www.militaar.net

Vist kolmas kord pean rääkima ühest rehkendusest, millega ei Kunnas ega Laaneots ei taha arvestada. Kindral Roosimägi rääkis Vaba Mõtte Klubis või mingis sellises kohas, et tema Martin Heremiga vaatas, kas saab isikliku varustuse pealt kokku hoida ja sai. Sellega tema arvutus lõppes. Tegelikult oli asi nii.
Me võtsime üksikmehe varustusest välja:
Saapad, kõik mütsid peale ühe, seljakoti, magamiskoti ja rakmed. Need olid kõige suuremad kuluartiklid. Mingit pudinat veel.
Saabaste asemel jäid ainult kummikud.
Seljakoti asemel oli varustusekott.
Rakmete asemel Rootsi rakmed.
Kuuliveste ja muud "ägedat" siis polnudki ette nähtud.
Kes vähegi matkanud või sõdinud, saab ise aru, et nii on sõdida võimalik, kuigi tekib ebameeldivusi, ebamugavust ja piiranguid.
Selle tulemusel saime JVP isikliku varustuse hinnaks 1/3 kehtivast.
Vinge eks ole.
Kuid arvutus läks edasi.
Me võtsime laskemoonast välja "ägedad" asjad. Vaidlemise koht, kuid me nimetasime neid vähem vajalikuks. Peamine, et üksus suudaks sõdida inimeste ja kerge soomuse vastu. Välja läksid.
MP valgus, suits,
CG kild, suits, valgus, tandem.
Selle tulemusel saime JVP ühe laskemoona DOSi hinnaks kehtiva JVP üksikvarustuse hinna. Kusjuures äravõetud laskemoon moodustas vähemalt 2/3 kehtiva DOSi hinnast.

Järeldus: muutes JVP isikliku varustuse "väga odavaks", võidad sa paremal juhul 2 päeva hernepüsside moonas.
Ühe pataljoni asemel, võid luua kolm, kes sõltuvad taristust - magamiskoti asemel on tekk, kes liiguvad aeglaselt - seljakoti asemel lohistavad varustusekotte, kes on frustrueeritud varustuse äärmiselt ebamugavast paigutusest - Rootsi rakmed, ja kelle laskemoon on tõesti elementaarsel tasemel.
Mina ja Kunnas läheksime sellise varustusega sõtta küll. Enamus reservväelasi süüdistaks aga valitsust ja kaitseväge täpselt sama häälekalt, nagu Ukraina vabatahtlikud või sõjavägi ... ja ma pole kindel kaua nad oleksid valmis sõdima.
Ma olen mitu korda viidanud ka Iisraelile. 2006 sõja Hezbollah vastu, varustati paljud pataljonid just nii. Nende pataljoni taseme, vist isegi kompanii taseme väljaõpe jäi ajateenistuse aega. RÕKid polnud sellist taset aastaid juba käsitlenud. Minu arvates Iisrael võitis selle sõja. Kaotused olid selgelt Hezbollah kahjuks. Aga tõsisema vastase vastu ... ? Ja võitlejate moraal?

Veel üks vaieldav asjaolu Laaneotsa jutus.
Formeerime kohe kõik 60000.
Kujutame ette, et ohumärgid on sellised, et me formeerime oma SA struktuuri. Kiirelt nagu välk. 21 000 või 60 000, vahet pole. Ja nad on baasidest väljas, oma koondumisaladel. Kas vastane tuleb veel üle piiri? Ja kui tuleb, siis millal? Meie hoiame terve kuu 18 000 reservväelast püssi all. Eemal oma igapäevasest elust. Eemal tootvast tegevusest. 2 kuud ... Ettevõtted, kus need inimesed peaksid midagi tootma, omavad ju kohustusi partnerite või tellijate ees, keda ei huvita oht Eestile, vaid ainult lepingu täitmine.
Mitu nädalat võtab aega, et esimesed väikefirmad oma tegevuse lõpetaksid?
Kui palju maksab riigile otseselt 18 000 reservväelase teenistuses hoidmise päev? Ilma sõjategevuseta.
Umbes 18 000 on tänane reservväelaste arv SA üksuste struktuuris. RKAK 2026 tõstab selle arvu mõne tuhande võrra. Laaneots tahab selle tõsta 60 000-le.
Laaneotsa arv tähendab tegelikult ka 3x rohkem õppekogunemisi, kui täna. Kas just 3x aga kindlasti rohkem tegevväelasi.
Suurem arv kodanikke õppekogunemistel, mõjutab seda sama majandusküsimust, millest ma eespool rääkisin. Tänasest 3x rohkem kriitikat?

Kas 23 000 hästi (paremini) varustatut on parem, kui 46 000 kehvemini varustatut?
Lugege minu eelmised lõigud uuesti läbi ... Täna on seisukoht, et 23 000 on tõhusam ja sõjaliselt parem.

Lati meile seab vastane, mitte meie eelarveline võimekus? Noh aga need on ju seotud. VF kaitseeelarve on suurem kui meie riigi oma.
Hästi varustatud ja välja õpetatud üksuste omamine on seotud puhtalt ressurssidega. Ka inimestega. Elanike arv, mida on võimalik sõtta viia ... meil ja VF-il.
Või seame hoopis meie ise lati, millest vastane peab üle hüppama? Täpsemalt marrastuste, kaotatud hammaste, sinikate ja negatiivse maine, millega agressor peab arvestama kallaletungi korral. Ressursside poolest ületab ta meid igal juhul. Aga kas ta on valmis "võitma" kaasnevate asjaoludega?

Kunnase "latt" oli natuke teises kontekstis (või on su väljendus segasevõitu). Kunnase "latt" tähendas, et meil ei tohi armee suurust määrata mitte (poliitikute etteantava) eelarve suurus, vaid sõjalised vajadused tulenevalt lähteülesandest (nt vastase 10 brigaadi suuruse ründejõu peatamine Narva jõe ja Emajõe liinil vähemalt 30 päevaks. Või midagi sellist. Eelkõige tuleb sellest aru saada nii poliitikutel kui avalikkusel (usun, et sõjaväelased saavad kindlasti isegi).

Kui ma vaatasin kiiresti läbi lahingutegevuse põhilised andmed Donbassis (elavjõu arvukus, lahingupiirkonna suurus, lahingutegevuse tulemus), siis tegelikult pole see latt ka väga ulmelises kauguses, lihtsalt tänases tempos jõuame me selleni võib-olla 30 aasta pärast. Ka tundub, et see Laaneotsa väitel sakslaste välja käidud 46 000 ongi sellele arvule päris ligidal. Lihtsalt tänane arv on vajadusest poole väiksem.

Vastase arvukus on tõesti alati suurem, AGA kõike seda on keeruline kasutada, kuna ei mahu tegutsema. Teoorias võib ju vastane saata meile peale 40 brigaadi, kuid lahingusse neid saata ei saa, ummistavaid vaid teid (ja neid nokitakse kogu aeg teeäärest). Tõsi, vastane saab sellisel juhul meid alistada alles strateegilisel tasandil (ehk kurnamisega, lõpuks lõpevad meie ressursid varem), kuid mitte enam operatiivselt (manööverdades põhiüksused üle, sest neid on liiga vähe). Täna on probleem lihtsalt selles, et võita on võimalik operatiivtasandil - lihtsalt põhijõud seotakse lahinguga ja vastane sõidab sisse kolmandas või neljandas kohas, sest seal pole meil lihtsalt kedagi. Mulle näiteks ei meeldi lahing - keeruline, palju jama jne. Lihtsam on minna kuskilt läbi (elu näitab, et koha leiab) ja mõjutada vastast ühegi pauguta. Sellest ka minu foobiad igasugu dessantidest ja üllatus-asjadest.

Strateegilisel tasandil me idanaabrit võita ei saa. Küll peaks olema aga üsna silmapiiril olukord, et meid ülalkirjeldatud viisil üle mängida enam ei õnnestu. See peakski olema see "suur siht" ma ei tea, no 2030. aastaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ma ütlen viimast korda: võrdlus Donbassiga ei päde. Donbassis esiteks ei kasutata märkimisväärset osa relvastusest (mida muide Kunnase raamatutes kasutatakse) ja teiseks on vaenlase jõudude suurus samuti poliitilistel põhjustel piiratud. Meil pole põhjust uskuda, et meile kumbki kingitus tehakse. See oleks toosama hukatuslik enesesisendus, mille eest meid muudes seostes hoiatatakse.

Kusjuures Ukraina teema pideva jälgijana tead sa väga hästi, et see nii on.

Edaspidi välgub kirves, kui vähegi tundub, et Donbassi analoogiaga on liiale mindud

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Eesti maastikuoludes ongi see Donbassi ühe poole arvukus lagi, mis on efektiivselt võimalik maastikul lahingusse viia. Suurusjärk 4 diviisi/12 brigaadi/40-60 tuhat meest. Kuna 50-60 tuhat venelast/mässajat õnnestus peatada umbes analoogse hulga elavjõuga Ukraina poolelt, siis õnnestub see ka siin. Vahe on lihtsalt selles, et seal oleks tõenäoliselt venelased saanud saata lahingusse poole suuremad jõud (avatud maastiku tõttu), mida poliitiliselt ei lubatud. Eesti maastikul võib Moskva ükskõik mida lubada, 200 tuhat meest siia lihtsalt ei mahu (vähemalt mehhaniseeritud sõjapidamise kontekstis). Mahub see 40-60 tuhat. Kelle peatamiseks on vaja ka 40-60 tuhat.

Ja antud arvukus Eestis saavutada pole ka teab mis ulmeline. Raske, praktiliselt võimatu või mis iganes, aga mitte kättesaamatu.
Kui seal õnnestus 50-60 tuhat peatada umbes samasuure jõuga, õnnestub see ka siin. Küsimus on, kuidas see samasuur jõud saavutada. Kvaliteediga me puhtalt seda ei suuda, sest täna pole meil enam mingit kvalitatiivset eelist (ok, peale kodukamara eelise).
Varustus, väljaõpe jne - seal on vastane juba järgi jõudnud ja möödagi läinud.

Kuig teooria ütleb, et kaitses olijale piisab ka 2-3 korda väiksemast arvukusest, tuleb arvestada, et me kaotame ka lähitulevikus idanaabrile tulejõus, soomustehnikas jne - seda halvemust aga tuleb kompenseerida arvukusega. Seega pole vist suur eksimus öelda, et 50 tuhande rohemehikese kindlaks peatamiseks on vajalik 50 tuhat Eesti reservisti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Terve Eesti peale?

Tsitaat Sinimägede lahingu kohta:

Või ei olnud 1944. aastal "mehhaniseeritud sõjapidamist"?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Siin on akf Herem väga veenvalt põhjendanud, et suurema SAK saavutamiseks on vaja rohkem raha. Ning praeguse finantseerimise taseme juures on praeguse SAK arvukus optimaalne. Ja isegi, kui seda raha hulgem juurde tuleks, on SAK suurendamine vaid üks eesmärkidest. Me arengukavas on sama tähtsad ka muud eesmärgid nagu praegu ettenähtud SAK korralik varustamine ja selle võimete väljaarendamine. Minu meelest on see õigluse küsimus, et kui riik saadab osasid oma kodanikke oma elu ja tervise hinnaga kogu ühiskonda kaitsma, siis olgu nad vähemalt rahuldavalt varustatud ja välja õpetatud.
Aga erukindral Laaneots võiks seista selle eest, et ta koduerakond kaitsekulude olulise suurendamise programmi võtaks. Siiani on Re üks peamisi " 2% ja nati peale" usu propageerija.

_________________
Dona nobis pacem!

Sellest ma räägingi, aga sa ju ei loe.
Ma ei räägi kellegi seisma panemisest või võitmisest. Ma räägingi lati tõstmisest vastasele, mitte endale.
Narva jõel kellegi seisma panemine ja siis arvamine, et kuskilt mujalt või muul moel ta Tallinna alla ei jõua, on lapsik. Veel kord manööversõjast: Meie peame otsustama, kust VA saab läbi minna ja meie peame oma lahingutegevuse korraldama nii, et vaatamata sellele ta oma eesmärke ei saavuta. Näiteks purustatakse seal sügavuses. Näiteks ei oma initsitiivi isegi siis, sest me arvestasime sellega. Näiteks on ennast pannud keerulisse olukorda. Selliste ebaõnnestumistega laguneb juhtimine ja enesekindlus, järgnevad otsused, mis ei vasta tegelikkusele ....
Kui sellest operatsiooni tasemest tahetakse nii väga rääkida (mina pole kindel, et selline tasand üldse olemas on!), siis palun väga.
Me võime võita olulisi taktikalisi võite.
Me võime kaotada operatsioone (aga ainult neid ja ulatuses, mida me ise otsustame).
Ja siis me võime ikkagi strateegiliselt võita.

Siin räägitakse tihti dessandist ja selle tõrjumisest, kuid minu arvates on lähenemine enamasti vale. Sarnaselt eelmise "filosoofiaga", tuleb dessanti "tõrjuda" seal, kus ta seda ei oota. Maabumis või maandamiskohas, on koondatud tuletoetust nii et löö katust. Pealegi on selles piirkonnas luure, mis ütleb, kas Trumm oma Stingeriga ootab. Võtame eelmise Kevadtormi. Kompanii ootas dessanti, eda ei tulnud. Brigaadil läks mujal hapuks, kompanii liigutati minema. Dessant tuli mürtsi maha. Hiljem ütlesid mehed, et näe - me olime ju õiges kohas, miks meid liigutati? Aga "punane" itsitas - ta pani dessandi sinna maha just seepärast, et kompanii lahkus. Ta ootas kogu selle aja. Võimalik, et oleks selle varsti kuskile mujale pannud.
Kuidas see KV suurusega on seotud? Jäägu mõtlemiseks. Muidugi on kolme kompniiga lihtsam. Aga kui kompaniid on kõik kehval tasemel, siis saavad nad kõik tappa.
Väide, et vastane ei mahu meie 60 000 mehe vastu oma üksustega Eestis toimetama, on ka lapsik. Et 180 000 ei mahu Eestis liikuma? Palju meist 2/3 väiksemas Tshetsheenias mehhaniseeritud üksuseid opereeris?
50 000 rohelist mehikest on tegelikult 50 000 proffi sõjaväelast ja sedagi mitte väga kerge relvastusega. Ukrainas on tegemist enamuses "mardikatega". Ja isegi nende raskerelvastus, ei tee nendest "roheliste mehikeste" või Eesti Kaitseväega võrdset jõudu.

Kuna jutuks oli "Trumm Stingeriga". Sellesama dessandi lugu oli ere näide sellest Stingeri vajadusest. Irooniana, see kopteridessant lendas hiljem otse üle sellesama kompanii, mis sealt dessanditõrjest minema liigutati. Kuna aga meil aga õhuvaatluse info ei liigu ja kompaniil puudub relvastus taoliste sihtmärkide mõjutamiseks, siis ronisid sõdurid lihtsalt kuuse alla peitu, kuni need kolm Black Hawki üle lendasid. See muidugi, et õhudessandi tõrjet saadetakse tegema isegi ühteainsat Sergeid juurde andmata, on minu silmis kerge asendustegevuse maitsega - eriti kui on teada, et lahingukopterid julgestavad. Tegelikult oleks normaalne anda tõrjeüksusele tugevduseks üks Mistrali raketirühm. Ja tõepoolest, üks Apache seal ka oli. Päris elus olnud tõenäoliselt need maabumispiirkonda tormavad veoautod puruks tulistatud. Loomulikult, kui Trummil olnuks Stinger (või isegi Javelin), siis küll ma oleks midagi välja mõelnud, kuidas see probleem alla lasta (noh, Kunnase Sõda 2023 on meil loetud ju).

Vabandust OT eest, aga ei saanud kohe kiusatusele vastu vastata.
Kuidagi liiga palju juhtub asju, mis mulle kinnitavad "alla antud rakettide" idee pidavust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Esimeses Tsetseenia sõjas oli sõja alguses mängus ca 40 000 meest. Saades Groznõi piirkonnast vastu nina, suurendasid venelased oma kontingenti 70 000 meheni. Seega umbes samad suurusjärgud, mis ma ütlesin.

Minu arvates on meil suhteliselt ründajavaenulik maastik, kus laiusesse hargnema hästi ei mahu. Kogu ründejõud istub teekoridorides, roodu kolonn on 1,5 km, pataljoni oma 6 km, brigaadi oma 24+ km pikkune (arvestatud masinate vahe 100 m). Punase rollis olen sedasi rünnanud, masinate vahe 100-150 m. Ühesõnaga, järjekorras 3. brigaadist tahapoole olev seltskond saab tegeleda külade rüüstamisega ja kaitseliitlaste varitsustele reageerimisega, sest kontakt toimub neist nt 70 km kaugusel Ma lihtsalt üritasin ette kujutada, kuidas see 180 tuhat lahingut peab. Hästi ei kujuta, tekib sama efekt, mis Talvesõjas, kus soomlased äestasid külgedelt neid kümnete km pikkusi venelaste soomuskolonne. St arvulise ülekaalu sisse pressimine eriti efekti ei anna, sest liikuma ei pääse.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mind see jõle väljamõeldis, et Eestisse "ei mahu" üle 4 diviisi sõdima, ausalt öelda väga häirib. Sellega luuakse reaalsusest hälbiv ohuhinnang ja sellisele ekslikule ohuhinnangule tuginedes on võimalik argumenteerida otseselt kahjulikku seisukohta, et Eesti võiks agressorile pikemat aega ka päris iseseisvalt vastu panna. Mis justkui tähendaks, et võiks leiduda ka mingisugune kolmas tee NATO ja idanaabri mõjutsooni vahel.

Sellisel jutul saab mõistagi mõju olla vaid isikutele, kes II ms sündmustega Eestis kursis ei ole, aga tänapäeval ei pruugigi neid juba nii vähe leiduda.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Soome talvesõja soiseid maastikke ja Eestit ei maksa võrrelda - siin on suur vahe.
Venemaale on eelkõige vaja saada üle Narva jõest ja lõunas Räpina-Võru joonele. Siis on piisavalt ruumi laiutada suuremate jõududega.
Ei hakka pikemalt analüüsima Narvast põhja jäävat osa, sest ka lõunas on lisaks piisavalt kukalt sügama panevaid kohti - Kuningaküla, Permisküla, Vasknarva. Neist muidugi "2023" väga ei kirjutatud.
Peipsi kallas on omaette ooper võimalike väiksemate dessantidega.
Lõunas - Värska-Karisilla-Mikitamäe (või Niitsiku), Koidula - (Nedsaja, või Orava, või Piusa), Määsi - (Vastseliina või Ruusmäe-Plaani ehk Ruusmäe Rõuge).
Mida sügavamale, seda laiemaks läheb.
Põhjast lõunasse kahte diviisi hajutada ei olegi eriti keeruline. (ja loota, et pidevalt liigutakse ainult doktrinaalsete kolonnidena, on vist ka sinu enda poolt noomitud "vastase alahindamine".

Juhin siinjuures tähelepanu, et rahva lemmikus - Leo Kunnase "2023" selles pooles, kus Taavet peale jääb - õnnestus vaenlane peatada alles Suure ja Väikese Emajõe ääres.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Proovime veel korra Tshetsheeniaga - see on 3x väiksem kui Eesti.
ÕT VSHORAD paigutamine JVKsse - vahel võib see kasulik olla. Ukrainas panid mardikad need sellesse JV üksusesse, mis tegutses mingi olulise objekti juures. Aga kõigile ei jagatud.
Eestis kaetakse brigaadi ala tervikuna ja ÕT üksused ei allu JV allüksustele.
Trumm Stingeriga rännakul Eestis on üsna kasutu kopterite ja ammugi lennukite vastu (kui ei ole eelnevat hoiatust). Ma pakun välja, et Kevadtormil nähtud kopterid olid näha vähem kui 30 sek. Ma ei usu, et selle ajaga jõuks keegi rännakust sihitud lasuni jõuda.
Selleni, et VA lennuvahendeid märganud ülem annaks eetrisse "asukoht-lennuvahendid-lennusuund", mis oleks üsna suur samm õhuohu hoiatuses, läheb meil veel aega. Küllap teil Trumm keegi seda ikka tegi?
Ja viimaseks ründavaenulikust maastikust. See on ka kaitsja vaenulik. Ukrainas näed kilomeetreid ja katad neid vajadusel raskerelvadega. Eestis on iga metsasiht koridoriks roodule. 2h jalgsi rännakut (sisseimbumist) ja ... asun kaitsele 5km kaitsja sügavuses. Kui keegi tunniga ei reageeri, olen täispikkuses kaevunud. Kaudtule toetus olemas.
Topid kõik sihid "JVP2023" stiilis varustatud meestega täis ... ma valin need kaks sihti, kust ma läbi murran. Kaotan 20% isikkoosseisust aga jõuan ikka 5km sügavusele. Aga siis juba koos soomusega, mis veab moona, võimsamaid raadiojaamu ja toetusrelvi. Ja siis ehk ei peatugi 5km peal.
Pange aga rohkem mehi ahelikku. Ongi suurem paanika! Sest kpt Trumm on "allergiline" selja taha jõudnud vastase suhtes.

Ma olen siiani seisukohal, et kui Venemaa tõesti tahaks, siis ta alustaks Soome Lahe ja Riia ümbruse kinni panekust (Riiat ennast poleks otseselt vajagi). Kogu meie logistika oleks suhteliselt pekkis ja edasi toimukski kurnamine. Suwalki tunduks muidugi veel parem sihtmärk kui Valgevenet oleks võimalik selles osas usaldada. Ühesõnaga, pole välistatud, et enda maa kaitsmiseks peame isegi rohkem keskenduma ka meie naabrite turvalisusele.

Ajaloohuvilised teavad, et ka meil oli oma Cajanderi armee II MS ajal Saksa poolel Omakaitse ja mingil määral ka piirikaitserügementide näol. Tagalateenistuses oldi edukad, rindel suudeti natuke viivitada Kagu-Eestis, mis võimaldas rinde stabiliseerida Emajõgedel ja lappida auke Narva rindes, olla rannakaitses. Aga üldiselt poldud eriti edukad, kanti suuri kaotuseid ja variseti kokku niipea, kui sakslased oma soomuse, raskerelvad ja õhuväe ära tõmbasid. Taganedes laguneti sootuks, kaotati juhtimine ning jäeti lahendamata ka lahendatavad olukorrad.
Aga tänapäevast - me ei ole nii vaesed, et peaks mingeid selliseid plaane pidama. Kui on vaja ja poliitiline tahe, siis raha, mis võimaldaks oluliselt SAK tõsta, on võimalik leida. Kas just 60 000 peale (mille suhtes on juba küsitav, kas selline hulk vajamineval hetkel kokku saadakse, sest ka mingi reserv peab jääma), aga 35 000 peale küll kaitse-eelarvet duubeldades. Finantsiliselt võimalik 10 aasta vältel, kui on tahe.
Mis puutub majanduse toimimisse sellel pahal päeval, kui peab mobilisatsiooni läbi viima, siis siin tuleb arvestada, et majanduskriis koos suure tööpuudusega tekib siis juba ebakindlusest. Me ei tea, kuidas majandus täpselt reageerib, aga mitte hästi.

_________________
Dona nobis pacem!