Ei saa päris hästi aru, millest kindral räägib.
Juba pikka aega vaatan, et mõnes lõigus räägime me üksteisest mööda nii Kunnase kui Laaneotsaga.
Esiteks KRKde taastamine. Täna eksisteerivad 4 Maakaitseringkonda endiste KRKde piirides ja osaliselt nende ülesannetega. Üksuste formeerimine on üks ülesannetest. Samuti on oma territooriumil sõjaliste tegevuste koordineerimine tsiviilstruktuuridega maakaitseringkonna ülesanne. Kui ma seda räägin, siis mehed ei tee väljagi ...
Kui Kunnas ja Laaneots tahavad luua endiseid, paberitele joonistatud KRKsid, ühes suurtükipataljonide ja kolme komplekti mobiilse juhtimispunktiga, siis see on iseasi.
Teiseks ... Laaneotsast ei saanud täpselt aru, kas ta tahab tõsta üksuste formeerimise kiirust või formeeritavate üksuste arvu.
Kiirus sõltub peamiselt:
1) SA reservkoosseisu mobiliseerumise valmidus - hoiakud ja teadmised. Minu 1997 aasta kompanii 64st mehest tuli viimane oktoober kokku 13 meest. 5 aastat tagasi tuli 22. Lihtsalt kokku saama ja kärakat panema. Ma ei usu, et Laaneotsa juhtimisel kasvatatud aastakäigud isegi sellises mahus kohale viitsivad tulla. Teadmised on neil aga olematud. Neil ei ole teadmisi formeerimisest ja nad ei ole oma üksuse tegevust kordagi harjutanud. Õpetame välja? Nõus. Aga ainult järgmiste punktide olemasolul.
2) Suurema hulga formeerimiseks on vaja varustust. Sellest oleme piisavalt vaielnud. Püss ja mütsimärk vs kuulivest ja öövaatlus. Kiireks formeerimiseks, peab see varustus (sisust sõltumata) olema vastavalt ladustatud. Koht pole Eesti mõistes eriti oluline, sest meie territoorium on väike. Küll aga ei tohi need laod olla liiga koondatud, sest nii reservväelaste formeerimisel ladude juures, kui ka nendest ladudest varustuse väljaviimisel, läheb liiklus umbe. Veelgi olulisem on aga varustuse paigutus laos selliselt, et seda saaks süsteemselt ja kiiresti väljastada. Siin tuleb teemaks ladu vs depoo. Esimese puhul on asjad ladustatud, teise puhul aga ladustatud nii, et reservväelane jookseb sisuliselt laost läbi, ja muutub üksuseks. Ma julgen arvata, et pindalalt läheb depoo tüüpi ladustamiseks vaja kolm korda rohkem "ladusid". Ma ei ütle, et tänane süsteem on suurepärane. Me saame täna hakkama. Saame hakkama 25000ga ka mõne aasta pärast. Laaneotsa 60000 nõuab aga vähemalt 2x rohkem taristut. Kui me neid tänastesse baasidesse ei koonda, siis lisandub sinna hulk valvureid, valvesüsteeme jms. Kusjuures see ise ei hakka mitte kunagi sõdima ... Meil tuleb panna miljoneid 25000 lise sõjaväe öövaatluse, laskemoona, sidevahendite jms arvelt. 60000 supp läheb veelgi lahjemaks. Mis aga peamine - taristut tuleb juurde ehitada.
3) Kiireks formeerimiseks on lisaks suuremale taristule vaja ka rohkem formeerijaid. Tänased kaitseliitlased on selles väga head. Siiralt. Selleks nad muidugi ka harjutavad. Kuid ega neid liiga palju ka ei ole. Kui me tahame tänase kiirusega formeerida vähemalt 2x rohkem reservväelasi, siis on vaja umbes 2x rohkem formeerijaid. 2x rohkem nende harjutamist. Seda ei pea üldsegi tegema KL baasil. Seda saab teha reservväelaste baasil. Pole mingi probleemi määrata näiteks Kriku formeerimispunkti ülemaks. Anda talle 40 Fucsi, Lemetit ja ... õpetada nad välja. Ja kui meil on mart2 või Borja taolisi reservväelasi, siis on see veel lihtsam. Viimaste puhul tuleks muidugi seadusi muuta aga mis seal ikka, teeme ära.
Kokkuvõtteks: See mida Laaneots tahab, on kastide juurde joonistamine tänastele SA üksustele, mitte KRKde taasloomine. Ta räägib AINULT üksuste hulga suurendamisest ja ei ole MITTE KUNAGI tegelenud üksuste kiirema formeerimisega. Kõver lause küll, kuid just nii ma seda näen.
Ja lõpetuseks üks nali kah.
Seetõttu tahab Laaneots taastada kaitseringkonnad kui iseseisvad riigikaitse juhtimise keskused.Kas keegi pakuks, kui iseseisvad olid toonased KRKd oma otsustes? Näiliselt võis ju nii tunduda, kuni Ants sinu otsusega tutvus ...

...

Nii eputamiseks, kui oma sõnadele kaalu andmiseks: Ma olen Laaneotsa õpilane ja alluv, kes on talle kahe praktilise pataljoni formeerimisega tõestanud, et suudan formeerida 3x vähemate ressurssidega 2x kiiremini, kui tema tahtis. Ja ta ikka ei uskunud, et nii saab.