõnepäevaliseks lahingutegevuseks, peale seda on vaja hakata varustust juurde ja vigastatuid välja vedama. Kui meie liitlased seda takistama hakkavad, siis on varsti olukord, et dessant tehti ja baas on, kuid nad annavad ise alla, sest lahingumoon ja söök on lõpukorral.
|