Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

SuurPaksValevorst · **Liitunud:** 30 Jaan, 2017 15:49 **Postitusi:** 67

No ilmselt Laaneots ei pidanudki silmas seda, et kõik vastupanukolded 6-8 päevaga kustutatud on.
Samas oleks kiirema reservi aktiveerimise koraal võimalik äkki ära hoida see, et 6-8 päeva pärast ainult Tallinn veel meie käes on, vaid et see liin jookseks kusagilt poole pealt?

mart2 · **Liitunud:** 22 Juun, 2014 20:52 **Postitusi:** 2536

Martin Peeter kirjutas:

Laaneots igatseb endiselt taga kaitseringkondi ja suuremat SAK.
http://www.err.ee/643494/laaneots-reser ... eringkonda ...

Kahjuks peab nentima, et ei suutnud Laaneots teha neid (peale paberi) siis kui oli Peastaabi ülem ega ka hiljem KV Juhatajana. (sai ameti tõttu nendes paberites näpuga ridu taga aetud piisavalt)
Nüüd äkki leiab et teised saaks tehtud küll (või vähemalt teised vastutaks) ...

Ja-jaa, aeg muudab mälestusi ja ka Rüütel polevat ise parteisse astunud, mingid kallutatud jõud tagaselja vormistasid ...

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Laaneots oli eile AK-s ideega taastada kaitseringkonnad.
Hanso kommentaar selle kohta oli, et eelmise "debati" poliitikutega Laaneots kaotas ja kordama ei hakata.
Kui debatt toimus poliitikute seatud tingimustel (2%), siis selles piires ongi supi kogust võimalik tõsta üksnes selle lahjendamise arvelt.
Ehk siis tootes poolikult varustatud ja välja õpetatud üksusi. Rahapuudus ei avaldu ju üksnes autode või raadioside puudumises, vaid ka vahendites õppuste ja õppekogunemiste korraldamiseks. Mis avaldub otseselt üksuse koostöö- ja võitlusvõimest.

Mulle jääb ausalt öeldes tiba segaseks see "kaitseringkondade kaotamine". Ei kaotatud ju päris ära, vaid selle asemele loodi maakaitseringkonnad (kattuvad seniste kaitseringkondadega). MKR-ide staapidesse on toodud hulgaliselt ohvitsere KV-st. Mis tõesti ära kadus - kaitseringkondades olid mõningad (brigaadivälised) üksused KV-st. Kui aga vaadata KL üksusi (mis moodustavad täna selle maakaitse kandva jõu, siis need üksused on paremini õpetatud, varustatud ja komplekteeritud kui 10-15 a tagasi. Kui palju on selles üldise taseme paranemist (nt varustust on rohkem) ja kuipalju organisatsioonilist "õõnesarmee" kadumist, ei oska hinnata. Kindlasti on seda, teist ja kolmandat.

Mina alustasin enda sõjaväe-elu õppekogunemistel vist 2006 just ühest kaitseringkonna üksuses ja seal oli pilt pehmelt öelda kurb - esiteks lonkas kõvasti komplekteeritus - meie kompaniis oli kohal konkreetselt 40 inimest. Meie rühmas oli konkreetselt 8 inimest ja minu jaos oli 2 inimest. Laost anti esiti välja Rootsi isiklik varustus, mis peale koosseisu kriitikat tõsi asendati lõpus Eesti omaga. Raadiojaamu, autosid, kööke jne laenati kokku üle Eesti. Kogu väljaõpe ja tegutsemise oskus lonkas mõistagi kõvasti. Taktikaline tegevus seises põhiliselt häire peale lähikaitsepositsioonidele jooksmises. Kui võrrelda Kevadtorm 2017 nähtuga, siis viimane oli täiesti teine maailm. Kui palju selles oli üldist jõukuse paranemist ja varustamata paberüksustest loobumist, ei oska hinnata. Kindlasti on mõlemat. Kuid 2006 oli küsitav isegi jao tase, kui kokku aeti lihtsalt nimekirja alusel kokku harjutamata rahvast, kellele kokku harjutamiseks aega polnud (küllap nappis lihtsalt õppuse rahasid).

Sestap see kaitseringkondade kadu ja selle traagika jääb mulle uduseks. Minu kogetu põhjal on asi täna kõvasti parem. Ei ole õige kirjutada, et KV tõmbas lihtsalt tabureti alt. Kaitseliitu on hulgaliselt tulnud KV taustaga ohvitsere. Kaitsevägi lubab KL liikmetel peale ajateenistust naasta oma KL SA üksusesse. Viimane on eriti oluline nt rühma tasemel - sest nt allohvitseride ettevalmistus KV-s on kaugelt tugevam kui KL-s see kunagi olema saab (juba ajalise ressursi pärast). Varustust on kõvasti juurde tulnud - 2017 Kevadtormil oli raske leida KL meest ilma soomusvesti või saksa kevlarkiivrita. Praegu jagatakse juba neid uusi Eesti oma soomusveste jne.

Martin Herem

Ei saa päris hästi aru, millest kindral räägib.
Juba pikka aega vaatan, et mõnes lõigus räägime me üksteisest mööda nii Kunnase kui Laaneotsaga.
Esiteks KRKde taastamine. Täna eksisteerivad 4 Maakaitseringkonda endiste KRKde piirides ja osaliselt nende ülesannetega. Üksuste formeerimine on üks ülesannetest. Samuti on oma territooriumil sõjaliste tegevuste koordineerimine tsiviilstruktuuridega maakaitseringkonna ülesanne. Kui ma seda räägin, siis mehed ei tee väljagi ...
Kui Kunnas ja Laaneots tahavad luua endiseid, paberitele joonistatud KRKsid, ühes suurtükipataljonide ja kolme komplekti mobiilse juhtimispunktiga, siis see on iseasi.

Teiseks ... Laaneotsast ei saanud täpselt aru, kas ta tahab tõsta üksuste formeerimise kiirust või formeeritavate üksuste arvu.
Kiirus sõltub peamiselt:
1) SA reservkoosseisu mobiliseerumise valmidus - hoiakud ja teadmised. Minu 1997 aasta kompanii 64st mehest tuli viimane oktoober kokku 13 meest. 5 aastat tagasi tuli 22. Lihtsalt kokku saama ja kärakat panema. Ma ei usu, et Laaneotsa juhtimisel kasvatatud aastakäigud isegi sellises mahus kohale viitsivad tulla. Teadmised on neil aga olematud. Neil ei ole teadmisi formeerimisest ja nad ei ole oma üksuse tegevust kordagi harjutanud. Õpetame välja? Nõus. Aga ainult järgmiste punktide olemasolul.
2) Suurema hulga formeerimiseks on vaja varustust. Sellest oleme piisavalt vaielnud. Püss ja mütsimärk vs kuulivest ja öövaatlus. Kiireks formeerimiseks, peab see varustus (sisust sõltumata) olema vastavalt ladustatud. Koht pole Eesti mõistes eriti oluline, sest meie territoorium on väike. Küll aga ei tohi need laod olla liiga koondatud, sest nii reservväelaste formeerimisel ladude juures, kui ka nendest ladudest varustuse väljaviimisel, läheb liiklus umbe. Veelgi olulisem on aga varustuse paigutus laos selliselt, et seda saaks süsteemselt ja kiiresti väljastada. Siin tuleb teemaks ladu vs depoo. Esimese puhul on asjad ladustatud, teise puhul aga ladustatud nii, et reservväelane jookseb sisuliselt laost läbi, ja muutub üksuseks. Ma julgen arvata, et pindalalt läheb depoo tüüpi ladustamiseks vaja kolm korda rohkem "ladusid". Ma ei ütle, et tänane süsteem on suurepärane. Me saame täna hakkama. Saame hakkama 25000ga ka mõne aasta pärast. Laaneotsa 60000 nõuab aga vähemalt 2x rohkem taristut. Kui me neid tänastesse baasidesse ei koonda, siis lisandub sinna hulk valvureid, valvesüsteeme jms. Kusjuures see ise ei hakka mitte kunagi sõdima ... Meil tuleb panna miljoneid 25000 lise sõjaväe öövaatluse, laskemoona, sidevahendite jms arvelt. 60000 supp läheb veelgi lahjemaks. Mis aga peamine - taristut tuleb juurde ehitada.
3) Kiireks formeerimiseks on lisaks suuremale taristule vaja ka rohkem formeerijaid. Tänased kaitseliitlased on selles väga head. Siiralt. Selleks nad muidugi ka harjutavad. Kuid ega neid liiga palju ka ei ole. Kui me tahame tänase kiirusega formeerida vähemalt 2x rohkem reservväelasi, siis on vaja umbes 2x rohkem formeerijaid. 2x rohkem nende harjutamist. Seda ei pea üldsegi tegema KL baasil. Seda saab teha reservväelaste baasil. Pole mingi probleemi määrata näiteks Kriku formeerimispunkti ülemaks. Anda talle 40 Fucsi, Lemetit ja ... õpetada nad välja. Ja kui meil on mart2 või Borja taolisi reservväelasi, siis on see veel lihtsam. Viimaste puhul tuleks muidugi seadusi muuta aga mis seal ikka, teeme ära.

Kokkuvõtteks: See mida Laaneots tahab, on kastide juurde joonistamine tänastele SA üksustele, mitte KRKde taasloomine. Ta räägib AINULT üksuste hulga suurendamisest ja ei ole MITTE KUNAGI tegelenud üksuste kiirema formeerimisega. Kõver lause küll, kuid just nii ma seda näen.
Ja lõpetuseks üks nali kah. Seetõttu tahab Laaneots taastada kaitseringkonnad kui iseseisvad riigikaitse juhtimise keskused.
Kas keegi pakuks, kui iseseisvad olid toonased KRKd oma otsustes? Näiliselt võis ju nii tunduda, kuni Ants sinu otsusega tutvus ... :lol:

...

Nii eputamiseks, kui oma sõnadele kaalu andmiseks: Ma olen Laaneotsa õpilane ja alluv, kes on talle kahe praktilise pataljoni formeerimisega tõestanud, et suudan formeerida 3x vähemate ressurssidega 2x kiiremini, kui tema tahtis. Ja ta ikka ei uskunud, et nii saab.

Leo

Tänapäevane Cajanderi/Ratase komplekt ehk miinimum, mida peaks reservistile kätte andma, oleks relv koos laskemoonaga, välivorm, kiiver, killuvest ja lahingrakmed. Saapad ja seljakoti või mingi muu varustuse koti saaks igaüks häda korral ise kaasa võtta. Rühmale on vaja muidugi ka raadiosaatjat sidepidamiseks. NVsid ja GPSe soovida oleks juba kõrgem tase. Samas on arusaadav, et EKJ püüab komplekteerida väiksemat arvu üksuseid parema varustusega, ehk pannakse rõhku kvaliteedile. Cajanderi komplekt, ehk relv koos laskemoonaga, vöörihm ja kokard või käeside omade eristamiseks oleks olnud olemas juba 1990ndatel, kuid tänapäeval ei ole nii algelise varustusega võitlejaga palju midagi mõistlikku peale hakata peale tähtsamate objektide valve ja politsei aitamise sisekorra tagamisel.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Küsimus on lihtsalt selles, kas Cajanderi stiilis formeeritud 45 000 meest annab rohkem/vähem efekti kui tänases stiilis formeeritud 23 000 meest. See ongi kogu küsimus. Kui 23 000 annavad rohkem või tunduvalt rohkem, siis pole mõtet edasi vaielda. Tuleb keskenduda sellele 23 000-le ja 46 000-st mõelda siis, kui raha on rohkem (nt eelarve on kasvanud, USA on avanud analoogsed abikraanid nagu Iisraelile - 25% eelarvest).

Suurem on parem efekti võib avalduda väga lihtsalt - kuna kaitstav territoorium on 23 000 mehe jaoks liiga suur, siis ühe rinde Sinimägedes ja teise Emajõe- Võrtsjärve joonel saame küll pidama, kuid vastane lihtsalt avab veel kolmanda, kuhu enam pole kedagi saata. Noh, näiteks maandades tuimalt pataljonisuuruse meredessandi Lahepere lahel, blokeerides sellega Paldiski, Ämari ja võttes maha elulised objektid Tallinnas, mispeale EV juhtkond satub väljapääsmatusse seisu ja annab käsu kahele brigaadile relvad maha panna.

Kunnas võiks siinkohal üllitada ka kolmanda raamatu stiilis "Sõda 2023 - Cajander". Näitamaks, kuidas ka selle 45 000 mehega (kelle relvastus, varustus ja väljaõpe arvestab tänast ca 500 millist eelarvet) blokib ära näiteks vastase katsed põhjarannikul Eesti põhijõudude seljataga maabuda. Tõsi on ka see, et ühel hetkel hakkab kvantiteet oma kvaliteeti looma.

Soome on WWII ajal ise näide, kuidas Cajanderiga ka saab. Võib-olla aegunud, aga seda ei saa eitada.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Tsiteeri:

Saapad ja seljakoti või mingi muu varustuse koti saaks igaüks häda korral ise kaasa võtta. Rühmale on vaja muidugi ka raadiosaatjat sidepidamiseks.

Omades mõneaastast kogemust tänastest gümnastistidest millegi sõdurlilaadse tegemisega lühiajaliselt, võin öelda, et enamikel tänapäeva inimestel ei paista olevat kodus looduses elamiseks sobivat varustust. Alguses arvasin ka, et võtavad kodust. Lõpuks tuli osta nii vorm, saapad, seljakott, isegi odav ehitusnuga. GPS-e ja selliseid vidinaid oli küll. Aga tavalisi kummikuid ja villaseid sokke ei paistnud olevat. Olme korraldamisega ja orienteerumisega (eks GPS vidinad aitasid) saadakse enamvähem hakkama. Ööbida tuleb väikse koormakatte all, lebomatt ja mingi õhuke magamiskott antakse. Jutt mai algupoolest, kus öösel on ehk 10 kraadi sooja.

Märgavalt paremini esinevad noorkotkad, KL liikmed ja need, kes nt vanemate harrastustest tulenevalt looduses viibima peavad. Täiesti teravaid pliiatseid on nähtud, kuid üksikuid. Põhimass tahtis tõsimeeli tulla metsa neoonkollaste Nike disainitennistega ja lühikeste pükstega.

Võib-olla KV teenistuses saadakse valgustatuks ja ostetakse endale selline varustus. Muidugi küsimus, et milleks või kus nad sellega käivad. Paar aastat tagasi üritasin tutvusringkonnas kokku saada kampa Norra mägedesse rändama minekuks. No siis oleksin pidanud avama vist laenutuse, sest enamikul sai takistuseks välivarustuse puudus (inimesed reisivad bussiga) ja eks võib-olla peljati ja enda toimetulekut.

Kriku

Me siin räägime vist ikka reservistidest, mitte gümnasistidest. Ajateenistus selleks ongi, et kummikute vs. tenniste asja selgitada.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Vt jutu lõpuosa.
Mis asi sunnib inimesi selliseid asju ostma, mida vaja pole?
Mina kasutan kummikuid eraelus ainult ehitusplatsil vundamendikraavis solistamiseks.
Mägedes käimiseks eraldi varustust polegi, kasutan kroonu oma.

Minul oli keska ajal olemas nii kummikud, matkamiseks sobivad riided ja seljakott.
Lihtsalt tol ajal käidi matkadel. Mitte ei sõidetud klassiga Stockholmi.

Leo

EKV SA struktuur 20000+ võitlejat on Venemaa lausrünnaku korral muidugi köömes, kuid aitab kindlasti igasugu riigikukutajate ja autonoomia väljakuulutajate vastu, kellel puuduvad suured regulaarväed. Välispoliitika ja riigikaitse on tegelikult omavahel vägagi seotud, sest liitlaste tugi peab tagama selle, et rünnakut üldse ei tulegi, sest võitlemine oleks juba B-plaan ehk halb olukord. C-plaan oleks siis võidelda ilma liitlasteta ehk suhteliselt lootusetu olukord.

Soomlased olid Talvesõjas oma varustuse puudujääkidele vaatamata edukad peamiselt kahel põhjusel, esiteks, oli valitsus lihtrahva elutingimuste parandamisega tekitanud olukorra, et enamik soomlastest tahtis oma riigi eest võidelda. Teiseks oli väga palju abi Suojeluskunta ehk Soome Kaitseliidu üksustest, mis olid isikliku varustusega komplekteeritud ja kergerelvadega relvastatud kokkuharjutatud üksused. Jätkusõda lõppes nagu ta lõppes peamiselt sellepärast, et soomlased olid sõjast kurnatud ja ka venelased ei soovinud sõda pikendada, sest Soome tagalas terendasid Salpalinja kindlustused ning Puna-armeed oli rohkem vaja võidujooksuks Berliini suunas. Tänapäeva Soome kaitsepoliitika ongi balanseerimine mitmel sambal, ehk head suhted Venemaa ja lääneriikidega ning Euroopa kaitsekoostöö, lisaks kodumaise relvatööstuse säilitamine ja massiline ajateenistus. Sõjaliselt tähendab see, et enamik terveid soome mehi oskavad võidelda ja lisaks SA struktuurile on olemas vähemalt sama arvukas täiendusreserv, aastas toodetakse suurusjärgus 20000 reservisti juurde. Riigikaitse ongi alati liidetavate summa, esiteks peab olema tahe enda eest seista ja siis väljaõpe ning relvastus. Minu arvates paljudes Lääne-Euroopa riikides just see kaitsetahe kaotatud. Armee on mingi väike elukutseliste organisatsioon, mis käib välismaal korda loomas ja lippu lehvitamas ning paraadil on nii tore seda kõike vaadata, kuid enamik mehi ei suuda ettegi kujutada, et nad raskel hetkel ise peaksid relva võtma ja oma riigi eest võitlema. Eestlastel ja soomlastel seda mõtteblokki kindlasti ei ole, mis teebki meie riigikaitse tugevamaks näiteks hollandlastest, kes ei häbene tunnistada, et ei kavatse häda korral oma riiki kaitsta, ehk siis totaalsed kapitulandid, kes ei viitsi midagi teha, et sedasama riiki, mis on neile mugava elujärje korraldanud, alles hoida!

See, et tänapäeva urbaniseerunud inimestel puudub seljakott, magamiskott ja korralikud saapad, on täiesti võimalik, sest kui ainult kodust mööda puhtakslükatud asfalti kooli ja tööle minnakse, et siis Prismast kilekotiga 2 päeva toit koju osta, siis tunduvad need tõesti üleliigsed, samas on see vale arvamus, sest kui täna toimuks suurem elektrikatkestus, oleks kõike neid kiiresti vaja, sest korterite sisetemperatuur kukub paari päevaga välistemperatuuri tasemele. Tegelikult peaks inimestel ju kodus käepärast olema ka 2 nädala toiduvaru, mida enamikel ei ole, ehk sama seis mis riigikaitsega, tehakse natunene, sest rohkemaks pole raha ja viitsimist.

Kriku

Kapten Trumm kirjutas:

Küsimus on lihtsalt selles, kas Cajanderi stiilis formeeritud 45 000 meest annab rohkem/vähem efekti kui tänases stiilis formeeritud 23 000 meest. See ongi kogu küsimus. Kui 23 000 annavad rohkem või tunduvalt rohkem, siis pole mõtet edasi vaielda. Tuleb keskenduda sellele 23 000-le ja 46 000-st mõelda siis, kui raha on rohkem (nt eelarve on kasvanud, USA on avanud analoogsed abikraanid nagu Iisraelile - 25% eelarvest).

Just täpselt. Palun akf-ide kommentaare.

Martin Herem

Vist kolmas kord pean rääkima ühest rehkendusest, millega ei Kunnas ega Laaneots ei taha arvestada. Kindral Roosimägi rääkis Vaba Mõtte Klubis või mingis sellises kohas, et tema Martin Heremiga vaatas, kas saab isikliku varustuse pealt kokku hoida ja sai. Sellega tema arvutus lõppes. Tegelikult oli asi nii.
Me võtsime üksikmehe varustusest välja:
Saapad, kõik mütsid peale ühe, seljakoti, magamiskoti ja rakmed. Need olid kõige suuremad kuluartiklid. Mingit pudinat veel.
Saabaste asemel jäid ainult kummikud.
Seljakoti asemel oli varustusekott.
Rakmete asemel Rootsi rakmed.
Kuuliveste ja muud "ägedat" siis polnudki ette nähtud.
Kes vähegi matkanud või sõdinud, saab ise aru, et nii on sõdida võimalik, kuigi tekib ebameeldivusi, ebamugavust ja piiranguid.
Selle tulemusel saime JVP isikliku varustuse hinnaks 1/3 kehtivast.
Vinge eks ole.
Kuid arvutus läks edasi.
Me võtsime laskemoonast välja "ägedad" asjad. Vaidlemise koht, kuid me nimetasime neid vähem vajalikuks. Peamine, et üksus suudaks sõdida inimeste ja kerge soomuse vastu. Välja läksid.
MP valgus, suits,
CG kild, suits, valgus, tandem.
Selle tulemusel saime JVP ühe laskemoona DOSi hinnaks kehtiva JVP üksikvarustuse hinna. Kusjuures äravõetud laskemoon moodustas vähemalt 2/3 kehtiva DOSi hinnast.

Järeldus: muutes JVP isikliku varustuse "väga odavaks", võidad sa paremal juhul 2 päeva hernepüsside moonas.
Ühe pataljoni asemel, võid luua kolm, kes sõltuvad taristust - magamiskoti asemel on tekk, kes liiguvad aeglaselt - seljakoti asemel lohistavad varustusekotte, kes on frustrueeritud varustuse äärmiselt ebamugavast paigutusest - Rootsi rakmed, ja kelle laskemoon on tõesti elementaarsel tasemel.
Mina ja Kunnas läheksime sellise varustusega sõtta küll. Enamus reservväelasi süüdistaks aga valitsust ja kaitseväge täpselt sama häälekalt, nagu Ukraina vabatahtlikud või sõjavägi ... ja ma pole kindel kaua nad oleksid valmis sõdima.
Ma olen mitu korda viidanud ka Iisraelile. 2006 sõja Hezbollah vastu, varustati paljud pataljonid just nii. Nende pataljoni taseme, vist isegi kompanii taseme väljaõpe jäi ajateenistuse aega. RÕKid polnud sellist taset aastaid juba käsitlenud. Minu arvates Iisrael võitis selle sõja. Kaotused olid selgelt Hezbollah kahjuks. Aga tõsisema vastase vastu ... ? Ja võitlejate moraal?

Veel üks vaieldav asjaolu Laaneotsa jutus.
Formeerime kohe kõik 60000.
Kujutame ette, et ohumärgid on sellised, et me formeerime oma SA struktuuri. Kiirelt nagu välk. 21 000 või 60 000, vahet pole. Ja nad on baasidest väljas, oma koondumisaladel. Kas vastane tuleb veel üle piiri? Ja kui tuleb, siis millal? Meie hoiame terve kuu 18 000 reservväelast püssi all. Eemal oma igapäevasest elust. Eemal tootvast tegevusest. 2 kuud ... Ettevõtted, kus need inimesed peaksid midagi tootma, omavad ju kohustusi partnerite või tellijate ees, keda ei huvita oht Eestile, vaid ainult lepingu täitmine.
Mitu nädalat võtab aega, et esimesed väikefirmad oma tegevuse lõpetaksid?
Kui palju maksab riigile otseselt 18 000 reservväelase teenistuses hoidmise päev? Ilma sõjategevuseta.
Umbes 18 000 on tänane reservväelaste arv SA üksuste struktuuris. RKAK 2026 tõstab selle arvu mõne tuhande võrra. Laaneots tahab selle tõsta 60 000-le.
Laaneotsa arv tähendab tegelikult ka 3x rohkem õppekogunemisi, kui täna. Kas just 3x aga kindlasti rohkem tegevväelasi.
Suurem arv kodanikke õppekogunemistel, mõjutab seda sama majandusküsimust, millest ma eespool rääkisin. Tänasest 3x rohkem kriitikat?

Kas 23 000 hästi (paremini) varustatut on parem, kui 46 000 kehvemini varustatut?
Lugege minu eelmised lõigud uuesti läbi ... Täna on seisukoht, et 23 000 on tõhusam ja sõjaliselt parem.

Lati meile seab vastane, mitte meie eelarveline võimekus? Noh aga need on ju seotud. VF kaitseeelarve on suurem kui meie riigi oma.
Hästi varustatud ja välja õpetatud üksuste omamine on seotud puhtalt ressurssidega. Ka inimestega. Elanike arv, mida on võimalik sõtta viia ... meil ja VF-il.
Või seame hoopis meie ise lati, millest vastane peab üle hüppama? Täpsemalt marrastuste, kaotatud hammaste, sinikate ja negatiivse maine, millega agressor peab arvestama kallaletungi korral. Ressursside poolest ületab ta meid igal juhul. Aga kas ta on valmis "võitma" kaasnevate asjaoludega?

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Kunnase "latt" oli natuke teises kontekstis (või on su väljendus segasevõitu). Kunnase "latt" tähendas, et meil ei tohi armee suurust määrata mitte (poliitikute etteantava) eelarve suurus, vaid sõjalised vajadused tulenevalt lähteülesandest (nt vastase 10 brigaadi suuruse ründejõu peatamine Narva jõe ja Emajõe liinil vähemalt 30 päevaks. Või midagi sellist. Eelkõige tuleb sellest aru saada nii poliitikutel kui avalikkusel (usun, et sõjaväelased saavad kindlasti isegi).

Kui ma vaatasin kiiresti läbi lahingutegevuse põhilised andmed Donbassis (elavjõu arvukus, lahingupiirkonna suurus, lahingutegevuse tulemus), siis tegelikult pole see latt ka väga ulmelises kauguses, lihtsalt tänases tempos jõuame me selleni võib-olla 30 aasta pärast. Ka tundub, et see Laaneotsa väitel sakslaste välja käidud 46 000 ongi sellele arvule päris ligidal. Lihtsalt tänane arv on vajadusest poole väiksem.

Vastase arvukus on tõesti alati suurem, AGA kõike seda on keeruline kasutada, kuna ei mahu tegutsema. Teoorias võib ju vastane saata meile peale 40 brigaadi, kuid lahingusse neid saata ei saa, ummistavaid vaid teid (ja neid nokitakse kogu aeg teeäärest). Tõsi, vastane saab sellisel juhul meid alistada alles strateegilisel tasandil (ehk kurnamisega, lõpuks lõpevad meie ressursid varem), kuid mitte enam operatiivselt (manööverdades põhiüksused üle, sest neid on liiga vähe). Täna on probleem lihtsalt selles, et võita on võimalik operatiivtasandil - lihtsalt põhijõud seotakse lahinguga ja vastane sõidab sisse kolmandas või neljandas kohas, sest seal pole meil lihtsalt kedagi. Mulle näiteks ei meeldi lahing - keeruline, palju jama jne. Lihtsam on minna kuskilt läbi (elu näitab, et koha leiab) ja mõjutada vastast ühegi pauguta. Sellest ka minu foobiad igasugu dessantidest ja üllatus-asjadest.

Strateegilisel tasandil me idanaabrit võita ei saa. Küll peaks olema aga üsna silmapiiril olukord, et meid ülalkirjeldatud viisil üle mängida enam ei õnnestu. See peakski olema see "suur siht" ma ei tea, no 2030. aastaks.

Kriku

Ma ütlen viimast korda: võrdlus Donbassiga ei päde. Donbassis esiteks ei kasutata märkimisväärset osa relvastusest (mida muide Kunnase raamatutes kasutatakse) ja teiseks on vaenlase jõudude suurus samuti poliitilistel põhjustel piiratud. Meil pole põhjust uskuda, et meile kumbki kingitus tehakse. See oleks toosama hukatuslik enesesisendus, mille eest meid muudes seostes hoiatatakse.

Kusjuures Ukraina teema pideva jälgijana tead sa väga hästi, et see nii on.

Edaspidi välgub kirves, kui vähegi tundub, et Donbassi analoogiaga on liiale mindud :evil:

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 31112

Eesti maastikuoludes ongi see Donbassi ühe poole arvukus lagi, mis on efektiivselt võimalik maastikul lahingusse viia. Suurusjärk 4 diviisi/12 brigaadi/40-60 tuhat meest. Kuna 50-60 tuhat venelast/mässajat õnnestus peatada umbes analoogse hulga elavjõuga Ukraina poolelt, siis õnnestub see ka siin. Vahe on lihtsalt selles, et seal oleks tõenäoliselt venelased saanud saata lahingusse poole suuremad jõud (avatud maastiku tõttu), mida poliitiliselt ei lubatud. Eesti maastikul võib Moskva ükskõik mida lubada, 200 tuhat meest siia lihtsalt ei mahu (vähemalt mehhaniseeritud sõjapidamise kontekstis). Mahub see 40-60 tuhat. Kelle peatamiseks on vaja ka 40-60 tuhat.

Ja antud arvukus Eestis saavutada pole ka teab mis ulmeline. Raske, praktiliselt võimatu või mis iganes, aga mitte kättesaamatu.
Kui seal õnnestus 50-60 tuhat peatada umbes samasuure jõuga, õnnestub see ka siin. Küsimus on, kuidas see samasuur jõud saavutada. Kvaliteediga me puhtalt seda ei suuda, sest täna pole meil enam mingit kvalitatiivset eelist (ok, peale kodukamara eelise).
Varustus, väljaõpe jne - seal on vastane juba järgi jõudnud ja möödagi läinud.

Kuig teooria ütleb, et kaitses olijale piisab ka 2-3 korda väiksemast arvukusest, tuleb arvestada, et me kaotame ka lähitulevikus idanaabrile tulejõus, soomustehnikas jne - seda halvemust aga tuleb kompenseerida arvukusega. Seega pole vist suur eksimus öelda, et 50 tuhande rohemehikese kindlaks peatamiseks on vajalik 50 tuhat Eesti reservisti.

www.militaar.net

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Kes on foorumil